Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja
,,Meelis'' E.Kippel Ilmus: 1961 a. Illustratsioonid: Henno Arrak Tegelased: Peategelane : Meelis -julge, ettevõtlik ja tark. Julge - Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.'' Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatsko jt.
Tegelased · Lembitu - Sakala maavanem, Meelise isa · Meelis Lembitu poeg, nimi ristitud Bernhardiks · Ordumeister Volkiiin · Huldo - Saarlaste peavanem · Matteus -Munk Dünamünde kloostrist · Otu Preester · Borhard von Wildeshausen - Oldenburgi krahv · Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst · Juhan Sverkersson - Rootsi kuningas · Hertsog Karl - Ülemvalitseja lihulas peale kuninga lahkumist · Õnnepäeva - Lembitu vend · Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn · Dünamünde klooster Koht, kuhu ristisõdijad meelise viivad
,,Meelis’’ E.Kippel Ilmus: 1961 a. Tegelased Peategelane : Meelis -julge, ettevõtlik ja tark. Julge - Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.’’ Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško jt.
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud
Meelis 13.sajandil, 22 inimpõlve tagasi ründasid Leholat ristirüütlid. Nad tahtsid muuta eestlasi ristiusklasteks. Eestlased ei tahtnud saada ristirahvaks ning algas sõda, mis kestis kaua ja paljud mehed surid sõjas. Sõda lõppes ristirüütlite võiduga. Ristirüütlid viisid Lehola maavanema Lembitu poja, Meelise, Dünamünde kloostrisse, kus pandi Meelisele nimeks Bernhard. Kloostrit ründasid saarlased ning Meelis ja teised maavanemate pojad, kes olid kloostrisse toodud, põgenesid saarlaste laevadele. Saarlaste laevas sai Meelis tuttavaks Huldoga, kes oli saarlaste laevade juht. Saarlaste laevad jäid mereröövlite kätte ning Meelis võeti mereröövlite laeva, sest mereröövlid tahtsid Meelise eest Lembitult lunaraha saada. Mereröövlid röövisid Tsingsrydi linna Rootsimaal. Nad varastasid sealt maavürsti Sigurdi tütre Astridi ja veel palju väärtuslikke esemeid
Enn Kippel MEELIS Meelis oli Sakala maavanema Lembitu poeg.Nad elasid Lehola külas.Külarahvas oli ehitanud linnuse,kus end vaenlase vastu kaitsta saab.Lembitul oli karjaseks vana lombakas Ivo,kelle seltsi Meelis alati otsis.Ivo õpetas talle puust igasuguseid asju voolima.Ühel päeval lähenesid linnusele rüütlid.Nad saatsid preestri läbirääkijaks.et Lembitu koos oma rahvaga alistuksid ja laseksid ennast ristida.Need ütlesid"ei" ja algaski lahing.Kuid rüütleid oli palju rohkem ja Lembitu oma rahvaga ei suutnud neid tõrjuda.Seetõttu õnnestus rüütlitel linnusemüürile tungida ja Meelis röövida.Selle teo abil sundisid nad Lembitut alla andma ja ta lasi ennast ristida.Sama tegi tema vend Õnnepäev ja kogu linnuse rahvas.Peale seda linnus rüüstati.Oma poega ei saanud Lembitu aga ikkagi tagasi-temast lubati preester kasvatada
Kuidas Meelisest vabadusvõitleja sai Meelis oli Sakala vanema Lemibitu poeg .Meelis tahtis oma isa möödi väga olla,ja seda ta ka oli.Sakalas oli elu rahulik ,kuigi Sakala rahvas oli paganate rahvas.Igas peres oli palju veiseid ja lambaid ,ning hobused juuksid koplites ringi. Aga ükskürd aga ronis Meelis kaselatva ,et vaadata milline maailm kaugelt on. Aga siis nägi ta hobuse koonusid ja rautatud mehi . Ta ehmatas natuke ära ja rääkis ruttu Ivole ,Ivo sai kohe aru et need on rüütlid nad jooksid Sakalasse tagasi . Seal hakkas kõva lahing peale.Lapsed ja naised pandi peitu ,aga Meelis tahtis kaasa minna ülesse ,kuigi ema ei lubanud . Ivo pidi valvama Meelist ,aga just ta nägi et üks rüütel saab kohe ülesse ja läks teda alla ajama ,kuid sel ajal võeti Meelis kaasa
TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi
Enn Kippel Meelis Referaat 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal. See toimus 13.sajandil. 2. Peategelane on siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Julge- Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik-,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai
Enn Kippel Meelis Referaat 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal. See toimus 13.sajandil. 2. Peategelane on siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Julge- Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik-,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai
,,Meelis" Enn Kippel Elas kunagi Sakala maavanem Lembitu. Sellest on möödunud juba kaua aega. Lembitul oli ka poeg nimega Meelis, kes oli hästi vapper ja osav poiss. Ühel päeval märkas meelis ,,raudmehi", kes tahtsid nende maale väevõimuga ristiusku tuua. Toimus suur sõda, kuid ordurüütlid jäid peale. Enne oli Lehola inimestel hea elu, kuid nüüd rüüstati terve Sakala varudest tühjaks. Meelis viidi kaasa ja pandi Väina jõe suudmele püha Nigula mäe kloostrisse saksa keelt ja ristiusku õppima. Talle püüti veenda, et ristiusk on hea ja ta vanemad on poolearulised paganad. Talle püüti ka selgeks teha, et ta uus nimi on Bernhard. Ühel päeval märkas Meelis, et saarlased sõidavad riialaste vastu sõtta. Poisike põgeneb ja läheb saarlastega kaasa. Saarlased satuvad tormi kätte ja torm lõhub laeva tükkideks ja lained uhuvad Meelise võõrasse randa. Silmi avades ta oli
Enn Kippel ,,Meelis" Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal 13.sajandil ristisõdade ajal. Teose peategelane on Meelis. Meelis on julge, tark, sihikindel ja oma kodumaad armastav Eesti poiss, kelle seiklused lõppesid suures lahingus kaitsedes Tarbatu linnust. Juba väiksena kiideti Meelise tarkust ja usinust. Ristisõdijad viisid Meelise kloostrisse, et talle ristiusku õpetada. Ühel päeval kui oli võimalus põgenes Meelis koos teiste poistega. Ta põgenes saarlaste laevale. Mereõnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsi röövima, siis põgenes Meelis laevalt ja päästis mereröövlite käest Rootsi maavürsti tütre Astridi. Meelis jäi Rootsi mitmeks aastaks. Rootsimaal juhtus Meelisega palju asju ning lõpuks pääses ta kaubalaaevadega tagasi Eestimaale. Oma kodumaaal sai Meelis sõjas taanlaste vastu vigastada. Meelis elas külma pakasega metsas ja kuulis
Toreida vaherahu pearaskus langes kahele maakonnale - Ugandile ja Sakalale. Toreida vaherahu lõppes 1215. aasta kevadel, kuid juba enne seda korraldasid sakslased suure sõjakäigu Läänemaale Ridalasse. Sakslased tõid põhjenduseks, et rahu oli sõlmitud vaid uganlaste ja sakalastega. Ridala elanikele tuli rünnak nii 11 ootamatult, et ei jõutud linnusesse varjulegi minna. Kohe pärast rahu lõppu rünnati ka Sakalat ja sealset Lembitu linnust Leolat. Linnus vallutati osalise põlemasüütamise järel. Sealsed vanemad, ka Lembitu, ristiti ja viidi vangidena kaasa; hiljem vahetati nad poegade vastu. Pärast neid sündmusi otsustasid eestlased Liivimaale sõjaretke korraldada. Valmis vastupealetungi kava, mille järgi pidid saarlased Väina jõe suudme sulgema ja piirama sisse Riia linna, ridalased liivasi ründama Toreidas, sakalased ja ugalased rüüstama
Vastastikused rüüsteretked Sakalased ütlesid tehtud rahu aga peagi üles, valmistudes sõja jätkamiseks liivimaalaste ja Riia vastu. Sellest teada saades tegid Kaupo, Bertold ja piiskopi sõjasulased oma vägedega kiire rüüsteretke Sakala lähimasse kihelkonda (võimalik, et Tarvastu-Helme piirkonda). Järgnes eestlaste rüüsteretkede laine. Kõigepealt rüüstas üks sakalaste vägi Asti järve ja Ümera vahelist ala, röövides kariloomi ja võttes vange, seejärel tungis teine Lembitu ja Meeme juhtimisel Ümera piirkonda, kus muuhulgas riisuti seal preestriks olnud Läti Henriku vara ja süüdati tema kirik. Läänemaalased ründasid kolme üksteisele järgnenud sõjaväega Metsepole ja Lēdurga liivlasi. Kättesaadud inimesed tapeti või vangistati, kariloomad rööviti. Kui varem võis sõjategevusest osa võtta vaid osa Sakala, Läänemaa ja Ugandi vanematest, siis nüüd astusid sõtta ka riialaste ja
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Ap
· Kolmandal päeval pärast sakslaste abiväe saabumist algasid läbirääkimised. o Tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma kogu eestist. See oli sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas. MADISEPÄEVA LAHING · Otepää all assvutatud võitu püüdsid eestlased kohe edasi arendada. · Tähtsaimaks peeti liidu säilitamist venelastega ja saadikud lähetati koos rohkete kingitustega Novgorodi. · Peaorganisaatoriks sai Lembitu. · Kuuldes eestlaste plaanidest püüdsid vastased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist. · 3000 väljavalitud sõjameest jõudis peagi sakalasse . Edasi liiguti lahinguvalmilt, sakslased keskel, liivlased paremal ja latgalid vasakul tiival. · Madisepäeval 21.sept. 1217 kohtusid väed viljandit 10-11 km eemal. · Eestlaste malev oli end seadnud metsa varjus lahinguvalmis ja astus sealt äkkitselt kolme osana välja. · Puhkes vihane lahing.
vahel. 1212. a. sõlmisid eestlased ka sakslastega Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Suhted venelastega 1210. a. piirasid Novgorodi vürst Mstislav Ulja ja Pihkva vürst Vladimir kaheksa päeva Otepää linnust. Eestlased olid sunnitud rahu paluma ning 400 hõbemarga eest osteti end vabaks. 1212. a. tuli Mstislav taas Eestisse, Järvamaale, kuna seal sakslasi ees polnud, liiguti Harjumaale Varbola linnust piirama. 700 hõbemarga eest said ka nemad vabaks. Vahepeal oli Lembitu oma salgaga Pihkvasse tunginud ja hakanud seal rahvast tapma. Varsti põgenesid eestlased saagi ja vangidega ära, seega olid eestlaste ja venelaste suhted sel ajal üsnagi teravad. Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse 1215. a. alguses tegid sakslased abivägedega sõjakäigu Ridalasse, mis oli eestlastele ootamatu, kuna Toreida vaherahu pidi kestma tolle aasta kevadeni. Sakslased asusid rüüstama, tapma ja röövima seda kolm päeva
Dionysos sündis tulest ning kasvas lapsena vihma hoole all. Meheikka jõudnud D rändas läbi kaugete võõraste paikade. Ta õpetas inimestele veinikultuuri, teda peeti jumalaks. Ühel päeval purjetas Kreeka ranniku lähedal mereröövlite laev. Nad märkasid nägusat noormeest. Mereröövlid sööstsid randa ja võtsid nooruki kinni. Laeval tahtsid nad poisi köitega kinni siduda, aga see ei õnnestunud kuidagi, noormees vaatas mereröövleid muiates. Vaid tüürimees taipas olukorda ja karjus, et tegemist on jumalaga, kes tuleb kohe vabastada. Kapten nimetas tüürimehe lollpeaks ja käskis purjed heisata, kuid laev ei liikunud paigast. Vein voolas ojadena üle laevade, viinamarjaväädid katsid purje. Mereröövlid käskisid roolimehel randa tagasi tüürida, kuid oli juba hilja. Noormees oli muutunud lõviks, röövlid kargasid üle parda ja muutusid delfiinideks, peale hea tüürimehe. Kui Dionysos rändas läbi Traakia Kreeka poole, solvas teda üks sealseid kuningaid, Lykurgos
Pomona oli ainus nümf, kellele ei meeldinud mets, selle asemel armastas viljapuuaias töötamist Kosilasi juurde ei lasknud, kõigist kosilastest oli Vertumnus kõige agaram, aga edu ei olnud temalgi. Vertumnus muutis kuju, et Pomona lähedusse saada. Mõnel korral õnnestus ka ja oli selle üle väga rõõmus, et sai teda näha Vertumnus oli kurb sest neiu ei vaataks sellise poole, kellena ta esines, näiteks viljalõikaja, kohmakas karjus, viinamarjakasvataja. Tal tuli hea idee - muutis end vanaks naiseks ja kiitis alguses vilju, siis ütles et Pomona on palju ilusam ja suudles teda, aga ei suudelnud nagu vana naine. Pomona ehmatas ära. Vertumnus istus jalakapuu alla, kus olid viinapuuväädid ja rääkis jutu nende koosolemisest ja üksteise vajamisest. Ta hoiatas, et Pomona kuulaku vana naist, sest Venus vihkavat kõva südamega neide. Ta ütles, et ta töötaks hea meelega
näha ning nii saavadki nad ta tappa. Nii lähebki ja kõigepealt mõrvati Aigisthos ja siis kavalduskatsetest hoolimata ka Klytaimestra. Orestest hakkas ema mõrv erinnüste näol vaevama ja ta jooksis minema ja rändas Ateenasse. Teda saatis Apollon, kes tundis ka endal süüd, ja kostis õnnetu eest Athena juures. Athena andis talle patu andeks ja veenis erinnüseidki andestama, ja nad muutusidki eumeniidideks, kannatajate kaitsjateks. Athena kohtust vaba mehena lahkunud, naases ta kodumaale ja ütles, et tema õpetajaks oli vaev. Ta oli päästnud oma pere sellest kohutavast julmuse needusest. 5 Vanakreeka teater – teater tekkis tänu Dionysuse auks korraldatud dionüüsiatele, kus korraldati erinevaid näitemänge. Oli 2 tegevuse kujutamise viisi: * Tragöödia * Komöödia Mõlemad olid kultuslikud, rituaalsed. Teater oli astmeline ja koosnes 3-st osast: * Theatron – seal istusid pealtvaatajad
Samuti oli kodus igav. Kõik raamatuid oli ta juba lugenud ka neid mis raamatukogus olid. Jõulud möödusid suures viletsuses. Mõni päev käis Ahase isal külas Jaak. Nemad ootasid koos, et punased võimule saaksid. Sest siis tuleks neil jõukus ja nad saaks maad. Jaak oli oma kodust valgete tõttu välja aetud. Kui Ahas linnas käis siis kuulis ta sõjauudiseid. ( isa elas tal Võistveres). Ükskord kui ta linnas kaupmehelt kuulis, et punased on peatatud läks ta koju. Teel kohtas ta Tääkeri isa. Too rääkis pojast uudiseid. Kui Ahas lõpuks üksi edasi liikus mõtles ta oma peas välja plaani, et läheb klassivendadele ikka appi. Kodus aga olid vanemad punaste taandumisest õnnetud. Järgmine päev läks isa linna ja Ahas läks temaga kaasa, et koolivendi külastada. TEINE OSA. 1-4 peatükk. Kui Ahas kohalikku tütarlastegümnaasiumi läks (sellest oli saanud nüüd vabatahtlike pataljoni kasarm) ei suutnud sõbrad seda kuidagi uskuda
Samuti oli kodus igav. Kõik raamatuid oli ta juba lugenud ka neid mis raamatukogus olid. Jõulud möödusid suures viletsuses. Mõni päev käis Ahase isal külas Jaak. Nemad ootasid koos, et punased võimule saaksid. Sest siis tuleks neil jõukus ja nad saaks maad. Jaak oli oma kodust valgete tõttu välja aetud. Kui Ahas linnas käis siis kuulis ta sõjauudiseid. ( isa elas tal Võistveres). Ükskord kui ta linnas kaupmehelt kuulis, et punased on peatatud läks ta koju. Teel kohtas ta Tääkeri isa. Too rääkis pojast uudiseid. Kui Ahas lõpuks üksi edasi liikus mõtles ta oma peas välja plaani, et läheb klassivendadele ikka appi. Kodus aga olid vanemad punaste taandumisest õnnetud. Järgmine päev läks isa linna ja Ahas läks temaga kaasa, et koolivendi külastada. TEINE OSA. 1-4 peatükk. Kui Ahas kohalikku tütarlastegümnaasiumi läks (sellest oli saanud nüüd vabatahtlike pataljoni kasarm) ei suutnud sõbrad seda kuidagi uskuda
Oraakel käskis H'l minna nõbu Eurystheuse, Mükeene kuninga juurde ning tema nõudmised täita. (E oli aga hästi julm, leidlik mees ning koos Heraga, kes Heraklest vihkas, mõtlesid välja 12 vägitegu). Ülesanded täidetud, H patud andeks antud, läks H Antaiosega võitlema. Kui A vastu maad puutus, sai ta kohe jõudu juurde ning oli võitmatu. H kägistas A õhus. "OIDIPUS" Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta
Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi eestimeelseid laule ning rong pandi liikuma. Esimesel võimalusel külastas Taavi sõbra vanemate talu. Ta teatas neile, et nende poeg Aarne on surnud. Järgmisena külastas ta oma sõpra Selmat, kes teda Marta eest hoiatas. Taavi teatas talle, et Uuno on elus, kuid teel Eestist välja. Samuti pidi ta teise halva uudisena tetama ta, et Selma isa lasti venelaste poolt maha. Neljas peatükk Tallinnas kohtas Taavi tuttavaid igal pool. Talle pakuti võimalust paadiga Soome sõita. Taavi külastas proua Tingi. Taavi kaasvõitlejad pakkusid talle teist võimalust paadiga Soome minna. Taavi kutsus nad endaga kaasa kontrollima, kas tema pakutud võimalus on turvaline. Viies peatükk Tuli välja, et tegu oli pettusega. Joakim Lompus pettis inimestelt varandust välja lubadusega nad Soome viia. Taavi hoiatas ka vanapaari, kes samal viisil Soome minna soovisid. Taavi plaanis nüüd
Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi eestimeelseid laule ning rong pandi liikuma. Esimesel võimalusel külastas Taavi sõbra vanemate talu. Ta teatas neile, et nende poeg Aarne on surnud. Järgmisena külastas ta oma sõpra Selmat, kes teda Marta eest hoiatas. Taavi teatas talle, et Uuno on elus, kuid teel Eestist välja. Samuti pidi ta teise halva uudisena teatama, et Selma isa lasti venelaste poolt maha. Neljas peatükk Tallinnas kohtas Taavi tuttavaid igal pool. Talle pakuti võimalust paadiga Soome sõita. Taavi külastas proua Tingi. Taavi kaasvõitlejad pakkusid talle teist võimalust paadiga Soome minna. Taavi kutsus nad endaga kaasa kontrollima, kas tema pakutud võimalus on turvaline. Viies peatükk Tuli välja, et tegu oli pettusega. Joakim Lompus pettis inimestelt varandust välja lubadusega nad Soome viia. Taavi hoiatas ka vanapaari, kes samal viisil Soome minna soovisid. Taavi plaanis nüüd
võlutud oma uuest sõprusest. Kui Eutybis laagris jalutas, kuulis ta Arviniuse telgist Cannitiuse, Orciluse ja teiste meeste jutajamist. Na rääkisid, et Enomaiosel oli õigus Spartacuse suhtes ning tegid plaane järgmisel päeval liikuda Rooma poole. Kahe tunnipärast kõlasid signaalid, mis teatasid, et vaenlane läheneb. Pärast Kõhklust lausus Cannitius piinlikkust tundes, et nad võitlevad nüüd, kuid üle Paduse ei lähe. Seitse leegioni ei taha tagasi minna oma kodumaale vaid rünnata Roomat. Pärast vaenlase põgenemist peetigi nõupidamine edasisteks plaanideks, kus Spartacus vandus, et on oma armeega lõpuni välja olenemata tulevikust, kui ta ei soovinud olla juht, kui minnakse Roomale peale. Rahvas siiski tahtis Spartacust oma juhiks. See sõjavägi ei olnud enam sama. Gladiaatorite ridades hakkas ilmsiks tulema distsipliini nõrgenemine ja sõnakuulmatus. Vahepeal ei saanud Spartacus jätkata pealetungi
Lõpphinnang teosele kui tervikule .............................................................................. 11 Kasutatud kirjandus......................................................................................................12 Sissejuhatus Kanadas elava eesti kirjaniku Arved Viirlaiu (s. 1922) romaan ,,Ristideta hauad" (1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis, mille tegevus algab 1944. aasta oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledutest ning meeste siirdumisest metsade rüppe. Teose ajalooline skeem Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal Kahekümnendatel aastatel sündinud Eesti kirjamehi noorusaja olud ei soosinud. Mehekskujunemine jäi okupatsioonide ja sõjaperioodile. Oma saatuse üle otsustamine polnud enese teha. Hulganisti andekaid noori sattus võõrsile ja paljud neist jäid kodus tundmatuks
Oli vaherahu rikkumine. Armutu tapmine ja röövimine kestis 3 päeva, 4.l päeval pöörduti tagasi Liivimaale. Sama aasta kevadel ilmus sakslaste ja nende liitlaste vägi Sakalasse. Rüüstama asuti maakonna põhjaosas. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus Lembitule. Piirajatel õnnestus linnus 3-l päeval põlema süüdata. Eestlased olid sunnitud alla andma. Ristimise ajal tungis vaenuvägi linnusesse ja röövis selle paljaks. Lembitu võeti koos teiste vanematega kaasa ent vabastati pärast poegade pantvangi andmist. Kolme maleva manööver. Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased tegutsema. Koostati vastupealetungi kava Riia piiramiseks, mille lõppeesmärk oli saksa koloonia täielik hävitamine. 1215 kavandatud ühisaktsioon ei toonud loodetud tulemusi, sest osalenud jõude jäi väheks. Merelahing Uues sadamas. Abi kutsuti kogu Saaremaalt ja teated saadeti kõigisesse Eesti maakondadesse
olid selle tulemusel rikkad, tikuti ikka sinna randa vargile, kuid Põhja Konn tappis kõik võõrad; teda polnud nüüd enam võimalik äratada, ta magas, vaja oli 10 000 meest, kes kooris ussisõnu lausuks tema äratamiseks - mt. tahtis väga Põhja Konna näha, kuid onu Vootele oli selle suhtes umbusklik vastupidiselt Tambetile, kes uskus, et ühel päeval uuesti madu tõuseb - mt. läks uuesti randa ja kohtas seal Meemet, kes tavaliselt kärbseseeni sõi, et nendest purju jääda, seekord rüüpas ta aga hoopis võõramaalaste veini ja ajas segast juttu, andis mt.-le nahkkoti, milles oli raske hõbesõrmus, kotti sõrmusega pidi kaelas kandma, mt. oli kingi üle õnnelik ja läks seda onule näitama, matused olid läbi ja mindi koju - „Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte kange nagu see känd siin.“ Lk 11 2. - mt
magama ja Kalevipoeg tõusis 7 nädala pärast(178-183). Kuna laudadest polnud midagi alles, läks Kalevipoeg tagasi Peipsi poole, päästis vaeslapse talle hundi käest. Kalevipoeg otsustas teha silla üle Peipsi, kuid vee tõus lõhkus silla ning peale vähipüüki läks ta jälle läbi järve Pihkva(184). 184-187 kuidas vaenelaps lambatalle sai. Kolmeteistkümnes lugu (Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad. 188-202). Kalevipoeg läks ümber Ilmajärve... kohtas soolasortsi sugulast-õppis ussisõnu(191) ja läks edasi Viru poole. Kalevipoeg jõudis Sarviku elukohta, läks tüdrukute juurde, veetis nende aega ning lubas nad vabastada(195-202). Neljateistkümnes lugu (Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus sarvik-taadiga. Lahkumine. 203-219). Kalevipoeg on allmaailmas ning tüdrukud näitavad seitset eri kambrit ning jõuavad õuele, kus 7 aita(204-207) ja Kalevipoeg küsib, kes on Sarviku vanemad(208-209).
armastab teda ning pealegi keeldumine oli mingi tühine tuju. Lõppuks kui nad mõlemad koju hakkasid minema, siis Kelli ütles talle, et ta ei kirjuta siiski Amadeusile, et ta mõtteis on keegi muu, keegi kellele ta kooks kampsuneid ning ootas kodus nädalaid ehk siis Eerik. Eerik oli peale seda vahejuhtumit väga õnnelik, võib öelda, et isegi arust ära.: mitte ükski töö ei rahuldanud teda, tal oli koguaeg energiat üle. Kirikusse minnes karjus ta üle laulu nii, et kõik teda silmad punnis vahtima jäid. Paari päeva pärast saabub Eerikule pakk, kus oli nahast kuub, siidvoodriga sonimüts ning merevaiust piip kullast rõngaga. Kõik olid ehmunud seda pakki nähes. Selle paki oli saatnus Toora Jookus. Eeriku vanematele ei meeldinud selline kingitus aga põrmugi, nende meelest Toora Jookus vaid narris Eerikut. Õhtu uinus ta kuub seljas, soni peas ning piipki suus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
