Tallinna Ringkonnakohus Pärnu mnt 7 Tallinn 09.05.2016 Apellant: Mari Maasikas (isikukood 48611148758) Aadress: Paju 2, Tallinn 18293 E-post: [email protected] Tel: +372 5464 7464 Apellandi volitatud esindaja: Vandeadvokaat Toomas Tool Advokaadibüroo OÜ E-post: [email protected] Tel: +372 6474 7363 Vastustaja: Kalle Saabas ( 35606050403) Aadress: Saju 3, Tallinn 12623
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Apellatsioonikomisjon Makala 21 10001 Tallinn 27.juuni 2008 Apellant Kood 211080 Kirsi Helk Tõru Segagümnaasiumi abiturient Juuni 90 80020 TÕRU APELLATSIOON Palun läbi vaadata minu ajaloo eksamitöö, mille tulemuse sain teada 19. juunil 2008. Ma ei ole eksami tulemusega (35 punkti) rahul, sest hindan oma ajalooteadmisi heaks. Seda on näidanud kolme gümnaasiumiaasta jooksul tehtud tööde hinded ("hea", "väga hea"). Olen veendunud, et tegemist on tahtmatu eksitusega, ja loodan, et töö hinnatakse ümber vastavalt tema väärtusele.
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Apellatsioonikomisjon Lõõtsa 4 10001 Tallinn 19.jaanuar 2011 Apellant Kood 12367 Katrin Kirss Ploomi Keskkooli abiturient Hariduse 18 12345 Pärnu APELLATSIOON Palun läbi vaadata minu emakeele eksamitöö , mille tulemused sain teada 19.juunil 2011 . Leian , et saadud tulemus (30 punkti) ei ole kooskõlas minu varasemate saavutustega . Kolme gümnaasiumiaasta jooksul olen saanud kirjandite eest enamasti ,,rahuldava" või ,, hea". Olen veendunud , et tegemist on eksitusega ja loodan, et minu eksamitöö hinnatakse ümber vastavalt
Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata. Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole ringkonnakohtu otsusega nõus, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus. Kolmas aste on Riigikohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Kassatsiooni puhul kohtuasja sisuliselt ei menetleta, vaid kontrollitakse, kas seadust on kohaldatud õigesti, kas on kinni peetud protseduurireeglitest. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja kohtuasja otsustamiseks tagasi saata. Riigikohtu
selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata. 7. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse: (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (3) Apellatsiooni ei saa esitada: 1) süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; 2) prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale; 3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale; 4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega; 5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale.
tagasi nimetada veel 1 ametiajaks. Saavad nad ka töötasu 38.- tunnis. Halduskohtutes arutatakse haldusasju (teiseks pooleks on riik v kohalik omavalitsus). Neid on Eestis 2. Kohtu tööpiirkonnad on jaotatud kaheks.. Tallinn haldab saari ning Pärnut, Tartu haldab ka Virumaad. Halduskohut juhib halduskohtu esimeest. Samad tingimused, mis maakohtu esimehel. II astme kohtud Ringkonnakohtud (Tallinn ja Tartu). Ringkonnakohtusse saab kaebuse esitada apellatsiooni korras. Apellant on kaebuse esitaja. Riigikohtu poole kaebuse esitamine on kassatsioon. Seal arutatakse asju koleegiumite kaupa, st et seal pole ühe kohtuniku poolt asja läbi vaatamist või rahvakohtunikke. Kolleegiume (vähemalt 3 liiget) on 3 tsiviil, kriminaal, haldus. Kohtu esimehed on valitud 7 aastaks ametisse, kuid muud tingimused samad, mis I astme kohtute esimeeste puhul. III astme kohus Riigikohus asub Tartus. Riigikohtus tegutsevad 19 riigikohtunikku. Õiguse mõistmine riigikohtus:
Kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidukulud; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; Apellatsioonimenetlus Apellastioonimenetlus on ringkonnakohtus asja lahendamine. Apellant on see, kes kaebuse esitab. Vastustaja on see, kelle vastu kaebus esitatakse. Sisu: koostatakse kirjalikult. Seal on ringkonnakohtu nimi, apellandi andmed, teiste menetlusosaliste 10 11 andmed, selgelt väljendatud nõue ning põhjendus. Lisada dokumendid. Sellele kirjutab alla apellant või tema esindaja. Peab fikseerima ka, kas apellant ise soovib osaleda kohtuistungil
tsiviil- kui kriminaalasju. II Ringkonnakohtud(2) vaatab läbi apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendeid. Ringkonnakohtud ei algata ise uusi kohtuasju, vaid kontrollib esimese astme otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel. III Riigikohus(1) tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras ehk kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Riigikohus tegeleb kohtuasjadega, mille otsusega apellant nõus pole. Riigikohtul on õigus tühistada alama astme kohtu otsuseid ning neid uueks otsustamiseks tagasi saata. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madala astme kohtu otsuse peale. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus Eestis Riigikohtus, kus ei vaadata enam kohtuasja sisuliselt üle vaid vaadatakse olemasolevaid dokumente ja materjale. 6. Kes on õiguskantsler? Tema ülesanded?
kohtupidamine on kollegiaalne, mis tähendab, et asja arutab kolm kohtunikku, kellest üks on asjas ette kandev kohtunik. Apellatsioonkaebusele on samuti sätestatud vormi ja sisu nõuded (TsMS § 633). Apellatsioonkaebus tuleb vormistada A 4 formaadis, eesti keeles ja see peab sisaldama muu hulgas: - kaevatava otsuse teinud kohtu nimetust, otsuse kuupäeva ja tsiviilasja numbrit; - apellandi selgelt väljendatud taotlust, milles tuleb ära märkida, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb; - apellatsioonkaebuse põhjendust - millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada;
30.03.2004 tegi ringkonnakohus kohtukulude osas A taotlusel asjas täiendava otsuse. Millal jõustub ringkonnakohtu otsus, millele on tehtud täiendav otsus. Millal lõppeb edasikaebe tähtaeg? Kas täiendava otsuse peale esitatud edasikaebuses saab vaidlustada ka esialgset otsust? § 632 lg 3 kättetoimetamisest algab 30 päeva kulgema. Et kui 30.03.2004 toimetati kätte, siis 31.03.2004 hakkab tähtaeg kulgema. Muidugi saab, tähtaeg hakab ju uuesti kulgema. 304. Apellant ei ilmunud 16.04.2003. a kell 15.00 määratud kohtuistungile, kohtule teadaolevalt ei olnud apellant kohtuga ühendust võtnud ega taotlusi esitanud. Ringkonnakohus tegi määruse, millega jättis asja läbivaatamata. 20.04. 2003. a esitas apellant menetluse uuendamise taotluse, milles esitas järgneva selgituse: 14.04. helistas apellant ringkonnakohtu kantseleisse ja palus 16.04. määratud kohtuistung edasi lükata, kuna apellandi lepinguline esindaja advokaat U oli haigestunud
lähtudes muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades süüdistatava olukorda. Sel juhul uuendab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel uurimise või kuulutab välja vaheaja. 17. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad. lk. 412 § 318. Apellatsiooniõigus (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (2) Tsiviilkostja võib esitada tsiviilhagisse puutuva apellatsiooni. (21) Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. (3) Apellatsiooni ei saa esitada: 1) süüdistatav lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; 2) prokuratuur lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale; 3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale;
filiaali juhataja; pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 5. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse: (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (3) Apellatsiooni ei saa esitada: 1) süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; 2) prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale; 3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale; 4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega; 5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale.
· pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; · vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 5. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse: (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (3) Apellatsiooni ei saa esitada: 1) süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; 2) prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale;
asja läbivaat kulud hüvitatakse ainult siis kui esitatkse nõue( 3 kuu jooksul). Jaotus(hagita ja hagimenetlus). 39.Apellatsioonimenetlus: määruskaebust õigus esit 10 päeva jooksul, kaebuse sisu: peab olema koost kirjalikult, peab sisaldama ringkonnakohtu nime, apellandi(kaebuse esitaja) andmeid, teiste menetlusosaliste andmeid, see otsus või otsuse osa mille peale kaevatakse, nõue+põhjendus, dokmd, kirjutab alla apellant või tema advokaat ja kas pellant tahab osa võtta pannakse kirja. 40.Kassatsioonimenetlus: Kassatsioonikaebus esit kirjalikult ja lisatud peab olema kautsioni maksmine tõend. Peab sisaldama: kohtu nimetus; kassaatori andmed; vastaspoole andmed; otsus mille peale kaebus esitatakse; enda nõue; põhjendused ja kas soovit isiklikult istungist osa võtta.
Teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Apellatsioon tähendab edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumist. Seega ei algata ringkonnakohus ise uusi kohtuasju, vaid kontrollib maa- ja linnakohtute otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel. Ringkonnakohus vaatab esitatud kohtuasja uuesti sisuliselt läbi ning teeb otsuse. See võib alama astme kohtu otsust kinnitada, aga võib ka selle ära muuta. Kui apellant ringkonnakohtu otsusega nõus pole, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus. Riigikohus on Eesti kohtusüsteemi kõige kõrgem aste. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Arutatakse seda, kas ringkonnakohus on karistuse määramisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglitest. Sisulisele arutlusele kaasus Riigikohtus enam ei tule
menetluskulude katteks . Samas on tähtaja ennistamine menetlustoiming, mis tuleb läbi viia kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Vastavalt TsMS § 630 lg-le 1 võivad pool ja iseseisva nõudega kolmas isik esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib esitada apellatsioonkaebuse käesoleva seadustiku § 214 lõikes 2 sätestatud tingimustel. Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant ja vastaspool vastustaja. Eesti tsiviilprotsessiõigus näeb ette piiratud apellatsioonimenetluse. See tähendab, et menetlusosalised ei saa ringkonnakohtus jätkata ja edasi arendada seda tsiviilvaidlust, mis neid maakohtus pooleli jäi. Ringkonnakohus kontrollib üksnes maakohtu otsuse seaduslikkust ja seadusandja on seejuures kohtule imperatiivselt ette kirjutanud need piirid, millest maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimisel tuleb lähtuda. Ringkonnakohus võtab maakohtu
kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on: 1)enne tähtaegselt vanglast vabanenud inimesed 2)kellele on määratud karistus tingimisi 3)inimesed, kellele on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd 41. II astme kohtud on ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Ringkonnakohtus arutatakse su kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium. 42. III astme kohus on riigikohus asub Tartus. Tegutseb 19 riigikohtunikku. Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator 2)teistmis-menetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine mingite uute asjaolude ilmnemisel 3)kohtu vigade parandamine kui on
kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on: 1)enne tähtaegselt vanglast vabanenud inimesed 2)kellele on määratud karistus tingimisi 3)inimesed, kellele on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd 41. II astme kohtud on ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Ringkonnakohtus arutatakse su kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium. 42. III astme kohus on riigikohus asub Tartus. Tegutseb 19 riigikohtunikku. Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator 2)teistmis-menetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine mingite uute asjaolude ilmnemisel 3)kohtu vigade parandamine kui on
(5) Kuni 15-aastane isik, kes ei ole protsessiosaline ega tunnistaja, võib Otsuse või määruse tegemise päevaks on selle allakirjutamise päev. viibida kohtuistungil kohtu loal. (6) Kinnisel kohtuistungil järgitakse tsiviilkohtumenetluse norme. TsMS § 316. Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kinnise istungi kohtuotsus tehakse teatavaks avalikult, kui alaealise või (1) Kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist abielupoole huvid ei nõua teisiti. kohtuistungil, võib kohus protsessiosalisi kohtusse kutsumata (7) Kohus ei avalda riigisaladust, mis on kohtule tsiviilkohtumenetluses lahendada asja kirjalikus menetluses, arvestades käesoleva seadustiku teatavaks saanud
viibida kohtuistungil kohtu loal. Otsuse või määruse tegemise päevaks on selle allakirjutamise päev. (6) Kinnisel kohtuistungil järgitakse tsiviilkohtumenetluse norme. Kinnise istungi kohtuotsus tehakse teatavaks avalikult, kui alaealise või TsMS § 316. Asja lahendamine kirjalikus menetluses abielupoole huvid ei nõua teisiti. (1) Kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist (7) Kohus ei avalda riigisaladust, mis on kohtule tsiviilkohtumenetluses kohtuistungil, võib kohus protsessiosalisi kohtusse kutsumata teatavaks saanud. lahendada asja kirjalikus menetluses, arvestades käesoleva seadustiku
A on esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, millega jäeti tema hagi B vastu rahuldamata. Asja arutamiseks määratud kohtuistungile A ei ilmu ega teata ka sellest ega selle põhjusest. Apellatsioonkaebus jäetakse seetõttu läbi vaatamata. Mida saab A teha, kui ta ei jõudnud kohtuistungile seetõttu, et oli lumerohkuse tõttu teel ummikus ega jõudnud õigeaegselt kohtuhoonesse. §422 §650 taotleb uuendamist § 649. Menetlusosalise istungilt puudumise tagajärjed (1) Kui apellant või vastustaja kohtuistungile ei ilmu, lahendab ringkonnakohus kaebuse tema osavõtuta või lükkab asja arutamise edasi. Muu menetlusosalise kohtuistungile ilmumata jäämise korral lükkab ringkonnakohus kohtuistungi edasi ainult mõlema poole ühisel taotlusel. (2) Kui apellant kohtuistungile ei ilmu ega ole teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest (käesoleva seadustiku § 422) või ei ole seda põhistanud, võib kohus vastustaja taotlusel jätta kaebuse läbi vaatamata
nende kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on: 1)enne tähtaegselt vanglast vabanenud inimesed 2)kellele on määratud karistus tingimisi 3)inimesed, kellele on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd 39.II astme kohtud. Ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga Jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Algul kaebus I astme kohtusse, siis saab edasi saata. Ringkonnakohtutes tulevad siis need kaebused läbivaatusele. Ringkonnakohtus arutatakse asju kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium. Kollegiaalselt arutatakse asju. Kohut juhib esimess, 7 a ametis. 40.III astme kohus. Riigikohus – asub Tartus. Tegutseb 19 riigikohtunikku. Juhib esimees, võib olla ka jurist. Kassatsiooni korras vaadatakse läbi asju. Kassaator on see kes esitab kaebuse
jää karistuseta, lisaks arvati, et süüalusele avaldab mõju üksnes reaalne vangistus. Süüaluse 49 RKKKo 3-1-1-77-11. 27 kaitsja esitas apellatsiooni ringkonnakohtuse põhjendusega, et maakohtu otsus on karistuse osas põhistamata. Põhjendades seda järgmiste argumentidega: raskendavate asjaolude puudumine, kergendavate asjaolude mittearvestamine, alaealisuse mittearvestamine. Lisaks leiab apellant, et kohus on otsustanud irduda tavapärasest kohtupraktikast, kuna KarS'i § 45 kohaselt oleks alaealisele keskmine karitstuse määr 8 aastat ning kohus ei olnud arvestanud ka seda, et süüalusel puudusid kriminaalasjades eelnevalt õigusrikkumised. Apellandi seisukohta arvestades, pidanuks kohus mittarvestatud asjaolusid arvestades määrama alammäärase sanktsiooni ning vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendama seda ühe kolmandiku võrra.
võimalik saavutada. § 643. Apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine (1) Kohus jätab apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. (2) Kui apellatsioonkaebuse läbivaatamist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus määrusega apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. (3) Kohus teatab menetlusosalistele enne määruse tegemist kavandatavast apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmisest ja selle põhjustest ning annab apellandile võimaluse avaldada selle kohta kohtu määratud tähtpäevaks oma arvamust. Vajaduse korral peab kohus avalduse läbivaatamata jätmise lahendamiseks istungi.
funktsionaalsed struktuurid, poolomavalitsuslikud või -ühiskondlikud struktuurid); kohtuvõim (kohus) ning teised õiguskaitseorganid (justiitsorganid); kohtuvõimu viis printsiipi: separatsioon, autonoomsus, õigusemõistmise monopoolsus, õigusemõistmise obligatoorsus, 72 sõltumatus; internse enesehaldamise õigus, eksternne haldus; lõplik kohtuotsus; apellatsioon, kassatsioon, apellant, devolutiivne toime, kohtuviga; kohtu sõltumatus: kohtuniku vabadus ja kohustus, kohtuniku tagandamatus, taandamine, kohtuniku alandamatus, kohtuniku siirdamatus, kohtuniku ameti ühitamatus; kohtusüsteemi raking: astmetu, astmeline ehk astendatud (kahe- ning mitmeastmeline, revisjonisüsteem, kassatsioonisüsteem); kohtute koosseis: ainuisikuline, kollegiaalne; kohtud funktsiooni kestuse alusel: korralised>üld- ja
jäädes. Neile küsimustele tähelepanu pööramata kinnitas maakohus täiendatud kokkuleppe ja tegi KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohtuotsuse. Vaadeldavat osa kokkuleppest vaidlustas ringkonnakohtus A. Stumbrise kaitsja, kelle väitel ei olnud kokkuleppe sisuks süüdistatavalt vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks konkreetselt 301 400 euro suuruse summa väljamõistmine. Seega oli apellant sisuliselt seisukohal, et süüdistatav ja kaitsja ei nõustunud kokkuleppe teksti lisatud täiendusega ning kõnealuses osas ei ole kokkulepet sõlmitud. Sellest tulenevalt on kolleegiumi hinnangul põhjust arvata, et täiendatud kokkulepe ei vastanud osaliselt süüdistatava tõelisele tahtele, millest omakorda järeldub, et kohus ei selgitanud kokkulepet kinnitades välja, milles pooled olid kokku leppinud. 11
annaabi.ee 
