f) Ülesmäge sõidu alustamise abisüsteem (Hill Start Assist) g) Elektrooniline käsipidur h) Automaatne käsipidur 1.1.1 ABS pidurisüsteem ABS pidurisüsteem sisaldab nii mehaanilisi kui ka elektroonilisi osi. Selle pidurisüsteemi tööpõhimõtte seisneb selles, et igale rattale paigaldatud elektroonilised andurid mõõdavad iga ratta pöörlemise ning pidurdamisel selle aeglustamise kiirust. Anduritelt saadud andmete alusel tuvastab süsteem hetke millal mõni ratas blokeeruma hakkab. Sellel hetkel edastab süsteemi juhtplokk pidurisüsteemi hüdraulika pumbale käsu vähendada pidurivedeliku survet pidurisüsteemis. Kirjeldatud protsess kordub mitukümmend korda sekundis ning tagab rataste pidurdamise blokeerumise piiril. ABS pidurisüsteemi eesmärk ei ole pidurdusteekonna lühendamine. Selle peamine eesmärk on rataste blokeerumise
aastal Euroopa aasta auto tiitel ja see ajendas ettevõtet keskenduma pidurisüsteemide arendamisele, mis andis ka teistele autotootjatele tõuke panustada rohkem pidurite täiustamisse. ABS-pidurite süsteem koosneb juhtplokist, neljast pöörlemisandurist ja vähemalt kahest hüdraulikaventiilist hüdraulikaplokis. Juhtplokk jälgib pidevalt kõikide rataste pöörlemist andurite kaudu. Juhul kui ühe anduri signaal annab märku ratta liiga aeglasest pöörlemisest võrreldes teistelt anduritelt saadud signaalidega, vähendab juhtplokk hüdraulikaventiilide abil sellele rattale mõjuvat pidurdusjõudu. See protsess on juhile tunnetatav piduripedaali pulseerimisena. Pidurite juhtplokk on programmeeritud jätma märkamata väikesed erinevused anduritelt saadud infost kuna näiteks kurvi läbiva auto sisemised ja välimised rattad pöörlevad erineva sagedusega. Pidurite juhtplokk kontrollib pidevalt süsteemi töökorras olekut. Kui süsteemis
vältimine rõhu suurendamine EDS- süsteemis Pingestatakse rõhupiirdeklapiga varustatud sulgeklapp ja see sulgub. Hüdropump pumpab pidurivedelikku peasilindrist kaapiva ratta silindrisse ning ratas pidurdub Rõhupiirdeklapp kaitseb rõhu liigse suurenemise eest Vedava ratta kaapimise vältimine rõhu hoidmine EDS-süsteemis Kaapingu vähenemisest saab ABS/EDS- juhtplokk teada ratta pöörlemissageduse anduritelt Edasise rõhu suurendamise vältimiseks lülitatakse kõigepealt välja hüdropump Seejärel suletakse sisselaskeklapp ja pidurdusjõud hoitakse muutumatuna Vedava ratta kaapimise vältimine rõhu vähendamine EDS- süsteemis Kaapingu lõppemisel avatakse nii sisselaskeklapp kui ka sulgeklapp rõhk rattasilindris väheneb. EDS-süsteem on oma töö lõpetanud EBV- elektrooniline pidurdusjõu kontroll
- ABSi ülesanne on takistada rataste blokeerimist sõiduki pidurdamisel, eriti just libedate teeolukordade korral. Samuti on absi ülesanne tagada õige pidurdusjõu ülekanne ratastele kitsel pidurdamisel. Tagades ühtlase sõidujoone ning kontrolli sõiduki üle. ABS skeem Tavasõiduolukorras saab juhtplokk(3) pidevalt elektriimpulsse ratta kiirusandurilt (1) . mis on seotud vastavalt ratta pöörlemiskiirusele . Samas võrdleb juhtplokk (3) ka teistelt anduritelt saadud informatsiooniga. Kui ühe ratta pöörlemiskiirus väheneb teistest kiiremini, siis juhtplokk edastab elektrisignaali magnetjuhtklapile (4) mis hakkab piirama /vähendama pidurikambrite pidurdusrõhku Kiiruseandur : Kiiruseandur (1) koos impulssrattaga (2) mõõdab ratta pöörlemiskiirust. Raskeveokitel kasutatakse tavaliselt 100hambulist impulssratast (samuti on kasutuses ka 80hambulised rattad). Kiiruseandus koosneb mähisest ning selle sees asuvast püsimagnetist.
Juhtimissüsteem Juhtimissüsteemis toimub pidevalt informatsiooni vahetus juhtimisseadme ja juhtimisobjekti vahel. Juhtimissüsteemis analüüsitakse anduritelt saabuvat informatsiooni tagasiside kaudu ja moodustatakse seejärel juhttoimed ehk juhtkäsk täituritele juhtimisprogrammi järgi. Joonis. Automatiseeritud juhtimissüsteemi struktuur. Automatiseeritud juhtimissüsteemi põhikomponendid on järgmised: juhtimisobjekt – tehnoloogiline protsess (keevitamine, kuumutamine, tükitootmine) või seade (ahi, mootor, katel, valgusti jne); andurid – infoallikad: lülitid, kontaktid, andurid, mõõteseadmed, mis
· ECM (Electronic Control Module ) or Engine ECU (Electronic Control Unit) with microprocessors which process information from various sensors in accordance with programmed software and outputs required electrical signals into actuators and solenoids. ECM (Electronic Control Module) või Mootori ECU (Electronic Control Unit) mikroprotsessorite kes töötlevad informatsiooni erinevatelt anduritelt vastavalt programmeeritud tarkvara ja väljundeid vaja elektrilisteks signaalideks sisse ajamite ja solenoidid. Andurid * Injection pump speed sensor - monitors pump rotational speed Sissepritsepump kiirussensoritelt - monitorid pump pöörlemiskiirus * Fuel rack position sensor - monitors pump fuel rack position Kütuse rack asendi andur - monitorid pump kütuse rack seisukoht
liikumissuuna muutmine. Valmistatakse kaht eri tüüpi konveiereid rullkonveierid ja kettkonveierid. Erinevate operatsioonide teostamiseks kaubaalustega kasutatakse ka täiendavaid erimooduleid sammkonveierid, pöördlauad, tõstelauad, liftid, aluste gabariitide mõõtmise moodulid jne. Kauba liikumise kiirus konveieril on enamasti vahemikus 0,2 0,4 m/s. Konveierit juhitakse mikroprotsessoritel baseeruva keeruka juhtimissüsteemi poolt. Mikroprotsessorid saavad informatsiooni anduritelt, mis paiknevad kogu konveieri pikkuses ja juhivad konveieri tööd vastavalt etteantud programmile ja tekkinud olukorrale. Võimalus on varustada kogu süsteem skannerite ja vöötkoodidega ning anda kogu vajalik informatsioon edasi lao serverile. Spiraalkonveierid Spiraalkonveier vastab kõikidele nõudmistele, mis kehtivad vertikaaltranspordi seadmetele. Puudub vajadus jälgida kaupade liikumist konveierlindil, konveierilindi kaldenurk on väike ja konveieri tootlikkus suur
originaalis tehasest on automootor häälestatud kõige optimaalsema ohutuse/jõudluse/ökonoomsuse suhtega. Sääraseid programmeerimisvõimalusi kasutavad eelkõige rallisõitjad ning autohuvilised. Siinkohal ei saa mainimata jätta samuti fakti, et osad originaal autoajud on ka programmeeritavad personaal arvuti abil, kui vaid vastav programm arvutis olemas on. Seos infotehnoloogiaga autoajul ongi eelkõige tema programmeeritus mikroprotsessoris ja tegutsemine vastavalt anduritelt saadud signaalidele. Andurid muudavad mehaanilise muutumise elektriliseks signaaliks mis juhitakse läbi juhtmete ajju. Aju omakorda vastavalt saadud signaalidele otsustab, kuidas talitleda nt. kütuse sissepritse süsteemi või millal tekitada sädelahendus silindrisse. Joonis 1.1 Mootori juhtaju sisemus[2] 6 1.2 Küttesegu kontrollimine anduritega Üks kõige tähtsamatest autoaju ülesannetest on kahtlemata mootori varustamine
Nende andemte põhjal arvutab välja soovitud sõidusuuna ja sõidutingimused. Külgkiirenduse andur näitab auto liikumist külg ees ja pöörlemisandur auto pöörlemist ümber oma püsttelje. Nende kahe signaali põhjal määrab juhtplokk auto tegeliku liikumissuuna. Kui tegelik liikumissuund erineb soovitust, alustab tööd ESP süsteem. Juhtplokk otsustab kui palju ja millist ratast pidurdada või kiirendada ning kas on vajalik vähendada mootori pöördemomenti. Anduritelt saadud signaalide põhjal kontrollib juhtplokk tehtud muudatuste tõhusust ja vajadusel vähendab või suurendab neid. ESP töötamise ajal vilgub armatuurlauas vastav signaallamp. 12 ProDiags ESP süsteemi andurid ja täiturseadised ESP- süsteem vajab töötamiseks järgmist infot: - Millises suunas tahetakse autot juhtida?
automaatreguleerimise ülesannete lahendamisel üheks olulisemaks problee-miks informatsiooni saamine kontrollitava suuruse kohta. Selleks kasutatavaid auto- maatikaelemente nimetatakse anduriteks. Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda. Anduritelt saadavad analoog-/digitaalsignaalid iseloomustavad tegelikku protsessi olekut suletud automaatreguleerimissüsteemides, mida juhib tööstuslik loogika-kontroller (PLC ingl). Seega omavad andurid igas automatiseeritud protsessi juhtimises info varustajana olulist rolli. Esitatud väljavõte andurite kohta on pärit Lucas-Nülle tarkvarakeskkonnast L@Bsoft. 4 Andurid jagunevad oma ühendusviisilt kahejuhtmelisteks ning kolmejuhtmelisteks.
(määratud on tulemus, mitte selle saavutamise meetod). Seadiste all mõistetakse kõiki auto heitgaaside mürgisust mõjutavaid andmeid ja täiturseadised. Signaali vooluvahel on vooluvahel, mida mööda kulgeb informatsioon. Sinna hulka kuulub ka juhtplokk. Informatsiooni kontrollimiseks määratakse näit, vooluahel pingele ja voolule teatud kindlad piirid, mille ületamine loetakse häireks. Informatsiooni loogilisuse määramiseks võrreldakse seda teistelt anduritelt saadud informatsiooniga. Jahutusvedeliku temp anduri diagnostika. Enesediagnoos kontrollib saadud signaali loogilisust. Temp mõõtepiirkonnas on tavaliselt määratud 45-140C signaalpinge vastavalt 4,8-0,2V). Juhul kui signaal on väljapooos määratud mõõtepiirkonda, loeb juhtpokk selle rikkeks. Lisaks sellele võib enesekontrolisüsteem võrrelda teglikku. Juhtploki salvestatakse rikekood siis kui. - seadise enesekontrollis avastatakse häire.
Piduri veojõu ja juhitavuse korrektorid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. ABS- Anti- lock breaking system ( Blokeerumatud pidurid) Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise hõõrdejõu vähenemisest. Blokeerunud rattal on külgsuunaline hõõrdejõud nullilähedane. ABS-i olulisemad osad on hüdrosõlm, juhtplokk ja autorataste juures asuvad pöörelemissagedusandurid. Juhtplokk võrdleb pöörlemissagedus-anduritelt saadud signaale. Kui ühe ratta pöörlemissagedus väheneb teistest kiiremini (see tähendab blokeerumisohtu), siis hakkab juhtplokk hüdrosõlmes asuvate elektromagnet-klappide abil pidurdusrõhku vähendama. Rõhku vähendadakse seni kuni pöörlemissagedus hakkab uuesti suurenema. Seejärel suurendatakse pidurdusrõhku kuni blokeerumise ohu tekkimiseni, ning kõik kordub. Joonis 1. ABS Skeem 1.2 ABS- i tööpiirkond
Automaatkäigukast koosneb järgmistest põhiosadest: 1. Hüdrotransformaator ülesandeks on vajaduse korral muuta pöördemomenti ja kanda pöördemomenti mootorilt käigukastile; 2. Planetaarreduktor toimub veoratastele edasiantava pöördemomendi astmeline muutmine; 3. Hüdrauliline juhtplokk toimub planetaarreduktori juhtimine, st. üksikute käikude ümberlülitamist. 4. Elektrooniline juhtplokk saab andmeid anduritelt üle kogu auto, saadud andmed töötab arvuti elektroonilisteks käskudeks ja saadab need käsud täiturmehhanismidele, juhtimaks käigukasti hüdrosüsteemi. 2. Mehaanika Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit.
Sellisel juhul on anduriketas sisse ehitatud laagri separaatorisse ning andurikettaks on vahelduv magnetväli. Reeglina on aktiivsete anduritena kasutusel Halli efektil põhinevad või siis magnet- takistuslikud andurid. Nende andurite poolt genereeritava signaalpinge suurus ei sõltu andurketta pöörlemissagedusest, nagu see oli induktiivanduritel. Küll on aga signaali vaheldumise sagedus proportsionaalne ratta pöörlemissagedusega, nagu see oli ka induktiivanduritel. Aktiivsetelt anduritelt antakse digitaalne signaal arvutile ühe juhtme kaudu. Võrreldes induktiivanduritega, on sellisel ülekandemeetodil vähem võimalusi häirete tekkeks. Aktiivsete andurite eeliseks induktiivandurite ees on veel: • Peale pöörlemissageduse, võimaldab anda infot ka pöörlemissuuna kohta • Annab diagnostilist infot ka anduri ja anduriketta vahelisest pilust Hall`i efektil põhinevad aktiivsed andurid
Küsitluste analüüsimine Reitingute dünaamika prognoosimine Oluliste tegurite väljaselgitamine Elanikkonna sotsiaalse dünaamika uurimine ja visualiseerimine 9. Turvalisus, turvasüsteemid: Näo tuvastus Isiku tuvastamine sõrmejälgede, hääle, allkirja või isiku poolt Autode numbrite tunnustamine Sissetungide avastamine Võltsingute tuvastamine Andmete analüüs video anduritelt ja erinevatelt sensoritelt Kosmosesõidukite piltide analüüs 10.Teabe sisestamine ja töötlemine: Käsitsi kirjutatud tekstide, skaneeritud posti-, makse-, finants- ja raamatupidamisdokumentide tunnustamine Kõnekäskluste tunnustamine, teksti kõne sisestamine arvutisse 11.Uurimine: Seismiliste andmete analüüs Mineraalide otsimine Ressursside hindamine 12.Arvuti- ja lauamängud:
Info liigub samaaegselt mööda mõlemat kaablit kuid protokollid moodustavad üksteise suhtes peegelpildi. Kui ühel on pinge üleval siis teisel on all ja vastupidi. CAN võrgu korrasolekut ja seal liikuvaid protokolle on võimalik ostsilloskoobiga vaadelda. Protokollis sisalduva info tõlgendamine on aga võimalik ainult läbi diagnoosipistmiku eri mõõteriistaga. Rikkeotsingul tasub meeles pidada, et näiteks mootori juhtplokilt edastatavad parameetrid on algselt saadud üksikutelt anduritelt ja mõne rikke korral võib olla vale kogu edastatav info. Näiteks mootori koormus arvutatakse mitme eri anduri andmete põhjal. 4.7.2 Info edastamine eri juhtmetega Vanematel käigukastidel kasutati mootori juhtplokiga sama info saamiseks eri andureid. Näiteks gaasipedaali asendi mõõtmiseks kasutati kaksikpotentsiomeetrit, mille ühelt liugurilt sai infot mootori ja teiselt liugurilt käigukasti juhtplokk. Selline dubleerimine oli kallis ja ebaotstarbekas
Sõiduajal toimuva kohta informatsiooni edastavalt LCD ekraanilt võite näha mootori ja käigukasti karakteristikat. Soovi korral võite linnasõitudeks kasutada pingevaba, kütusesäästlikku Intelligent reziimi, üleminek Sport reziimile pakub suurepärast sõidunaudingut maanteel sõites ning Sport Sharp reziim on aga hea siis, kui tahate kogeda kolmeliitrise mootori maksimumvõimsust. Vehicle Dynamics Control System Veojõukontroll jälgib ja analüüsib sõidu ajal erinevatelt anduritelt saadavat infot, et aidata vältida ekstreemsetes situatsioonides suunataju ja stabiilsuse kadumist. Kui kontroll läheneb piirile, siis on nelikveo pöördemomendijaotur, mootori efektiivvõimsus ja iga ratta pidurid valmis vastama eeldatavale ohule. Drivers Control Center Differential DCCD (Drivers Control Center Differential) on elektrooniline keskdiferentsiaali reguleerimisüsteem, mis tegeleb diferentsiaali lukustamisega olenevalt sõidusituatsioonist. Süsteemi kasutatakse STI
· -stabiilsus suures temperatuurivahemikus (-40...175°C) · -söövitamisvastased omadused · -vahutamisvastased omadused. 8 9 4. Elektrisüsteem. Seadised Automaatkäigukasti tööd juhib elektrooniline juhtplokk - TCM (Transmission Control Module). TCM saab tööks vajalikud andmed käigukasti anduritelt ja teistelt juhtplokkidelt. Neid andmeid, mis siseneved juhtplokki, nimetatakse sisendsignaalideks. Sisendsignaalide põhjal arvutab TCM matemaatiliselt antud hetkele sobivad tingimused ja juhib elektriliste signaalidega mitmete täiturseadiste (näiteks elektromagnetklappide) tööd. TCM võib saata infot ka teistele juhplokkidele. TCM-ist väljuvaid elektrisignaale nimetatakse väljundsignaalideks. 22. Allolevas loetelus on automaatkäigukasti sisend- ja väljundsignaalid
(määratud on tulemus, mitte selle saavutamise meetod). Seadiste all mõistetakse kõiki auto heitgaaside mürgisust mõjutavaid andmeid ja täiturseadised. Signaali vooluvahel on vooluvahel, mida mööda kulgeb informatsioon. Sinna hulka kuulub ka juhtplokk. Informatsiooni kontrollimiseks määratakse näit, vooluahel pingele ja voolule teatud kindlad piirid, mille ületamine loetakse häireks. Informatsiooni loogilisuse määramiseks võrreldakse seda teistelt anduritelt saadud informatsiooniga. Jahutusvedeliku temp anduri diagnostika Enesediagnoos kontrollib saadud signaali loogilisust. Temp mõõtepiirkonnas on tavaliselt määratud 45-140C signaalpinge vastavalt 4,8-0,2V). Juhul kui signaal on väljapool määratud mõõtepiirkonda, loeb juhtplokk selle rikkeks. Lisaks sellele võib enesekontrollisüsteem võrrelda tegelikku. Juhtploki salvestatakse rikekood siis kui Seadise enesekontrollis avastatakse häire. Või mõni osadest jääb pidevalt sooritamata
Sele 14. Tagasilla I põlvkonna rõhureguleerimismoodul (allikas: WABCO) Sele 15. I põlvkonna tagasilla mooduli lõige (allikas: WABCO) Sisend: · 11 ja 12 I ja II haru õhupaakidest; · 13 suruõhk liiasusklapist EBSi rikke korral; · Pidurdusrõhu väärtus EBSi juhtseadmelt(CANsiini kaudu); · Tagarataste pöörlemiskiirus anduritelt. Väljund: · 21 vasakpoolne pidurikamber; · 22 parempoolne pidurikamber; · 23 liiasusklapi juhtimine. Selel kujutatakse tagasilla moodulit sõiduasendis. Pidurdamisel lülituvad kummagi kanali elektromagnetklapid ümber nii, et suletakse ühendus välisõhuga ja avatakse avade 11 ja 12 kaudu suruõhu pääs läbi avade 21 ja 22 tagasilla pidurikambritesse
On automaatselt toimiv ribatüüpi propaangaasi kuumuti. Juhitakse elektroonilise temperatuuri ja leegijälgimissüsteemi abil. Süüteküünal töötab ka leegijälgijana. Elektroonikasüsteem jälgib gaasikuumuti tööd temperatuuri ja leegijälgimissüsteemi kaudu. Kui teatud sekundite möödumisel peale kuumuti sisselülitamist põleti leek puudub, siis annab süsteem veateate, mis sulgeb gaasi. Kui silumisplaat on piisavalt kuum, siis lülitub kuumuti temperatuuri anduritelt saadud signaali mõjul välja. 59. Ettevalmistustööd enne laotamise alustamist. 1) Katta laoturipinnad, mis võivad asfaldiga kokku puutuda separeerimisainega. 2) Lülitada silumisplaadi kuumutusseade sisse umbes 15-30 minutit enne laotamise alustamist. 3) Suunamärgid, et laotamine toimuks sirgjooneliselt tuleb kasutada olemasolevaid suunatähiseid või luua vajaminev suunamärgistus. 4) Materjali laadimine ja jaotamine
Isegi muuks otstarbeks mõeldud kütuselisandite kasutamine on keelatud. · Kütuselisand "EOLYS" on tuleohtlik! · Kütuselisand "EOLYS" hapendub õhu käes, mistõttu ei tohi kasutada lisandit varem avatud taarast. · Järelejäänud kütuselisand kuulub utiliseerimisele. Kütuselisandi etteandesüsteemi osad: 1. Kütuselisandi etteandesüsteemi arvuti: paikneb pakiruumis, parempoolse tagaratta koopa välisküljel. Saab signaale järgmistelt anduritelt: · Kütuse tasapinna andurilt · Kütusepaagi korgi andurilt · Mootori väntvõlli pöörlemissageduse andurilt · Auto kiiruse andurilt Ülalnäidatud andurite signaalide järgi täidab arvuti järgmiseid funktsioone: · Määrab vajaliku kütuselisandi koguse, mida pihustada paaki lisatavasse kütusesse. · Juhib kütuselisandi pumba tööd · Juhib kütuselisandi pihusti tööd Peale ülaltoodu võimaldab arvuti veel:
kontrollerid ja juhtsüsteemid. Parandada ja taastada on tulnud ka kraanade erinevaid juhtsüsteeme. Seni tehtud töödest keerukam olekski ehk ühe kraana tulekahju järgne taastamine, kus jooniste ja skeemide järgi sai taastatud kogu elektrisüsteem, mis jääb kahe kabiini vahele. Töö sisaldas lugematul hulgal kaabeldamist ja erinevate andurite vahetamist. Ka tuli kraana peale remonti uuesti oma andureid tundma õpetada, sest vastasel juhul ei oska masin anduritelt tuleva infoga midagi peale hakata või saab sellest väga valesti aru. See oleks aga ohtlik. Peale eelnevalt kirjeldatud tööde tuleb pidevalt tegeleda ka erineva mehaanika osa parandamisega ja hooldusega. Tuleb öelda, et korraline hooldus ja õige ekspluatatsioon on tegelikult kõikide masinate pika kasutusea saladus. Olen kokku puutunud ettevõttega, kus uuest masinast saab hooletu kasutamise ja hooldamatuse tõttu mõne tuhande tunniga sisuliselt vanaraud
kulgeb järgmiste etappidena: skeemi töö sõnalise kirjelduse koostamine; talitlustingimuste esitamine loogikafunktsiooni algebralise avaldise, oleku- tabeli või Karnaugh´ kaardi kujul; loogikaavaldise minimeerimine; juhtimisskeemi koostamine. Talitluse kirjeldamiseks loogikaalgebra terminites jagatakse ahelais esinevad signaalid kolme rühma: sisendsignaalid käsklussignaalid ja anduritelt antavad signaalid; väljundsignaalid täiturelemente (kontaktorid, elektromagnetid, kontakti- vabad kommutatsiooniaparaadid jne) tööle rakendavad signaalid; vahesignaalid kõik ülejäänud signaalid, milliste toime piirdub lülituse enda raamidega. Ülaltoodu selgitamiseks esitame ühe loogikalülituse sünteesi näite. Näide: töömasinal on kolm elektriajamit. Tehnoogilise protsessi tingimuste järgi tohib töötada igal ajahetkel ainult üks neist
1. Elektriajami struktuur [6] Joonise ülemine pool kujutab elektriajami jõuahelat, alumine pool juhtimissüsteemi. Jõupooljuhtmuundur, mida toidetakse ühe- või kolmefaasilisest kindla sageduse ja amplituudiga vahelduvvooluvõrgust, on ette nähtud elektrimasina (mootori) juhtimiseks. Elektrimootor juhib omakorda töömasina kiirust, momenti ja asendit. Kõik seadmed on varustatud anduritega, mis edastavad regulaatorile infot süsteemi oleku kohta. Regulaator võrdleb omavahel anduritelt saadud väärtusi sisendsignaalidega ning juhib sellele vastavalt jõupooljuhtmuundurit. Paljudes üldotstarbelistes rakendustes, nt ventilaatorid ja pumbad, kasutatakse elektriajamite kiiruse ja momendi juhtimiseks avatud juhtimissüsteemi (ilma tagasisideta anduritelt). Elektriajamite peamisteks rakendusaladeks on tööstus, energeetika ja elektertransport, kuid nad leiavad kasutust ka kodumajapidamistes nt külmutites (kompressorid), ventilaatorites, pesumasinates, segistites (mikserid)
60 Tasakaalu kadumisel reguleeritakse toiteveekulu nii, et aurukulu vastaks toiteveekulule. Signaalid vee ja auru kuluanduritelt summeeritakse algebraliselt reguleerplokis, seepärast andurid on vaja ühendada mõõteplokiga vastassuunaliselt. Sellisel reguleerimisel häiringud trumli nivood praktiliselt ei mõjuta. Anduritelt saadava elektrilise signaali väärtus sõltub vooluhulgast (kulust). Toiteveekulu ja aurukulu võrdsuse korral peavad anduritelt saadavad signaalid olema suuruselt võrdsed ja vastasmärgilised. See on kolmeparameetrilise toiteregulaatori ideaalne häälestuse olukord, mille puhul reguleerimissüsteem töötab ilma statismita, s.o. astaatiliselt. Signaal nivoo järgi on sellisel juhul vajalik regulaatori töö stabiliseerimiseks ja võimalike ebatäpsuste likvideerimiseks signaalide
Inimese soojus kandjaks on inimesel veri. Veri jahtub naha alustes piirkondades(eriti jalad, käed). Soojeneb veri siseorganites(süda, maks, neerud). Siseorganites ja lihastes eraldub soojus tarvitatud kütus, tarvitatud toidu põlemisest tekib nö kütus inimesel. Püsiva temp-I säilitamiseks inimese organismis muutuvate sise ja välis tingimustes on inimene varustatud termoregulatoorse mehanismi. Selle tööd juhib soojus tsenter mis asub inimese vaheajus. Sinna saabuvad andmed anduritelt(naha kude närvidelt). See mehanism automaatselt suurendab või vähendab vere voolu ja sellega pidurdab või kiirendab protsessi. Min soojuse tootmine inimesel on annab ära 1kg kaalu kohta 1Kcal =1,163W . Kui keha jahtub kiirelt siis tekivad h külmavärinad. Näljane inimene tunnetab tempi muutust paremini. Keha temp oleneb keha tegevusest. Puhkava inimese pinna temp on suurem tavaliselt. Kui ümbritsev temp langeb siis nahaalused veresooned
Pihustid asetsevad sisselaske kollektoril jaotusanumas. Kütusesüsteem on tagasivooluta. Sellise süsteemi juures hoiab kütuserõhku paagis asetseva kütusepumba juures olev rõhuregulaator. Liigne kütus voolab tagasi otse paaki, mistõttu jaotusanumast tagasivoolu pole. Süsteemi töörõhk jääb vahemikku 3,3-3,8 bar. 1.7. Mootori juhtimine Mootori juhtimise korraldamiseks on üheks kõige tähtsamaks osaks mootori juhtplokk, see saab mootori anduritelt signaali, töötleb need ja annab vajalikke korraldusi täiturmehhanismidele. Juhtplokk paikneb antud juhul mootoriruumis. Mootori tööks vajalikud anduriteks on nukkvõlli asendi andurid, väntvõlli pöörlemissageduse andur, õhu temperatuuri andur, jahutusvedeliku temperatuuri andur, detonatsiooni andur, heitgaaside jääkhapniku sisalduse andurid, atmosfääri rõhu andur, õlirõhu andur, sisselaske torustiku rõhu andur. Mootori tööks vajakud täiturid on
kaugjuhtimisega nii auruparameetrite järgi automaatse käivitamise ning seiskamise. Põletis on kütusepihustid, pihustipump, kütusefilter, eelsoojendi, ventilaator, elektriline leegisüütamise mehhanism ja kütusesüsteemi tööd juhtivad solenoidventiilid koondatud ühtsesse agregaati, mida juhib juhtplokk. Juhtploki programm-mehhanism tagab põleti normaalseks tööks vajalike operatsioonide täitmise ettenähtud järjekorras vastavalt katlale paigaldatud anduritelt ja releedelt saadavatele elektrilistele signaalidele. Auru rõhu langemisel programm-mehhanismi seadistamisega määratud väärtuseni käivitub elektrimootor 3, mis käitab ventilaatori 4 ja kütusepumba 15. Aegrelee tagab kolde ventileerimise seadistatud aja jooksul. Samaaegselt lülitub sisse elektriline kütuse eelsoojendi 13 ja avaneb kütuse tagasivoolu solenoidklapp 12. Ventileerimise ajal võtab kütusepump 15
Seadmed küsivad luba siini kasutamiseks ja andmevahetuse juhtija annab loa vastavalt seadme prioriteedile siini kasutada. · Sisend-väljund seadmete ja protsessori andmevahetus Andmevahetuse initsieerivaks pooleks võib olla nii arvuti kui ka välisseade. Esimesel juhul on andmevahetuse korraldamine lihtsam ja võib toimuda jäiga programmi alusel. Näiteks võib programmi kindlate ajavahemike järgi sisestada andmeid automaatikasüsteemi anduritelt, printide andmed kohe pärast nende töötluse lõppu jne. Kui andmevahetuse initsiaatoriks on aga välisseade, ei ole vahetuse alghetk enamasti põhimõtteliselt ette teada ja järelikult ei saa seda ka jäigalt ette programmeerida. Niisiis sõltub andmevahetussüsteemi riist- ja tarkvara sellest, kumb pool on andmevahetuse alustamisel initsiaatoriks. kui vaadelda andmete võimalikke liikumisteid välisseadmelt mälusse ja vastupidi, siis leiame, et põhimõtteliselt on kasutatavad kaks teed
Jõu- M Tööma- Toide pooljuht- sin muudnur Juhtimine Juhtahel Tagasiside anduritelt Sisend Regulaator Joonis S.1 elektriajamid otstarbekalt töömasina kiirust, momenti ja asendit. Sisendsignaali ja kiiruse, momendi või asendi tegelike väärtuste võrdlemise abil, mis saadakse vastavatelt anduritelt, moodustab regulaator juhtahelale juhtsignaali, mis juhib jõupooljuhtmuundurit. Nagu on näidatud joonisel I
annaabi.ee 
