Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
katseklaas, metall, aatommass, keeduklaas, segati, aatommassi, väävelhape, hägu, kloriid, kaaluti, valati, keevas, sõltuvus, pipett, naatriumtiosulfaadi, küllastatud, termomeeter, algtemperatuur, 26000, kork, kanti, graafik, vahekorda, neisse, neljanda, anorgaaniline, laboratoorse, protokoll, ginter, praktikum, kalorimeeter, seoti, ettevaatlikultANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum I Töö 2: Metalli aatommassi määramine Katse 1: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud töövahendid: kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur.
Anorganiline keemia I: laboratoorse töö protokoll Gulnara Filippova (KAPB 160801) Laboratoorse töö teostamise kuupäev 13.02.2017 Praktikum 1 Töö nr 2: Metalli aatommaasi määramine Katse 1: metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmark Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur.
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona-Theresa Võlma praktikum I B-1 102074 Töö nr. 2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1, Töö eesmäärk: metalli aatommassi määramine erisoojusjuhtivuse kaudu. Reaktiivid: metalli tükk, vesi Töö käik: Kaalutakse ~30g-ne metalli tükk, seotakse niidi otsa ja asetatakse 15 min-ks keevasse vette. Seejärel kaalutakse kalorimeetri sisemine klaas, valatakse sinna 100cm 3 vett ja kaalutakse uuesti, et teada saada vee mass. Veega klaas asetatakse kalorimeetrisse. Seejärel möödetakse kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metall ning asetada kalorimeetris olevasse veeklaasi
Alari Allika pedl-2 092126 Anorgaanilise keemia I Laboritöö Töö nr. 2- Metalli aatommassi määramine, katse 1. metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töövahendid: Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. Kaaluda kalorimeetri sisemine klaas, valada sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluda uuesti ja asetada klaas veega tagasi kalorimeetrisse. Mõõta kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur
Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4
kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Hinnata, illises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 konsentratsiooni- saaduste suunas b) NH4SCN kontsentratsiooni- saaduste suunas c) NH4Cl kontsentratsiooni- lähteainete suunas Kontrollisime tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võeti keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisati 1...2 tilka küllastatud FeCl 3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segati hoolikalt ning jagati tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jäi võrdluseks. Teise katseklaasi lisati kaks tilka FeCl3 lahust- lahuse värvus muutus tumedamaks, järelikult tasakaal liigub saaduste suunas.
Kontrollida tuleb tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks on vaja keeduklaasi valada 20 ml destilleeritud vett ja lisada 2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi (punase värvi annab raud(III)tiotsüanaad ning värvi intensiivsus sõltub kontsentratsioonist) . Esimene katseklaas on võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Värvus läks tumedamaks, tasakaal nihkus paremale ehk saaduste suunas. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Tasakaal nihkub samuti paremale,värvuse muutus võrreldes FeCl3 ga on väiksem. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti
Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk küllastatud FeCl3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüaniidis, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nikub tasakaal? Lahus muutub tumedamaks kui esimeses katseklaasis ning tasakaal nihkub tugevalt saaduste tekkimise suunas. · Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega?
Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk küllastatud FeCl 3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüaniidis, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nikub tasakaal? Lahus muutub tumedamaks ning tasakaal nihkub tugevalt saaduste tekkimise suunas. · Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Tasakaal nihkub saaduste tekkimise suunas, kuid vähem kui enne.
muutus heledamaks, kuna lahuses oli rohkem lähteaineid, millel polnud punakat tooni kui FeCl3, millel oli punakas toon. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonis t ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum II 1 TÖÖ 5: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: NAATRIUMTIOSULFAADI SULAMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida katse läbi naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuur Töövahendid: Kaks klaas kapilaari, gaasipõleti, uhmer, naatriumtiosulfaat, termomeeter, keeduklaas, pliit Töö käik: Gaasipõleti kohal soojendati kaks klaastoru ja tõmmati kaks 50mm pikkust ja 1 kuni 2 mm pikkust kapillaari. Kapilaari ots suleti ja kapillaar täideti paari millimeetri naatriumtiosulfaadiga. Kapilaar kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei pääseks kapilaari sisse. Keeduklaasi soojendati pliidil, kuni oli märgata aine sulamist. Sulamistemperatuur pandi kirja ja korrati katset – see kord alustati vee
Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk La Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Katse käigus toimub destilleeritud vee keskkonnas reaktsioon FeCl3 (aq)+3NH 4SCN(aq) Fe(SCN)3 (aq)+3NH 4Cl(aq) . Reaktsiooni tasakaalu nihkumist jälgitakse lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel lahuse värvi järgi. Töövahendid: katseklaaside komplekt, keeduklaas, klaaspulk, spaatel. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl. Teoreetiline ettevalmistus Kirjutatakse välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüaniidi lahuste vahelisele reaktsioonile. [Fe(SCN)3 ]1 [NH 4Cl]3 Kc = [FeCl3 ]1 [NH 4SCN]3 Kui suurendada FeCl3 kontsentratsiooni, nihkub tasakaal saaduste tekke suunas. Kui suurendada NH4SCN kontsentratsiooni, nihkub tasakaal samuti saaduste tekke suunas.
hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus 1 värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl lahust. Mida võib tähele panna? Kummas 3 suunas nihkub tasakaal? Panin tähele, et värv muutus tumedamaks. Tasakaal nihkus paremale. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH SCN lahust. Kummas suunas nihkub 4 tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl lisamisega? Reaktsiooni
Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? · Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH 4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katsetulemused: Kc = tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile
Töövahendid: Büretid, 8tk katseklaasi, kummikorgid, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3+H2SO4-+Na2SO4+H2O+SO2+S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on kergelt jälgitav ning suhteliselt lahjade lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Katse 1 Kaheksa katseklaasi jagan neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täidan neli katseklaasi H2SO4 lahusega- igasse katseklaasi 6 ml. Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistasin järgnevalt: ühte katseklaasi mõõta 6 ml Na2S2O3 lahust, teise 4 ml Na2S2O3 ja 2ml destileeritud vett,
Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Kasutatud mõõt eseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl. Tööprotsessi kirjeldus Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk küllastatud FeCl3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmed ja hinnang: 1. katseklaasis algne lahus ilma ainete kontsentratsioonide muutmiseta. Värvus punakas- oranžikas. 2. katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl3 lahust. Värvus läks intensiivsemaks, tumepunaseks. 3. katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust. Värvus läks tumedamaks, kui algselt, kuid
Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl 3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Tasakaal liigub paremale poole, lahuse värvus muutunud tumedamaks. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH 4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl 3 lisamisega? Tasakaal liigub paremale poole, tekkinud muutus on väiksem. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH 4Cl ja loksutada tugevasti
Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? · Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katsetulemused: Kc = tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile
· NH4Cl kontsentratsiooni? 3. Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. 4. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. 5. Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl 3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. 6. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. 7. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. 8. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? 9. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? 10. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? · Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katsetulemused:
Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk FeCl3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutmise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus.
Kontrollisin tasakaalu katseliselt. Selleks võtsin keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisasin 2 tilka küllastunud FeCl3 lahhust ning 2 tilka NH4SCN lahust. Segasin hoolikalt ning jagasin tekkinud punase lahuse 4 katseklaasi vahel võrdselt silma järgi ära. Ligikaudu 5 ml ühte katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud raud (III)tiotsünaadist. Muutust on lihtne jälgida värvi muutumise tagajärjel. 1. Esimene katseklaas jäi võrdluseks. 2. Teise katseklaasi lisasil 2 tilka FeCl3 lahust. Lahus läheb tumedamaks ehk saadust tekib rohkem. 3. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust. Lahuse värv on väga lähedane teise katseklaasi lahuse värvile. 4. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahus läks heledamaks, kui see oli algselt. Toimus vastupidine reaktsioon ehk lähteaineid tekkis rohkem. Järeldus
kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsünaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada 2 tilka FeCl3 lahust, kolmandasse lisada 2 tilka NH4SCN lahust, neljandasse lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmed FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Fe(SCN)3(aq) punane Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kirjutan välja tasakaalukonstandi: Hindan, millises suunas liigub nihkub tasakaal kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni? Tasakaal nihkub paremale ehk saaduste poole.
lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl 3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist 2, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. a. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. b. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl 3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Lahuse värvus muutub intensiivsemaks, lähteaine kontsentratsiooni suurendamisega nihkub kontsentratsiooni saaduste suunas ehk paremale. c. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH 4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl 3 lisamisega
Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Reaktsioonivõrrand: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) → Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni – paremale ehk saaduste poole
Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: lahuse värvuse muutuse põhjal reaktsiooni tasakaalu hindamine Metoodika: Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni saaduste poole, punasemaks b) NH4SCN kontsentratsioon saaduste poole, vähem punasemaks kui eelmise puhul
2.2 Eksperimentaalne töö 2. Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. 2.2.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. 2.2.2 Kasutatavad ained. 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. 2.2.3 Töövahendid. Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. 2.2.4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 + S ↓ Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~1%)
Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett Lisada 1..2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1..2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt. Jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada. Teha järeldused, kummas suunas tasakaal liigub. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Reaktsioonivõrrand: FeCl3+3NH4SCN ↔ Fe(SCN) +3NH Cl 3 4 1 3 [ Fe( SCN )3 ] ∗[ NH 4 Cl ]
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati
tasakaalukonstandi. Valan keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisan 1...2 tilka küllastunud FeCl 3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segan hoolikalt ning jagan tekkinud punase lahuse võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisan kaks tilka FeCl 3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisan kaks tilka NH 4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisan tahket NH 4Cl ja loksutan tugevasti. KATSEANDMETE TÖÖTLUS JA TULEMUSTE ANALÜÜS: Hindan, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendan FeCl3 kontsentratsiooni tasakaal nihkub paremale. Katsel nägin, et lahus muutus tumepunaseks, mis on kinnituseks varem tehtud eeldusele tasakaalu nihkumise
Töö käik. Vaada keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmed. FeCl3 (aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) +NH4Cl(aq) Punane Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1. FeCl3 kontsentratsiooni -> Värvus läks tumepunaseks (intensiivsemaks) 2
Kasutatud uurimismeetodid Tuli võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Tasakaalu mõjutab rohkem FeCl3 lisamine, sest lahus muutus tumedamaks punaseks kui sama koguse NH4SCN lisamisel
Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö ülesanne ja eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil. NaS2O3+H2SO4 Na2SO4+H2O+S Reaktsioon on 1. järku. Vaatasin selle koenfitsentide järgi.
annaabi.ee 
