Sahhariidid e. süsivesikud Koostis: süsinik, vesinik, hapnik. *Veesõbralikud ained. Suhkruteks nimetatakse väikese molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees. Siirupiteks nimetatakse suure kontsentratsiooniga suhkrulahuseid. GLÜKOOS (C6 H12 O6) *leidub paljudes taimedes, eriti viinamarjades. *käärib lahustes väga hästi *tähtis toitaine Kasutamine: 1) lisatakse mõrudele ravimitele, et nende maitset paremaks muuta. FRUKTOOS (C6 H12 O6) *laialt levinud puuviljades *kõige magusam suhkur *käärib ja seedub raskemini kui glükoos SAHHAROOS (C12 H22 O11) *tavaline suhkur *leidub suhkrupeedis ja suhkruroos *laguneb glükoosiks ja fruktoosiks. Laktoos, maltoos. TÄRKLIS (C6 H10 O5)n *valge pulbriline aine *ei lahustu külmas vees, kuumas vees moodustab KLIISTRI. *tärklis annab joodiga reageerides lillakassinise värvuse. *taimede peamine varuaine *tähtis toitaine *laguneb suhkruks TSELLULOOS (C6 H10 O5)n *kiulise ehitusega aine...
Need ained võivad olla nii looduslikud kui inimese poolt loodud. Pesemisvahendid Pesemisvahendite hulka kuuluvad seebid, sampoonid ja pesupulbrid. Vanimaks pesemisvahendiks on seebid. Seebid · Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga · Ei pese hästi karedas vees ja merevees · Pesevad hästi soojas vees · Ei saasta loodust mikroorganismid lagundavad seepi · Tekitavad vees aluselise keskkonna (pH=910) Värvid ja liimid Argielus läheb sageli tarvis värve ja liime. Mõlemad on tarbekeemia tooted ja neil on palju ühiseid jooni: · on polümeerid · on algul vedelad ja kasutamise käigus kõvastuvad · nakkuvad tugevasti pinnaga, millele neid kantakse Värv kaitseb pinda välismõjude eest ja muudab pinna ilusamaks, lim liidab omavahel kaks pinda. Läbipaistvat heledat värvi nimetatakse lakiks. Lakile värvainet lisades saame emaili. Värvid ja liimid võivad olla termoplastse
Metallid argielus IPK 9.klass Kert Randla 2011 Sissejuhatus · Inimesed kasutavad igapäevaselt erinevaid metalle. Järgnevas esitluses teeme väikse ülevaate neist. · Tuntumad metallid mida inimesed igapäevaselt kasutavad on: raud, aluminium, vask, hõbe, elavhõbe, kuld. 2 Metallilised omadused: · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Sepistatavus · Metalne läige · Enamasti hallikas värvus 3 Raud(Ferrum) · Fe: +26|2)8)14)2) · VIII B rühm, 4.periood · Normaaltingimustel on raud tahke. · Sulamis temperatuur 1535°C. · Rauda kasutatakse: nõudes, ehitusmaterjalina, tööriistades. 4 Alumiinium(alumiinium) · Al: +13|2)8)3) · III A rühm, 3.periood · looduses liht ainena ei esine. · Tava tingimustes tahke · Sulamis temperatuur ...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass SOOLAD ARGIELUS Referaat Juhendaja: Pille Ers Kohtla-Järve 2011 7 SISSEJUHATUS Peamiseks põhjuseks miks ma valisin selle teema on minu isiklik innukus keemiast ja bioloogiast. Töö eesmärk on teada saada kuidas ja kus kasutatakse soola igapäevases elus, suurendada oma teadmisi soolade omadustest ja kasutamisest argielus.
Looduslikud ehitusmaterjalid Tehislikud ehitusmaterjalid Paas Tellised Graniit Lubi Liiv Tsement savi Klaas Kivimid Mineraalid Kivim on looduslikult esinev tahke ...koosnevad keemilistest mineraalidest koosnev kogum elementidest ja nende ühenditest. Kivimid ei pea olema tingimata ...peavad olema tahked. kristallilisel kujul. ...on loodusliku tekkega, iseloomuliku Kivimid koosnevad enamasti mitmest, keemilise koostise ja struktuuriga harvemini ühest mineraalist. anorgaanilised ained. Mineraalid on näiteks: Teemant ja Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme rühma grafiit. 1. tardkivi...
Keemia minu argielus Autohooldusvahendid on kasulikud või kahjulikud? Autohooldusvahendeid on mitmesuguseid, shampoonid, poleerimisvahad, putukaeemaldusvahendid, velje- puhastusvahendid, klaasi-pesuvahendid jne. Iga auto omanik kasutab mõnda neist või isegi kõiki, mõni rohkem ning mõni vähem. Autot pestes kasutatakse shampooni,. Kui see auto pealt maha pestakse imbub see maa sisse, lõpetades põhjavees. See reostab oluliselt põhjavett. Sageli pestakse autot ka jõgede või järvede juures, sest sealt on hea vett võtta, kuid kõik see shampoonivesi voolab vette reostades veekogusid. Näiteks olen tihti näinud, kui inimesed pesevad oma autot Amme jõe ääres nin kõik see shampoonivesi voolab vette. Autohooldusvahendid on ka kasulikud. Kui sõidetakse kruusateel või läbi pori, siis saab auto mustaks. Sama moodi sõites suurel kiirusel lendavad ees olevad putukad vastu autot ja jäävad auto külge kinni. Tihti on ka nii, et pika aja möödudes, kui on ...
ISESEISEV TÖÖ Kaltsiumoksiid (CaO) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) valge, kristalne aine 3) lahustub hästi vees 4) ei lendu ning on lõhnatu Kasutamine: 1) segades veega tekib kustutatud lubi, mida kasutatakse lubimördi tootmisel 2) kasutatakse klaasitootmise koostisosana 3) kaustatakse neutraliseerijana keemiatööstuses 4) kasutatakse stabilisaatorina ja happesuse regulaatorina toiduainetööstuses 5) kasutatakse sünteetilise kautsuki valmistamisel Tsinkoksiid (ZnO) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) lõhnatu, kristalne aine 3) reageerib ägedalt alumiiniumi ja magneesiumiga 4) sulamis temperatuur 1975°C 5) vees mittelahustuv Kasutamine: 1) kasutatakse päikesekreemide ja kosmeetika koostisosana 2) kasutatakse antibakteriaalseste materjalide koos...
METALLID ÕPPEMATERJAL 9. KLASSILE KOOSTAJA: KÜLLI PÄRTELSON © Külli Pärtelson, 2001 SISUKORD 1. METALLID ARGIELUS 2. ÜLDOMADUSED 3. AATOMI EHITUSE ERIPÄRA 4. KEEMILISED OMADUSED 5. KOKKUVÕTE I. METALLID ARGIELUS IGAPÄEVAELUS HEADE OMADUSTE ASENDAMATU TÕTTU MATERJAL KASUTATAKSE VÄGA LAIALDASELT SUHTELISELT HÄSTI TOODETAKSE JUBA TÖÖDELDAVAD 6000 - 7000 AASTAT ALUMIINIUM KÖÖGINÕUD, KONSERVIKARBID ELEKTRIJUHTMED PEEGLID VÄRVID AUTO- JA LENNUKI OSAD RAUD TÖÖRIISTAD KÖÖGINÕUD
TALLINNA ÜLIKOOL TALLINN UNIVERSITY Liis Udris MILLISEID MÄNGE ME ARGIELUS MÄNGIME? ESSEE Õppeaines: VABA AJA JA REKREATSIOONI TEOORIAD Kehakultuuriteaduskond Õpperühm: RK-11 Tallinn 2005 Mängu all mõistetakse tegevust, mida harrastatakse tegevuse enda pärast, ajaviiteks ja lõbustuseks. Mäng on omane kõikidele igadele- pole oluline kas mängib noor või vana.Ta on jõukohane, haarav ja loomulik kehaliste ja vaimsete võimete arendamise, samuti
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada............................
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Keemiast keskkond Referaat Peeter Leesi 2015 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakswe juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadusftest ning keemiast ja elukeskkonnast
,,Praktiline inteligentsus argielus'' Valisin refereerimiseks Robert J. Stenberg'i, George B. Forsythe, Jennifer Hedlund'i, Joseph A. Horvath'i, Richard K. Wagner'i, Wendy M. Williams'i, Scott A. Snook'i, Jelena L. Grigorenko raamatu ,,Praktiline inteligentsus argielus''. Antud raamatu andis Dr. Strnberg oma kolleegidega välja 2000 aastal Cambridges Inglismaal. 2003. aastal tõlgiti raamat kirjastus Külim poolt eesti keelde. Raamatu tõlkis eesti keelde Jürgen Innos. Raamatus on 264 lehekülge. Raamatu koostasid: Robert J. Stenberg - Yale'i Ülikooli psühholoogia- ja haridusteaduse IBM professor, George B. Forsythe - USA Sõjaväeakadeemia haridusteaduskonna professor ja asedekaan, Jennifer Hedlund - Yale'i Ülikooli psühholoogiaosakonna teadur,
polaarne side. Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side. Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Metallioksiidid on erineva värvusega tahked kristalsed ained. Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Argielus puutume kokku veel mitmete teiste metallioksiididega. Laialt kasutatav metall alumiinium kattub õhuhapnikuga reageerimisel õhukese oksiidikihiga. See kiht on nii tihe, et kaitseb , metalli edasise oksüdeerumise eest. Seepärast on alumiinium tavatingimustes õhu ja vee suhtes hea vastupidavusega.Ka raua pinnal tekkiv rooste koosneb põhiliselt oksiidist
Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada. Karstinähtus - selle käigus reageerib lubjakivi vee ja süsihappegaasiga ning saaduseks on lahustuv sool Katlakivi põhiliselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaadist koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel Katlakivi eemaldamine - seda saab eemaldada äädikaga (CH3COOH) Kriit - CaCO3 ehk kaltsiumkarbonaat Kustutamata lubi kaltsiumoksiidi argielus kasutatav nimetus Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiidi argielus kasutatav nimetus Le Chatelier´i printsiip pöörduva protsessi korral nihkub tasakaal alati vastassuunas tekitatud muutustele ehk süsteem soovib taastada esialgset olukorda Lubjakivi settekivim, mis koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) Pehme vesi looduslik vesi, mis sisaldav vaid vähesel määral (või ei sisalda üldse) Ca² ja Mg² - ioone
lahendamine selle põhjal) b. Lahuse pH, indikaatorid c. Lahuse massiprotsendi arvutamine ! vormistus (peab teadma ja oskama rakendada ka tiheduse valemit) 4. Arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal. 5. Molekulmass. Elemendi protsendilise sisalduse määramine molekulis. 6. Aine füüsikalised ja keemilised omadused/ nähtused. 7. Segude lahutamine koostisosadeks 8. Redokreaktsioonid (o.a, redutseerija ja oksüdeerija määramine) 9. Keemia argielus ja keskkonnas (erinevate ainete käsitlemisel kehtivad reeglid, ainete rakendused argielus/ tööstuses/ põllumajanduses, igapäevaelus kasutatavad nimetused- O2; H2; H2O - põhjalikumalt; Fe; Al; CO2; SiO2; HCl; H2SO4; NaOH; Ca(OH)2; NaCl; NaHCO3; CaCO3) 10. Keemiakatsed ja ohutus (laborivahendid, laboris käitumise reeglid, ohutusmärgid) 11. Keemia põhimõisted (eriline tähelepanu mõistetel puhas aine, liitaine, lihtaine, molekul, aatom, ioon)
Puiga Põhikool Keemiast argielus referaat Koostaja: Gertu Teidla Juhendaja: Helve Ruul 2010 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakse juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadustest ning keemiast ja elukeskkonnast.
Kergesti sulavaid metalle (näiteks tina ja plii) ei saa kasutada kõrgel temperatuuril töötavate seadmete valmistamiseks. Õnnevalamiseks jõulu- või uusaastaööl sobib tina, mitte tsink või alumiinium, rääkimata rauast ja teistest vel kõrgema sulamistemperatuuriga metallidest. Tehnikas on paljudel juhtudel oluline, et kasutatav materjal oleks võimalikult kerge(st väikese tihedusega). Nn kergmetallid on eelkõige alumiinium ja magneesium, aga ka argielus vähem tuntud metall titaan (see paistab silma ka keemilise vastupidavuse poolest, kuid tema kasutamist piirab suhteliselt kõrge hind). Enamik metalle on küllaltki kõvad. Eriti kõva on kroom. Samas on ka võrdlemisi pehmeid metalle, mida on võimalik isegi küünega kriimustada, näiteks plii ja puhas kuld.Metallide kõvadus sõltub oluliselt metalli puhtusest. Lisandeid sisaldavad metallid on enamasti märgatavalt kõvemad kui puhtad metallid. Kõvaduse
Suspensioon Suspensioonid on ebapüsivad : aeglaselt toimub tahke aine sadenemine. Näiteks kohvi seismisel sadeneb nn. kohvipaks. Aerosool Aerosooli puhul on gaasilisse keskkonda pihustatud kas vedelikupiisku (udutüüp) või peenestatud tahket ainet (suitsutüüp). Aerosool Isegi puhas õhk kujutab endast aerosooli. Ühes kuupsentimeetris õhus on kümneid tuhandeid tolmukübemeid, lisaks veel veepiisad. Aerosool Aerosoolid argielus on : desodorandid, juukselakid, värvid jne. Väga kahjulikud on tööstuses aerosoolid : tsemenditolm, saepurutolm, kaevanduses söetolm jne. Aerosool Aerosoolid on ebapüsivad. (ebapüsivamad emulsioonidest ja suspensioonidest) Vaht Vahu puhul on gaas pihustunud vedelikus. Näiteks seebivaht ja vahukoor. Vaht Vahud on väga ebapüsivad. Kolloidlahused Kolloidlahustes esinevad osakesed on suuremad , kui tõelistes lahustes
p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid. Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide Tuntumad: Al, Sn, Pb. O.A. on muutuv, v.a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV. valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), Ühendites on O.A.: Al III, Zn II ja Pb II või IV. Sellepärast, et niipalju on nendel metallidel elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2). viimases kihis elektrone ja need loovutatakse
teha tõmbekapis. JOOD I2 - Hallikasmust, metalse läikega kristalne aine, joodivesi on kollaka värvusega, jooditinktuuri kasutatakse meditsiinis o KLOOR Cl2 - Tugev oksüdeerija, kloori saadakse kloriidide (NaCl) elektrolüüsi teel. Kloori reageerimisel veega moodustatakde KLOORIVESI, mida kasutatakse basseinivee puhastamiseks, tapab baktereid. HÜPOKLOORISHAPE HClO on nõrk hape, ebapüsiv, väga tugev oksüdeerija. KLOORLUBI on argielus laialt kasutatav desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend. Tahke kloorilubi on valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik tugev kloorilõhn KAALIUMKLORAAT e BERTHOLLET' SOOL KclO3 on ebapüsiv, väga plahvatusohtlik!!!!, kasutatakse mitmete lõhkeainete või süütesegude koostises o HALOGENIIDID Halogeniidid on halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid. Halogeniidide redutseeruvad omadused tugevnevad reas. Lahustuvad vees hästi, v
OHUTUSNÕUDED KAVA: Ohtutusnõuete täitmise tähtsus Tarbekeemia omaduste tundmise tähtsus Tarbekeemia tooted Tingmärgid OHUTUSNÕUETE TÄITMINE ON TÄHTIS: Tööstuses Tehnikas Argielus TARBEKEEMIA TOOTED: Võivad olla mürgised või ohtlikud Oluline on keemiliste omaduste tundmine Õige kasutamine TARBEKEEMIA TOOTED: Pesemisvahendid (seebid, sampoonid, pesupulbrid) Ravimid Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Happed ja alused Värvid (nitrovärvid, pentaalvärvid) Liimid (kummiliim ja PVA-liim) Lahustid (toluneel, etanool, atsetoon, tärpentin) Kütused TINGMÄRGID: Mürgisus. Paljud kemikaalid on mürgised. Plahvatusohtlikkus.
Tekste esineb vestluses, raamatutes, ajakirjades. Suhtlemisvõimalused: -kõne -zestid -tekstid -meedia -miimika -sümbolid -joonised Et suhtlus toimuks ladusalt peab selles osalema teate saatja ja vastuvõtja, keda ühendab keel, sarnased teadmised jne. Teineteisest peab aru saama. Suhtlemine võib olla otsene või kaudna (nt. Raamatu lugemine). Eesmärgid: +info vahetamine +tunnete edastamine +mõjutamine +kontakti loomine Tekstiliigid: Tarbetekstid- sisaldavad argielus vajalikku teavet, esitatakse lühidalt ja konkreetselt Näide: CV, ametikiri, volitus Ajakirjandustekstid- kajastavad ühiskondlikult olulisi päevakajalisi teemasid Näide: reklaam, kuulutus, uudis Teadustekstid- sisaldavad täpset, kontrollitud infot, mis on kõigile ühelest mõistetav Näide: essee, uurimus Kuntsitekstid- pakuvad elamusi, mõjutavad tundeid ja kujutlusvõimet Näide: luuletus, romaan, muinasjutt
Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side. Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Metallioksiidid on erineva värvusega tahked kristalsed ained. Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Argielus puutume kokku veel mitmete teiste metallioksiididega. Laialt kasutatav metall alumiinium kattub õhuhapnikuga reageerimisel õhukese oksiidikihiga. See kiht on nii tihe, et kaitseb , metalli edasise oksüdeerumise eest. Seepärast on alumiinium tavatingimustes õhu ja vee suhtes hea vastupidavusega.Ka raua pinnal tekkiv rooste koosneb põhiliselt oksiidist.
Et saada naatriumvesinikkarbonaat tuleb Na2CO3 panna reageerima süsihappegaasi ja veega (2NaHCO 3 _ Na2CO3 + CO2 + H2O) NaHCO3 lahustuvus 20°C juures on 9,6 g / 100 g H2O Söögisooda on kõrge sulamistemperatuuriga. Nii kuumutamisel kui ka kuumas vees lagunedes, eraldub ühe saadusena CO2. Naatriumvesinikkarbonaat on valge kristalne aine, mis tihti esineb peene pulbrina, samuti lahustub see vees hästi. Argielus kasutatakse söögisoodat küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega. Seega leiame me söögisoodat kõige lähemalt näiteks kodunduse klassist. Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikdioksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Samuti kasutatakse naatriumvesinikkarbonaati meditsiinis ning teda saab kasutada ka puhastusvahendina. Söögisooda vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena (keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb).
raske mürgistuse. Tuleohtlikkus · Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahused.Nt eeter,etanool,bensiin ja paljud teised. · Põlema ei sütti vedel lahus vaid lahuse auru ja õhu segu. · Tahked ained on vähem tuleohtlikud. · Plastmassi põlemine võib tekitada rasket mürgistust.( Laguneb polüvinüülkloriid) Söövitav toime. · Söövitava toimega keemiatooded on kontsentreeritud happed ja leelised. · Argielus on kasutatavatest hapetest kõige ohtlikum näiteks äädikhape. · Hapetega töötades on vaja panna kätte kummikindad. Plahvatusohtlikkus · Lõhkeaine koostises on palju hapnikku, mis kuumutamisel kergesti vabaneb. · Selle tulemusena hakkab lõhkeaine väga ruttu põlema ja plahvatab. · Kui näiteks saepuru immutada vedela hapnikuga, siis muutub see tugevajõuliseks lõhkeaineks. Kasutamine · Püssirohtu kasutatakse vähe.
Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina), süsinikdioksiid CO2 (Tekib kütuste ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel, hingamisel ja ka lubjakivi lagundamisel. Kõrgemal rõhul lahustub süsihappegaas hästi vees. Seda omadust kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Argielus kasutatakse süsinikdioksiidi veel tulekustutites ning toiduainete säilitamisel (kuiv jää)) ning süsinikdioksiid CO e. vingugaas (Tekib, kui kütuste põlemisel ei jätku piisavalt hapniku. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu). I mono II di III tri IV tetra V penta VI heksa VII hepta VIII okta IX nona X deka
Naatriumkarbonaati ( Na2CO3 ) ehk soodat tuntakse igapäevelus pesusoodana. Sooda on tugeva peseva ja ka mõnevõrra söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat klaasi ja mitmete pesuvahendite valmistamisel. Söögisoodat ( NaHCO3 ) kasutatakse igapäevaelus küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega. Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikdioksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Naatriumkloriid( NaCl ) ehk keedusoola tunneme argielus ka lihtsalt soolana. Ta on püsiv aine ning keemiliselt väheaktiivne. Keemiatööstuses on naatriumkloriid asendamatu tooraine. Ta on lähteaineks naatriumi, kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel. Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes hulkades nii lahustunult merevees ja soolajärvedes kui ka tahke mineraali kivisoolana. Igapäevaelus kasutatakse keedusoola kõige enam toiduainete säilitamiseks ja maitsestamiseks
MERIKE MADAL VALGA GÜMNAASIUM KEEMIA 9. klass HAPPED 3.Kooliaste Anorgaaniliste ainete põhiklassid Koolitaja:IGOR JALLAI 5.kursus ARGIELUS · SIDRUNHAPE · ÕUNHAPE · OBLIKHAPE · ÄÄDIKHAPE · PIIMHAPE · SIPELGHAPE · SINIHAPE · BENSOEHAPE SAAMINE · Happeline oksiid + vesi=HAPE · SO3+H2O = H2SO4 · SO2+H2O = H2SO3 · CO2+H2O = H2CO3 · P4O10+6H2O =4 H3PO4 · SiO2+H2O = ei toimu KOOSTIS VESINIK- ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n- · PROOTONID ja HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE
Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale alumiiniumi sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli.Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal. Alumiinium on oluline ka igapäevaelus: alumiiniumtraadist valmistatakse elektrijuhtmeid, alumiiniumfooliumi kasutame toiduainete pakkimisel, peent alumiiniumipulbrit hõbevärvina, alumiiniumnõusid toidu valmistamisel jne. Nii tööstuses kui argielus tekib hulgaliselt alumiiniumijäätmeid. Paljudes riikides kogutakse need kokku ja töödeldakse kasutuskõlblikuks materjaliks. See annab majanduslikku kokkuhoidu ning vähendab ka looduse saastumist.
Kaltsiumkarbonaat on tundlik hapete suhtes, seepärast happevihmad kahjustavad pikkamööda paekivist kui ka marmorist ehitisi ja skulptuure. Lubjakivi on tööstuses tähtis, sest sellest valmistatakse mitmesuguseid tarbe- ja dekoratiivesemeid(nt küünlajalad vaasid jms)ja seda kasutatakse ka mitmesuguste ehitusmaterialide koostisena(lubimört,krohv).Lubjakivi on lähtaineks lubja tootmisel. CaO ehk kaltsiumoksiid on kustutamata(e.põletatud) lubi. See on üks tähtsamaid metallioksiide argielus. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Ca(OH)2 ehk kaltsiumhüdroksiid on kustutatud lubi. Kustutatud lubi leiab laialdaselt kasutust ehitusmaterjalide koostises. Segatult vee ja liivaga moodustab ta lubimördi, mida kasutatakse ehitustöödel sideainena ning krohvimistöödel. Kokkuvõtteks, kõigepealt toimub lubja põletamine, siis kustutamine. Leelis (NH4OH) on 10 % ammoniaagi (NH3) vesilahus,väga tugevalõhnaline. Kasutatakse
kaltsiumkarbonaat + vesi 2. NaOH naatriumhüdroksiid ehk seebikivi alus tööstustes kasutatakse seda enamsasti tugeva keemilise baasi valmistamiseks. Näiteks paberi, tekstiili ja seebi valmistamikseks ning äravooli puhastamiseks. Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. Naatriumhüdroksiid lagunab ka loomse ja taimse päritoluga kudesid. Na2CO3 naatriumkarbonaat sool Naatriumkarbonaat ehk soda ehk kaltsineeritd soda ehk pesusooda. Kasutatakse argielus laialdaselt. Tahkel kujul esineb ta tavaliselt kristallhüdraadina. Tööstuslikult valmistatakse klaasi koos silikaadi ja kaltsiumkarbonaadiga kuumutakse kõrgel temperatuuril ning jahtutatakse kiiresti, nii tekibki klaas. Võib esineda looduslikult kuivades piirkondades eriti vee aurustumisel. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat sool See on maavarana lahustunud mineraalveeallikas. Kodudes tuntakse seda söögisoodana. Me kasutame naatriumvesinikkasbonaati pildevalt söögitegemisel.
2Na+2H2O=2NaOH+H2.. leelismuldmetallid. Ca, Sr, Ba. Levikult maakoores. Al Fe Ca Na K Mg. Ühendid Na+O2=Na2O2.. naatriumperoksiid. K+O2=KO2 kaaliumhüperoksiid. CaO kustutamata lubi. CaCO3 lubjakivi, paekivi = Cao+CO2. CaO+H2O=Ca(OH)2. Lubja kustutamine. Vees vähelahustuv tekib lubjapiim veega segamisel, seismisel lubjavesi. NaOH seebikivi. NaHCO3 söögisooda kasutamine.. taignate kergitamine. Tugeva happe neutraliseerimiseks.Na2CO3 sooda kasutamine. tooraine klaasi valmistamisel, argielus. Na2CO3 pesusooda. NaCL keedusool. Tänu pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile on alumiinium väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. Al on raua järel üks enam kasutatavaid metalle. Temast valmistatakse mitmesuguseid tarbeesemeid, kerge metalline on ta hinnatud ehituses. Kasutatakse ka erinevates sulamites, vähemaktiivsete metallide aluminotermilisel saamisel nende maakidest. reag. Hapetega, +hea elekti ja soojusjuht. Konsetreeritud väävelhappe toimel al tavatemp.
Nüüdisaja inimkonna probleemid Nüüdisaja maailma aktuaalses argielus on tulnud kõnealla palju probleeme. Igapäevaselt arutletakse nende tekkepõhjuste ja võimalike tuleviku juhtumite üle. Millised ühiskonna probleemid on Eestis ja mujal maailmas? Esmalt Eesti rahvale rohkem korda minevatest probleemidest. Praeguseks juba pikemat aega suurema kõneaine all olnud sooline palgalõhe. See tähendab meeste ja naiste palga erinevust samal ametitasemel. Juba mõnda aega tagasi on välja kujunenud, et meesoost
vanemusest. Lapsekasvutingimused on kõige paremad, kui tema bioloogilised vanemad end ametlikult tema vanemateks peavad ning võtavad enda kanda kõik seadustest tulenevad õigused ja kohustused. Psühholoogiliseks vanemaks saab lapsele inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. Psühholoogiline vanemlus ongi olemuselt kõige keerulisem. Argivanemlus on see, et vanemad jagaad lapsega kõike, mis perekonna argielus ette tuleb. Koos tehakse koduseid töid, koos puhatakse, koos arutatakse ka, mis ja milleks teha tuleb. Tähtis on, et perekonnal oleksid oma traditsioonid. Emotsiooniline vanemlus on see kui kodu on ainuke koht, kus inimene tunneb, et teda hinnatakse ja armastatakse mitte selle eest, mis ta teeb või annab, vaid tingimusteta. See on tunne, mida vajab iga inimene ja eriti iga laps, see on vajalik eeldus kogu tema edaspidiseks arenguks
nimetusele. Alkoholid võivad olla nii vedelad kui ka tahked, olenevalt süsinikuahela pikkusest. Süsinikuahela pikenedes alkoholide lahustuvus vees väheneb. Alkoholide täielikul põlemisel tekivad süsinikdioksiid ning vesi. Samuti oksüdeeruvad inimese organismi sattunud alkoholid maksas leiduva ensüümi toimel aldehüüdiks ja veeks. Tuntumad alkoholid on näiteks metanool, mis on tuntud ka puupiirituse nime all ja etanool, mida tuntakse argielus lihtsalt piiritusena. Metanool kuulub väga mürgiste alkoholide alla ning 20-30 grammi puhast alkoholi võib osutuda surmavaks. See võib tungida läbi naha ja kahjustada hingamisteid. Metanooli kasutatakse lahustina keemiaasutustes ning samuti kasutatakse seda ka nt autovõidusõitudel kütusena. Üldiselt kasutataksegi erinevaid alkohole enamasti keemiatööstustes, naftatööstuses, jahutusvedelikus ja toidutööstuses. Kasutatakse ka plastiku tegemisel ning nahapuhastusainetes.
konserveerimisel (marineerimine); Süsihape · Süsihappe valem on H2CO3 H O C O · Väga nõrk ja ebapüsiv hape H O · Tekib CO2 lahustumisel vees, ühtlasi laguneb kergesti tagasi: CO2 + H2O H2CO3 seda leidub kõikides gaseeritud jookides. · Süsihappe soolad on karbonaadid sisaldavad süsihappe aniooni CO32 looduses väga levinud ning tööstuses ja argielus tähtsad: NaHCO3 söögisooda Na2CO3 (pesu)sooda CaCO3 lubjakivi, paekivi, marmor, kriit Süsihape Kui süsihappe sool (karbonaat) reageerib tugevama happega, · siis tekib hetkeliselt süsihape, · mis kohe laguneb süsihappegaasiks ja veeks. Tugevam hape nö tõrjub nõrgema tema soolast välja! I -II I I I -II I -I Na2CO3 + 2HCl H2CO3 + 2NaCl H2O + CO2 + 2NaCl süsihappe + tugevam süsihape + tugevama happe
(Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Metall lükkab halogeniidist (nt NaBr) välja teise metalli, kui on sellest aktiivsem. 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220) 17. Arvutusülesanne.
(Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Metall lükkab halogeniidist (nt NaBr) välja teise metalli, kui on sellest aktiivsem. 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220) 17. Arvutusülesanne.
Glükoos on üks tähtsamaid suhkruid. Glükoosi leidub paljudes taimedes, eriti viinamarjades, mistõttu teda nimetatakse ka viinamarjasuhkruks.Glükoos pole nii magus kui tavaline suhkur, kuid käärib lahustes väga hästi ja on tähtis toitaine. Glükoosi lisatakse ka mõrudele ravimitele, et maitset paremaks muuta. Fruktoos ehk puuviljasuhkur on kõige magusam suhkur. Fruktoos käärib ja seedub raskemini kui glükoos. Sahharoos ehk tavaline suhkur on argielus kõige tähtsam suhkur.Kõige enam leidub sahharoosi suhkrupeedis ja suhkruroos, millest teda toodetaksegi. Tärklis on valge pulbriline aine, mis külmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse klistiiri.Tärklis on taimedes peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse, seemnetesse, vartesse. Ta on ka tähtis toitaine. Peamised taimed, mis varustavad inimesi tärkliserikka toiduga, on teraviljad ja kartul.
Metallidel on kristalne struktuur.Erinevatel metallidel on erinev krisatllkuju. Metallidel on metalne läige. Metallide värvus. Enamik metalle on hõbevalged, vask on roosakaspunane, kuld on kollane.Mitmetel hõbevalgetel on iseloomulik helk.Nikkel helgib kollalkalt, kroom sinakalt. Metallide kõvasus. Mineraalide, metallide jt materjalide suhtelist kõvadust võrreldakse Moshi kõvadusastmikust.Kõige kõvem metall on kroom..Argielus ettetulevatest metallidest on kõige pehmem elavhõbe , väga pehme plii, kuld. Metallid on plastilised. Plastilisuse tõttu saab metalli valtsida õhukeseks leheks või tõmmata traadiks ja sepistada. Mõned metallid(antimon, mangaan) on haprad, sepistamisel purunevad nad kildudeks nagu klaas. Metallidon head soojus- ja elektrijuhid.Kõige paremad elektrijuhid on hõbe ja vask. Tehnikas rakendadtakse elektrijuhtidena ja elektrijuhtmete valmistamisel alumiiniumit ja vaske
22) Mis on pikad perioodid ja mis on lühikesed perioodid? 24) Millised omadused muutuvad või jäävad samaks, kui liikuda perioodis vasakult paremale? 25) Millised omadused muutuvad või jäävad samas kui liikuda rühmas ülevalt alla? 26) Sõnasta tänapäevane perioodilisusseadus. 27) Millega näitab ehk millega võrdub aatominumber? 28) Millega ligikaudu võrdub massiarv? 29) Mida nimetatakse elektronoktetiks? 30) Mis on väärisgaasid, kus neid argielus leidub ja mille poolest nad teistest elementide aatomite ehituse osas erinevad? 31) Mis on leelismetallid, leelismuldmetallid ja halogeenid? 32) Millised keemilised elemendid on kõige rohkem levinud: a) universumis, b) maakoores (litosfäääris) , c) vesikeskkonnas (hüdrosfääris), d) õhkkonnas (atmosfääris), e) biosfääris? ÜLESANDED 1) Osata koostada kirjalikult arvutusi, mitu elektroni mahub maksimaalselt antud elektronkihile (näiteks kolmandale jne)
20. sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Ülikoolis ja ka koolis õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks teeb nad mõlemale omane ruumimõiste olulisus ning loomulikult ühendab neid ühine ajalugu. Nii inim- kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Kaarte kasutatakse teaduses ja argielus laialdaselt, kuid kusagil mujal pole kaart nii oluline kui geograafias. Geograafi töö lõppsaaduseks ongi tihti kaart. Raske on pidada geograafiliseks tööd, milles ei sisaldu ühtegi kaarti. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob ka see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodus ja inimene mõjutavad teineteist tugevalt. Erinevused ei oleks nii teravad, kui me geograafias lepiksime ainult nähtuste kirjeldamisega
Li+O2=Li2O 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Aktiivne halogeen tõrjub välja vähem aktiivsema halogeeni. 2NaBr+Cl2 = NaCl + Br2 NaCl+Br2 = ei toimu 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) Kui halogeenidid reageerivad hõbeioonidega, siis tekib sade. 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) läbipaistev,oksudeeritavad omadused,pleegitavad,desifintseerivadCl2+H2O = HCl + HClO 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220)
võimalused selle hooldamiseks olid olemas. Varem toimis kaheväljasüsteem kuid nüüd tuli kasutusele kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Seda kõike selleks, et lasta maal puhata ja mineraale koguda. Maad viljastati sõnnikuga. Muutused, mis on toimunud, on positiivsed, sest on õpitid maad võimalikult palju ära kasutama. Erinevad perioodid on toonud muutusi nii argielus, kui ka põllumajanduses. Inimene on alati tahtnud ja pidanud oluliseks raha. Jõukad talumehed võimutsesid ning maksud, mis olid pandud kõigutasid ja raskendasid vaesemate positsiooni ja toime tulekut.
Mina isiklikult arvan, et vaadata tuleks südamega, mitte ainult silmadega. Silmadega ei näe vaadatu sisse, nendega näeb ainult välisilmet. Siit ka üks väärtus, mida mina hindan väga ning milleks on Armastus. Miks inimesed, kes on armunud, näevad kõiges ainult ilu ja headust? See on arvatavasti põhjustatud sellest, et nende süda on avatud ja sellega vaadates muutub maailm ainult paremaks. Igale poole kuhu vaadata, näeb ainult värve ja ilu kohtab seal, kuhu argielus pilku suunata ei osata. Kuidas ma tean seda? Tean, sest olen ise seda tundnud ja võin öelda, et see on kõige erilisem tunne, mida siiani olen tundnud ja ka väärtuslikem. Peale armastuse on väga tähtsal kohal ka usaldus. See on inimsuhete alustala. Usalduse puudumise hind on liiga suur, et seda ignoreerida. Usalduse loomine kestab küll kaua, kuid puruneda võib see siiski ainult hetkega. Kuskil pool aastat tagasi olin ma väga avameelne ja suhtlemisaldis
mõtet tõlgendad? Nii, et armastus on üks elu põhiväärtusi ja ilma selleta on raske elada ning tunned, et elu on mõttetu. Tekib ka tunne, et pole seda, mille nimel elada. Mida arvas Morrie ühiskonna poolt kehtestatud väärtustest? Et need keskeduvad ainult materiaalsetele asjadele: raha, karjäär, rikkus. Tema arvates peaks olulisem olema hoolimine, armastus, enda harimine, uued kogemused ning nende edasiandmine teistele jm seesugust. Kuidas saaksime elu tõeslisi väärtusi argielus meeles pidada? Võtta aeg maha, rahuneda, mõtiskleda, mõelda elu üle järele ning meelde tuletada raamatut "Teisipäevad Morrie'ga", milles vana professori öeldust võiks nii paljutki järgida. Too raamatust üks mõte, mis tundus oluline. Tähelepanu pööratakse just sellele, millele seda üleüldse ei peaks. (oma sõnastus).
Teadmushiskonna kujunemine Postindustriaalne majandus arenes tnu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettevtted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga. Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja tdelda informatsiooni. Teave oli mjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus ha hlpsamini kttesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama ka infohiskonnaks. Teabe edastamise vimalused avardusid tnu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Tnapeval hsti tuntud lhend www annab hsti edasi phimttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tnu
aeg on suuresti mõjutanud nende keelekasutust. Aina suurenev slängikasutus on ka üks tegur, mis on noorte keelekasutust rikkunud. Lausete mõttes moodustamisel mõeldakse liiga pikkadele sõnadele välja mingisugune lühem variant. Noored on muutunud väga laisaks ning pikema sõna ütlemine olevat suur vaev. See on alguse saanud peamiselt sotsiaalmeediatest, sest ei viitsita kirjutada liiga pikkasid sõnu, kuid lühendatud variante ja slänge on hakatud kasutama ka argielus rääkides, nagu pikema sõna ütlemisel võtaks see sinult ekstra energiat ning see on minu arvates väga imelik. Näiteks kui varem kasutati sõna „informatsioon“, siis kasutati seda ainult selle originaalkujul. Mõne ajaga on välja kujunenud sellest lühendatud versioon „info“. Nüüd on selgunud et ka sellest ei olnud piisavalt ja mõeldi infost lühem släng välja ja selleks sai „inf“. See on väga halb kui tuntakse, et 4-täheline sõna on ka veel liiga pikk
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste elu? Elame pidevalt arenevas ühiskonnas, kus äkilised avastused on kaasa toonud revolutsioonilisi muutusi nii argielus kui ka ühiskonnas kui tervikus. Inimesed on olnud kiired kohanejad ning ümbritsevast on saanud täielik normaalsus. Kas see kõik on aga suutnud muuta ka meie olemust ning kuidas? Vastust otsides peaksime vaatama endale tõsiselt otsa ja hakkama mõtlema, kuhu edasi. Inimene on ju ennekõike organism, liiki kuuluv loom oma lihtsuses ja loomulikkuses, kuid just seda võib pidev areng võltsimaks muuta. Vaimselt
Kas truudus on juhuse puudus või eluküsimus? Sõnad truu ja truudus on argielus üsna vähe kasutuses. Kui vaadata, mis Eesti õigekeelsussõnaraamat nende sõnade kohta ütleb, siis tuleb tõdeda, et see sõna märgib rohkemat, kui mehe ja naise vaheline truudus. Lisaks ustavusele, lojaalsusele ja äraostmatusele, mida truudus paljudele inimestele võib tähendada, võib see omakorda väljendada ka elu-, riigi- ja keele truudust - väljendada midagi, mille peale nii lihtsalt ei tulda.
annaabi.ee 
