Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Andme ja tekstitöötlus Book3 alg P". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diagram, diagrammi, käsud, insert, menüü, koosta, chart, komplekteerija, koostaja, märgista, kursor, veeru, filter, radar, hiire, haridus, format, diagrammil, column, tools, seeria, change, lines, treial, veerg, kliki, freeze, average, käsk, stock, surface, axis, major, unit, joonel, series, color, primary, joondiagramm, trendijoone, exchange, aarne4 4 1 3 2 2 1 1M 18 põhi 5 4 4 5 5 4 4 4M 18 põhi Tööstaaž ettevõttes Tööstaaž viimasel ametikohal Amet 7 5 spetsialist 4.5 4.9 el. mootorite valmistaja 3.5 0.7 tootmisjuhi abi 2 2 kaablite koostaja 9 9 tööline 6 6 mähkija 5 1.5 tööline 3 0.4 el. mootorite valmistaja 2 2 4.5 arvestaja
4.5 arvestaja 7 5 spetsialist 1 1 puhastaja 5 4 pingitööline 0.11 11k treial 2.9 8k pingitööline 5 4 komplekteerija 1 1a9k komplekteerija 0.01 1k pingitööline 5 5 el. mootorite valmistaja 4.5 4a9k el. mootorite valmistaja 8 1,5a 1.5 1 tööline 2 2
Sõiduauto osalusel 1106 1166 1125 1187 1100 Jalgratturi osalusel 161 184 182 167 183 Mootorratturi ja mopeedi osa 139 142 143 158 137 Veoauto osalusel 89 84 89 108 97 Bussi osalusel 72 79 91 109 78 1. Koosta 2017 a toimunud liiklusõnnetuste põhjal sektordiagramm. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. Vii kursor 2017. a vabalt valitud väärtusele, klõpsa hiire paremat klahvi ja vali Sort-Sort Larges to Smallest. Märgista andmed A veerus, seejärel vajuta alla Ctrl klahv, märgista andmed F veerus, vali Insert menüüst käsud Insert Pie or Doughnut Chart-Pie. Sisesta pealkiri. Kustuta legend.
4. Täida "Kokku" rida. 5. Leia palgafondi kogukulu juhul, kui tük lusikalt oleks 1,20 €, 1,25 €, 1,30 € ja 1, tükitasu nagilt 6,45 €, 6,50 €, 6,55 € ja 7 Selleks sisesta lahtrisse A11 lahtris F7 ol sisestades võrdusmärgi, seejärel klõpsat F7 ja vajutades Enter klahvi. Märgista an (A11-E15). Vali Data menüüst käsud Wh Analysis-Data Table, sisesta Row inpu cell lahtrisse I1 ja Column input cell la Tükitasu lusikalt 1.15 Tükitasu nagilt 6.4 uulusikate arv*tükitasu tükitasu nagilt). Kasuta lusikalt htriaadressi I1 ! brutopalgalt . gukulu (sots. . gukulu juhul, kui tükitasu , 1,25 €, 1,30 € ja 1,35 € ning €, 6,50 €, 6,55 € ja 7,00 €.
1. Millistes tegevustes äppe kasut 2. Kui kasutad äppe meelelahutuseks 3. Keskmiselt mitu tundi päevas e Meelelahutuses ja huvitegevuses, popcorn time 0.5 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube Meelelahutuses ja huvitegevuses, spotify Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube 2 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Facebook 0.5 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube 1 Meelelahutuses ja huvitegevuses, youtube 1 Meelelahutuses ja huvitegevuses, youtube 2 Meelelahutuses ja huvitegevuses,minuTV 1 Meelelahutus
Nende töötlemiseks saab kasutada spetsiaalseid vahendeid sorteerimiseks, filtreerimiseks (päringute tegemiseks), otsimiseks, koondite tegemiseks jm. Nimetatud tüüpi tabeli kirjeldamisel kasutatakse UML klassimudelit, millel sageli puudub operatsioonide sektsioon: näidatakse ainult omadused. Töötamise hõlbustamiseks tabeliga võib selle määrata Table-objektideks (Excel 2003- s List-objekt). Selleks kasutatakse käsku Insert Table. Allpool on toodud näiteks kolm tabelit: arvutite hinnakiri, töötajate nimekiri ja neid kasutavate müükide arvestamise tabel Arvutid Mark Protsessor Mälu, MB Ketas,GB Hind, € ... Aragorn Pent 4; 3,0 512 160 380 Aura AMD 64; 3,0 512 160 380 Arvutid Balrog Pent 4; 3,0 512 160 320
KB-> B-ks : 650 KB = 650000 B 14 pildi maht : 14* 650000 B = 9100000 B = 9100 KB = 9,1 MB Raamat kokku : 372 KB +9100 KB = 9472 KB = 9,472 MB 2 Lehekülgede nummerdamine Insert -> Page numbers - ülal/all - vasak/parem/keskel - esimese lehe number NB! Tiitellehel ei tohi lehekülje numbrit olla Eemalda linnuke ! Nummerduse alustamine suvalisest numbrist : Insert -> Page numbers -> Format -> Page numbering -> Star at -> ...nr Ülesanne Nummerda konspekt järgmiselt : - Üles paremale - Alates 120 Lehekülje numbrite eemaldamine * View -> Header & Footer -> aktiviseeri number -> Delete · aktiviseeri 2x klõpsates number -> Delete Ülesanne: · Eemalda konspekti lehekülgede nummerdus · Nummerda konspekt korrektselt ..................................
Täida nominaaltunnuse sagedustabel leides keskpunktide leidmiseks tuleb vahemike i kategooria sõidukite esinemissageduse moodustamise alus (käesoleval juhul 20) jagada gistris. Kasuta funktsiooni COUNTIF. pooleks ja lahutada see vahemike ülemisest piirist. Täida vahemiktunnuse sagedustabel leides ootori erinevate võimsuste Sagedus inemissageduse registris. Kasuta funktsiooni Märgista piirkond R2:R6; sisesta funktsiooni EQUENCY. FREQUENCY atribuudid; lõpetuseks vajuta klahve SHIFT+CTRL+ENTER. Vorminda algandmete tabelis üle keskmise ootori võimsused punase taustaga. Selleks õpsa F veerus, seejärel Home menüüs skudelConditional Formatting-Top/Bottom ules-Below Average. Vorminda algandmete tabelis jaanuari-juuni dmed siniselt ja juuli-detsembri andmed heliselt.
- lihtsustub kirjete lisamine ja eemaldamine, - mugavam on kirjete sorteerimine ja filtreerimine, - lihsustub tulpade kokkuvõtete (summad, kesmised jm) leidmine - kui tabeliga on seotud diagramm, laieneb see automaatselt ridade lisamisel Saab määrata Table-objektiks juba olemasoleva tabeli luua tabel kohe Table-objektina. Olemasoleva tabeli määrtlemine Table-objektiks - määrata nimed ja valideerimine (kui vaja) - viia lahtrikursor tabeli piirkonda või märgista piirkond - sisestada vahekaardilt Insert käsk Table (Excel 2003 - objekti- või Data-menüüst käsk Create List...) Piirkonna ümber kuvatakse nöörkast ja kuvatakse boks Create Table (List - 2003), kus saab vajadusel muuta piirkonda ja näidata, kas tabelil on päis või mitte Kui klõpsata OK, ilmuvad tabeli päisesse ripploendi (Autofiltri) nupud. 2003-s tabeli ümber kuvatakse sinine ääris, 2007-s värvitakse tabeli read, äärist ei ole. Kirjete lisamine lõppu 2003-s
Töölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja makrosid ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes AA, viiekümne teine on AZ, viiekümne kolmas BA ja nii edasi kuni 256. veeruni (milles tähis IV ei ole mitte rooma number, vaid tähekombinatsioon!). Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks
Mootori Väljalaske Aasta Kuu nr Kategooria Mark Mudel võimsus aasta Tüüp 1994 4 M1 GAZ 20 12 1958 Füüsiline isik 2003 3 L3e SUZUKI GS 500EU 12 1991 Füüsiline isik 2004 5 N1 SUBARU E10 13 1991 Juriidiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF 7 1992 Füüsiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF VARIAN 24 1993 Füüsiline isik 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT CI 14 1999 Füüsiline isik 2008 4 M1 ZEV SMILEY 7 2008 Füüsiline isik 2010 6 M1 OMAVALMISTAZEV SEVEN 14 2010 Riigiasutus 2011 3 M1 CITROEN C-ZERO 35 2011 Juriidiline isik 2011
Definitsioon 15. Funktsionaalse s~oltuvuse y = f (x) (x X) esitust kujul x = (t) y = (t) (t T ), (1.1.2) kus (T ) = X ja t T : (t) = f ((t)), nimetatakse funktsiooni f parameetriliseks esituseks ning k~oneldakse parameetriliselt esitatud funktsioonist f. 17 Funktsiooni f parameetrilist esitust (1.1.2) v~oime illustreerida diagrammi abil x t f y Esitust (1.1.2) kasutatakse sageli kujul x = (t)
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid
Arendaja (Developer)*, Mathematics*, Enda loodud vahekaardid (puudub Word2007-l) * b) Nupuriba (Ribbon). * Eraldi lisatavad. Näiteks arendajat (makrod, juhtelemendid, lisandmoodulid jm) saab lisada Fail-sakist (Office nupust) Suvandid (Wordi suvandid) või parempoolne hiireklõps lindiribal valik Kohanda kiirpääsuriba ja sealt paremalt aknast põhimenüüst märkida Arendaja (Populaarsed->Kuva lindil menüü Arendaja). Paketi Mathematics saab paigaldada MS kodulehelt (näiteks http://www.microsoft.com/download/en/details.aspx?id=17786 (7.09.2011)) 8 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) 4. Mõõduriba (joonlaud). 5. Kerimisribad: dokumendi "kerimine". 6. Tööaken teksti sisestamiseks.
kategooria sageduse absoluutarvud vaid proportsioonid. Seetõttu on mõistlik sagedustabel järjestada kategooriate suuruse järgi ning välja arvutada ka protsendid: Kooli jõudmiseks kasutatavad transpordivahendid Tänapäeval, kus andmete käsitlemisel kasutatakse üha laiemalt arvuteid, hakkavad eelpool mainitud tabelid aga tasapisi kasutusest kõrvale jääma, sest arvuti võimaldab ühe sammuga lisaks proportsioonide väljaarvutamisele koostada ka diagrammi, mis neid proportsioone illustreerib. Koostame TULPDIAGRAMMI, kus iga tulba kõrgus on proportsionaalne vastavasse kategooriasse kuuluvate õpilaste arvuga: Kategoriaalsete andmete proportsioonide illustreerimiseks kasutatakse ka SEKTORDIAGRAMMI. Siin on ring jagatud sektoriteks nii, et iga sektori suurus on proportsionaalne antud kategooria sagedusega. Tulpdiagramm on ülevaatlikum juhul, kui me tahame võrrelda erinevate kategooriate sagedusi
.................................................79 Diagrammide loomine..................................................................................................................79 Kuidas töölehe andmeid diagrammil kujutatakse ....................................................................79 Diagrammiriistad ...................................................................................................................... 80 Diagrammi vaate muutmine......................................................................................................80 Diagrammitiitlite lisamine.......................................................................................................... 80 Diagrammi kohandamine..........................................................................................................81 Üksikute tulpade vormindamine............................................................................
Tabelid 2 Andmeloendid. Andmeanalüüs ja and Sorteerimine, filtreerimine, kokkuvõtted, ko analüüs ja andmete korrastamine kokkuvõtted, koondid jm Andmeloendite põhiomadused ja põhitegevused nendega Arvutite müükide arvestus Töötajate nimekiri Puidu müükide tabel Tabeli kirjete sorteerimine ja grupeerimine Päringud ja filtreerimine Autofilter Arendatud filter Makro kasutamine arendatud filtriga Kokkuvõtted, koondid jmt Vahekokkuvõtted - Subtotals Risttabelid - Pivot Table Report Funktsioonid COUNTIF ja SUMIF Andmebaaside funktsioonid veeb klipp Andmeloendid Andmeloendite põhiomadused ja põhitegevused nendega Andmeloend (Data List), ka lihtsalt loend (List) või andmebaasi tabel, on korrapärane tabel, mille kõikide rividel (ridadel) on ühesugune struktuur. Iga rivi sisaldab ühe objekti omadusi, igas veerus on ühe omaduse väärtused. Rivisid nimetatakse kirjeteks (record), veerge - v�
Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.1.7 alameede 1.1.7.5 "Kaasav, mitmekesine ja turvaline üldharidus" Projekt TehnoTiiger+ Solid Edge 1 3d modelleerimine Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................... 1 1. Solid Edge ........................................................................................................................................... 4 1.1 Akadeemilise versiooni installeerimine ja käivitamine ........................................................................................... 4 1.2 Installeerimine ja häälestamine ............................................................................................................................. 4 2. Modelleerimine PART moodulis ...........................................................
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME 6 1980-1985 VOLUME 4 1965-1970
tuleb "käsitsi" sisestada. Linuxi kasutajad kasutavad selleks Bash'i ja Windowsi fännid Command Prompt'i. WAMP serveri puhul on kiirem viis klikkida ikoonil ja valida sealt MySQL>MySQL console. See avab konsooli akna paludes sisestada parool (Enter password). Kuna WAMP on mõeldud ainult kasutaja arvutis töötamiseks, siis andmebaasi serveri root kasutajal parooli pole - vajuta Enter. Kui kõik õnnestus peaksid nägema samasugust pilti. Anname mõned käsud ka. ? 1 SHOW DATABASES; See näitab kõiki andmebaase. ? 1 2 +--------------------+ 3 | Database | 4 +--------------------+ 5 | information_schema | 6 | a12 | | kuulutused | 7 | lasteaed | 8 | leht | 9 | mysql | 10 | performance_schema | 11 | php_edasijounud | | probleemid | 12 | teated2 | 13 | teha |
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified 42 13 69 6/
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam
· austa nende vara, ära kahjusta ega varasta seda; · tee nende kohalviibimisest ettekanne jaoülemale. 23 Langenud: · langenutelt võid eemaldada ainult relvad, neid röövida on keelatud; · vastaspoole langenutest tee ettekanne jaoülemale. Relvastus ja laskemoon: · on keelatud muuta laskemoona ja relvastust rohkem vigastusi tekitavaks. Käitumine sõjavangina: · ole rahulik ja täida kõik käsud ning korraldused mis ei ole seadusega vastuolus; · ära anna oma tegutsemisega põhjust arvata, et soovid põgeneda või sooritada kallaletungi; · kasuta võimalust edastada Punase Risti teateid; · edasta ülekuulamisel ainult oma nimi, vanus, auaste ja isikukood; · jälgi, et sinu isiklik vara ja kaitsevahendid sulle tagastataks; · ära edasta informatsiooni mis võiks viidata oma üksuste tegutsemisele, asukohale või suurusele;
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
Read this manual first to acquaint yourself with the CPM1A. The CPM1/CPM1A/CPM2A/CPM2C/SRM1(-V2) Programming Manual (W353) provides detailed descriptions of the CPM1A’s programming functions. The SYSMAC Support Software Operation Manu- als: Basics and C-series PCs (W247 and W248) provide descriptions of SSS operations for the CPM1A and other SYSMAC C-series PCs. The SYSMAC-CPT Support Software Quick Start Guide (W332) and User Manual (W333) provide descriptions of ladder diagram operations in the Windows environment. The WS02-CXPC1-E-V72 CX-Programmer Ver. 7.2 Operation Manual (W446) and the WS02-CXPC1-E-V7 CX-Programmer Ver. 7.2 Operation Manual: Function Blocks/Structured Text (W447) provide details of operations for the WS02-CXPC1-E CX-Programmer. The CompoBus/S Operation Manual (W266) pro- vides CompoBus/S communications specifications and describes CompoBus/S application methods.
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, l999. 90 lk' Saa�
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfunktsioonide pidevus 13. L~oigul
............................................ 44 3.1 Õpikava.............................................................................................................................. 44 3.1.1 Graafiline skeem........................................................................................................ 45 3.1.2 Tabel .......................................................................................................................... 46 3.1.3 Menüü........................................................................................................................ 47 3.2 Õppematerjalid .................................................................................................................. 49 3.2.1 Tekstid ....................................................................................................................... 50 3.2.2 Graafika ............................................................
operatsioonisüsteemide paigalduskettad, alglaaditavad laserplaadid System Rescue CD ja Ultimate Boot CD ning emaplaatide juhendid. Viiendas peatükis on täiendavat informatsiooni, mille tundmaõppimine võimaldab eelnevat materjali sügavamalt mõista. Selles peatükis olevate palade kasutamine nõuab eelteadmisi programmeerimisest. Koostaja 1 Sisukord Eessõna 1 1 Arvuti tööpõhimõtted ja ehitus 4 1.1 Analoog- ja digitaalsignaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulud
annaabi.ee 
