Leidsid 29 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Andme- ja tekstitöötlus (test nr. 2)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
märgista, funktsiooniakna, veerg, hiire, tehted, astendamine, korrutamine, rist, liitmine, järjekorra, lahtris, veerge, tehete, lahtrisse, monday, veeru, nool, vlookup, vajutades, lõpetatud, suurepärane, korrektne, aadresside, excelis, rate, paremast, märgistamine, sulud, sulge, valemites, sooritatakse, liitmis, paiknema, vajutada, neljandatAlustatud laupäev, 14. november 2015, 11:44 Olek Valmis Lõpetatud laupäev, 14. november 2015, 11:59 Aega kulus 14 minutit 37 sekundit Punktid 10/10 Hinne 100 maksimumist 100 Tagasiside Suurepärane, positiivne tulemus on käes! Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Oled sisestanud funktsiooni ja märkad viga. Kuidas saad funktsiooni argumentide akna uuesti avada? Vali üks: avad funktsiooni hiire paremklõpsuga kiirmenüüst klõpsad nimelahtri ripploendi märgil ja valid funktsiooni uuesti klõpsad sisestusriba ees oleval fx märgil Õige! Funktsiooni argumentide akna avab klõps fx märgil. Samas võib muidugi muudatusi teha ka sisestusribas.
Märkandmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud 13 -745.625 3.03E+14 - tekstid Peeter Kask P. Kask - ajaväärtused 01/12/16 22:10 12/1/2016 22:10:16 - tõeväärtused 1 0 0 Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja funktsioonid, väärtuste esitusviisid (vormingud) sisestamisel ja kuvamisel ning väärtuste diapasoon. Lahtris võib olla ainult üks väärtus. See sisetatakse otse lahtrisse või leitakse valemi poolt. Väärtused võivad esineda konstanditena ka valemites. Väärtuste esituses valemites on teatud iseärasused, võrreldes lahtriväärtustega. Excel määrab sisestatava väärtuse tüübi esitusviisi järgi. Arvude ja kuupäevade
Olulist valemite sisestamisel Suht- ja absoluutaadressid: valemite ko Valemi sisestamist alusta = märgiga (võib ka + või -). Valemites saab kasutada liitmist (+), lahutamist (-), korrutamist (*), jagamist (/), astendamist Ruumide hinnad (^, sisestada nt Alt+94 lauaarvuti klaviatuuri numbrite osalt) ja andmete ühendamist (&). Hind 5.00 Tehete järjekord: protsent, astendamine, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine. Valemis saab kasutada lahtri aadresse, Pikkus Laius konstante, protsente, teksti jne. 6.00 5.00 Tekst peab valemis olema jutumärkides. 7.20 4.90 Tehete järjekorda muudetakse sulgude abil. 5.24 4.80 Valemit näed sisestamise järel vaid 6
Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktoriin 2 Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine - sisendandmete kontroll Pöördülesanne Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Harjutused Arvud Tekstid Ajaväärtused Andmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud - tekstid - ajaväärtused - tõeväärtused Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja operatsioonid (funktsioonid), esitusviisid (vormingud) sisestamisel ja kuvamisel ning väärtuste diapasoon. Lahtris võib olla ainult üks väärtus. See sisetatakse otse lahtrisse või leitakse valemi poolt. Väärtused võivad esineda konstanditena ka valemites. Väärtuste esituses valemites on teatud iseärasused, võrreldes lahtriväärtustega Excel määrab sisestatava väärtuse tüübi esitusviisi järgi.
Kõlarid loudspeakers högtalare 45 23400 Skänner scanner scanner 920 19470 Klaviatuur kelyboard resonans 79 3999 Korpus corpus korpuskel 296 12124 Ülesanne: Raamatus on: *124 lehekülge teksti *14 pilti, millest igaüks on 650 KB *Kirjuta tehted, kuidas leiad teksti, piltide ja raamatud mahu B-des, KB-des ja MB-des . 1 lk = 3000 B 124*3000 = 372 000 = 372 KB KB-> B-ks : 650 KB = 650000 B 14 pildi maht : 14* 650000 B = 9100000 B = 9100 KB = 9,1 MB Raamat kokku : 372 KB +9100 KB = 9472 KB = 9,472 MB 2 Lehekülgede nummerdamine Insert -> Page numbers - ülal/all - vasak/parem/keskel - esimese lehe number NB!
Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes AA, viiekümne teine on AZ, viiekümne kolmas BA ja nii edasi kuni 256. veeruni (milles tähis IV ei ole mitte rooma number, vaid tähekombinatsioon!). Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks. Kiire arvutus Excelis näitab, et kokku tuleb töölehe kohta neid lahtreid 16 777 216 sellest peaks enamikule kasutajaist piisama. Igal lahtril on oma aadress, mis kosneb rea ja veeru tähisest, milles see lahter asub
........................................................... 9 Töölehed...................................................................................................................................... 11 Uue töölehe lisamine................................................................................................................11 Töölehe ümbernimetamine.......................................................................................................12 Töölehtede järjekorra muutmine...............................................................................................12 Töölehe peitmine ..................................................................................................................... 13 Tausta lisamine lehele.............................................................................................................. 13 Tausta eemaldamine lehelt....................................................................................
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
Serveri käivitamiseks leia üles selle käivitamise ikoon ja lihtsalt kliki sellel. Programmi edukal käivitumisel kuvatakse ekraani alumises parempoolses nurgas roheline ikoon. Mitteedukal käivitamisel on see punane või kollane, põhjuseks siis mõne teenuse mittetöötamine. Mittetöötamise võivad põhjustada näiteks arvutis töötav Skype või mõni teine veebiserver. Ette on tulnud ka juhtumeid, kus Apache teenus ei käivitu korralikult. Selleks tee all nurgas olevale ikoonile hiire vasaku klahviga klikk ning see avab serveri menüü. Liigume valikusse Apache>Service>Install Service See avab meile konsooli akna, kus palutakse vajutada Enter ei paigaldada teenus. Pärast ebaõnnestunud käiku, kliki uuesti ikoonil ing vali Testimine Testimiseks avame veebikataloogi C:wampwww või klikime serveri ikoonil ja valime www directory. See avab kataloogi, kuhu midagi lisades näeme seda nö. veebilehel. Vaikimisi on seal index.php
lõppu ka kirjutama. Vastasel juhul teatab Teie teksti töötlev programm Teile, et etteantud tekstis on süntaksivead. On võimalik kirjutada programm, mille süntaks vastab täielikult keele nõudmistele, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu meie soovisime. Siis öeldakse, et programm on valesti kirjutatud või et programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Ei leidu maailmas programmi, mis oskaks sajaprotsendiliselt mingi teise programmi kohta kindlaks teha, kas selles leidub semantilisi vigu või mitte. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. Programmeerimise algkursus 11 - 89 Lause
ribalt ülevalt valida Joonlaud. Jooniste koostamisel on vahel hea kasutada nn ruudujooni (Gridlines), mida saab valida Küljendus (Page Layout) vahekaardist Joonda (Align) Kuva ruudujooned (View Gridlines). Olekuriba paikneb Wordi akna alumises servas, kuhu saab kuvada teavet dokumendi kohta. Olekuriba valikuid (lehe-, sektsiooni-, reanumbrit, kursori asukohta, sõnade arvu (statistikat), redigeerimis- keelt, õigekirja, suumi jne) saab lisada/eemaldada hiire paremat klahvi klõpsates olekuribal. TEKSTI KOMPONENDID, ERIMÄRGID. NAVIGEERIMINE, MÄRKIMINE, KOPEERIMINE JA TESALDAMINE TEKSTIDOKUMENDI PÕHILISED KOMPONENDID Sõna - tekstiosa, mis on eraldatud tühikutega. Tühik - eraldab sõnu, paigutatakse sõnade (lausete) vahele ühekaupa. Lause - tekstiosa, mis lõpeb punkti, hüüumärgi või küsimärgiga. Lõik - tekstiosa, mis lõpeb reavahetusklahviga (Enter).
ENTRIES_PER_PAGE defined: true
*/
define ('AUTHOR_NAME', 'Bob');
echo 'Author name: '.AUTHOR_NAME.'
';
// Author name: John
?>
PHP-s on olemas ka sisseehitatud konstandid:
__FILE__ - hetkel parsitava faili nimi
PHP_VERSION - php versioon
PHP_OS - operatsioonisüsteem
jne...
Lisalugemist
Maagilised konstandid (www) - inglise keeles
Sisseehitatud konstandid (www) - inglise keeles
2.3 Tehted
Tehted tõeväärtustega
Põhilised boolean tüübile rakendatavad operatsioonid on järgmised:
! - eitus (loogiline ei)
&& - konjunktsioon (loogiline jah)
|| - disjunktsioon (loogiline või)
Tehete prioriteedid (kahanevalt): eitus, konjunktsioon, disjunktsioon.
Tehete tulemusi võib esitatada järgmise tõeväärtustabeliga:
$a &&
$a $b !$a $a || $b
$b
düsmatemaatikute raviprogrammid individualiseerida. Järelikult ei ole ühest ega kerget teed raviõpetuseks või edukaks õpetamiseks. See tähendab, et matemaatika õppimisel/õpetamisel on kaks olulist aspekti: teema ja käitumine, mida ei saa vaadelda lahus. 4. Terminite ,,akalkuulia", ,,düskalkuulia" ja ,,düsmatemaatika" määratlus ja kasutus. - Akalkuulia arvutusvõimetus ; kahjustus, mille puhul on inimesel raskusi lihtsate matemaatiliste ülesannetega nagu liitmine, lahutamine, korrutamine ja isegi määramaks, kumb kahest numbrist on suurem. Erineb düskalkuuliast selle poolest, et akalkuulia tekib vanemas eas põhjustatuna neuroloogilisest kahjustusest. Tihti esineb ühe sümptomina mõne haiguse esinemisel. Eraldi seisvana raskem diagnoosida. - Düskalkuulia ehk düsmatemaatika - on spetsiifiline arvutamisvilumuste häire, mis ei ole seletatav üldise vaimse mahajäämusega või ebaadekvaatse õpetamisega. Düskalkuulia
Kui tegemist on matemaatiliste probleemidega, siis nende lahendamiseks on vaja täpseid lahendamise eeskirju - algoritme, kus on kirjeldatud täpselt tegevuste sisu ja järjekorda. Selleks, et mingi algoritm kirja panna, on vaja 16 / 115 valida algoritmile esitusviis. Kõige lihtsam esitusviis on samm-algoritm, kus kogu nõutav tegevus on jagatud lihtoperatsioonideks ehk algoritmi sammudeks ja igale sammule on antud nende teostamise järjekorra number. Nii pidite Te kirja panema eelmise teema esimeses ülesandes oma kooliminemise algoritmi. Tihti pannakse algoritme kirja spetsiaalsete graafiliste skeemide - blokk-skeemide - abil. Selleks, et seletada arvutile, kuidas lahendada mingit ülesannet, tuleb meil algoritm arvutis kirja panna mõnda programmeerimiskeelt kasutades. Programmeerimiskeel Esimeses teemas sai antud põgus ülevaade enamlevinud programmeerimiskeeltest. Kõigi nende abiga on võimalik kirja panna algoritme
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid
Seepärast tuleb leida mooduseid, kuidas üha suuremaks kasvavas koodihulgas orienteeruda. Alamprogramm on esmane ja hea vahend koodi sisse uppumise vältimiseks. Lisaks võimaldab ta terviklikke tegevusi eraldi ning mitu korda välja kutsuda. Samuti on ühe alamprogrammi tööd küllalt hea testida. Järgnevalt võimalikult lihtne näide, kuidas omaette tegevuse saab alamprogrammiks välja tuua. Siin on selliseks tegevuseks korrutamine. Luuakse käsklus nimega Korruta, talle antakse ette kaks täisarvu nimedega arv1 ja arv2 ning välja oodatakse sealt ka tulema täisarv. using System; class Alamprogramm{ static int Korruta(int arv1, int arv2){ return arv1*arv2; } public static void Main(string[] arg){ int a=4; int b=6; Console.WriteLine("{0} korda {1} on {2}", a, b, Korruta(a, b)); Console.WriteLine(Korruta(3, 5)); } } /*
paisuda ja paisuda. Ning tuleb leida mooduseid, kuidas üha suuremaks kasvavas koodihulgas orienteeruda. Alamprogramm on esmane ja hea vahend koodi sisse uppumise vältimiseks. Lisaks võimaldab ta terviklikke tegevusi eraldi ning mitu korda välja kutsuda. Samuti on ühe alamprogrammi tööd küllalt hea testida. Järgnevalt võimalikult lihtne näide, kuidas omaette tegevuse saab alamprogrammiks välja tuua. Siin on selliseks tegevuseks korrutamine. Luuakse käsklus nimega Korruta, talle antakse ette kaks täisarvu nimedega arv1 ja arv2 ning välja oodatakse sealt ka tulema täisarv. using System; class Alamprogramm{ static int Korruta(int arv1, int arv2){ return arv1*arv2; } public static void Main(string[] arg){ int a=4; int b=6; Console.WriteLine("{0} korda {1} on {2}", a, b, Korruta(a, b)); Console.WriteLine(Korruta(3, 5)); } } /* C:Projectsomanaited>Alamprogramm 4 korda 6 on 24 15 */
paisuda. Seepärast tuleb leida mooduseid, kuidas üha suuremaks kasvavas koodihulgas orienteeruda. Alamprogramm on esmane ja hea vahend koodi sisse uppumise vältimiseks. Lisaks võimaldab ta terviklikke tegevusi eraldi ning mitu korda välja kutsuda. Samuti on ühe alamprogrammi tööd küllalt hea testida. Järgnevalt võimalikult lihtne näide, kuidas omaette tegevuse saab alamprogrammiks välja tuua. Siin on selliseks tegevuseks korrutamine. Luuakse käsklus nimega Korruta, talle antakse ette kaks täisarvu nimedega arv1 ja arv2 ning välja oodatakse sealt ka tulema täisarv. using System; class Alamprogramm{ static int Korruta(int arv1, int arv2){ return arv1*arv2; } public static void Main(string[] arg){ int a=4; int b=6; Console.WriteLine("{0} korda {1} on {2}", a, b, Korruta(a, b)); Console.WriteLine(Korruta(3, 5)); } } /*
...... 271 Võrrandi teisendamisest üldisemalt ............. 176 Ruutfunktsioon ja tema lahendivalem ......... 272 Väike võrrandijutt ........................................ 179 Veel võrrandi lahendamisest ........................180 eksponentsiaalfunktsioon . ............... 280 Eksponentsiaalfunktsioon ja astendamine ...281 võrrand ja geomeetria ...................... 184 Eksponentsiaalfunktsiooni omadused .........282 Võrrandi ja geomeetria vaheline tõlkimine ....184 Kasvavad ja kahanevad protsessid .............. 286 Sirgete lõikumine tasandil ja vastav võrrandisüsteem ......................................
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
Arvutiga töötaja kirjutatud tekst ja arvude sisestamine arvutisse – kirjapilt on PÜSTKIRI SUURTÄHTEDEGA ja RÕHUTATULT (BOLD ehk POOLPAKS RASVANE kiri) ning rea lõpus on ALATI kas tähis ┐ , ┌ või ↵ ┐ – vasak-klõps (või lihtsalt klõps): – lühike kiire vajutus (muusikalisi oskussõnu kasutades – “stoccato”-löök), millega kinnitatakse tehtud valik hiire vasakule sõrmisele; ┌ – parem-klõps – lühike kiire vajutus hiire paremale sõrmisele (sageli on sellel sama toime mis ↵, näiteks objektivaliku lõpetamisel); Küsimus enesekontrolliks: Kui suur on kirja kõrguse ühik „punkt” (lähtume rahvusvahelisest, s.t. Inglismaal kasutatavast ühikust, sest mujal (kohati Eurooma mandri-osas ja Venemaal) võib ta olla teistsugune):
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
Mis tüüpi korpusega (AT või ATX) on tegemist? Võrdle mahu osas tänapäevast kõvaketast, disketti, laserketast (CD-ROM) ja USB- mälupulka (koos arvuliste näidetega). Millised neist andmekandjatest kardavad mag- netvälja? Millised on klahvide Control key, Alternate key ja Insert key eestikeelsed nimed ja põhiline 4 tähendus? Millised on mehaaniliste hiirte puudused võrreldes optiliste hiirtega? Miks ei tasu hiire asendajana kasutada graafikalauda (digitaallauda)? Mida tähendab mõiste ,,värskendussagedus" kineskoopmonitoride juures (seletus, ühik, arvuline näide)? Millisest värskendussagedusest suuremat (või võrdset) tohib sil- made tervishoiu huvides kasutada? Millist kuvaheiduki (grafoprojektori) parameetrit (seletus, ühik, arvuline näide) tuleb silmas pidada, kui kuvaheiduk on vaja osta suurde konverentsisaali?
algebra). Muutujatel saab siin olla ainult kaks väärtust 0 - väär ja 1 - tõene. Seepärast nimetatakse seda loogikat ka binaarloogikaks. Loogilisi muutujaid tähistatakse ladina tähestiku tähtedega. Sõltumatuid muutujaid (sisendeid) nimetatakse argumentideks, neist sõltuvaid muutujaid aga funktsioonideks. Loogikafunktsiooni kõik argumendid on loogilised muutujad, millel on kaks väärtust 0 ja 1. Kõiki loogikafunktsioone väljendavad kolm põhitehet: loogiline korrutamine, loogiline liitmine ja loogiline eitus. Loogiline korrutamine (NING). NING-funktsioon on võrdne ühega ainult juhul, kui kõik argumendid on võrdsed ühega. Tehte tähistamiseks kasutatakse nii harilikku korrutus- märki ( • ) kui ka loogilise korrutamise eritähist - katust ( ∧ ). Loogilist korrutamist nimetatakse ka konjunktsiooniks. Loogiline liitmine (VÕI). VÕI-funktsioon on üks siis, kui kas või üks argumentidest võrdub ühega
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide arv) reas on antud kõikvõimalikud argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon) OR (VÕI, loogiline liitmine, disjunktsioon) NOT (EI, loogiline eitus, inversioon) Teisendusvalemid: · Diskreetne aeg Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Esimesed digitaalsetest integraallülitustes kasutati lülituselementidena bipolaartransistore, sest nende valmistamise tehnoloogia oli rohkem arenenud. Hiljem aga osutus, et suure tihedusega lülituste tarbeks on unipolaarne e. väljatransistor palju sobivam
. . . . . . . . . 133 17 Terminisaamisviisid 137 17.1 Termini headus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 17.2 Tsitaatsõnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 17.3 Sõnade ühendamine püsiühendeiks . . . . . . . . . . . 141 17.4 Sõnade liitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142 17.5 Sõnatuletus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 17.6 Laenamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147 18 Terminoloogia kokkuvõte 151 Sisukord
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
