liikumist kujutavatele poosidele ning realistlikele pinges kehadele Kettaheitja-Discobolus on Myroni kuulsaim töö. See valmis umbes 460-450 aastat eKr ja on üks Vana-Kreeka Klassikalise perioodi silmapaistvamaid skulptuure. See kujutab kettaheitjat ning nagu enamus skulptuure tol ajaperioodil oli ka kettaheitja kujutatud alasti, sest nii tundus kuju eriti realistlik ja looduslähedane. Eriti märkimisväärseks teeb selle kuju kettaheitja poos. Myronil on õnnestunud kujtada kettaheitjat just kahe tegevuse vahel: pärast tema hoovõttu ning enne heidet. Nii mõjub see Myroni skulptuur eriti realistlikuna. Kuigi kettaheitja keha oli kujtatud väga tõepärasena, siis tema nägu oli täiesti ilmetu. Nagu kõikidel tolle aja skulptuuridel olid ka kettaheitjal lokkis juuksed ning tundetu nägu. Seda sellepärast, et sel ajaperioodil oli Vana-Kreeka meestel, eriti sportlastel, tunnete ja emotsioonide näitamine
,,Diskobolus" ja Lysippose ,,Hermes sandaali sidumas" kasuks. Minu esimeseks valikuks oli Myroni ,,Kettaheitja", mis on klassikalise Kreeka kunsti üks kuulsamaid teoseid. Mind paelub Myroni oskus kujutada inimese liikumist niivõrd täiuslikult, et see elustab tema skulptuurid. Kui tänapäeval saab suurima kehalise pingutuse momenti jäädvustada näiteks foto abil, et hiljem selle järgi teha skulptuur, siis tollal ju sellist võimalust ei olnud. Ometi on Myronil õnnestunud äärmiselt oskuslikult kujutada momendi põgusust ja kehadetaile. Myroni originaalskulptuur valmis Vana-Kreeka klassikalisel ajajärgul, ligikaudu 450.aastal eKr. Kuna see pole aga säilinud, oleme skulptuuriga tuttavad tänu arvukatele roomlaste koopiatele. ,,Kettaheitja" kujutab noort meest enne kettaheitmist hoogu võtmas. Nagu ikka kreeka atleetide puhul, on nooruk täiesti alasti. Tema näos kajastub väga vähe