ru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab.Viimane aga alla ei anna. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, Andrese plussid: Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) Polnud nii kiuslik Sai sulastega küllalt hästi läbi Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150 Miinused: Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: Ei võtnud elu nii tõsiselt Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes
vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Andresel head omadused olid ,et ta ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui seda tegi Pearu. Ta soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd. Ta suutis andestada ka Pearule. Ta sai ka sugulastega küllalt hästi läbi, ning ta polnud ka nii kiuslik. Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga. Andresel oli ka miinuseid näiteks: ta otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks ja peale krõõda surma oli kodus liiga tõsine õhkkond. Ka Pearul olid oma plussid ja miinused ta plussid olid ,et ta ei võtnud elu nii
parimat Abivalmis (aitas Andresel lapsi kasvatada) Praktilise mõtlemisega Teravate ütlemistega Nutune (kuna ei sündinud poisse) Andrest köitis tema juures rõõmsameelsus, Andrest köitis tema juures särasilmsus ja see, huumor (optimism); see, et ta oli vahel laulu et oli rõõmus, kuid raske töö röövis talt selle suhu võtnud (teised külaelanikud olid mornid, kurnatud Mari erines nendest) Armastav Hiljem oli malbe, kurvameelne Kaitsev (lapsi Andrese viha eest) Meeldis kõigile Hiljem tõsine, haige, kurnatud, väsinud Väsinud, kurnatud. Hiljem sureb, mis muudab Andrese väga kurvaks, tuimaks Mõlemad Andrese naised (Krõõt esimene, Mari teine)
Sellise tegutsemisega jõudis ta viimaks niikaugele, et lapsed, nähes kui palju on Vargamäel higi ja vaeva, kaotasid tahtmise sinna elu lõpuni oma jõudud kulutama jääda. Andres oli karm ja sõna kehv, tal puudus oskus näha inimestes muud kui tööloomi ja sõdijaid. Kui keegi Mäe elanikest sõandas midagi ilma temata otsustada, tegi peremees talle isiklikult selgeks, et seal talus asjad nii ei käi. Andrese plussid: · Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu · Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd · Suutis andestada · Polnud nii kiuslik · Sai sulastega küllalt hästi läbi · Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks 3
ei sallinud õnnelikku ja rahulikku elu? Miks ei saanud naabrimehed omavahel korda, vaid pidid kogu aeg protsessima, kellel siis õigus oli ja miks seda tehti? Miks mattis Vargamäe inimesed kohustustesse? Mis sellest oli tõde ja mis vaid ettekujutus? Andres tuli Vargamäele, täis lootusi ja unistusi. Tema kui suur mees jaksas tööd rügada, aga kas oli õige tuua nääpsuke Krõõt keset soist maad ja lõputuid töid? Samas, ega Andres ju ei sundinud Krõõta tööle, olgugi, et Pearu seisukoht oli natuke teine. Nimelt oleks Krõõt tema kaasa olnud, oleks ta teda kätel kandnud ja hoidnud kui potilille. Krõõt ise siiski oli ju õnnelik, kui ta oli raskustest üle saanud ja õppinud seda kohta ja oma meest armastama. Samas tõesti, ega Andres teda ju vägisi Vargamäele ei toonud, ta oli sellest teadlik ja leppis sellega. Andres sõitis Vargamäele ja talle hakkasid kohe silma tegemist vajavad tööd.
Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret ja Liisi rääkisid noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba). XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema. Patt. XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde. Mari andis talle toitu kaasa. Tõnu kohtus käimisele olid ka kodused hädad Pearu naissugu läks sauna, Mari sai hästi palju nüpeldada. Uus sulane Matu (tema koer lasti aastaid tagasi Pearu poolt maha) oli paljude hädade
3. Pearu peremehena: Ta oli hästi põikpäine, ülbe, ennasttäis ning uhke. ,,Las nemad tulevad enne meile, miks just sina neile pead minema," seletas perenaine nüüd. ,,Meie olime ju enne neid Vargamäel, meil siin rohkem õigust." ,,See mõjus.Õige! Sellest sai Pearu kohe aru. Uhke peab olema. Las nemad tulevad enne, miks just tema peab esimene olema. Pealegi, Eesperest neile on alla mäge, neilt sinna vastu mäge: tulgu see, kel kergem tulla." Pearu isana: Ta ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Samuti ta ka ei peksnud oma last kodunt välja, kui ta Andrese tütrega abiellus, mida ei saa Andrese kohta öelda. See näitas, et Pearul oli ka tundelisem pool, et ta ei olnud nii ülbe kui teda kogu aeg kujutatud oli. Pearu abikaasana: Ta ei olnud kõige parem. Ta sõimas pidevalt oma naist ning vahel ka peksis teda. Samuti ta manipuleeris tihti oma naisega. ,,Kui mitu korda oli
Alla'i anna! Mitte'i anna! Kas või tükk küljest, aga ei anna!" Isana oli ta nõudlik, eriti poegade suhtes. Oli vaja pidevalt tööd teha.Lapse kasvatamine kuulus naise kohustuste hulka.Tsitaat mida Andres ütles ,,Tee tööd ja näe vaeva siis tuleb ka armastus". Abikaasana ei pööranud ta piisavalt tähelepanu oma naisele/naistele ja jättis nad unarusse, ning muretses pidevalt oma põllumaa pärast. Sundis naist tegema pidevalt tööd, aga samas hoolis ta temast väga. Peale Krõõda surma oli ta rohkem hoolivam uue naise Mari suhtes, eks see oli ka pisut süütundest.Aga ajapikku jättis ta ka Mari unarusse.Andrese öeldu Krõõdale ,,Jook toobrisse tee õues valmis ja veeämber pole ju nii raske, et teda üle ju ei jäksa tõsta". Andresele ajas oma asju tõe ja õigusega. Püüdis kogu oma vaevaga ikka tõde tagaajada, aga tihtipeale jäi õigus ikka Oru Pearule .Kõrtsmiku öeldud lause-,,Kanged mehed need vargamäe omad !".
Jussist ja Marist sai paar, Maril ja Andresel sündisid lapsed. 6. Liisi, Maret, Anni(suri ära) ,Indrek ,Ants , väike Andres. 7. Sauna-Juss, Mari mees, teeb enesetapu. Krõõt jäi aina nõrgemaks. Peale viimase lapse, poisi, ilmale toomist ei suutnud ta enam edasi elada ja suri. Enne seda soovis ta aga, et Mari hakkaks talu perenaiseks ja kasvataks üles tema lapsed. Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. 8. Andres isana hoolis enda lastest, tegi nende nimel tööd, et lastel oleks parem tulevik, kuid kodus valitses peale Krõõda surma tõsine õhkkond. Krõõta sundis ta palju tööd tegema, kuid tegelikult hoolist naisest väga, ta ei osanud seda lihtsalt välja näidata. Taluperemehena oli ta tubli ja töökas, sai sulastega hästi läbi ja ei olnud kiuslik. Ta ei käinud ka kõrtsis joomas. Naabrimehena oli ta leplik, ega pidanud kaua viha, talus kõiki krutskeid. 9
- Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu oli selle aja peale juba tammi jõudnud maha lõhkuda ja seega Andres kohtult abi ei saanud - Andrese ja Krõõda vestlus: ,,Ma peaks laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina olen targem?", ,,Kuhu sa oma tõe ja õigusega ikka saad, näe, lasi su koera maja nagu ei midagi." (raamatu pealkiri, lk 142) - Aaseme Aadu soovitas Andresel Pearule ise peksa anda, aga Andres ei võtnud teda kuulda ega oma naist ka, tahtis siiski asja õiglaselt ja avalikult ajada, ei tahtnud Pearu pärast valelikuks muutuda - Lasi sauna-Madisel uut kraavi ehitama hakata, mis voolaks otse jõkke, et ei peaks enam naabriga kiskuma, Jussi abiga saadi järgmiseks sügiseks kraav valmis - Madis ise elas küll Pearu saunamajas, aga käis siiski Eesperel abis, Pearule üritas asjast teise mulje jätta XVI - Juss ja Mari said poja, Mari lootis, et laps ei päriks isa kõveraid jalgu
et tema isa oli kõik suure töö ta põllumaal ära teinud, jättes ainult rutiinse kergtöö Pearu põlvkonna hooleks. Pearu näitas ka oma armastust enda pere vastu välja rohkem kui Andres, vaatamata Pearu vägivaldsusele. Andres oskab naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla. Andres: Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu. Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd. Suutis andestada. Polnud nii kiuslik. Sai sulastega küllalt hästi läbi. Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga. Otsis tõde piiblist. Pearu: Ei võtnud elu nii tõsiselt. Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes. Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik. Tülitses sulastega. Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus
sellepärast, et kirikus oma patud andeks saada. Ta tahtis alati nädaiata kui hea ta on ja kui palju parem on ta teistest. Enamuse ajast noris ta tühja ja oli hästi üle olev teiste suhtes 4.3 Maade poolest oli Pearul loomulikult vedanud rohkem kui Andresel ja seega tundis ka, et oli parem peremees. Kuigi see kõik oli talle ette tehtud vaemate poolt. Tal oli alati suur vilja saak ja suur kari. Andres aga oli Pearust alati parem sest tema rajas selle kõik ise oma kätega. ta hoolis sellest maast ja ei kartnud ühtegi tööd aitas alati sama Pearus oma sulastega tööd ei teinud. Pearu käitus vägagi halvasti oma sulastega vahepeal. Ta peksis ka oma naist ja lapsi vahepeal olid tal tülid ka oma sulastega. Samuti üritas ta ka teisi koguaeg petta. Näiteks: Kraavi kaevamisel lasi ta kogu mulla enda maale panna et hiljem Andrese maad üle ujutada. Andrese juures oli sulastel ka väga raske kuid ta ei sundinud neid tegeme toid mida ta ise ei suudaks
uus katsumus- epideemia, mis võtab temalt kolm last.Senisest karmikäelisest mehest oli saanud väsinud ja eraklik mees. Ta hoiab omaette peites oma tundeid maailma eest. Jaks võidelda Pearuga on lahtunud, kuid töötahe vemmeldas tema veres edasi. Inimeste vahelised suhted 4. Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis. Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt kui Andres, võttis asja rahulikumalt ja mängulisena Pearu oli väga kaval, salalik, visa hingega ja sihikindel. Ta oli saanud talu isalt pärandusega,tema suhtus maasse ja maaharimisse eelkõige kui rikastumisallikasse.Pearu isa oli talus rahmeldanud koguaeg selle nimel,et lastel kergem oleks.Nüüd otsustas Pearu,et tal peab olema kergem põli kui isal.See aga ei tähenda,et ta oleks teistele armu andnud,talutöö tegid ära sulased.Pearu suhtus
Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret ja Liisi rääkisid noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba). XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema. Patt. XXX (330-349) Jaagup läks kroonust tervist parandama, üksi jäänud Miina juurde. Mari andis talle toitu kaasa. Tõnu kohtus käimisele olid ka kodused hädad Pearu naissugu läks sauna, Mari sai hästi palju nüpeldada. Uus sulane Matu (tema koer lasti aastaid tagasi Pearu poolt maha) oli paljude hädade alguseks
"TÕDE JA ÕIGUS" 1 OSA Tsitaadid: Mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu Oma on ikka oma. Inimene mõtleb, jumal juhib. Vagadusega kaasnevad rangus ja kurjus, aga mitte inimsõbralikus. Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi-see võib sind temast sootuks eemale-peletada Tegelased Andres Paas - Mäe Andres oli kange mees, eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Isegi uni ei seganud töö tegemist. Enamasti tundis rõõmu sellest, mida tegi. Tihtipeale oli plaane rohkem kui jõudis neid teostada. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist, et Vargamägi jääks alati nend
Eespere karjapoiss lõhkus tamme ära, kuna Pearu uputas Eespere maid. Nn sõda Pearu ja Mardi vahel. Pearu laseb Andrese koera maha, kohus näeb võrdsena maha lastud koera ning Pearu söödud tetresid. Pearu veab koera laiba enda maale, nagu oleks see seal maha lastud. Andres tahab tõega õigust nõuda, ei lähe läbi. Tagapere sauna Madis kaevas Andresele uue kraavi. Juss ja Mari said lapse, poisi. Krõõt saab tütre. Pearu ja tema sulase Jaagupi tüli. Jaagup kaitses Pearu eite, Pearu hakkas Jaagupit kiusama. Jõuti kohtuni, ei aidanud. Kõrtsis tehti kokkulepe. Algas uuesti Jaagupi piinamine. Pearu mõtles kaval olla ja läks Eesperre kaebama, Jaagup sai 50 piitsahoopi karistuseks. Pearu oli vihane, et Jaagup Eesperre oli pakku pugenud. Hiljem sai Pearu peksa, arvatavasti Jaagupi omadelt, Andres viis Pearu tuppa, kus see mitu kuud kosus. Mardist sai Matu. Pearu eit tuleb Eesperre pakku, Pearu lärmab ja tahab oma eite tagasi
Arutlus „ Kaks erinevat peremeest“ Vargamäel oli kaks erinevat kuid ka mingis mõttes sarnast peremeest. Üks kes tahtis rajada Vargamäele oma kodu ja tegi selleks kõvasti tööd ning teine, kes elas juba seal ning soovis saada ainu omanikuks. Kuigi mõlemal olid omad eesmärgid, olid nad sarnased. Nad mõlemad olid üksteise vastu kiuslikud ja tülitsesid tihti. Oru talu peremees Pearu Murakas oli kiuslikuma ja ägedama loomuga. Tema peamisteks miinusteks võibki välja tuua tihedad tülitsemised nii Andrese kui ka oma sulastega ning samas ka tiheda kõrtsi külastamise kombe. Peale viimast oli Pearu peaaegu alati tigedas meeleolus ja sellest tulenevalt sõimas ta ka tihti oma naist ning vahel ka peksis. Temale oli hästi iseloomulik omapärane mng ning kemplemised ning jõukatsumised. (midagi üldist juurde veel vaja kirjutada) Andres, Mäe talu peremees, oli aga rahulikum ja soovis enda perele headja rahulikku elu. Andres rabas terve elu Vargamäel, et temal ja t
Ta naine oli harjunud halva ohtlemisega ja ei teinud sellest väljagi enam. 8. Missugune on Kröödi elu Andrese kõrval (mured, rõõmud)? Krõõda jaoks oli Vargamäele minek halb mõte, talle ei meeldinud see ala eriti. Seal oli tal väga väga palju tööd, ta sünnitas selle ajaga 3 tüdrukut ja ühe poisi, rasedus ei päästnud ka teda raskest tööst, ta ei saanud ennast õigesti välja puhata, kuna tööd oli lihtsalt väga palju. Krõõt oli alguses natuke rõõmsam aga mida aeg edasi seda kurvemaks ta muutus, ta nuttis väga tihti. 9. Missugune elu on Maril Andrese kõrval (rõõmud, mured, ootused, lootused, takistused)? Alguses oli Mari rõõmsam, pidevalt ta laulis. Kuid see kadus aja jooksul. Mari muutus kurvaks ja ei laulnud enam aga see laulmine just Andresele meeldis. Tal oli tunne, et vargamägi on neetud koht kus kõik on kurvad. Kõik see oli ka põhjus miks keegi Andrese lastest ei tahtnud seal elada kuna seal pole armastust. 10
kui Pearu, kes on kogu elu muretult m ööda saatnud. Kumb elas õigemini Sinu arvates, kas Andres v õi Pearu ? Miks ? Mida võib öelda inimese pingutuste kohta kuhugi elus jõuda ? Kas polegi vaja pingutada ? Ma arvan, et Andres elas õigemini, sest ta püüdis oma perele head elu tagada ausa tööga. Ta püüdis oma lastest kasvatada ausad ja töökad inimesed. Ta oli küll suhteliselt karmi moega, aga hing oli tal hea ja ta hoolis oma lastest ja nende tulevikust väga. Inimese pingutuste kohta võin ma öelda, et kui inimene tahab elus edasi jõuda, siis peab ta pingutama. Ma võin omadest kogemustest öelda, et kui ma aru sain, et ma ei taha enam kodus istuda,siis võttis see suhteliselt kaua aega ja nõudis tugevat pingutust, et uuesti kooli minna. Aga ma tean et kui ma nüüd poleks ennast tagant utsitanud siis olekski ma koju istuma jäänud ja ma poleks elus kuhugi jõudnud
täiesti erinev sellest, kus Krõõt enne elas. Krõõt ei tea väga hästi Andrest, see oli isa valitud mees ning Krõõt sai kaasavaraks hobuse jne) jõuavad Vargamäele. Seal on soos lehm kinni jäänud, Andres ja ka Krõõt aitavad looma välja. II Tutvumine koduga. ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi"; ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita". III Töö tegemised talus. Andres tutvub Pearuga (Andrese kiuslik naaber) kõrtsis. IV Pearu laamendab ja esineb kodus, pärast seda kui on jõudnud kõrtsist täispeaga koju, naine ei ava talle väravat nagu ta peaks peremehele seda avama ning Pearu sõidab aiale otsa. Seejärel peksab naist ja tahab urineerida kaevu, kuid ikkagi ei tee seda, naise palumise peale. V Andres saab teada, milline mees Pearu on- kiuslik, kaval, käkikeeraja jne. Räägib Pearuga kraavi kaevamisest nende kahe maapeale, sest Andrese karjamaad ujutavad, liiga palju vett, loomadel
Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. Lapsed muutusid aga peale haigust kurvemaks kui nad enne olid olnud, sest nende õigusi kärbiti ja ei lastud enam sinna kuhu nad oleks väga minna tahtnud- enne olgu peaaegu surm kui niisugune elu. Vanemad lapsed rääkisid noortematele rõõmsamatest aegadest ja tegudest, millest pisikesed aga midagi enam ei mäletanud. Mõneks ajaks polnud surma ega haigusi lastel ega ka vanematel. XXIX Vargamäele tõi rõõmu uus sulane Jaagup, noor tüdruk Miina ja lapsekari. Indrek ja Andres mängisid koos. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt - iga vanem hoidis siiski enda lapse poole. Andresele meeldis loomi tappa
Pearu alustas taas tammiga naabri kiusamist. Kui kohtunik loomade tekitatud kahju tuli vaatama, oli Mart jõudnud just tammi ära lõhkuda. Seega jäi Pearu jälle võidumeheks. Andres pani Madise taas uut kraavi kaevama. XVI Jussil ja Mril sündis poeg. Mari muretses, et pojal samasugused jalad ei olek nagu Jussil. Krõõdal sündis kolmas tütar. Peresse kaubeldi uus tüdruk Kaie. Pearu võttis uue ja tugevama sulase. Kui Pearu kõrtsist tuli ja naisele peksa tahtis anda, astus uus sulane Jaagup vahele. Peale seda hakkas peremees teda nöökima. Pani teda kõige hullemaid töid tegema, lasi kauem tööd teha kui teistel, saatis tööle isegi siis kui väljas oli koereailm, hiljem jättis isegi söömata ja ei maksnud palka. Selline käitumine viis mehed kohtusse. Lõpuks Pearu maksiski purjus peaga palga ära, kuid kaineks saanuna kahetses seda. Talvel sai Pearu armutult peksa. Andres tõi ta tee äärest koju ja kutsus arsti. Pearu oli kindel, et seda tegi Jaagup, kui tal oli alibi
Kui inimese elus juhtub väga palju halba ja kõik on negatiivne siis inimesel tekib depressioon. Andresel justkui ei olekski see piin katkenud, koguaeg juhtus midagi, küll Pearu ujutas heinamaa üle, lõhkus aedu või lasi koera maha. Pearuga niimoodi kakeldes ja võisteldes hakkas Andres vaikselt vastase moodi muutuma- kasutas alatuid trikke. Pearule tundus kõik väga kergelt kätte tulevat, ta oli tihti kõrtsis joomas ja väga harva tegi ise rasket tööd, et oma suurt talu üleval pidada. Enamuse tööde tegemiseks oli palgatud sulane, kes ei pruukinud alati teha nii nagu vaja oli. Tihti ei hoolinud Pearu millestki, eriti siis, kui ta alkoholi tarvitanud oli, siis ta tahtis isegi oma joogivee kaevu reostada ning peksis oma abikaasat, kellest ta eriti lugu ei pidanud. Pearu oli tegelikult hea mees, lihtsalt materiaalne vara ja võiduhimu olid tema iseloomust võitu saanud
Raamatutöö ,,Tõde ja õigus’’ I 1. Milliste mõtetega tuli Andres Vargamäele, millises meeleolus oli Krõõt? Andres oli õnnelik, et tal oli nüüd oma talu. Ta mõtles sellest, kuidas ta uue talu korda teeb ja mida ta seal üldse teeb. Esialgu Krõõt kahtles Vargamäes, kuna elu tema isa kodus oli olnud hoopis teistsugune. 2. Iseloomusta Krõõta. Millisena nägi teda Andres, millisena Pearu? Krõõt oli kohalikest tüdrukutest väga erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö tegemine võttis Krööda rõõmu ära, ta ei laulnud enam nagu ta isa kodus laulis, ta nuttis tihti mehe
Oru Pearuga oli paar viimast aastat arhulikult läbi saadud, seepärast kutsuti temagi oma pere lapse ristimisele. Siis saabus aga Vargamäele haigus, millesse lapsed hakkasid surema. Ka Orul surid kaks nooremat last. Peagi surid Mäel Juku, Kata ja Anna. Mari arvas, et jumal karistab teda Jussi surma eest. Mari mõtles tihti Jussi peale. Ta ei olnud temast üle saanud ja Andres sai sellest aru. Andres ja Mari muutusid teineteise jaoks võõramaks. Eespere sulane Jaagup oli teise küla talutütresse Roosisse ära armunud. Ta käis aeg-ajalt Roosi juures. See aga külapoistele ei meeldinud ja peksid Jaagupi vaeseomaks. Eespere tüdruk Miina ravis Jaagupi haavu. Peagi ootas ta Jaagupi last. Kuna nad Jaagupiga laulatatud ei olnud, siis oli see patt. Andres ei tahtnud, et tema lapsed asjast aru saaksid ja ajas Miina ära. Jaagup võeti aga kroonusse. Pooleteise aasta pärast lasti Jaagup kroonust välja tervist parandama ja ta läks Miina ja oma poja juurde.
parem olla oleks aga asi lihtsalt läks nii. Andres ütles et kui sünnib jälle tütar siis ta ei tööta enam nii agaralt maal aga nagu näha ei muutnud see mehe töökust. Jussi ja Mari tõttu oli rohkem tööjõudu nüüd saadaval. Tehti väga palju tööd ja tulemused olid väga head- mitu uut aeda, põld oli kividest tühjem. Naabrid mõnda aega enam ei tülitsenud ja valitses rahu. Ühel päeval läks Pearu joobununa koju, sõitis jälle aia maha ja hakkas oma kätt naise külge panema. Jaagup (uus sulane) ei suutnud aga seda kisa taluda ja läks pererahvale vahele ja viis mehe sängi. Peremees hakkas aga kohe kätega talle kõrri kinni, siis hammastega põidlasse mille peale Jaagup noa võttis ja talle hammaste vahele pistis- sai vabaks. Mees võttis aga kivid kätte ja oli valmis viskama aga sulane kaitses ennast tooliga ja sidus Pearu käed kinni. Hommikul ei räägitud sellest enam midagi kuid peremees muutis sulase elu väljakannatamatuks selle eest.
Andres ütles et kui sünnib jälle tütar siis ta ei tööta enam nii agaralt maal aga nagu näha ei muutnud see mehe töökust. Jussi ja Mari tõttu oli rohkem tööjõudu nüüd saadaval. Tehti väga palju tööd ja tulemused olid väga head- mitu uut aeda, põld oli kividest tühjem. Naabrid mõnda aega enam ei tülitsenud ja valitses rahu. Ühel päeval läks Pearu joobununa koju, sõitis jälle aia maha ja hakkas oma kätt naise külge panema. Jaagup (uus sulane) ei suutnud aga seda kisa taluda ja läks pererahvale vahele ja viis mehe sängi. Peremees hakkas aga kohe kätega talle kõrri kinni, siis hammastega põidlasse mille peale Jaagup noa võttis ja talle hammaste vahele pistis- sai vabaks. Mees võttis aga kivid kätte ja oli valmis viskama aga sulane kaitses ennast tooliga ja sidus Pearu käed kinni. Hommikul ei räägitud sellest enam midagi kuid peremees muutis sulase elu väljakannatamatuks selle eest
saadaval. Tehti väga palju tööd ja tulemused olid väga head- mitu uut aeda, põld oli kividest tühjem. Naabrid mõnda aega enam ei tülitsenud ja valitses rahu. Ühel päeval läks Pearu joobununa koju, sõitis jälle aia maha ja hakkas oma kätt naise külge panema. Jaagup (uus sulane) ei suutnud aga seda kisa taluda ja läks pererahvale vahele ja viis mehe sängi. Peremees hakkas aga kohe kätega talle kõrri kinni, siis hammastega põidlasse mille peale Jaagup noa võttis ja talle hammaste vahele pistis- sai vabaks. Mees võttis aga kivid kätte ja oli valmis viskama aga sulane kaitses ennast tooliga ja sidus Pearu käed kinni. Hommikul ei räägitud sellest enam midagi kuid peremees muutis sulase elu väljakannatamatuks selle eest. Sulane läks Eesperest abi küsima- P viskas ta selle peale majast välja ja palka ei andnud. Kui Pearu kõrtsist tuli peksti ta läbi (ei teata kes selles
Indrek vanemana väga hoidis ja armastas ema Nimeta kaks põhjust, mille pärast Andres Liisiga tülitses. Liisi tahtis Oru Joosepiga abielluda ning hiljem jäi Joosepist abieluväliselt lapseootele. Missuguses küsimuses olid Andres ja Pearu ühel nõul? Andres ega Pearu ei tahtnud, et nende lapsed abielluksid Miks Andres Liisile siiski kaasavara otsustas anda? Andres nägi, kui palju kaasavara sai Joosep Pearult ning ta ei saanud Pearust halvem olla. Kindlasti ta ka sisimas hoolis Liisist. Kes oli Indreku ristiisa? Hundipalu Tiit. Millal oli vana Andres Vargamäel südamest rõõmustanud? Mida ütles vana Andres Pearule, kui viimane kosis, mida Indrek linna otsis? Tsiteeri korrektselt. „Indrek läks linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada.“ Võrdle perenaise ametit Krõõda ja Mari ajal ning tänapäeval. Kunagi pidid perenaised päevast päeva töid tegema: koristama, loomi söötma, lehmi lüpsma, sigu välja ajama, süüa tegema, vahel ka vilja
Neile sündis esimene lapski poiss. Juss ehitas lehmalaudagi ja oli ajutiselt abis ka perele. Krõõdal sündis, aga juba kolmas tütar. Pere oli kaubelnud uue tüdruku- Kaie , Krõõdale ta ei meeldinud. Tahtis Mari sugust tagasi. Pearu enam naabreid ei tüüdanud, kuid sai endale sulase (Jaagup), kes talle vastu hakkas. Viskas teise välja, Jaagup läks Eespere ning hakkas Pearult kohtu kaudu palka nõudma. Poiss sai oma palga kätte, aga Pearu ei jätnud seda niisama. Kõrtsist tulles kui Jaagup teda jälle rahustas jooksis Eespere, et sulane peksab teda ning läks jälle kohtu. Lõpuks sai Pearu ka võidu kätte, sulane aeti minema. Koduteel sai Peru peksa ning pidi kogu suve voodis veetma. Sügisel kui üles sai tahtis naist tapa, kuid teine jooksis jälle naabrite juurde. Tuli ka Pearu ise sinna, aga Andres viskas teise välja. Ulgus veidi väravas, aga kadus siis. XVII Andres ehitas endale uue talitee enda maa pealt. Maril sündis juba teinegi laps- tütar.
Kuna Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. 13.Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga? Sest Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada ja seda kiusamise meetodil. 14.Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli kogu oma elu seal elanud ja tema isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud. 15.Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt kui Andres, võttis asja rahulikumalt ja mängulisena. 16.Kelle eeskuju jälgis Pearu? Ei saa küsimusest eriti aru. 17.Mis oli veel naabrivahelise salavimma põhjuseks? 18.Kuidas oli Pearu kohelnud eelmisi peremehi? Pearu oli eelmised peremehed minema kihutanud, kuna muidu poleks Andres oma perega saanud sinna elama asuda. 19.Missugused Pearu iseloomujooned tegid koostöö temaga eriti raskeks? Pearu oli väga kaval, salalik, visa hingega ja sihikindel. 20
Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb küll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis
zizzle Naiste rollid Vargamäel Tuginedes A. H. Tammsaare roomanile ,,Tõde ja õigus" , võib öelda, et Vargamäe naiste elu oli raske, päevad täis meestega samaväärset tööd, pidevat eneseületust ning kurbust. Naistel oli väga palju erinevaid ülesandeid alustades kodu korras hoiuga, lõpetades hilisõhtuni põllu peal töö rügamisest. Kõige tähtsam meeste jaoks oli,et naised hoolitseksid järelkasvu eest, et nad sünnitaksid kohapärija. Vargamäe naistel oli ka roll oma meeste lepitamises ning riidude ära hoidmises. Mäe Andrese esimene naine, Krõõt, oli heasüdamlik ning tragi naine, ta ei kurtnud kunagi kui tal raske oli. Läbi raskuste ja pisarate suutis ta oma kohustustega hakkama saada, sest töö, mis oli konti mööda Andresele pidi olema ka jõukohane Krõõdale. Ta rassiski hommikust õhtuni iialgi kurtmata. Isegi siis ta lapseootel oli, ei puhanud ta, vaid jätkas oma igapäevaste töödega. Krõõda ja Andrese esimesed lapsed olid kohe nagu kiuste 3 tüta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
