Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kivikonstruktsioon" - 7 õppematerjali

Õppeained

Kivikonstruktsioonid -Tallinna Tehnikaülikool
Ehituskonstruktsioonide I KT küsimuste vastused
3
doc

Ehituskonstruktsioonide I KT küsimuste vastused

Materjali omaduse osavarutegurit. 18. Defineerige mõiste alaline koormus. Koormus, mis tõenäoliselt mõjub konstruktsiooni kogu arvutusolukorra vältel ja mille muutumine ajas on tühine või toimub kogu aeg kindlas suunas, kuni koormus saavutab teatud piirväärtuse. G. 19. Defineerige mõiste ehitise tüüp. Näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raudbetoonkonstruktsioon, metallkonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kivikonstruktsioon 20. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: konstruktsioone projekteerivad piisava kvalifikatsiooni ja kogemustega isikud. Kontroll projekteerimise, valmistamise ajal. 21. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: konstruktsioone valmistavates tehastes ja ehitusplatsidel on tagatud küllaldane kvaliteedikontroll? Tuleks järgida sobivaid kvaliteedijuhtimise abinõusid: töökindlusnõuete määratlused;

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
110 allalaadimist
Andrus Ansip
10
doc

Andrus Ansip

oma valimislubadusele, ettevalmistusi säilmete ümbermatmiseks ja kuju ümber- paigutamiseks. Erimeelsused aktsiooni sobivuse üle viisid massiliste protestide ja korrarikkumisteni, mis kestsid kaks ööd. 27. aprilli varahommikul pärast esimest mässuööd otsustas valitsus erakorralisel koosolekul monumendi koheselt julgeolekukaalutlustel demonteerida. Järgmise päeva lõunaks oli lahti monteeritud ka kivikonstruktsioon. 30 .aprilli lõunaks oli kuju, ilma kivimüürita paigutatud Eesti Kaitsejõudude Kalmistule Tallinnas. Ümberpaigutatud mälestusmärgi avamise tseremoonia peeti 8. mail. 2007. aasta juunikuu jooksul ehitati üles ka kivimüür. Inimesed on nõudnud välja oma sõjas hukkunud sugulaste surnukehi. Välja nõudmata säilmed maeti ümber sõjaväekalmistule, monumendi kõrvale 3. juulil 2007. Tunnustused ja tiitlid · Malta Vabariigi Teeneteorden, aastal 2001

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
17 allalaadimist
Ehitusfüüsika KT
28
doc

Ehitusfüüsika KT

korteritevahelise seina liitumine vahelaega (põranda ja laega), välisseina ja muude piirnevate seintega; eri korruste vahelise heliisolatsiooni seisukohalt on oluline ka vahelae liitumine välisseinaga. 12. Õhumüra leviku takistamine maastikul Küllalt sageli osutub eluruumide kaitsel välismüra vastu põhiliseks abinõuks välispiirete heliisolatsioon. Kui elamu välisseinaks on raske kivikonstruktsioon, määravad seina helipidavuse aknad. Korraliku tihenduse puhul mõjutab elamutes kasutusel olevate pakettakende heliisolatsiooni eelkõige klaaside paksus ja klaasi tüüp (tavaline või laminaatklaas), mitte niivõrd klaaside arv Planeerimislahendustes soovitatakse paigaldada elamu ja müraallika vahele müra levikut tõkestavaid ekraane või haljastust. Õigesti kavandatud ekraan võib mürataset eluterritooriumil vähendada umbes 10 dBA võrra

Ehitus → Ehitusfüüsika
202 allalaadimist
Ehitusfüüsika kt-vastused
7
doc

Ehitusfüüsika kt. vastused

piirnevate seintega; eri korruste vahelise heliisolatsiooni seisukohalt on oluline ka vahelae liitumine välisseinaga. 3 12. Õhumüra leviku takistamine maastikul Küllalt sageli osutub eluruumide kaitsel välismüra vastu põhiliseks abinõuks välispiirete heliisolatsioon. Kui elamu välisseinaks on raske kivikonstruktsioon, määravad seina helipidavuse aknad. Korraliku tihenduse puhul mõjutab elamutes kasutusel olevate pakettakende heliisolatsiooni eelkõige klaaside paksus ja klaasi tüüp (tavaline või laminaatklaas), mitte niivõrd klaaside arv Planeerimislahendustes soovitatakse paigaldada elamu ja müraallika vahele müra levikut tõkestavaid ekraane või haljastust. Õigesti kavandatud ekraan võib mürataset eluterritooriumil vähendada umbes 10 dBA võrra

Ehitus → Ehitusfüüsika
282 allalaadimist
Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT
22
docx

Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT

kultuurkiht tekib ühe ööga). a.i. Asulapaigas a.ii. Linnused (kindlustatud asulad)omavad enda ümber valle. a.iii. Linnad a.iv. Erilised: laagripaigad, pelgupaigad, järveasulad (järvesaarel asuv) jne. b. Matusepaigad ehk kalmed b.i. Maahaud ­ maa sisse on maetud b.ii. Haudehitis ­ maa peale maetud, mille ümber on kivikonstruktsioon b.iii. Eriline paik ­ kivikirstkalmed, mida on vahepeal lahti võetud ja uuesti kokku pandud. Matmisviisid b.iii.1. Laibamatus b.iii.2. Põletusmatus b.iii.3. Mumifitseerimine (külmas, niiskes keskkonnas(turbarabas, soolaukas ->õhuvaene), kuumas

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Kollektiivsetest matmispaikadest said ajapikku kivikangrud ja hiied. Vanim säilinud matusepaik Eesti aladel asub Tamulas ja pärineb nooremast kiviajast. Selles leiduvad hauapanused viitavad samuti kujutlusele hauatagusest elust. Esimesel aastatuhandel eKr hakkasid tolleaegsed eestlased oma surnuid matma maapinnale kuhjatud kivivaredesse -- kivikalmetesse. Sinna maeti laipu nii põletatult kui ka põletamata. Rooma rauaajal kujunes Kirde-Eestis välja nn tarandkalme -- mitmeosaline nelinurkne kivikonstruktsioon. Tarandkalmesse maeti põletatult. Kivikalmetesse matmine püsis Eestis ligikaudu neljateistkümne sajandi jooksul ja selliseid kalmeid on leitud umbes 280. Selle kõrval aga püsis kiviajast pärinev komme matta põletamata surnuid välistunnusteta maa-alustesse haudadesse. Taolisi, enne 14. saj rajatud kalmistuid on praegu Eestis teada 134. Vanemad maa- alused kalmistud rajati algselt kivikalmete vahetusse lähedusse. Maeti põhiliselt üksikhaudadesse ja teatud määral kasutati ka kirstu

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
129 allalaadimist
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

põhjuse likvideerimine ja alles seejärel tagajärgedega võitlemine. Kuna ressursse pole kunagi piisavalt, tuleb renoveerimistööd viia läbi säästlikult. Suurim sääst seisneb õigesti tegemises ja mitu korda ümbertegemata jätmises. 10.1 Edasiste uuringute vajadus Käesolev uuring keskendus maapiirkonnas asuvate palkeramute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasäästu uurimisele. Lisaks palkhoonele leiab laialdast kasutust ka puitsõrestik ja kivikonstruktsioon. Ka nende hoonetüüpide ehitustehniline, ehitusfüüsikaline, sisekliima ja energiatõhususe olukord vajab uurimist. Sellised uuringud saavad olla aluseks eluasemefondi renoveerimislahenduste väljatöötamisel. Põhjalikumalt on vaja uurida erinevate renoveerimislahenduste ehitustehnilist, ehitusfüüsikalist toimivust. See eeldab nii lühi- kui ka pikaajalisi mõõtmisi renoveeritud hoonete juures. Nii on võimalik kinnitada renoveerimislahenduste sobivust, turvalisust ja töökindlust.

Ehitus → Ehitiste renoveerimine
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun