Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ANATOOMIA 21. LOENG". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
okse, peensool, kolju, peensooles, oksendamine, ärritus, oksendamise, sapp, peensoolde, iiveldus, sapi, erutus, stiimulid, turse, piklikaju, rasedus, kiiritus, söögitoru, jämesooles, taimsete, monosahhariidid, piklikajus, naabruses, toksiinid, okserefleksi, kiikumine, autosõit, ajuturse, signaal, kuudel, hommikuti, toksikoos, ravimid, osadelVII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid:
pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite ensüümide toimel lõhustatakse kiudained. Jämesoole lõpposas moodustub väljaheide, mis sisaldab imendumata jääkaineid, irdunud sooleepiteeli rakke, mikroobe ja vähesel hulgal vett. Defekatsiooniga eemaldatakse pärasoole kaudu 1 roojamassid. Maks osaleb bilirubiini moodustamises, sapi abil lipiidide seedimises, toksiinide kahjutustamises
aga mitte muskariiniga) Paraümpaatilise ns erutus suureneb organismi puhkeseisundis (magades, pikali heites, söömise ajal ja mõned tunnid pärast söömist). Lühiajaline tugev parasümpaatikuse ärritaja on külm (eriti kui see tekib äkki). See mõju ei ole kestev, läheb sekunditega mööda. Parasümpaatilise ns toime efektoritele: 1. Mõju südamele pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Vere füsioloogia 1. /seda osa saab raamatust!!/ Veri on sisekeskkonna 1 osa. Verd on täiskasvanul keskeltläbi 5 liitrit ja see koosneb
tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus.
füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, nende suhtes ei ole antud koed spetsiaalselt kohandunud. Tingimustes, kus ma. ärritaja toime on piisavalt tugev ja kestev ning sage, võib ta põhjustada adekvaatse ärritajaga identseid reaktsioone: (N: skeletilihastele - elekter jne) Ärritus - ärritaja toime eluskoele. Ärritaja toimejõu alusel 3 liiki: ALALÄVIÄRRITUS - läviärritusest väiksem ärritus, mille puhul reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena, seejuures antud koele omast spetsiifilist funktsionaalset efekti ei teki. LÄVIÄRRITUS - eluskoe minimaalne vastureaktsioon ärritaja toimele. ÜLELÄVIÄRRITUS - läviärritusest tugevam ärritus, selle korral ilmneb üldjuhul ka ilmekalt väljendunud vastureaktsioon, seejuures kaasneb ärritaja toimejõu suurendamisega algul koe vastureaktsiooni kasv kuni teatud piirini, mis iga koeliigi puhul on erinev
·alkaloos vere pH nihkumine aluselisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne alkaloos - kopsuventilatsiooni ülemäärane suurenemine, esineb harva ( hingamiskeskust mõjutavad ravimid, kõrgmäestik, valu, kuumarabandus, hüsteeriaga seotud hüporventilatsioon). Metapoolne alkaloos harva esinev, põhjustatud happeliste ühendite ülemäärasest kehast väljaviimisest või leeliste kuhjumisest ( äge ja kauakestev oksendamine, soola liigne sissevõtmine, karbamiidi- ja ammooniumiühendite liigne söötmine, diureetikumid, mäletsejalistel libediku nihkumine, hüpokaleemia). 11. Vere hüübimise põhietapid. Vere hüübimist mõjutavad faktorid. Vere hüübimist tingib vereplasmas lahustatuna esineva valkaine fibrinogeeni muutumine lahustumatuks kiudjaks aineks fibriiniks. Verehüübimise ülesandeks on verekaotuse vältimine haavatud veresoone sulgemise teel.
·alkaloos vere pH nihkumine aluselisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne alkaloos - kopsuventilatsiooni ülemäärane suurenemine, esineb harva ( hingamiskeskust mõjutavad ravimid, kõrgmäestik, valu, kuumarabandus, hüsteeriaga seotud hüporventilatsioon). Metapoolne alkaloos harva esinev, põhjustatud happeliste ühendite ülemäärasest kehast väljaviimisest või leeliste kuhjumisest ( äge ja kauakestev oksendamine, soola liigne sissevõtmine, karbamiidi- ja ammooniumiühendite liigne söötmine, diureetikumid, mäletsejalistel libediku nihkumine, hüpokaleemia). 11. Vere hüübimise põhietapid. Vere hüübimist mõjutavad faktorid. Vere hüübimist tingib vereplasmas lahustatuna esineva valkaine fibrinogeenimuutumine lahustumatuks kiudjaks aineks fibriiniks. Verehüübimise ülesandeks on verekaotuse vältimine haavatud veresoone sulgemise teel.
Purkinje kiudude kaudu südame tipu suunas. Erutuse tekke ja levikuga kaasub südamelihase kokkutõmme ehk süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega- absoluutse refraktaarsuse perioodil ei ole võimalik uut erutust tekitada. Järgneva relatiivse refraktaarsuse perioodil erutuvus järk-järgult taastub, uut aktsioonipotentsiaali on võimalik esile kutsuda seda varem, mida tugevam on ärritus. Refraktaarsuse põhjus on eelkõige Na+ sissevoolu inaktiveerumine veel jätkuva depolarisatsioni ajal. Kui repolarisatsioon on viinud membraanipotentsiaali umbes - 40 mV tasemele, algab süsteemi taastumine. Vatsakese töömuskulatuuri refraktaarperioodi kestus on 0,23…0,25 ms, millega hoitakse ära vatsakeste püsiva kokkutõmbe teke ja tagatakse südame kui pumba tsükliline töö. Erutuse levimiskiirus südame eri osades on erinev : kodades ~ 1 m/s, AV sõlme ülaosas 0,02..
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub
................................................. 316 21. Suhkruhaigus (diabeet) ............................................................................................................. 326 22. Kõhuvalu .................................................................................................................................. 331 23. Peavalu .................................................................................................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust................................................
annaabi.ee 
