Anorgaanilised ained 1.vesi (70 95%) Miks on vett nii palju? · hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide toimumise keskkond. · Osaleb reaktsioonides. (fotosüntees;) · Suure soojusmahtuvusega hoiab organismide temperatuuri. 2. katioonid organismides · K- ja Na-ioonid: närviimpulss sünapsis; rakurõhu reguleerimine (närvirakkude ühenduskoht). · Sünapsis on vaja K- ja Na-ioone Füsioloogiline lahus 0,9%lahus Naatriumkloriid võib kasutada ka vereasemel kui on kriitiline seis Liigne sool tõstab vererõhku. 0,9% ne NaCl lahus on füsioloogiline lahus Ca-ioonid: luude tugevus D-vitamiin vajalik kaltsiumi ioonid saaksid minna luude rakkudesse, lapseeas on vajalik sest luud ei ole veel luustunud. Amooniumioonid valkude laguproduktina välja. Aatomid vahetuvad viie aasta jooksul. Klorofüll sisaldab magneesiumi aatomit. Fe-ioonid: hemoglobiini koostises (punastes vererakkudes hapniku transport) hem...
1. Anorgaanilised ained organismides on vesi, soolade ühendid. 2. Orgaanilised ained organismides on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. 3. Makroelemendid on mittemetallid: süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. Mikroelemendid: raud, tsink, kaltsium, jood, magneesium, fosfor jne. 4. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · C (süsinik) moodustab erinevaid molekulaarseid struktuure: lineaarsed (nt. valgud), hargnevad (nt. glükogeen), tsüklilised (nt. steroidhormoonid). · O (hapnik) aeroobsetes organismides oksüdeerija. Hapniku kaasabil lõhustatakse orgaanilised ühendid anorgaanilisteks. Hapniku baasil toodab organism vabu radikaale, mis aitavad tõhustada kaitsesüsteemi tööd. · H (vesinik) vesiniksidemete tekitamine, nt. valkudes ja nukleiinhapetes. Omab ehitusliku funktsiooni. Vee moodustamine. · N (lämmastik) mitmekesistab biomolekulide koostist ja omadusi. Osaleb vesiniksidemete te...
+ ALUS = SOOL + H2O +AL. OKSIID = SOOL + H2O = UUS SOOL + UUS HAPE + SOOL NB! Reaktsioon toimub siis, kui tekkiv hape on reageerivast HAPE happest nõrgem või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). = SOOL + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad + METALL metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti metallide pingerida, ei eraldu H2, tekib sool, oksiid ja H2O). + HAP.OKSIID = SOOL + H2O =...
Anorgaanilised aineklassid Aineklass Tunnus valemis Tunnus nimes Näide Oksiidid Metalli(aluselised, Metall ja hapnik -oksiid lõpp CrO amfoteersed) kroom(II)oksiid Mittemetalli (happelised, Mittemetalli ja -oksiid lõpp Cl2O7 - neutraalsed) hapniku dikloorheptaoksiid Happed Vesinik + happe -hape lõpp HCl - anioon vesinikkloriidhape Hüdroksiidid Metall + hüdroksiid -hüdroksiid lõpp NaOH - (OH) naatriumhüdroksiid 1 mono 2 d...
Anorgaanilised ained oksiidid hüdroksiidid happed soolad Oksiidid Oksiidid liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik koostise järgi liigitatakse oksiide · metallioksiidideks (FeO, Al2O3) · mittemetallioksiidideks ( CO2, P2O5) omaduste järgi liigitatakse oksiide · happelisteks (SO2, CO2, P4O10 jne.) · aluselisteks (Na2O, Fe2O3, MgO jne.) · amfoteerseteks (Al2O3,ZnO) Aluselised oksiidid on moodustunud metalliaatomitest ja hapniku aatomitest Reageerivad hapetega moodustades soola ja vee Nimetuste andmisel lisatakse metalli nimetusele sõna "oksiid", muutuva o.a.ga metalli puhul näidatakse sulgudes metalli o.a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid Happelised oksiidid on enamasti mittemetallioksiidid. ...
Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese. 6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks. 7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist? CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained peamiselt toiduga. Kokkuvõte Vesi on anorgaaniline aine, milleta me hakkama ei saaks, kuna veel on organismis palju rolle (aitab hoida kehatemperatuuri, osaleb enamikes keemilistes protsessides). Teised ained, mis asuvad organismis on käsitletavad katioonidega ja anioonidena. Katioonid on väga olulisel kohal, kuna naatrium- ja kaaliumioonid on närviimpulsside moodustumisel tähtsal kohal
II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid. Nende kasutamine iga...
vesinikiooni, näiteks H2SO4, H2CO3, H3PO4 3. HAPPE TUGEVUSE JÄRGI TUGEVAD HAPPED - tugevalt happeliste omadustega. Tuntumad on vesinikkloriidhape(HCl), väävelhape(H2SO4) ja lämmastikhape(HNO3) NEED HAPPED ON SÖÖVITAVA TOIMEGA! NÕRGAD HAPPED - oluliselt nõrgemate happeliste omadustega. Tuntumad on süsihape(H2CO3), divesiniksulfiidhape(H2S), fosforhape(H3PO4) jpt. Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vettel. Anorgaanilised happed - mineraalhapped Hapete saamine: Gaasilise vesinikühendi lahustamisel vees HCl(gaas) ---+h2O--> HCL(lahus Vesinikkloriid(gaas) --> vesinikkloriidhape Happelise oksiidi reageerimisel veega P4O10(t) + 6H2O(v) --> 4H3PO4(l) Happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis Neid hapnikhappeid, millele vastav happeline oksiid veega ei reageeri(nt SiO2), saadakse kaudselt.
Kivim on looduslikult esinev tahke ...koosnevad keemilistest mineraalidest koosnev kogum elementidest ja nende ühenditest. Kivimid ei pea olema tingimata ...peavad olema tahked. kristallilisel kujul. ...on loodusliku tekkega, iseloomuliku Kivimid koosnevad enamasti mitmest, keemilise koostise ja struktuuriga harvemini ühest mineraalist. anorgaanilised ained. Mineraalid on näiteks: Teemant ja Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme rühma grafiit. 1. tardkivimid 2. settekivimid 3. moondekivimid Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat 3). Värvuselt on paas hallikas. ... ei ole väga kõva; seda on lihtne töödeldaraiduda ja saagida. ... kardab happeid.
Anorgaanilised ühendid Oksiid – hapnikuühend mingi elemendiga Aluseline Amfoteerne Happeline Neutraalne oksiid oksiid oksiid oksiid metallioksiid sellel võivad Mittemetalliok happelised ja avalduda nii siid aluselised omadused aluselised kui puuduvad happelised omadused reageerib Reageerib reageerib Ei reageeri millegagi hapetega; tugevate hapete ja alustega tugevalt leelistega aluselised reageerivad veega Li2O, CrO, Al2O3, Cr2O3, Fe2O3, SO2, SiO2 CO, NO, N2O Na2O, FeO, ZnO NO2, CaO, NiO CO2, BaO ...
Anorgaanilised happed meie elus Koostaja: Joosep Kärg 1. Enim kasutatavad anorgaanilised happed inimese elus ? Väävelhape, süsihape, äädikhape ja lämmastikhape. 2. Hapete nimetused ja valemid: * H2SO4-väävelhape * H2CO3-süsihape * HCl-vesinikkloriidhape * H3PO4-fosforhape 3. Iseloomulikud füüsikalised omadused: *Mürgised(Mitte kõik) *Hapu maitse *Söövitavad * Hapete vesilahuses sisaldavad vesinikioone. 4. Iseloomulikud keemilised omadused: *Reageerivad metallidega *Reageerivad sooladega, tekib uus hape.
Anorgaanilised ained Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. ka orgaanilistest ainetest koosnevad maavarad on alguse saanud Maad asustanud organismidest. Kõige rohkem on organismides hapnikku, süsinikku, lämmastikku, fosforit ja väävlit. (CHNOPS=98%) Orgaanilisi aineid on organismides 18% ja anorgaanilisi 82%, peamiselt vesi. Anorgaanilised ained: Vesi 65%-95%. Vesi on 0-100oC juures kolme agregaatolekuga. Moodustab vesiniksidemeid. Vedelas olekus tihedam kui tahkes. Ülesanded: 1. On hea lahusti 2. Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 3. Veel on suur soojusmahtuvus ja see aitab säilitada organismisisest püsivat temp., ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 5
Mikroelementideks nimetatakse neid elemente, mida on organismides küll väga vähe, kuid mis on siiski hädavajalikud enamiku organismide elutegevuseks. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid (80%). Põhiosa moodustab vesi (7095 %). Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Neile järgnevad lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). 2.2 Anorgaanilised ained Vesi on hea lahusti ja enamik ained on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid esinevad paljudes keemilistes reaktsioonides nii lähteainete kui lõppproduktidena. Vesi moodustub hingamise käigus. Jääkproduktina tekib vesi ainevahetusel. Veel on ka suur soojusmahtuvus. Vesi aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Katioonidest on organismides olulisel kohal H, NH , K, Na, Ca, Mg, Fe. Kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja:
docstxt/135334760627.txt
Keemilised elemendid organismis. Keemiline element on kindel aatomite liik. Tänapäeval tuntud 118-st keemilisest elemendist 60 paikneb organismides. Kõige enam leidub H, O, C, N, S, P neid nim. makroelementideks. Palju on ka Fe, Mg, Ca, K, Na. Väga vähe on aga mikroelemente J, Fl, Cu, Mn jt. Anorgaanilised ained organismides. Anorg. Ained on oksiidid, H2O. Alused ehk hüdroksiidid annavad hüdroksiidioone. Vett on organismides umbes 80%. Inimeses u. 70%. Teisi anorg. ühendeid on 1,5%. Kõigi soolade vee molekuli omadused tulenevad tema molekuli ehitusest. Veemolekul on dipoolne. Vee tähtsus : * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist.
Anorgaanilised ja orgaanilised ained organismis 1. Nimeta elu tunnused (5tk) 1) Rakuline ehitus - rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, milllel on kõik elu tunnused (ainuraksed ja hulkraksed) 2) Aine- ja energiavahetus - toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine (autotroofid ja heterotroofid) 3) Paljunemisvõime - suguline —> viljastumine; mittesuguline —> pooldumine 4) Arenemis- ja kasvamisvõime - otsene areng —> järglased sarnanevad sündides vanematega; moondeline areng —> järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 5) Pärilikkus - järglased sarnanevad oma vanematele. ((( 6.) Stabiilne sisekeskkond - püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH) (kõigusoojased ja püsisoojased) ))) 2. Elu organiseerituse tasemel 1) Molekulaarne tase - puuduvad elutunnused 2) Rakuline tase - esinevad kõik tunnused 3)...
ELU TUNNUSED, OMADUSED Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Pärilikkus Kasvamine ja areng Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tase Rakuline tase Koe tase Organ = elundi tasand Elundkonna tase Organismi tase Populatsiooni ja liigi tase Ökosüsteemi ja koosluse tase KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, bioelemendid Makroelemendid C– O – oksüdeerimine (retoksreaktsioon kopsudes) H – oluline osa sidemetes (sest vesiniksidemed lagunevad kiiresti) P– N– S– Ioonid Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid
· Inimorganismis on umbes 16kg süsinikku(70kg inimese kohta). Vesinik · Tähtsus esineb vesiniksidemete tekkes. · Inimorganismis on umbes 7kg vesinikku(70kg inimese kohta). Hapnik · Osa (2...5%) hapnikust läheb radikaalide tekkeks. · On vaja oksüdeerimisprotsessideks. · Inimorganismis on umber 43kg hapniku(70kg inimese kohta). · Kuuluvad biomolekulide ehitusse. Anorgaanilised ained · Peamiselt mineraalained, esinevad ioonidena. · Makromineraalained: Ca2+, Na2+, K+, Mg2+, Cl- Kaltsium · Ca imendub duodeenumis(12-sõrmiksool). · Eksogeensest Ca imendub 20...30% · Soovitav ööpäevane kogus: 11-24a (mehed ja naised) 1100-1300mg 20-50a 800-100mg Üle 51a 950-1200mg
MONOMEER - orgaaniline ühend,mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. BIOPOLÜMEER - elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis) POLÜMEERID - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. ANORGAANILISED ÜHENDID -kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla VEE OMADUSED: POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. (selle abil tekivad vesiniksidemed) PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda HÜDROFOOBSUS -ainete omadus vees mitte lahustuda HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine
c) kolmiksidemed (bioloogilistes süsteemides üliharva). Nende abil tagatakse biomolekulide mitmekesisus. Ümber üksiksideme on lubatud vaba pöörlemine. Selle abil saab seletada molekulide konformatsioonilisi muutusi e see seletab molekulide eriosade ruumpaigutuse muutust. C vahelised sidemed on kindla pikkusega (kõige lühem on kolmikside). 1 C – anorgaanilised ühendid Põhiliselt CO2 – biooksüdatsiooni lõppprodukt. Ta on organismist kergesti eemaldatav. NB! Ta ei ole mürgine! (nt limonaad). Tavaliselt jääb O2 –te väheks. CO2 ei transpordi inimese organismis hemoglobiin (kindlustab vaid 16-20% transpordist). CO 2 seondub üldvalgulise osaga, mitte heemiga. CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO 3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime.
1 KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja:
Elus organismis on levinud järgmised keemilised elemendid ; 1.) süsinik C 2.) vesinik H 3.) hapnik O 4.) lämmastik N 5.) fosfor P eespool loetletud elemente leidub organismides suurtes kogustes ehk 98 % . Kõikides organismides leidub ja seetõttu nimetatakse neid makroelementideks ( biogeensed, makro ehk suur) kõiki ülejäänud elemente nimetatakse mikroelementideks (ehk väike) keemilistest elementidest moodustavad organismides kahesuguseid aineid ; 1.) anorgaanilised 2.) orgaanilised anorgaanilisteks aineteks organismis on 1.) vesi 2.) mineraalsoolad 3.) mineraalhapped 4.) hüdroksiidid orgaanilisteks aineteks organismis on - 1.) valgud 2.) süsivesikud 3.) Lipiidid 4.) Nukleiinhapped 5.) Hormoonid 6.) Vitamiinid ANORGAANILISED AINED ORGANISMIS Anorgaanilistest ainetest on organismis kõige enam vett 78% ( keskmiselt ) . Noorte ja aktiivsete , tegutsevates rakkudes on vett rohkem umbes 95%
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja:
Organismide keemiline koostis ANORGAANILISED AINED ( vesi, süsihappegaas, hapnik, soolad) Vesi: - lahustab vitamiine ja soolasid - veekeskkonnas toimuvad keemilised reaktsioonid (dissotsatsioon) - vesi aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri. IOONID Makroelemendid- ioonid, mida organism vajab suurtes kogustes: - Ca2+ - teeb luud tugevaks, aitab verel hüübida, selle puudumine põhjustab lihaskrampe. - Mg2+ - luukoe koostises, leidub taimede klorofülli koostises. - Na+ - osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakuväline s
Keem elemendid ja anorg ühendid organismides elusloodudest leitud 70-90 keem elementi, neist 27 hädavajalikud: · Makroelemendid-O,C,H,N,P,S(väävel) · Mikroelemendid-Fe,Mn,Co,Zn,I,As jne(vähem vaj org-le) · Ioonid-Na,Ca,K,Mg,Cl Süsivesikud-e sahhariidid on org üh,koostises C,H,O. looduses enamlevinud org ühendid,kuuluvad rakkude,kudede,hormoonide koostisesse.1)monosahhariidid-lihtsuhkrud,RNA ja DNA koost-s. Lisaks glükoos(C6H12O6-viinamarjasuhkur,tekib FS käigus,loomad saavad toiduga),fruktoos(e puuviljasuhkur,leidub puuviljades,mahlas,mees). 2)Oligosahhariidid-e liitsuhkrud(2-3 monosah.liitunud).Nt sahharoos(tav lauasuh,leid suhkruroos,suhkrupeedis),maltoos(linnasesuhkur,koosn 2 glükjäägist,moodust seemnete idprotsessis), laktoos (piimasuhkur,koosn glük-ja galaktoosijäägist,moodust rinnanäärmetes) 3)Polüsahhariidid-polümeerid, mille monomeerideks monosahhariidide jäägid. Nt tärklis(tuhandetest glükmolekuldes,leid mugu...
Need aatomid on täpselt ühesugused. Nt. ainult kuld(puhas kuld), kulla-aatomid Ainult hõbe(puas hõbe), hõbeda aatomid Metalliaatomid on kõik sellised, kes tahavad väliskihi elektrone loovutada. Metalliaatomid lähenevad üksteisele kuni väliselektronkihi kattumiseni ja siis selgub, et keegi ei taha neid enda väliskihile juurde. Kõik väliskihi elektronid jäävad seetõttu liikuma vabalt aatomite vahelises ruumis. Keemilised ained : anorgaanilised ained ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained jagunevad : lihtained ja liitained. Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest : a) METALLID b) MITTEMETALLID Liitained koosnevad kahest või enamast aatomite liigist: a) OKSIIDID b) HÜDROKSIIDID e ALUSED c) HAPPED d) SOOLAD Orgaanilised ained saab jaotada süsivesinikud ja teised. Neljavalentne süsiniku ühendite keemia. Süsivesinikud alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid . Koosnevad süsinikust, vesinikust, C;H.
kogustes. raud (Fe), tsink(Zn), vask(Cu), jood(I) ja floori(F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. · Raud kuulub selgroogsete punalibledes oleva valgu hemoglobiini koostisesse. Hemo annab verele punase värvuse. (rauaühend) · Jood osaleb kilpnäärme hormooni türoksiini sünteesis. Joodi puudumisel kujuneb välja kilpnäärme haigus - struuma Anorgaanilised ained Vett on organismis rohkem kui kõiki teisi anorg ja org aineid kokku. · Vesi täidab rakus järgmisi funktsioone: hea lahusti osaleb keemilistes reaktsioonides aitab säilitada püsivat sisetemperatuuri 1. Vesi on universaalne lahusti. Kuna vesi on hea lahusti, on ainuvõimalik reaktsioonide toimumise keskkond. Ühtegi
sageli värvimata elastaani: minimaalset triikimist. Tooteid kiud on sel juhul läbipaistev. kuivatada varjus, et päikesekiirgus kiudu ei kahjustaks. anorgaanilised kiud klaaskiud GF Tänu klaaskiu ja asbestkiu sarnasusele, oli klaaskiud heaks asendajaks asbestile paljudes elektri-, soojus- ja heliisolatsiooni toodetes ning lisas vajadusel teistele materjalidele struktuuri tugevust ning kuumakindlust. Sarnasus asbestiga, on samuti mureallikaks, et klaaskiul võivad olla ka samasugused
Organismide koostis Anorgaanilised ained- eluta loodusest leiame. Orgaanilised ained- elus loodusest leiame. Rakkudes on kõige enam hapniku, lämmastikku, vesinikku, süsinikku. Anorgaanilistes ainetes on kõige enam vett. Orgaanilistes ainetes on kõige enam valke. 1. Milline tähtsus on vee molekulidel organismide koostises? Vesi osaleb paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides: (Võib esineda nii lähteainete kui ka lõppainete produktide hulgas.) *Vesi täidab rakud erinevaid ülesandeid: ta on heaks lahustiks, osaleb enamikus reaktsioonides, aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Katioonid on positiivselt laetud ioonid. H+, NH+4, K+, Na+, Ca+2, Mg2+, Fe2+, Fe3+. *Kaalium ja naatrium- osalevad närviimpulsi tekkes. Leidub veres ja kõigi rakkude tsütoplasmas. *Valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak, mis rakus teiseneb ammooniumiooniks või mu...
· Kaltsium kuulub luukoe koostisesse(fosfaadi ja karbonaadina). Osaleb verehüübimis protsessis. Kindlustab lihaste töö (puudusel tekivad krambid), reguleerib vee hulka organismis. · Raud kuulub punalibledes oleva valgu hemoglobiini koostisesse(seob hapnikku). Rauaühend heem annab verele punase värvuse. · Jood osaleb kilpnäärme hormooni türoksiini sünteesis. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Anorgaanilised ained Vesi on universaalne lahusti, sest vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Vee molekulid osalevad paljudes keemilistes reaktsioonides. Vesi on nii alg-, kui lõpp- produkt. Vee ülesanded: · Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi rakku saabunud ja rakust väljutatakse ained vesilahustena. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. · Tagab raku siserõhu (turgori)
Kirde-eestis olevad põlevkivielektrijaamad saastavad tugevalt õhku. Põlevkivi põletamisel Eesti elektrijaamades tekib aastas Eesti energia kodulehe andmetel: 43 170 tonni SO2, 9330 tuhat tonni NOx, 6240 tuhat tonni tahkeid osakesi, 19 232 tuhat tonni CO, 94,5 tonni raskmetalle, 9,1 mln tonni CO2. Kekskkonnakaitse andmed: Aine 2010 2009 Aastane suurenemine Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 36940,17 25543,26 11396,9 pliiks Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana 609,41 419,5 189,92 elavhõbedaks Kasutatud allikad: www.tervistavstuudio.ee http://www.physic.ut.ee http://www.med24.ee www.stelior.ee http://www.keskkonnainfo.ee www.miksike.ee Tallinn, 2012
milleta häirub organismi elutegevus, tekib millegi vaegus. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? Anorgaanilisi 80%, orgaanilisi väiksemas koguses, aga palju esindatud. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? Valku. 8. Reastage protsentuaalse sisalduse alusel järgmised rakkudes esinevad orgaaniliste ühendite rühmad: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 9. 10. ANORGAANILISED ained: vesi, soolad, soolhape, oksiidid ORGAANILISED ained: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped, makroenergilised ühendid Anorgaanilised ained. 1. Miks on vesi rakus tähtis? Ta on hea lahusti ja osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada kehasisest püsivat temperatuuri ja kaitseb. 2. Millest tuleneb vee hea lahustuvusvõime? H20 molekuli ehituslikest iseärasustest ta on dipoolne
LOOM: Jäälinnud Taevaskoja koopas, hundid Saaremaal TAIM: Kanarbik Nõmme metsas, sinililled Tabasalu pangal Ökosüsteem Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. Rakkude koostises on orgaanilisi aineid 18% (suhkur) ja anorgaanilisi 82% (Vesi ja sool). Bioelemendid jagunevad: 1) Põhielemendid e makroelemendid C, H, O, P, N, S 2) Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Ce 3) Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F Anorgaanilised ained: Vesi, katioonid organismides. Vesi Miks nii palju: · Hea lahusti, seega ainus võimalik reaktsioonidetoimumise keskkond. · Osaleb ise reaktsioonides. · Suure soojusmahtuvusega hoiab organismide temperatuuri. Lisaks veega seotud: 1) Rakusisene rõhk 2) Mineraalainete allikas 3) Viljastumine 4) Vesi kui elukeskkond 5) Biosfääri kliimat kujundav tegur Katioonid organismis K ja Na ioonid: Närviimpulss sünapsis, rakurõhu regulaator
hoidmisesse. vajaliku eluta keskkonnast - mitte tõhus - sõltuvad toidust ja - Energia suunatakse energia teistest organismidest süsiniku muutmiseks kasutamine orgaanilisteks ühenditeks Süsiniku allikad: a) eluta keskkonnast anorgaanilised ühendid b)teiste organismide toodetud orgaanilised ühendid Miksotroofid organismid, kes vastavalt tingimustele on kas auto- või heterotroofid (nt rohelline silmviburlane) Ainevahetuse põhikäive energiahulk, mida inimene vajab eluks oluliste füsioloogiliste protsesside hoidmiseks (nt ajutöö, südametöö) Organismide metabolism-organimis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse
BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud
Raku (organismi) keekiline koostis 1. Rakus olevad ained elemendid (60-10 elementi) ained anorgaanilised orgaanilised H2O; sahhariidid mineraalsoolda valgud ioonidena; nukleiinhapped makrogeenilised ühendid 70-95% katioonid, anioonid; 2. Elemendid · põhilised 96-97% C,H,N,O,P,S · ioonilisel kujul N,K,Mg,Ca,Cl · mikroelemendid väga vähe hädavajalikud Fe,Cu,Zn,Mn,Co,J,Mo,V,Ni,Cr,F,Se,Si,Sn,B,As C - süsinik · kõigis biomolekulides
Tekstiilmaterjalid Maire Kask Tekstiilkiud Painduvaid ja tugevaid moodustusi, mille pikkus ületab palju kordi läbimõõdu, nimetatakse kiududeks Kiude, mida kasutatakse tekstiilitööstuses, nimetatakse tekstiilkiududeks KIUDUDE LIIGITUS LOODUSLIKUD KEEMILISED Taimsed Sünteetilised kiud kiud Anorgaanilised kiud Loomsed Tehiskiud kiud LOODUSLIKUD KIUD Taimsed ja loomsed kiud saadakse loodusest valmiskujul; Kiudude kasutamiseks inimene kogub, eraldab ja puhastab neid. KEEMILISED KIUD: tehiskiud Tehiskiud on kiudained, mida saadakse keemiliselt töödeldud looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest , enamasti kasutatakse selleks tselluloosi- või valgumolekuli. KEEMILISED KIUD: sünteeskiud
Bioaktiivsed aine-ensüümid,vitamiinid,hormoonid.Lipiidid-organismide energiallikaks.Sahhariidide 2 ül:energeetiline ja ehituslik. Biosünteetiline-lähteaineks teiste ainete sünteesil.Polüsah-kintiin(loom); tselluloos(taim).Varuaine-tärklis(taim);glükogeen(loom). Rakkude koostis:orgaanilised ained;anorgaanilised ained. Bioelemendid jag.3ks: 1)Põhibio-elemendid e.makroelemendid(C,H,N,O,P,S)Esinevad aatomitena.2)Ioonsel kujul esinevad elemendid.Na,K,Ca,Mg,Cl.3)Mikroelemendid,Fe,Cu,Zn,Mn,Co. Anorgaanilised ained-Vett on inimeses 70-95%, Vee tähts-Hea lahusti;osaleb reaktsioonides.Suur soojusmahtuvus. Katioonid:K-ja Na-ioonid:närviimpulss sünapsis rakurõhu reguleerimine. Ca-ioonid:luude tugevus;NH4-valkude laguproduktina välja.Mg-klorofülli koostises.Fe:hemoglobiini koostises.
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Ained koosnevad aatomitest ja molekulidest: orgaanilised ja anorgaanilised. Peamised keemilised elemendid elusorganismides on O, C, H, N. Peamised anorgaanilised ühendid: vesi, anorgaanilised soolad. Peamised orgaanilised ühendid: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. keemiline arvud iseloomustus: ehitus, asukoht, funktsioonid element või jaotus, näited ühend süsinik (C) Inimeses 70 kg Evolutsiooni keskne bioelement. struktuurne orgaaniliste kohta u. 16 kg Orgaaniliste ainete koostises ainete koostiskomponent;
Organismi keemiline koostis: C, H, N, O, P, S Organism: a.) Orgaanilised ained valgud lipiidid, sahhariidid, NH(nukleiinhapped) b.)Anorgaanilised ained vesi, soolad(katioonid, anioonid) Makroelemendid: C , H , O kuuluvad kõikidesse orgaanilistesse ühenditesse N , P , S valkudes, nukleiinhapetes Mikroelemendid: K, Na, Ca, Fe jt. C asub organismis vajalikes anorgaanilistes ühendites - süsihappegaas on hingamise lõpp-produkt ning fotosünteesi lähteaineks -C on orgaanilise keemia alus, sest võib moodustada pikki ahelaid, ta on 4-valentne, erinevad (1,2,3) sidemed H võimaldab vesiniksidemete teket
Keemilistest elementidest on organismis kõige rohkem hapniku, süsiniku, vesiniku ja lämmastiku. Keemilisi elemente on nii eluta- kui ka elulooduses. Keemilised ühendid: a)Anorgaanilised ained: H2O esineb nii elus kui ka eluta looduses. Keemilistes ühendites on kõige rohkem vett. b)Orgaanilised ained Esinevad ainult eluslooduses lipiidid, valgud, süsivesikud ja nukleiinhapped. Anorgaanilised ained Vee omadused Vesi on hea lahusti , enamik aineid on orgaaniliselt lahustunud. Vee molekulid osalevad paljudes rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides. Suur soojusmahtuvust. ¤ Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. ¤ Kaltsium annab luudele tugevuse. ¤ Magneesium on seotud nukleiinhapetega. ¤ Rauaaatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Orgaanilised ained Sahhariidid
aatomid paikenvad ühes tasapinnas). Osalaengud jagunevad karboksüülrühmas järgmiselt: Erinevad reagendid (ühendid, mis liituvad karboksüülrühmas olevatesse reaktsioonitsentritesse) liituvad järgmiselt: Omadused: Keemilised omadused: kõige tähtsam omadus on happelisus. Nii nagu teistelegi hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele hapete üldised omadused.Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). Karboksüülhapped on väga nõrgad happed võrreldes anorgaaniliste hapetega. Hapete tugevus kasvab ALKOHOL VESI FENOOL SÜSIHAPE KARBOKSÜÜLHAPE PALJUD ANORGAANILISED HAPPED (HCl, H2SO4, HNO3) Karboksüülhapped reageerivad: 1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib sool, 2CH3 -- COOH + 2Na 2CH3 -- COONa + H2 2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2 2) alustega (tekib sool), CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O
Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõpeb surmaga Keerukas organiseerituse tase Millest organismid koosnevad? Tänapäeval usutakse et maailm sai alguse 12-15miljardit aastat tagasi kui toimus suur pauk. Makroelemendid on C, H, N, O, P, S. Mikroelemendid on Ca, Na, K, Cl, Cu, I, Fe, F, Zn. Süsiniku sisaldavaid ühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks ja nende uurimisega tegeleb orgaaniline keemia. Eluta looduses domineerivad anorgaanilised ühendid. Rakkudes esinevad biomolekulid on sahhariidid e süsivesikud, lipiidid e rasvad, proteiinid e valgud ja nukleiinhapped e RNA ja DNA. Süsinik on elu seisukohalt kõige tähtsam element. Süsiniku võib moodustada pikki ja erikujulisi ahelaid ning üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. Süsinik võib moodustada kuni 4 keemilist sidet. Keemilised elemendid: Kaltsium tugevdab luid ja hambaid, osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel,
Sissejuhatus teemasse: Orgaaniline keemia ja süsinik Antud kontrolltöö raames peab õpilane mõistma, mis on orgaaniline keemia ja mis on süsiniku roll orgaanilises keemias. Omakorda selleks, et saada aru süsiniku rollist, on vaja mõista millised süsinikuühendid on orgaanilised ning millised on anorgaanilised. Süsinik esineb lihtainena näiteks teemanti või grafiidina. Teemant ja grafiit on anorgaanilised süsinikuühendid ja koosnevad ainult süsinikust. Teemanti ja grafiidi erinevus seisneb nende ehituses. Teemanti ja grafiidi ehituste erinevus väljendub nende omadustes - nad on hästi vastandlikud (vaata täpsemaid omadusi vihikust ja töövihikust). Seda nähtust, kus üks element esineb puhtal kujul erinevates vormides, nimetame allotroopiaks. Süsiniku puhul on teemant ja grafiit allotroobid. Kas süsinikul on veel allotroope? Otsi vihikust või tuleta meelde mis on hapniku allotroobid
Organismide koostis Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodus- ta vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on veel lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidi (glükoos, tärklis, tselluloos).Nukileinhapped:DNA JA RNA. ANORGAANILISED AINED: Vee ülesanded rakus:Ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus. Anorgaanilised ained rakus:haped, soolad, alused. Positiivselt laetud ioonid ehk kanioonid. Negatiivselttt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül, karbonaat, fos- faat, kloriid ja jodiidioonid. ORGAANILISED AINED: Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped ja valgud seetõttu nimetakse neid biomolekulideks.Nad kuuluvad rakkude ehitus- se, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd
objektide kohta. 11. Mis on katse? Teaduslik vaatlus. 12. Mis on vaatlus? Tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. 13. Mis on eksperimentaal- ja kontrollgrupid? Samasugustes tingimustes uuritavad grupid, ainus vahe on uuritavas teguris ehk muutujas. 14. Kuidas jõutakse teadusliku faktini?Korduvalt kinnitust leidnud teadusliku uurimismeetodi abil. 15.Mis on orgaanilised ühendid, anorgaanilised ühendid? Keemiliste ainete klassid. Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend. 16. Mis keemilisi elemente on organismides kõige rohkem? Vesinik,süsinik,hapnik,lämmastik 17. Mis on mikro- ja makroelemendid? Mikroelemendid on ühendid mida organism vajab väikestes kogustes ja makroelemendid on ühendid mida organism vajab suhteliselt suurtes kogustes. 18.Mis anorgaanilist ühendit on organismides kõige rohkem? Vett 19. Mis orgaanilisi ühendeid on
Bioloogia kontrolltöö nr 2 Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist
Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese. 6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks. 7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist? CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ained peamiselt toiduga. KÜSIMUSED LK 32 1. Nimetage keemilisi ühendeid, mida loetakse biomolekulideks lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid (Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis) 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest
Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. 2. HAPETE LIIGITAMINE 1) vesiniku aatomite arvu järgi üheprootonilised happed mitmeprootonilised happed 2) hapniku sisalduse järgi hapnikku sisaldavad happed e hapnikhapped hapnikku mittesisaldavad happed 3) tugevuse järgi tugevad happed keskmise tugevusega happed nõrgad happed 4) ehituse järgi mineraalhapped e anorgaanilised happed karboksüülhapped e orgaanilised happed 5) agregaatoleku järgi vedelikud 1 tahked ainult vesilahustes esinevad 3. HAPETE SAAMINE 1) Hapnikhappeid saadakse: oksiid + vesi 2) Divesiniksulfiidhapet ja vesinikhalogeniidhappeid saadakse: Vesinik + lihtaine Sool + tugevam hape 4. HAPETE KEEMILISED OMADUSED
annaabi.ee 
