docstxt/133041309691473.txt
alfa0 alfa1 alfa 1 180.38 173.34 -7.04 2 179.98 173.66 -6.32 3 180.06 173.38 -6.68 4 180.34 173.16 -7.18 5 180.74 173.14 -7.6 6 180.34 173.32 -7.02 7 179.96 173.16 -6.8 8 180.28 173.36 -6.92 9 180.22 173.38 -6.84 10 180.32 173.34 -6.98 alfa kesk -6.938 ...
Kaitstud praktikum, sisseskännitud versioon, graafik, tabel, veaarvutused. Teoreetilistes alustes osaliselt vastatud küsimustele. Õppejõu allkiri
docstxt/129648973934538.txt
2 171 38 133 1,286 3 181 48 133 1,361 4 168 44 124 1,355 5 157 39 118 1,331 1,364 + 1,286 + 1,361 + 1,355 + 1,331 = = 1,339 5 lpv = 0,80mm l = 0,5mm Arvutused ja veaarvutused Arvutusteks kasutatavad valemid: h1 - gaasi erisoojuste suhte arvutamine: = h1 - h2 n ( - ) 2
docstxt/126285929134538.txt
docstxt/133041104791473.txt
2) Teades õhu keskmist molaarmassi, leian õhu tiheduse normaaltingimustel ning selle kaudu õhu massi kolvis. Kasutan valemit: 3) Arvutan kolvi ja korgi massi ning selle järgi CO2 massi: 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutan süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes, kasutades valemit: Saadud suhte järgi leian süsinikdioksiidi molaarmassi: 6) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi MendelejevClapeyroni võrrandi abil: 7) Veaarvutused esimese tulemuse puhul: Katse süstemaatiline viga: Katse suhteline süstemaatiline viga: Veaarvutused teise tulemuse puhul: Katse süstemaatiline viga: Katse suhteline süstemaatiline viga: Kokkuvõte Laboratooriumis on võimalik gaaside mahu ja molaarmassi leidmine. Samuti saab uurida gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahelisi seoseid. Katsel tekkinud vead on alla 10%, järelikult tulemused on arvestatavad. Katse vigade vähendamiseks peaks laboris gaasiga
2 mol mol 6) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi MendelejevClapeyroni võrrandi abil: m R × T ×m P× V = × R ×T M = M P× V 8, 3 14 ×294 ,1 5 k ×0,56 g g M CO = =42,64 2 1034 00 Pa× 0,322 ×10 m -3 3 mol 7) Veaarvutused esimese tulemuse puhul: g M CO , tegelik =44,0 2 mol Katse süstemaatiline viga: | 1 = 42,717 g mol -44,0 g mol|=1,49 g mol Katse suhteline süstemaatiline viga: ×100 = M CO , tegelik 2 g
6) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi Mendelejev–Clapeyroni võrrandi abil: m R × T ×m P× V = × R ×T ⇒ M = M P× V 3 Pa× m 8,14 ×295,1 k ×0,56 g mol × K g M CO = −3 3 =41,65 2 100300 Pa ×0,322 ×10 m mol 7) Veaarvutused esimese tulemuse puhul: g M CO , tegelik =44,0 2 mol Katse süstemaatiline viga: | ∆1 = 42,51 g mol −44,0 g mol|=1,49 g mol Katse suhteline süstemaatiline viga: ∆ ×100 ∆= M CO , tegelik 2
Katseandmete tabel Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur Arvutused ja veaarvutused Temperatuurile 22ºC vastab vee tihedus = 0,9977735 g/cm 3 = 997,7735 kg/m3 (Allikas : http://antoine.frostburg.edu/chem/senese/javascript/water-density.html) Vastused ja järeldused Vee sisehõõrdetegur temperatuuril 22ºC on = , usaldatavusega 0,95. Allika andmetel peaks 22ºC juures =0.000955, seega on katse tulemusel saadud vastus tegelikust peaaegu 2 korda suurem, samas mahub tegelik vastus saadud tulemusse sisse, kui arvestada viga.
L= .................... C=.................... R0=..................... Sumbuvate võnkumiste perioodi määramine M, Teksp, Jrk. nr Rs, N l, cm t, ms Tteor, ms ms/cm ms Arvutused ja veaarvutused Logaritmiline dekrement ja tema viga Kriitiline takistus ja tema viga Võnkeringi periood Vastused ja järeldused Takistuse 116 korral: eksp= 0,602±0,098, usaldatavusega 0,95 teor=0,5313±0,0026, usaldatavusega 0,95 Teksp=0,425±0,048 ms, usaldatavusega 0,95 Tteor=0,92±0,11 ms, usaldatavusega 0,95 Rkr=1376,9±6,5 Järeldused: Kuigi graafikult vaadates tundub, et ekperimentaalne ja teoreetiline logaritmiline dekrement
.............................................................................................................. ............................................................................................................... Miinimumi (või Nr. maksimumi) järk k 2l I Arvutused ja veaarvutused Lainepikkuse ja selle vea arvutamine 2D t9, 0.95 2.3 2 k 1 2 k nm i , nm i , nm 2 1 0,0130 606,67 37,48 1404,48
2 Nr. lAC lCB R2 RX RX RX R X1 ............ X1 ............ R X2 ............ X2 ............ R X3 ............ X3 ............ Arvutused ja veaarvutused Takistuste vigade arvutamine t 4, 0.95 2.8 2.920 (R 5 R X1 ) 2 2.920 X1 2.8 1.070 5 4 i 1 X 2.853 (R 5 R X2 ) 2 2.853 X2 2.8 1.058 54 i 1 X
Katseandmete tabelid Katse m±m, l±(l), T±T, T2±T2, k±k, To±To, N t±t, s nr. g cm s s N/m s Katse nr. Ao, cm n At, cm t, s , s-1 Arvutused ja veaarvutused 1) Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest 2) Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist Graafikud Vastused ja järeldused Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest k1= 22,2±1,3 N/m, %=5,9%, T0,1=0,60±0,24 s, %=40% k2= 26,6±1,9 N/m, %=7,1%, T0,2=0,55±0,30 s, %=54,5% k3= 7,72±0,16 N/m, %=2,1%, T0,3=1,021±0,059 s, %=5,8% k4=11,49±0,36 N/m, %=3,1%, T0,4=0,837±0,099 s, %=11,8% Võnkeperioodi sõltuvus koormise raskusest
sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 1.4 Töö käik 1.4.1 Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul mõõtetäpsusega 0,01 [g]. 1.4.2 Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed. Leian kehade ruumalad. Ruumala valemid: 4 V kera = r 3 V silinder = r 2 hV risttahukas =abc V toru/ seib =V 1-V 2= r 21 h- r 22 h 3 Tulemused kantud tabelisse (Tabel 1). Leiame mõõtmisvea ruumala jaoks. Veaarvutused tehtud lisas (Lisa 1). Tabel 1 Katsekehade mõõdud Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm³) m (g) D(kg/m³) Kehad 1. Kera (teras) 24,57 7766,30 60,68 7813,25 2. Silinder (vask) 15,81 54,34 10667,76 95,45 8947,52 3. Seib
R, A1 , A2 , A3 , ln ln 2 Nr. R+Ro A1/A2 A2/A3 A2 A3 mm mm mm 1. 2. 3. 4. 5. L = ......... C = ......... Ro = ......... N=5 t = ......... Arvutused ja veaarvutused L 0.1H R KR 2 2 2000 C 0.1F 2 0.0001 1 10 9 2 2 2 KR R KR 0.5 0.5 2000 0.5 0.5 10.05 L C 0.1 1 10 7
Naturallogaritm pooljuhi takistamisest, ln 8.5 8 7.5 0 0 0 0 0 0 0 0 Temperatuuri pöördväärtus, 1/T tõus = 4013,87624 ± 81,71978 vabaliige = -3,94581 ± 0,26632 VEAARVUTUSED Mõlemal graafikul on tegemist lineaarse sõltuvusega y = ax + b Metall: a = 0,0923 ± 0,0092 b = 25,46 ± 0,32 Pooljuht: a = 4014 ± 82 b = -3,95 ± 0,27 k = 1,38 · 10-23 J/K Takistuse temperatuuriteguri leidmine metalli korral Graafiku tõus = · Ro a = · b a 0,0923 1 = = =0,003625 b 25,46 K = ( 1 a 2 a )(+ -1 b 2
!"# $ %%&' ( )!!*+,,-*((./,/0, %% 1 2 %%3456 113456 + 5 722 + 5 Katseandmete tabel Õhu erisoojuste suhte määramine. Katse nr. h1 h2 h1 h2 1. 2. 3. 4. 5. .......... .......... Arvutused ja veaarvutused t 4, 0.95 2.8 ( ) 5 i 1 i 2 0.0590 ( ) n 2 0.0590 j t n 1, 2.8 0.152 i 1 i n (n 1) 54 Järeldus Arvutuste tulemused: Õhu erisoojuste suhe: 1.2 0.2 , usutavusega 0.95.
levimiskiirused ja nende vead. 9. Joonestage graafik laine levimiskiiruse v sõltuvuse kohta keelt pingutavast jõust F. Tabel 1 Seisulainete uurimine keelel l=...........±............. d=...........±.......... =.........±........... Katse v, m, g fgen, Hz fn, Hz v, nr. Arvutused ja veaarvutused Omavõnkesageduste arvutamine 1. n=1 2. n=2 3. n=3 4. n=4 Lainete levimiskiiruste arvutamine , Lainete levimiskiiruste vigade arvutamine , , , , Mõõtmistulemuste aritmeetilised keskmised n=1 n=2 n=3 n=4 Suhtelised vead Järeldus Mõõtmistulemused: Arvutuste tulemused:
Töö nr. 26 OT Vabad võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: sumbuvate võnkumiste uurimine impulssgeneraator, mahtuvus-, induktiivsus-, võnkeringis, mis koosneb ja takistusmagasinid, ostsillograaf. induktiivpoolist L, kondensaatorist C ja aktiivtakistust R. Skeem Arvutused ja veaarvutused Võnkeringi kriitilisele reziimile vastava aktiivtakistuse ja selle vea arvutamine. L 0.1 Rkr = 2 =2 = 1421 1400 C 0.198 10 -6 2 L C 10-9 2 2 2 0
1 1,3 -0,02 0,0004
2 1,31 -0,01 0,0001
3 1,31 -0,01 0,0001
4 1,32 0 0
5 1,35 0,03 0,0009
4. et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrseks toatemperatuuriga ,oodake enne lugemi h2 võtmist seni , kuni manomeetri näit enam ei muutu . 5. korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine. Katse nr. .h1 .h2 .h1-h2 1 2 3 4 5 _ = .......... ± ......... Arvutused ja veaarvutused 5 1 = i =1 = n (1 - ) 2 = (2 - ) 2 = (3 - ) 2 = (4 - ) 2 = (5 - ) 2 = n (i - ) 2 j = n -1, = i =1 n( n -1) Järeldus Arvutuste tulemused: = ± ,usutavusega 0,95 Järeldus: Õhu erisoojuste suhe on 1,40. Katsetulemused langevad sellega kokku,kuigi
Mõõtkolvi maht V = 10 cm3 M(NaOH) = 40 g/mol HCl lahuse maht: VHCl1 = 6,4 cm3 VHCl1 = 6,5 cm3 VHCl1 = 6,5 cm3 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs HCl lahuse molaarne konsentratsioon: CM, HCl = (10.53 dm3 * 0,1004 mol/dm3) / 10 dm3 = 0,1057 mol/dm3 NaOH lahuse molaarne konsentratsioon: CM, NaOH = (6,46 dm3 * 0,1092 mol/dm3) / 0,01 dm3 = 0,0705 mol/dm3 Lahustunud NaOH mass: mNaOH = 0,0705 mol/dm3 * 40 g/mol * 0,25 dm3 = 0,7054g (umbes 0,71g) Veaarvutused: Suhteline viga(%) = ((0,0705M – 0,08477M) * 100%) = -1,427% 7. Kokkuvõte HCl lahuse konsentratsioon oli 0,1057 mol/dm3. NaOH lahuse konsentratsioon 0,0705 mol/dm3. Katse viga oli -1,427%. Viga võis tekkida ületiitrimise tõttu.
150 100 50 0 0 8 16 23 31 39 55 Keelt pingutav jõud F, (N) Veaarvutused: √ mg Vead v= m 0.0005 kg d ρπ ( )2 d 0.00005 m 2 √
0,0027 0,0028 0,0029 0,003 0,0031 0,0032 0,0033 0,0034 Takistuse pöördväärtus, 1/T tõus = 4596,56775 ± 33,17860 vabaliige = -5,49833 ± 0,10301 Arvutused ja veaarvutused Algandmed Mõlemal graafikul on tegemist lineaarse sõltuvusega y = ax + b. Metall: a 0.1081 0.0017 b 24.27 0.09 Pooljuht: a 4597 33 b 5.498 0.103 J k 1.381 10 23 K Takistuse temperatuuriteguri leidmine metalli korral Graafiku tõus = R o a b a 0.1081 0.004454 b 24.27 2 2 2 2
- ,, /0 0 Katseandmete tabel Silindri inertsimomendi määramine. l = ......±........., m = ......±........., d =......±......... Katse t i t, s o t, s (t i t) 2 , s 2 sin I, kg m 2 I t , kg m 2 nr. 1. 2. 3. 4. 5. t .......... .......... Arvutused ja veaarvutused m=0.2258 kg 2 10 4 kg d r 0.02990 m 2 d 5 10 5 m 2 m g 9.818 2 s t 1.52604 s t 4, 0.95 2.8 (t t ) 2 1.89952 10 4 5 i 1 i (t n t )2 1.89952 10 4 t j t n1, 2.8 8.62909 10 3 s i 1 i n (n 1) 5 4 0.25 4.363 10 3 rad l 1
m3 = 143,95g -0,363g = 143,587g Leian CO2 massi: m( CO2) = m2 - m3 m( CO2) = 144,14g- 143,587g= 0,553g Leian CO2 suhtelise tiheduse õhu suhtes: Dõhk = m( CO2)/ mõhk Dõhk = 0,553g/0,367g = 1,507 Leian CO2 molaarmassi: Dõhk= M( CO2) x Mõhk M( CO2) = Dõhk x Mõhk M( CO2) = 1,507 x 28,96g/mol = 43,637 g/mol Leian CO2 molaarmassi Mendelejev–Clapeyroni võrrandi abil: PV = (m/M) x RT M = mRT/PV M=(0,557g x 0,082 atm x L/(mol x K) x 273,15 K)/(1,0 atm x 0,281 L) = 44,39 g/mol Veaarvutused: Suhteline viga(õhu tiheduse kaudu)= (43,637/mol-44g/mol)/44g/mol x 100%= -0,8% Absoluutne viga(õhu tiheduse kaudu)=43,637g/mol-44g/mol= -0,36g/mol Suhteline viga(Mendelejev–Clapeyron) =(44,39g/mol-44g/mol)/44g/mol x 100 %= 0,9% Absoluutne viga(Mendelejev–Clapeyron)= 44,39g/mol - 44g/mol = 0,39g/mol 6.Kokkuvõte/järeldused Kasutades CO2 ja õhu suhtelist tihedust, sain ma CO2 molaarmassiks 43,637 g/mol. Mendelejev– Clapeyroni võrrandi abil sain ma tulemuseks 44,39 g/mol
2 mol mol 5) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi Mendelejev–Clapeyroni võrrandi abil: m R × T ×m P× V = × R ×T ⇒ M = M P× V Pa× m3 8,314 ×295 K ×0,53 g mol × K g M CO = −3 3 =42,5 2 100900 Pa× 0,322× 10 m mol 6) Veaarvutused esimese tulemuse puhul: g M CO , tegelik =44,0 2 mol Katse süstemaatiline viga: | ∆= M CO2 g mol −44,0 g
!" # $$% & #'''()#*+', $$ - $$ . /. 0 0/0/0 0.0 Katseandmete tabel Seisulainete uurimine keelel. l = ......±........., d = ......±........., =......±......... Katse nr. m, g fgen, Hz fn, Hz v, m/s v, m s 1. 2. 3. 4. 5. Arvutused ja veaarvutused t , 0.95 2.0 l=0.900 m d 4.0 10 -4 m m g 9.818 s2 kg 7.8 10 3 m3 m1 0.729 kg m 2 1.151 kg m 3 1.454 kg m 4 1.593 kg Omavõnkesageduste arvutamine n mg fn ld 1. n = 1 1 m 1g f n1 47.47 Hz ld 1 m 2g f n2 59.65 Hz ld 1 m 3g f n3 67.05 Hz ld 1 m 4g
818 m/s2 . Katse Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- nr. Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine, Lugem, Nihkumine, mine, kg N mm mm mm mm mm 0. 0 0 0 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Arvutused ja veaarvutused t , 0.95 2.0 t 2, 0.95 4.3 (d d ) 2 6.70 10 5 3 i 1 i (d 6.70 10 5 n d )2 d j t n 1, 4.3 0.0144 mm i 1 i n (n 1) 3 2 Kruviku lubatud põhiviga p 0.004 mm
Arvutused ja veaarvutused _(,0 = 2.0 ,95) l = 0.900 m d = 0.0005 m g = 9.818 m/s2 = 7800 kg/m3 m1 = 4.0 kg m2 = 3.0 kg m3 = 1.5 kg m4 = 1.0 kg m5 = 0.5 kg Omavõnkesageduste arvutamine _=/ (/) 1 n=1 _1=1/ ((_1 )/) 96.70 Hz = _2=1/ ((_2 )/) 83.74 Hz = _3=1/ 59.22 Hz ((_3 )/) = _4=1/ 48.35 Hz ((_4 )/) = _5=1/ ((_4 )/) 34.19 Hz = 2 n=2 _1=2/ ((_2 )/) 167.5 Hz = 3 n=3 _1=3/ ((_2 )/) 251.2 Hz = Lainete levimiskiiruste arvutamine =(/())=(4/ (^2 ))=2/(/()) _1=2/((_1 )/())= ...
nr. mm mm2 mm mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ........... ........... Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di ,mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Arvutused ja veaarvutused Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga. d 4.76 cm t 9, 0.95 2.3 (d d ) 2 2.0 10 2 4 1.6 10 3 5 3.6 10 3 0.0444 mm 10 i 1 i (d n i d )2 0.0444 0.0444 d j t n 1, i 1 2.3 2.3 0.05 mm
nr. mm mm2 mm mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ........... ........... Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di ,mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Arvutused ja veaarvutused Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga. d 4.76 cm t 9, 0.95 2.3 (d d ) 2 2.0 10 2 4 1.6 10 3 5 3.6 10 3 0.0444 mm 10 i 1 i (d n i d )2 0.0444 0.0444 d j t n 1, i 1 2.3 2.3 0.05 mm
2) Teise katse sulamistemperatuur: 47,5 kraadi Arvutused: 47+ 47,5 1) Keskmine sulamistemperatuur = 2 = 47,25 Tulemus: Katsete abil leiti naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuriks 47,25 kraadi. Järeldused: Katsete andmetel leiti sulamistemperatuuriks 47,25 kraadi, aine tegelik sulamistemperatuur on aga 48 kraadi; mõõdetud ja antud temperatuuride vahe on 0,75 kraadi. Järelikult polnud aine puhas. Veaarvutused (suhteline viga, absoluutne viga) 48 – 47,25 = 0,75 0,75 / 48 * 100 = 1,56% Katse viga võis tuleneda temperatuuri valest üles märkimisest või aine puhtusest. Katsekla Na2S2O3 asi lahuse nr keemistemp 1.2 KATSE 2 – eratuur, TETRAKLOROMETAANI t
Aatommass ≈ 216,96 ≈ 119.8 Tulemus: Katses leiti metalli erisoojusmahtuvuse kaudu selle aatommass, milleks on 119.8. Järeldused: Arvutuste järgi on aatommass 119, mis ei ole realistlik mass metallile. Lähedaseim aatommassiga aine on ununoktium, kuid see ei ole metall. Vead võisid tulla sellest, et osad andmed saadakse vaatluse tulemusena ja silm on tihti ebatäpne. Näiteks kui võtsime vee algtemperatuuri. Silma järgi hinnates tundus, et tegemist oleks tina või rauaga. Veaarvutused (suhteline viga, absoluutne viga) Katse viga võis tuleneda temperatuuri valest ülesmärkimisest või temperatuuri mõõtes kiirustades. 2 TÖÖ 3 2.1 KATSE 1 A – KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS Töö eesmärk: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Töövahendid: 8 katseklaasi, 8 korki, 2 katseklaasi alust, pipett, 24 ml 2%-list H2SO4, 15 ml 2%-list Na2S2O3, 9 ml H20, kell. Töökäik:
nr. m, kg n21 n22 n23 n24 n25 n2 1. 2. 3. 4. h = no n1 = ......... ......... = ......... cm. h11 = no n 21 = ......... ......... = ......... cm. h12 = no n 22 = ......... ......... = ......... cm. h13 = no n 23 = ......... ......... = ......... cm. h14 = no n 24 = ......... ......... = ......... cm. Arvutused ja veaarvutused Kuna kasutatud koormiste lubatud põhiviga on 0.03 g, mis on suurusjärgu võrra täpsem kui koormiste endi massid, võib selle vea arvestamata jätta. Samuti võib mitte arvestada võlli diameetri viga. Mõõdetud aja vea arvutamine t 3, 0.95 3.2 (t t ) 2 1.6760 10 3 s 4 1. i 1 i (t n
VASK Arvutatud (Silinder 1) - 8,96*103 kg/m³ Tegelik - 8,9*103 kg/m³ Erinevus (Silinder 1) - 0,06*103 kg/m³ TERAS Arvutatud (Risttahukas) - 7,89*103 kg/m³ Arvutatud (Kera) - 7,85*103 kg/m³ Tegelik - 7,9*103 kg/m³ Erinevus (Risttahukas) - 0,04*103 kg/m³ Erinevus (Kera) - 0,05*103 kg/m³ 1.5 Veaarvutused Katsekeha terasest kera 4 dV 3 dR V = R 3 lnV =3 lnR = 3 V R V =V ( 3 R R ) V =7728,43 ( 312,265 ×0,01
annaabi.ee 
