Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Anna Karenina"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
levin, vronski, kitty, dolly, konstantin, levini, sergei, kohtub, karenin, neiu, krahv, vürst, lahkub, annat, kardab, saadab, külla, kuuleb, mehele, annal, teatab, varenka, levinil, darja, segadus, balli, talutööd, poega, liidia, karenina, hooliv, tütarlaps, majas, armastatu, hommikul, rõõmus, betsy, seltskond, pööra, soovitab, rase, kohtabAnna Karenina - Lev Tolstoi Anna Karenina Arkadjevna=A AA naine, hiljem Vronski. Poeg sergei ja tütar Ana/Any/Hanna Levin= Le- maamees, ohvitser Vronski- krahv, rikkur, hiljem võlgades, Anna mees, tegelt pidi Kittyga abielluma Kitty/ Katerina= Ky -Dolly õde, Levini naine Natalja- Kitty õde, elab mujal Dolly/ Darja Aleksandrovna- K õde, Stepani naine Vürst/vürstinna- Dolly ja Kitty vanemad Stepan Arkadjits Oblonski- Anna vend, Dolly mees Aleksei Aleksandrovits =AA- Anna mees, kuulus prominent Lvov- Kitty õe Natalja abikaasa, aadlik Nikolai-Levini vend, sureb ära, tibi Marja Nikolajevna Agafja Mihhailovna- Levini majapidajanna, ragistavad Ky-ga Betsy-Vronski nõbu ja usaldusisik Sergei Ivanovits- kirjanik, oli Varenka kavaler, Levini vend I OSA Levin tuleb linna, et Kitty kätt paluda; uisuväljak; küllakutse krahvinna poolt. Külas üritab
''Anna Karenina'' Tegelased: · Anna Karenina Teose peategelane Karenini naine, omab afääri Vronskiga. Kaunis, aristokraatlik, pühendunud, siiras ja tundeline, ilus nii seest kui väljast. · Aleksei Aleksandrovits Karenin Anna Karenina mees, kõrgel ametipostil riigiteenistuja, Pealiskaudne, tähtsustab ühiskonna arvamust, veidi tühi ja tundetu. · Aleksei Kirillovits Vronski Jõukas ja särav sõjaväeohvitser, kirglik ja hooliv, härramehelik. · Konstantin Dmitrõts Levin Kitty alguses tagasilükatud peig, hiljem mees. Hea südamega, intelligentne · Kitty Levini naine ja Dolly õde. Kaunis noor naine, väga tundlik, julge, kaastundlik, hooliv. · Stiiva Anna vend ja Dolly mees, lõbujanuline, . · Dolly Stepani naine ja Kitty õde.
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse.
Anna Karenina Raamat alguses on Anna Karenina vend Stepan Arkadjevits Oblonski, kes elab Moskvas, oma naisele petmisega (endise guvernandiga) vahele jäänud. Naine on väga vihane ja tahab lahutust, mis oli tol ajal veel suhteliselt harv nähtus. ( korralik naine ei olnud lahutatud). Stepan( Stiiva) kutsus asjade silumiseks oma õe Anna naise Dollyga rääkima. Saabudes kohtub Anna esimest korda Vronskiga. Nad näevad pealt enesetappu raudteejaamas. Anna suudab abielu päästa. Dolly õde Kitty kurameerib kahe mehega. Üks on tema lapsepõlve tuttav Konstantin Dmitrijevits Levin, kes on natuke kummaline ja kohmakas. Teine on Vronski, kes on meelitav sõjaväelane. Levin teeb Kittyle (kellesse ta juba ammu armunud on) abieluettepaneku. Kitty annab Levinile Vronski pärast korvi, sest ta on kindel, et abiellub temaga. Levin naaseb haavunult oma maamõisa, kus ta elab. Kitty ja Anna tutvuvad ja nendest saavad head sõbrannad. Ühel ballil kohtuvad taas Anna ja Vronski
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" · Tegevus toimub Venemaal 19.sajandil · Anna Karenina Teose peategelane, kellel oli Vronskiga afäär. Ta oli kirglik, ilus nii seest kui väljast ja haritud. Tema jaoks on armastus kõige tähtsam ning tuleb tegutseda selle järgi. Aleksei Karenin Külm ning tundetu riigitegelane, kes oli üsna ükskõikne ka pereelus. Seepärast ilmselt Anna ka teda enam ei armastanud. Vronski nägus, rikas ning võluv ohvitser. Tema lõigi Alekseilt Anna üle. Anna armastas teda, kuid siis, kui Anna oli lahti öelnud oma eelmisest armastusest, sõpradest, eelnevast elust, vajas Anna palju suuremat armastust, kui Vronski pakkus. Seepärast läksid nende suhted lörri. · Sündmustiku algul jääb Stepan, kes on Anna vend, oma naisele petmisega vahele. Seepeale nõuab Dolly, tema naine lahutust, kuid Stepan kutsub oma õe Dollyga
L. Tolstoi “Anna Karenina” Süzee lühikokkuvõte. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski
L. Tolstoi "Anna Karenina" Süzee lühikokkuvõte. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski
Teos ,,Anna Karenina" annab lugejale ülevaate 19. sajandi vene päritolu naise hingeelust ja võitlusest iseendaga. Raamat algab tüliga, mis toimub Anna venna, Stepan Oblonski (hüüdnimega Stiiva) ja tema naise Darja vahel. Stiiva pettis oma naist ja nüüd tahab Dolly (Darja) ta maha jätta ja uut elu alustada. Stiiva aga kutsub oma õe Peterburgi, et too nad ära lepitaks. Dolly noorem õde, Kitty, elab veel vanemate juures ja on just parajas eas, et mehele minna. Ta on väga ilus naine. Levin on Stiiva sõber ja oli ammu tahtnud Kittyt endale, kuid esimesel korral kaua aega tagasi oli ta ära maale põgenenud kui asi tõsiseks läks. Sellepärast Kitty ema teda eriti ei salli ja pooldab Levini konkurenti, Vronskit, kes tahab samuti Kittyt endale. Ema mõjutusel näeb Kitty, et Vronskiga on tal tulevikku ja ta lükkab Levini abieluettepaneku tagasi. Levin haavub ja sõidab oma tallu. Vronski aga armub just Peterburgi jõudnud Annasse ja järgneb talle, kui too koju mehe juurde sõidab
1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT *Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse. *Stiiva sõnad annavad talle palju enesekindlust (räägib sellest, et ta naine
Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekraniseeringud, mille peaosalist Anna Kareninat mängib Greta Garbo. Tegelasi · Anna Arkadjevna Karenina · Aleksei Aleksandrovits Karenin · Aleksei Kirillovits Vronski · Konstantin Dmitrõts Levin · Ekaterina Aleksandrovna Stserbatskaja, Kitty · Stepan Arkadjits Oblonski, Stiiva · Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly · Sergei Aleksõts Karenin, Serjoza · Nikolai Dmitõts Levin · Sergei Ivanovits Koznõtsev · Elizaveta Fjodorovna Tverskaja, Betsy · Madame Stahl · Varvara Andreevna, Varenka · Vasenka Veslovski VRONSKI
Anna Karenina II Kokkuvõte 2010 5. osa Levini ja Kitty pulmapäev on kindlaks määratud. Levin täidab kõiki ülesandeid, mida temalt oodatakse, ta on peaaegu et hull õnnest. Stiiva meenutab Levinile, et ta peab enne pulmi pihile minema. Levin kohtub preestriga ja tunnistab, et ta kahtleb kõiges, kaasa arvatud Jumala olemasolus. Preester hoiatab, et tema järglased on ohus, kui ta ei tea Jumalast midagi. Hiljem naudib Levin poissmeeste pidu oma venna Sergei ja Sergei ülikooli sõbra Katavasoviga. Poissmehed küsivad Levinilt, kas ta on valmis oma vabadusest loobuma. Ta vastab, et jah, kuid selle küsimuse peale tunneb Levin ebakindlust. Ta läheb Kitty juurde talt küsima, kas Kitty üldse armastab teda ja kas ta ikka tahab temaga abielluda. Ta lihtsalt ei suuda mõista, miks Kitty-sugune naine peaks teda armastama. Neil on lühike vaidlus, kuid nad lepivad. Pulma õhtul ootavad külalised kirikus peigmeest. Levin jääb hiljaks, sest
Kittyt on külastanud mitmed arstid ja kui lõpuks külastab teda kuulus arst on ta ema lootusrikas. Kitty on armuvalus. Ta lükkas Levini abieluettepaneku tagasi ja lootis Vronskile, aga tutvudes Annaga läks ta tagasi Peterburi. Kui arst on lahkunud teeb Kitty ema ees rõõmsamat nägu, sest teab, et ema tunneb ennast süüdlasena. Neil on plaanis minna reisile. Kitty tunneb, et sa mõistab teda ainukesena täielikult ja isa sõnade peale puhkeb ta nutma ning jookseb toast välja, Dolly läheb temaga rääkima. Ma arvan, et Kittyl on kaks valikut, kas nukrutseda ja elada oma hingevaluga edasi või võtta ennast kokku ja leida enda elus õnne ning siiski abielluda Leviniga. Kui Kitty ja Levin peaksid uuesti n-ö taasavastama üksteist, muudaksid nad üksteist õnnelikuks. Kitty koliks Levini juurde mõisa, Levin ei tunneks ennast enam nii üksikuna seal suures majas. Nad saaksid lapsi ning mõlemad oleksid rahul oma eluga.
“Anna Karenina” Lev Tolstoi Tegevus toimub 19. Sajandil. Raamatu sündmuse algul jääb Anna vend Stepan vahele, oma naise petmisega. Dolly ehk Stepani naine nõuab lahutust, kuid Stepan kutsub oma õe, et ta Dollyga räägiks ja andeks annaks. Kui Anna Moskvasse jõudis, siis nägi ta esimest korda Vronskit. Ta nägi Vronskiga enesetappu rongijaamas. Anna suutis Dolly ja Stepani ära lepitada. Dollyl on ka õde Kitty, kes flirtis kahe mehega: Levin ja Vronskiga. Levin oli hea südamega ning intelligentne mees, Vronski oli aga jõukas ning sõjaväelane. Levin tegi Kittyle abieluettepaneku, kuid Kitty keeldub. Ta oli kindel, et Vrosnki tahab temaga ise abielluda. Levin üllatus negatiivselt ja kolis maamõisa elama. Anna ja Kitty saavad parimateks sõpradeks ning hiljem armub Vronski Annasse ja Kitty solvub ja jääb seetõttu haigeks. Ühel
Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist Poeg Serjoza mängib ta elus väga suurt rolli Ta elab põhimõtte järgi, et armastus on kõigest tugevam Vronsk Raamatu alguses kurameeris Kittyga Ta on tark, rikas, enesekindel ja võistlusjanuline Raamatu alguses polnud väga usaldusväärne, muutus teose käigus On valmis loobuma oma ühiskondlikust positsioonist armastuse nimel Annaga Kitty Ilus 18.aastane tütarlaps Vanemad tundsid muret ta mehelepaneku pärast Lükkas tagasi Levini abieluettepaneku Päras Vronski armumist Annasse jääb väga haigeks Taastub Saksamaal sanatooriumis Levin Äärmiselt töökas Armastab maaelu Unistab õnnelikust pereelust koos armastatud naise ja lastega Tegi Kittyle abieluettepaneku, kuid said korvi Esimene jagu Oblonskite kodus oli kõik segi
F. Dostojevski ,,Anna Karenina" esimene osa 1. peatükk Dolly on saanud teada Stiiva afäärist prantsuse guvernandiga ja tahab lastega ära sõita. 2.peatükk Stiiva õde Anna Karenina tuleb neile külla ja veenab Dollyt Stiivaga leppima. 3.peatükk Konstantin Levin, Stiiva vana sõber, saabub Moskvasse eesmärgiga Dolly õde, Kitty, naiseks võtta. Kitty keeldub, sest arvab, et peab olema koos Vronskiga. Kitty on Annast väga sisse võetud. Armuprobleemid: Stiiva ja Dolly on suhet parandamas, Levini süda on Kitty pärast murtud, Kitty on Vronski pärast õnnetu. 4.peatükk Kirjeldatakse Stiiva harjumusi. Et vätida tüli Dolly'ga oma afääri pärast, matab ta end töösse. Ta loeb liberaalset ajalehte ja on liberaalsete vaadetega, mille järgi abielu ja usk on odavad institutsioonid. Kui lesknaine Stiivalt abi paluma tuleb, ta aitab, kuid mitte sellepärast, et ta tegelikult naisest hoolib, vaid ta tahab, et naine temast hästi mõtleks. 5
Oblonski perekond Moskvas on rebitud petmise pärast. Dolly sai teada oma mehe, Stiiva, afäärist nende laste endise koduõpetajannaga, ning ähvardab teda maha jätta. Stiiva kahetseb oma tegu kuid peamiselt on hämmastunud ning ei pööra oma teo tegelikkusele suurt tähelepanu, mis ärritab Dollyt veel rohkem. Anna Karenina, Stiva õde, kes tuli Peterburist ning on ühe tähtsa ministri naine, tuli Oblonskite majja rahuvalvajaks. Lõpuks tänu Annale Dolly andestab Stiivale ning nad jäävad kokku. Samal ajal, Dolly noorem õde, Kitty, külastab kaks meest: Konstantin Levin, imelik maaomanik, ning Aleksei Vronsky, ilus sõjaväe ohvitser. Kitty annab Levinile korvi, sest usub, et Vronsky palub ta kätt, kuid mitte kaua, kui Vronsky kohtab Anna Kareninat armub ta temasse. Kurb Kitty jääb haigeks sellest. Levin, depressioonis pärast korvi saamist, läheb tagasi maale ja matab end töösse.
Riietumises on kunsti. Selleks et hästi riietuda, pead sa valdama riietumiskunsti ning jälgima moodi. Teadagi oli Aleksei Aleksandrovits stiilne mees. Aleksei Aleksandrovits nimetas ennast ka vabamõtlejaks. Vabamõtlejaks nimetatakse inimest, kes mõtleb sõltumatult. Aleksei Aleksandrovitsi mõtlemine sõltus aga paljustki. Kunsti mitte sallija, teiste arvamusest huvitatud inimene ei ole vabamõtleja. Aleksei liialdas, nimetades ennast sõltumatuks mõtlejaks. Stephan Arkadits ja Dolly suhted purunesid, kui Dolly leidis Stephani kirjutatud kirja armukesele. Dolly oli kindel, et seda ta oma mehele ei andest kunagi, kuid ei olnud nõus ka lahutama oma laste tõttu. Tol ajal ei abiellutud armastuse ajendil. 19. sajandi Vene kõrgsoos peeti vana suhte lõpetamist, selleks et armastatuga koos olla, tabuks. Abielus mängis rolli seisus, perekonna suhted ja kõik mis puudutasid raha. Anna Karenina sõitis Peterburi selleks, et lepitada oma vend ja Dolly
Mariliis Tisler 11.B ,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Iseloomusta Annat, Alekseid, Vronskit, Levinit, Kittyt. Tee seda järgmiselt: vali 5 konkreetset iseloomjoont, mis peaks olemas olema keskmise inimese jaoks. Arutle, kuidas ja mil viisil need iseloomujooned esinevad eelloetletud tegelastel. Iga inimene peaks olema: armastav, hooliv, aus, südamlik ja abivalmis. Anna puhul olid need kõik iseloomujooned olemas. Ta oli nii lihtne oma imearmsate heledate juustega ja siniste silmadega. Ta armastas oma meest, aga kui kohtus
Loo arenedes ja Vronskiga kohtudes muutub närvilisemaks, ebakindlamaks. Ta ei saa enam, aru, mida täpselt soovib ja on otsustusvõimetu. Mis teost läbib ja kindlalt välja tuleb, on aga tema armastus enda poja vastu, mis on tõenäoliselt üks väheseid muutumatuna püsinud asju. Samuti võib pidada teda siiraks, üpriski emotsionaalseks naiseks, kes esindas seda, mis aristokraatias oli head, maitsekust ja teataval määral glamuursust. Vronski dzentelmenlik ja julge, ettevõtlik noor ohvitser. Ta pärines heast perekonnast ja tal oli väga võimukas ema, kes alatasa tema tegemistesse sekkus. Vronski oli harjunud seltskonnaeluga ning seetõttu põhjustas maal elamine temas masendust ja vastumeelsust. Armastus Anna vastu sundis teda mitmetest asjadest loobuma ning, nagu Annagi, oli ka tema mõtetes kahtlev ning kohati soovis, et asjaolud poleks nii läinud, nagu nad läksid. Siiski võib ka teda pidada siiraks ning
Pealkiri tuleb ka sellest, et Lerantov käsitleb valet ja silmakirjalikkust kui ühiskonnaelu põhiseadust teoses. Tsensuur keelas teose ära ja seda ei avaldanudki tema eluajal. Aastatel 1837-1841 saavutas Lermontov luule küpsuse, aga seevastu kirjutas vähem. 1838 kirjutas Lermontov teose ,,Meie aja kangelane", kus ta püüab olla maksimaalselt objektiivne ega panna sisse positiivseid või negatiivseid kangelasi. 5. Tolstoi (1828-1910) Tolstoi isa oli Nikolai Tolstoi, krahv ja ema oli vürstitar Maria Volkonskaja. Järelikult oli Lev kõrgest soost. Lapsepõlv oli ühest küljest kurb ema, siis, kui Lev oli 2-aastane ja kui isa suri, oli Lev 9-aastane ja jäi orvuks. Tal oli 3 venda ja õde. Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844 läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust
3. Lõssõje Gorõ ehk maa-aadel Bolkonskid väga kinnised inimesed, väga lihtsad. Neile oli oluline haridus. Nad olid pigem mõtte- kui tundeinimesed (lapsed pigem austasid kui armastasid oma isa). Neid hindab Tolstoi kõige kõrgemalt, kuna ka tema ise oli seda tüüpi ja Venemaa arenguks oli just selliseid inimesi vaja. 11. ,,Anna Karenina" lähivaatlus Tegevus toimub 19.sajandi keskpaigas. Anna Karenina - Peterburi suurilmadaam. Aleksander Vronski - kõrgaadlikust ohvitser. Aleksei Karenin Anna abikaasa. Serjoza Anna poeg. Kity kõrgaadlist neiu. Levin maa-aadlik (prototüübiks on Tolstoi ise). Anna Karenina abiellus Peterburi kõrgaadlikuga, aga temasse on armunud Vronski. Abielust hoolimata tekib Annal Vronskiga suhe. Kõrgseltskonnale see ei meeldi, mees manitseb Annat. Kõrgseltskonda häiris, et armulugu oli avalik. Abikaasa esitab ultimaatumi kui Anna tahab lahutust, siis poega ta ei saa
Levinist, kelle elu maal kulgeb rahulikult ja ilma suuremate tülideta. Võrdlemisi lihtsam ja armsam armulugu kui A ja V. Loo teeb traagiliseks asjaolu, et Anna oli sunnitud lahkuma oma pojast Serjozast, seltskonnast ja pühenduma vaid Vronskile, kelle armastuses ta lõpuks kindel ei olnud ning taluma alandusi, üksindust, lootusetust. Lõpuks Anna viskub rongi alla, sureb. Vronski läheb sõtta kahurilihaks. Kuidas mõjutab seltskonna ebasoosing ja kindlusetus suhet? Anna ja vronski armastasid teineteist, kuid nende suhte luhtumise tähtsamateks põhjusteks olidki just seltskonna ebasoosing ja suhte tuleviku puudumine. Kusjuures Vronskile ei heidetud suhet ette, skandaalse afääri tõttu langes seltskonna põlu alla just Anna. Mistõttu naine tundis end eraldatu, vääritu ja halvana. Lisaks tundis ta süümepiinu oma poja Serjosa mahajätmise pärast Kuidas eraldada kirge armastusest ja miks see tähtis on? Anna ja Vronski vahelise suhte lahterdamine kumbagi
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
oma sisemises ,,kõikide sõjas kõikide vastu". Käsitletakse perekonna lagunemist. Tolstoile oli perekond inimelu kõige tähtsam osa ning perekonna Perekonna allakäik annab märku ühiskonna surmatõvest. Teoses on kaks süzeeliini: Anna-Karenin-Vronski ja Levin-Kitty. Peategelane on Anna Karenina-kaunis, tark, rõõmus, aga ka keeruline ja vastuoluline naine. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly avastas, et tema mees Stiiva pettis teda ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski tema aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel
Pärast abielurikkumist on Anna määratud pagendusele kõrgseltskonnast ning hiljem enesetapule. Ta on pühendunud perele ja lastele, eriti Serjozale. Viimane on ainuke põhjus, miks Anna keeldub Karenini lahutuspakkumisest, kuigi see annaks talle vabaduse. Anna elu põhitõdemus seisneb selles, et armastus on tugevam kõigest, isegi kohustustest ning ta on sellele põhimõttele pühendunud. Ta põlgab ära Karenini pakkumise, kes ootab, et nad säilitaks väliselt perekondliku ilme. Aleksei Karenin on vähese isikupäraga riigiametnik. Karenin säilutab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena. Ta hoiab end kursis kaasaegse luulega, loeb raamatuid ajaloost ning esitleb end avalikult seltskondlikel koosviibimistel. Ta on viisakas kõigi suhtes. Algul paistab Karenin vaga tegelase ning andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Hiljem näib ta pigem mehena, kes on kaotanud oma iseloomuomadused tänu äärmisele pühendumisele karjääri vallas
Anna on noor abielus naine, tal on poeg. Tema abikaasa on rikas ja tuntud kõrgklassi mees. Anna ilus elu leiab pöördepunkti kui ta armub noorde Vronskisse ja laseb end tunnetel kanda. Anna jääb oma uuest armastatust rasedaks ja sünnitab lapse oma mehe, Aleksei Karenini nimele kuna mees ei anna talle lahutust nii, et nende ühine poeg jääks Anna hooldada. Anna on põlatud oma endiste kõrgklassi sõbrannade ja tuttavate poolt. Kõik, mis talle jääb on Vronski armastus, milles ta lõpuks ka kahtlema hakkab. Oma raske olukorra ja ühiskonna halvakspanu tõttu Anna murdub ja hüppab rongi alla. 2. Anna Karenina on südamlik ja korralik naine, kes armastab väga oma poega ja Vronskit. Siiski tunneb ta, et üks armastus välistab teise, mistõttu tekib temas segadus. Ta ei taha loobuda oma pojast Vronski nimel ja loobudes Vronskist ei jääks talle midagi
elulaadi,pistoda ja püssi õigusi. 20)L. Tolstoi elu ja looming. (1828-1910) Lev Tolstoi on tuntud vene 19. saj. kultuuritegelane koos oma kaasaegsete kirjanikega nagu : 1. Ivan Turgenev (1818-1883) 2. Fjodor Dostojevski (1821-1881) 3. Anton Tsehhov (1860-1904) 4. Nikolai Nekrassov (1821-1877) 5. I. Gontsarov (1812-1891) 6. Aleksei Ostrovski(1823-1886) Ta sündis 28 aug. Jasnaja Poljana pärusmõisas. Tuula kubermangus krahv Nikolai Tolstoi ja vürstitar Maria Volkonskaja kõrgaristokraatlikus perekonnas. Kirjanikul oli kolm venda- Nikolai, Sergei ja Dimitri ning õde Maria, keda kasvatasid sugulastest hooldajad. Oma lapsepõlve pidas kirjanik kurvaks, sest ema suri kui poeg oli vaevu kahe- kaastane, pärast isa surma jäi ta üheksa-aastasena orvuks, kuid samas ka õnnelikuks, sest tal oli suur sõprus vendadega, täiskasvanute hool, Jasnaja Poljana loodus ja raamatud.
maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub
kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose: enamus maju on varemeis, osa veel leekides, inimesed jooksevad abitult ning pööraselt ringi. Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole. Kõik kolm paistavad kui maa pealt pühitud olevat. Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on
Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja teeb seepärast kurja. Aga ka see lõputu kurjusekülvamine on teda ära tüüdanud. Ta armub Tamarasse, kes oli erakordselt ilus neiu (kontrast kaunitar ja koletis). Deemon tapab ta. Tamara kaudu pääseb Deemon Jumala juurde. Hiljem viib aga ingel Tamara ikkagi Jumala juurde. Romantism väärtustab isiksust, indiviidi, hingeelu. Romantism tekib vastasena valgustusele. Valgustsuses väärtustati intellekti. Siin väärtustatakse tundeid, hingeelu. Romantikud ei väärtusta ühiskonda ja ühiskonnaelu; mõningate kirjanike puhul ka materiaalset maailma tervikuna. Nad väärtustavad ka jumalikku maailma
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Võib tunduda, et sai vaenlase eest ära, aga sellega koos tuleb kohe surmapatt, mis on veelgi raskem. Eriti kui sa oled laskunud tapmisega madalamale, kui see vihatud inimene. Kas peab oma unistustest loobuma, et kellegi teise elu oleks parem? Dunja on nõus loobuma ema ja venna pärast oma unistustest. Kuid tegelikult pole abielu Luziniga muud kui tütarlapse müümine ja erineb vähe Sonja saatusest. Luzin tahtis lihtsalt kasulikult osta ilusa, puhta, aga vaese neiu, et too oleks kogu elu temale tänulik. Pere abistamiseks sai Sonjast langenud naine, kuid ta jäi kindlaks inimeses peituva headuse alge võidusse ja ning fantaasiate täitumise võimalikkusse. Tema sisemus jäi igas olukorras endiseks. Põhiidee: olud võivad ka kõige ausama, endale õiget teed otsiva inimese panna väljapääsmatusse olukorda ja ta vajub aeglaselt räpasesse mülkasse, millest ainult lähedaste usu ja suure armastuse abiga on võimalik kuidagi välja ronida.
kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus
annaabi.ee 
