Bioloogia Kontrolltöö viljastumine inimesel 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote
1. Toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y - kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng , platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks, Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine, tõsise väärarengu , vaimse puudulikkuse või
Enamasti esineb ajutiselt. Eelised- geneetiline erinevus, vastupidavam haigustele Puudused. Tuleb leida partner, sugurakud peavad ühinema, paljunemisel saab edasi anda pooled geenid 8. Kehaväline ja kehasisene viljastumine. Kehasisene: Sugurakkude arv on väike, sest sugurakud ja viljastatud munarakud on väliskeskkonna eest kaitstud. Viljastumine toimub emaslooma kehas. Tõenäosus on suur, sest viljastumise käigus on seemnerakk ja munarakk lähestikku. Haiguste ülekandmise tõenäosus on suur, sest loomad peavad omavahel tihedalt kokkupuutuma ja kehavedelikke vahetama. Kehaväline: Sugurakkude arv on suur, sest sugurakud võivad väliskeskkonnas olevates ebasoodsates tingimustes hukkuda. Viljastumine toimub vees, sest õhu käes surevad rakud ära. Tõenäosus on väike, kuna sugurakud on üksteisest kaugemal. Haigust ülekandmise tõenäosus on väike, kuna ei toimu otsekontakti. 9. Viljastumine inimesel
Igasugused kahjulikud mõjud võivad korraga kõiki munarakke. Mida vanem naine on, seda suurem võimalus on järglaste väärarengute tekkimise tõenäosus. Menstruaaltsükliks nimetatakse tsükliliselt koruvaid muutusi viljastumisvõimelise naise kehas. Tsükkel on u 28 päeva, varieerudes. Algavad teismeeas ning lõppevad 45-55aastaselt. Esimene päev on menstruatsiooni alguspäev. See on emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine. See algab siis, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. 3-7 päeva jooksul, mil see kestab, saadetakse mnasarjadesse signaal uue munarakku küpsemiseks. Munaraku küpsemise ajal hakkavad seda ümbritsevad abirakud tootma hormooni, mis valmistab emakat ette potsentsiaalseks viljastumiseks. Hormooni toimel emakakael avaneb, pehmeneb nin nääred hakkavad tootma spermide eluspsimiseks soodustavat lima. Spermid suuvad seal elus püsida 3-5 päeva (ehk viljastumine võib toimuda ka 5 päeva peale vahekorda).
→ liiguvad munandimanustesse, seal on spermid 2-3 nädalat. → munandimanustes küpsevad nad viljastamisvõimeliseks Munarakud → suuremõõtmelised → toitaineterikkad →kaetud kestadega Ovogenees munarakkude areng → ovogeneeside paljunemine lõppeb looteeas. → Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. → moodustub 2 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad → tsükliline küpsemine → ovulatsioon on küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine ontogenees on organismi inviduaalne areng 3 etappi: viljastumine – spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine embrügenees – loote areng postembürogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon
Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete munarakud ja seemnerakud. Sügoot viljastatud munarakk. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed. Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi
Meestel hakkavad sugurakud tekkima alles murdeeas, aga naistel tekivad need juba looteeas ja neid elu jooksul juurde ei teki. Seega peavad naised end terve elu hoidma, et munarakke mitte kahjustada. 4. Kuidas vältida rasedust. Kondoomi ja beebipillide toime ja efektiivsus. Kuidas arvestada ovulatsiooni aega, miks see on oluline? Kondoom sperma jääb kondoomi sisse; kõige efektiivsem, kaitseb ka suguhaiguste eest Beebipillid sisaldavad hormooni, mille tõttu munarakk ei küpse ega vabane munasarjast; limaskest muutub õhukeseks; emakakaela lima pakseneb; efektiivne, aga ei kaitse haiguste eest Ovulatsiooniaja arvutamine 14 päeva pärast viimase menstruatsiooni algust on munarakk u 12h viljastumisvõimeline. Aitab arvutada aega, millal lapsi teha / mitte teha. 5. Kehavälise ja kehasisese viljastumise võrdlus, näited loomadest. Kehaväline Sugurakkude tootmine võtab palju
Küsimused koostas Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium [email protected] KÜSIMUS Paljunemine 1. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9
kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Ovogenees- Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine Toimub naise munajuha laienenud osas. Viljastumisel ühinevad seemne- ja munaraku tuumad ja kahe haploidse suguraku liitumisel moodustub diploidne 46 kromosoomiga sügoot. 10)Kunstlik viljastamine Võib toimuda naise kehas või kehaväliselt, kasutatakse last soovivate vanemate- või doonorsugurakke. • Intrauteriinse inseminatsiooni (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis.
sidekoeline munasarjastrooma, milles on rohkelt veresooni ja närve. Munasarja perifeerne osa nn. parenhümatoostsoon e. koor, sisaldab hulgaliselt munasarjanääpse e. munasarjafolliikleid. Kõrvuti folliiklitega esineb seal ka kollaskehi (corpus luteum) ning viimaste taandarenemisel tekkivaid armkoelisi valkjaskehi (corpus albicans). Folliiklid jagunevad primaarseteks-, sekundaarseteks- ning tertsiaarseteks e. Graafi foliikliteks. Tertsiaarses e. Graafi e. põisfoliiklis paikneb küpsev munarakk, mille läbimõõt on umbes 150 mikromeetrit. Kui folliikel on oma kasvus saavutanud läbimõõdu 1,5-2cm, siis rebenevad selle folliikli kohalt munasarja katted, folliikel lõhkeb ning temas paiknenud munarakk koos folliiklivedelikuga paiskub kõhukelmeõõnde - toimub ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, mis täitub verevalumiga. Lõhkenud folliikli kohale tekib kollaskeha. Kui munarakk viljastatakse, siis kollaskeha areneb edasi, suureneb kuni 3cm-ni ning jääb
tsüklitena. Edasi algab ovulatsioon. Menstruaaltsükkel nim tsükliliselt korduvaid füsioloogilisi muutusi viljastumisvõimelise naise kehas. (Keskm 28 p). Teismeeast- 45-55 aastaseks saamiseni. 1.p menstruatsiooni alguspäev 3-7 päeva irdub emakaseina paksenenud limaskest koos verega. Samal ajal saadetakse signaal munasarja uue munaraku küpsemiseks. Küpsemise ajal hakatakse tootma lima, emakael avaneb hormoonide toimel. 14.p Irdub munarakk munasarjast- toimub ovulatsioon. U 12 tundi on munarakk viljastumisvõimeline. Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasarjasmunarakku ümbritsev kollakeha, mis hakkab eritama kollaskehahormooni. See stimuleerib emaka limaskesta paksenemist ning valmistab ette emaka viljastatud munaraku jaoks. Kui ovulatsioonis vabanenud munarakk ei viljastu siis kollakeha taandareneb ning hormoonid põhjustavad emaka limaskesta irdumise. Algab uus tsükkel. 2
Paiknevad naisel alakõhus. · Ülesanne: a) siin valmivad naissugurakud e. munarakud · b) siin toodetakse ka naissuguhormoone 2. Munajuhad ( 2 ) ühe juha pikkus 1012 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e. fimbriad. Need on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse. · Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliselt viljastumine. NB! Munasarja ja munajuha vaheline ruum on ühenduses nö. väliskeskkonnaga kõhuõõnega. Munasarjast väljuv põletikuline munarakk võib põletiku üle anda kõhukelmele. Kõhukelmepõletik võib saada eluohtlikuks. Seepärast tuleks kõik munasarjade põletikud hoolikalt välja ravida! 3. Emakas ( 1 ) paikneb alakõhus, on 78 cm pikk, kaalub 50 grammi. Lihaselisel elundil on kaks
9. Imetaja spermatogeneesi etapid (millal toimub, kus toimub ja mis toimub?) Paljunemine – spermatogoonide e ürgseemnerakkude proliferatsioon: kiire rakkude jagunemine. Spermatogoon spermatotsüüt Kasvamine, küpsemine – spermatotsüütide meiootiline rakkude (meioos I, II) jagunemine, mille käigus tekivad haploidsed spermatiidid. Spermatotsüüt speramtiid Spermiogenees – moodustuvad spermid (järelküpsemine), muutuvad liikumisvõimeliseks, tekib vibur. Spermatiid sperm, Kapatsitatsioon – kui spermatogenees lõpeb, liiguvad küpsed spermid munandimanusesse, kus toimub lõplik küpsemine. Kapatsitatsioon suguteedes! 2 Spermatogenees algab suguküpsuse saabumisel (puberteet) ja kestab kuni maise lõpuni 10. Spermatogoonid Ürgsed idurakud liiguvad mitootilisse aresti enne genitaalvallidesse sisenemist, vaikivas olekus G0/G1 faasis olevad prespermatogoonid.
spermiogeneesis Spermid - spermatiidi transformeerumisel saadavad rakud, mis on liikumisvõimelised ning omavad vibureid Mitoos ja meioos spermatogeneesil (millised rakud liiguvad meioosi ja millised on läbinud) - Spermi areng: ürgsugurakk 44+XY -> spermatogoon 44+XY -> primaarne spermatotsüüt (meioos I) 44+XY -> sekundaarne spermatotsüüt 22+X/Y (meioos II) -> spermatiidid -> spermid Spermiogenees (millised muutused toimuvad) - protsess, kus spermatiidist moodustatakse sperm. Lisatakse vibur ja rakk saab lõpliku kuju. Spermi tuum lamendub ja kondenseerub, üleliigne tsütoplasma eemaldatakse. Histoonid asendatakse protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. Sperminatsioon - sperm vabaneb Sertoli rakkudest ja satub väänilise seemetorukese valendikku. Spermiatsioonil jääb spermi keskosaga seotuks veel väike tsütoplasmatilgake, mille sperm kaotab lõplikult alles munandimanusejuha läbides. Viimases kaetakse sperm veel mitmete ühendit,
1) Pooldumine poolduvad ja moodustuvad hulkraksed struktuurid. Nt. ainuõõssetele, erinevad ussid nt. lameussid, ripsussid, rõngussid. 2) Pungumine mõlemad organismid on hulkraksed. Nt. hüdrad 3) Fragmentatsioon vanem organismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks ja igast osast areneb uus organism. Nt. okasnahksete hõimkond: meritähed ja merisiilikud. 4) Polüembrüonid ühe munaraku mitmikud. Üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja varastel arenguetappidel jaguneb embrüo kaheks või enamaks osaks. Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele. 5) Pedogenees nähtus, kus vastse sees areneb vegetatiivselt uus põlvkond vastseid. Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane imiussidele, Eestis maksa-kakssuulane.
hüdra) (hüdrad elavad Eestis, pole väljasurnud, hüdra on väga väike [mõni mm]) 3) Fragmentatsioon- loomorganismi keha iseeneslik jagunemine kaheks või enamaks osaks, iga osa taastab puuduvad osad (okasnahksed [meritähed, merisiilikud]) (mitte segi ajada regenetatsiooniga- kaitsekohastumus vigastuste kompensatsiooniks [Hüdra lõikumisel tulevad uued isendid]) 4) Ühemunarakumitmikute e. polüembrüonite teke- tekivad juhul kui embrüo varastes arengustaadiumites jaguneb kaheks või enamaks osaks. Esineb nii selgrootutel kui selgroogsetel, k.a. inimesel. * Teatud vöölaste liikidel sünnivad alati geneetiliselt identsed nelikud * Inimestel: ühemunarakumitmikud, Siiami kaksikud (mittelahknenud, ka liitkaksikud) (ei ole kokkukasvanud) Vegetatiivse paljunemise bioloogiline tähtsus: 1) Evolutsiooniliselt vanim paljunemise viis (see on taasilmunud) 2) Vajatakse ühte vanemorganismi
Ülesanne: a) siin valmivad naissugurakud e. munarakud b) siin toodetakse ka naissuguhormoone 2. Munajuhad ( 2 ) ühe juha pikkus 10-12 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e. fimbriad. Need on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse. Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliselt viljastumine. NB! Munasarja ja munajuha vaheline ruum on ühenduses nö. väliskeskkonnaga- kõhuõõnega. Munasarjast väljuv põletikuline munarakk võib põletiku üle anda kõhukelmele. Kõhukelmepõletik võib saada eluohtlikuks. Seepärast tuleks kõik munasarjade põletikud hoolikalt välja ravida! 3. Emakas ( 1 ) paikneb alakõhus, on 7-8 cm pikk, kaalub 50 grammi. Lihaselisel elundil on kaks tähtsamat seinakihti: a) lihaskiht, mis muutub eriti võimsaks raseduse korral loote kaitsmiseks b) väga rikkalikult veresoontega
Spermatiididest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid — spermid. Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp-produkt on sperm. Spermatogoonid on ürgsugurakkudest tekkinud diploidsed rakud, mis on ühendatud plasmasildadega, neist arenevad spermatotsüüdid. Spermatotsüüdid jagunevad primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed spermatotsüüdid läbivad meioosi I jagunemise ning muutuvad sekundaarseteks spermatotsüütideks. Sekundaarsed spermatotsüüdid on väga lühikese elueaga ja läbivad kiiresti meioosi II jagunemise ja neist saavad haploidsed spermatiidid. Spermatiidid transformeeruvad järk-
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritustele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elukooslus - vt. Biotsönoos. Elund e. organ - mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa. Elundkond - ühtset ülesannet täitev elundite süsteem. Embrüo - organismi lootelise arengu staadium. Embrüo retsipient - emasimetaja (ka naine), kellele siiratakse kehaväliselt viljastatud või kloonitud embrüo; võib olla sama isend, kellelt on saadud munarakk, või teine selleks ette valmistatud isend (asendus e surrogaatema). Embrüoblast - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus. Embrüogenees - organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga (elusünnitajatel), koorumisega (lindudel) või idu moodustumisega seemnes (taimedel). Embrüonaalkloonimine - varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
ainevahetust. · Kõrvalkilpnäärmed sünteesivad parathormooni, mis kontrollib Ca/P tasakaalu · Neerupealised 2osa on: 1)säsi, mis toodab adrenaliini ja on mobiliseeruv hormoon ja 2)koor, toodab kortikostoroide. 2. segatüübilised muud ülesanded+hormoonid · kõhunääre toodab isuliini glükagooni · sugunäärmed - toodavad suguhormoone:testosteroon, östrogeen. · platsenta toodab sünnitust tegevuse algust kontrollivaid hormoone. · Neerud Häired hormoonsüsteemis: 1. Puudus tekib siis, kui a) sisenüürmenäärmed ei toimi b) kui retseptoreid pole c) kui hormooni on vähe (kõige tavalisem), sellest tuleneb haigu diabeet. 2. Liigsus tekib siis, kui a) nääre on suurenenud b) nääre liiga aktiivne c) in
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest. Erütrotsüüt (punane verelible) on nende hulgas üks väiksemaid (0,0075 mm), munarakk (0,15 mm) on aga inimese suurim rakk ja nähtav isegi ilma mikroskoobita. Samuti on erinev rakkude eluiga. Leukotsüüdid (valged verelibled) elavad vaid mõne päeva, närvirakud aga kestavad kogu inimese eluaja. Paraku kaotavad nad oma jagunemisvõime juba inimese sündimise ajal. Vaatamata paljudele erinevustele on kõigil rakkudel ka midagi ühist: nimelt on kõigil rakkudel ühesugune ülesehitus. Iga rakk on võimeline ammutama ümbritsevast vedelikust toitaineid,