luuletused ajakirjas "Noor Eesti" Luuletused Johannes semperi ajakirjas "looming" Barbaruse stiil: Barbaruse poeediisiksusele sobis intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav stiil Luulekogud: "Geomeetriline inimene"-1924 "Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos: Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismi vastase koguteose: "Vastutusrikkal ajal"-1933 Lõppsõna: Johannes Vares Barbarus on eesti luuleloos tähtis ühelt poolt julge eksperimenteerijana, teisalt kui järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Kasutatud materjal: http://www.kirmus.ee/erni/autor/barb_fo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares 20
kus üks tegur oleneb teisest. Samasugune vahekord peaks valitsema ka lähedaste vahel, kus aidatakse abivajajat igal võimalikul viisil. Loomadel on õnneks ühtehoidvustunne säilinud tänini. F. Tuglase raamatus ,,Popi ja Huhuu" on Popi koer, kellega sai ahv Huhuu lõpuks sõbraks. Nad leidsid ühise keele ja hakkasid aitama üksteist. Nendes väljendub kaks inimpoolust truu, aga initsiatiivitu Popi ja näiliselt teadlikumalt ning aktiivsemalt tegutsev, kuid anarhiline, kaootiline Huhuu. Karakterid sulanduvad ja kohanevad, vastandlikkus kaob ning nad hakkavad tegema koostööd. Sellest käitumisest võiksid ka inimesed eeskuju võtta, pühendades aega mitte karjääri tegemisele, vaid perekonnale, lähedastele ja üksteise mõistmisele. Kui kaotatakse lähedane, hakatakse rääkima tema puudumisest ja sellest kui palju temast hooliti. Peaaegu alati peab halvasti minema, et meile meelde tuleks, et teine inimene vajab hellust ja tähelepanu
Eesti luulesse tõi ekspressionism tõelise rütmilise vaheldusrikkuse. Reeglina luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni. Sõnastus on raskepärane, luuletuste trükipilt jätab rahutu, isegi meelevaldse või kaootilise mulje. Ekspressionistliku luule jõulist, ohjeldamatut väljenduslaadi sobib iseloomustama ka Johannes Barbaruse luuletuse pealkiri ,,Anarhiline poees". Ajaluule on eesti ekspressionismi kõige silmatorkavam ilming, esileküündivam kui ekspressionistlik proosa või draama. Ometi ei saa ajalaulude kunstitaset pidada eritikõrgeks. Need on üsna ühetoonilised ja meenutavad saksa eeskujusid. Lihtne on välja noppida tüüpilisi võtteid ja kujundeid, kuid hoopis raskem eristada autorite isikupära või leida äravahetamatuid, meeldejäävaid üksikluuletusi. Ajaluule oli
Empiirilised uskumused Rahvusvaheliste suhete teooriad 1. Realism Lähte-eeldus: inimene on loomult halb. Inimene püüab alati teiste üle domineerida. Tal on kalduvus vägivallale. Rahvusvahelistes suhetes käib "kõikide sõda kõikide vastu" (riikide omavaheline heitlemine). Maailmapoliitikat teevad riigid. KOOLIASJAD onenote Page 2 heitlemine). Maailmapoliitikat teevad riigid. Riikide süsteem maailmas on anarhiline. Tänu sellele saavad riigid usaldada vaid iseennast. Liite luuakse vaid ellujäämise või omakasu eesmärgil. Tänu sellele pole mõtet rääkida moraalist. Maailm on konfliktne - sõjapäevi on rohkem kui rahupäevi. Seisukohad: 1) Klassikaline realism Väga äärmuslik. Leiavad, et tänu anarhilisele olukorrale pole moraalile maailmas kohta. Esindaja H. Morgenthau 2) Neorealism e. struktuurne realism
Nad põlgasid massivaimu, vastandades sellele individuaalse geeniuse, mis ainsana suudab endas kätkeda elutäiust. Romantilised kangelased kirjanduses olid enamasti erandlike vaimuannetega, ülimalt tundeerksad inimesed. Nad suutsid tõusta üle labase igapäevasuse ja näha elu sügavamat sisu. Tihti kohtab neis prohvetlikke jooni. Nad olid äravalitud, võimelised edasi andma jumalikkugi sõnumit. Romantikute mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on valdavalt individualistlik ja anarhiline hoolimata sellest, et lihtrahvasse suhtuti suure poolehoiuga. Kuid isegi kurja jõududele alla jäädes ei loobu nad oma põhimõtetest. Romantilised kangelased on märtrid, kes ohverdavad end kõrgete eetiliste sihtide nimel. Romantikud ei püüagi oma loomingus edasi anda tavalist, tüüpilist ja igapäevast, vaid näevad oma esmaülesannet nii kangelaste kui ka olukordade erandlikkus e toonitamises. Romantilises
oma kasu. Konstruktivism tuleb sotsioloogilistest lähenemisest. Pole teooria vaid pigem lähenemine, kuidas me näeme maailma. ENGLISH SCHOOL/ RAHVUSVAHELINE ÜHISKOND- “Rühm riike, kellel on ühised huvid ja väärtused, moodustavad rahvusvahelise ühiskonna selles mõttes, et nad on nõus järgima mingeid reegleid omavahelistes suhetes…” BULL Martin Wight- 3 traditsiooni; Hedley Bull- anarhiline ühiskond 1977; Nicholas Wheeler- uuem teadlane Ajalooline ja institutsionaalne lähenemine, keskendub indiviidile ja poliitilistele väärtustele. Põhirõhk ideede ja ideoloogiate uurimisel. Teoorias hea, aga raske rakendada. Erinevus liberalismi ja realismi vahel: tõlgendab uurimismetoloogia. Kuidas uurida RS: 1.Kuidas on võimalik, et maailm on anarhiline ja sots. samal ajal? 2. Kuidas saab rv õigus valitseda üle suveräänsete riikide
o vabariiklik liberalism – rahu on see, mis on oluline; nad on veendumusel, et teatud valitsemistüübid on rahumeelsemad kui mõned teised (liberaalne demokraatia) o sõltuvusliberalism (vastastikune sõltuvus) – räägivad riikidevahelisest koostööst (ka inimeste ja gruppide); režiimiteooriad – on veendumusel, et ka realistidel on õigus, sest maailm on anarhiline, aga selles keskkonnas on võimalik saavutada koostöö; seda saab teha mingi režiimiga (majandus) Marksism Konstruktivism; kriitilised teooriad Keskmine raamistik Idealismi ja institutsionaalse liberalismi põhjal on välja kujunenud omakorda: o funktsionalism – Immanuel Kant; Woodrow Wilsoni 14 punkti, mis panid aluse I MS järgsele maailmale;
Kui teine riik on aga tugev, ei hakka raskustes rabelev riik oma olukorda arvatavasti veel hullemaks tegema. Ühele riigile aga ei tundu enda elushoidmiseks teise riigi ärakasutamine üldjuhul ebamoraalne. Kui mõni riik aga eksib selle nõndanimetatud moraalipõhimõtte vastu, ei ole ka olemas vastavat karistusmeetmestikku. Kes või mis on piisavalt pädev, et määrata karistust tervele riigile ning milline oleks õige sanktsioon teise riigi elu rikkumises? Rahvusvaheline areen on anarhiline, eneseabi süsteem, brutaalne areen, kus riigid otsivad võimalusi üksteise ärakasutamiseks. Ellujäämine sõltub riigi materiaalsetest võimetest ning liitudest teiste riikidega. Klassikaliste realistide jaoks on igasugune poliitika inimeste samadele patoloogiatele allutatud samade ajendite väljendus (Dunne, Kurki & Smith, 2010, lk 61). Tugevam jääb ellu Realism on seisukohal, et sõda on maailmas täiesti normaalne nähtus. Seejuures kõige võimsam
Eneseabi -> anarhias Suhtelised kasud Neorealism Struktuur, mitte inimloomus -> neorealism asendas inimloomuse struktuuriga; riigid käituvad niimoodi, sest struktuur sunnib neid Julgeolekudilemma -> võib sageli võidurelvastumiseni Jõudude tasakaal Realismi kriitika: Külma sõja lõpp -> ei suutnud seda ette näha Euroopa IR= Struktuur + riik + DC IR - international relations, struktuur (anarhiline) on konstant, riik on konstant, DC - distribution of midagi-> see on muutuja: bipolaarne, multipolaarne, unipolaarne (kui mõnel riigl on võimalus saada uniks, on realistide arvmus see, et teised riigid hakkavad sellele vastu võitlema) Liberalism Kantiaanlik liberalism Demokraatlik rahu Kaubandus Vastastikkune sõltuvus -> kui riigis midagi toimub, siis see mõjutab sama valdkonda
(üleminekuaeg). Tema isamaalised tekstid on kesksed ärkamisaja tekstid. 13. Romaniline ajalookujutus E. Bornhöhe ja A. Saali teoste näitel Romantism eesti kultuuris 18. saj keskpaik 19. saj keskpaik. Inimese seksuaalsuse kujutamine, avastamine. Inimloomuse tumedm külg. Romantistliku teksti kangelane on pigem Göethe näidenditegelane Götz von Berlichinger või ,,Wertheri kannatustest" Wether. Hakkab vastu teda piiravatele seadustele, ei taha alluda autoriteedile, anarhiline tegutseja. Püüdleb isiksuse vabanemise poole. Wertherlikkus seisneb ülitundlikkuses, intellektuaalsuses, melanhoolsuses, selgetes ideaalides, mille nimel tasub surra. Sellised tüübid on nt Jaanus ,,Tasujast" ning Saali ,,Vambola". Romantilises kirjanduses eksisteerib keegi teine, kes vastandub minale. Võib võtta ka vaenlase kuju. Kannatava rahva idee märterlus. Reeturi v äraandja kuju. Teema on ka
reaalset ja efektiivset kontrolli kahe esimese üle. Tuntud on ka Max Weberi definitsioon: riik on institutsioon, mis omab legaalse vägivalla monopoli oma võimupiirides. Nii või teisiti tähendab riik hierarhilist võimusuhete süsteemi, kus riigivõim kehtestab koostööd ja konkurentsi reguleerivad mängureeglid (seadused) ja tagab, vajadusel sunniaparaati kasutades, nende täitmise. Hierarhiliselt organiseeritud süsteemile vastandub anarhiline süsteem, kus enamasti puuduvad selgepiirilised reeglid (rahvusvaheline õigus on üsna hiline nähtus ja kehtib tänapäevalgi piiratult) – taoline süsteem on paratamatult kaootilisem, igasugune koostöö selles on raskendatud ning hüvede jaotuse pärast tekkivad ja muud konfliktid kipuvad muutuma vägivaldseteks (sõjad). Seejuures ei tähenda hierarhiliselt organiseeritud ja korrastatud riikide teke ja
kus kõik peavad ise kõigega tegelema ● Eneseabi -> anarhias ● Suhtelised kasud Neorealism ● Struktuur, mitte inimloomus -> neorealism asendas inimloomuse struktuuriga; riigid käituvad niimoodi, sest struktuur sunnib neid ● Julgeolekudilemma -> võib sageli võidurelvastumiseni ● Jõudude tasakaal ● Realismi kriitika: - Külma sõja lõpp -> ei suutnud seda ette näha - Euroopa IR= Struktuur + riik + DC IR - international relations, struktuur (anarhiline) on konstant, riik on konstant, DC - distribution of midagi-> see on muutuja: bipolaarne, multipolaarne, unipolaarne (kui mõnel riigl on võimalus saada uniks, on realistide arvmus see, et teised riigid hakkavad sellele vastu võitlema) Liberalism ● Kantiaanlik liberalism - Demokraatlik rahu ● Kaubandus - Vastastikkune sõltuvus -> kui riigis midagi toimub, siis see mõjutab sama valdkonda
(suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupoolest enam-vähem läbi kogu nende ajaloo) killustatus iseseisvateks linnriikideks. Seega võib juba inimtsivilisatsiooni algusaegadel näha kahe erinevat tüüpi poliitilise organisatsiooni vormi kujunemist: a) hierarhiline tsentraliseeritud imperiaalne süsteem, mille puhul lokaalsete kogukondade üle domineerib imperiaalne võimukeskus ning b) anarhiline süsteem, mis koosneb iseseisvatest ja omavahel võitlevatest, ent majanduslikult ja kultuuriliselt tihedalt seotud poliitilisest kogukondadest. 1.1 Egiptus Egiptuse tsivilisatsioon tekkis Niiluse viljakas orus 4 aastatuhande teisel poolel eKr. Maaviljelus Niiluse orus eeldas niisutussüsteemide väljaehitamist ning korrashoidmist. See omakorda eeldab suuremate inimrühmade organiseeritud koostööd – viimane nõuab aga
rikastab luulet. Homeros olevat talle end ilmutanud ja on nüüd enda meelest Rooma Homeros. Roomas esikohal satiiriline värss, siis E loobub sellest. Kirjuttab heksameetrites. Kirjutab didaktilisi teoseid, kus tutvustab Kreeka teaduse saavutusi. Q loob n-ö kirjandusliku koolkonna. Iseloomusta Cicero retoorilist proosat. Millised on Cicero nõudmised kõnele ja kõnemehele? Kuldaeg diktatuuriajastu, meie aja algus. uue perioodi algataja. (106-43). anarhiline ajajärk lõppeb, algab kuldne periood (81-43) Roomlane, kuid mitte eliidist pärit, ta oli kõnepidaja, riigimees, kirjanik. Retooriline proosa on tema ala. Õpetab kuidas kõnesid pidada. Edev. Latras palju. 44-43 ütles Marcus Antoniuse vastu, kes lasi Cicero maha lüüa. ,,De oratore" sisaldab tarkust, kuidas pidada head kõnet: kõnepidaja on ennekõike riigimees, täiusliku kõne saladus võta üks küss ja tee sellest üks suur põhimõtteline küss. Kõnestiil vastavalt eesmärgile a
soovide eiramiseks on utoopiline. 6) Rahvusvaheline poliitika on kõikide sõda kõikide vastu. 7) Riikide tegutsemise aluseks on rahvuslikud huvid. 8) Riigi võimsus ja rahvusvaheline prestiiž tuleneb riigi sõjalisest potentsiaalist. Realistide jaoks ei ole majanduslikul võimsusel mingit tähtsust. 9) Rahvusvaheline süsteem on oma olemuselt anarhiline, kus stabiilsus seisneb vaid jõudude tasakaalus. Siit ilmneb ka vastuolu liberalistidega, kes arvasid, et stabiilsuse tagab õiglus. Realismile on avaldanud suurimat mõju Hobbes ja Machiavelli. Realismi põhiolemus seisneb selles, et riik on rahvusvahelise süsteemi keskne osaleja, kuid samas tunnistatakse teisi osalejaid (nt organisatsioone). Riik seetõttu, et ükski teine osaleja ei oma sellist sõjalist jõudu. Riigijuhtide
Kissinger – iga sajandil ilmub uus riik, kes püüab korraldada maailma oma nägemuste kohaselt) ja geopoliitiline lainetus. Need on sisuliselt Wallersteini (1984) globaalsed tsüklid, ehk riikide tõusud ja mõõnad mille käigus üks või teine riik üritab lõigata kasu ja domineerida maailmas (majanduses, poliitikas, sõjanduses). George Modelski globaalpoliitilised tsüklid, kes püüdis tõestada, et siiani valitsenud ettekujutuse, et rahvusvaheliste suhete süsteem ei ole anarhiline, vaid rahvusvahelistes suhetes valitseb sümmeetria ja seaduspärasused. Need tsüklid algavad 1500 aastal ja on 100 aasta pikkused (pikad lained). Ig tsükkel on seotud maailmavõimuga. Maailmavõimuks on riik, kes kontrollib vähemalt pool „maailmakorda hoidvaid” funktsioone globaalpoliitilises süsteemis. ( Modelski globaalpol. Tsüklid Neli maailmavõimu, mis tuginesid maailmavõimu alustugedele, millele järgnevad globaalsõjad ja rahulepingud ja langused
· Mittekallaletungi leping Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. · Saksamaa läänepiir kuulutati puutumatuks, idapiir pidi jääma "rahumeelselt muudetavaks". · Prantsusmaa soostus tagama Saksa-Poola ja Saksa-Tsehhoslovakkia piiri "puutumatuse" · Poola välisminister Jozef Beck: Saksmaale anti vabad käed idas, vastutasuks rahu eest läänes! Itaalia · Esimese Maailmasõja lõpufaasis kujunes välja anarhiline situatsioon. Sotsialistlik liikumine oli end diskrediteerinud. Anarhistid, sündikalistid. Maapiirkonnad olid "bolseviseerumas". Tehaseid natsionaliseeritakse tööliste initsiatiivil ja maid jagatakse kohati ümber. · Itaallased polnud rahul Versailles' rahuga · Endine sotsialist Benito Mussolini asutas mustsärklaste liikumise. Fasistid. Terroriseerisid poliitilisi vastaseid ja tegelesid "katusepakkumisega". Marss Rooma
Kõige tüüpilisem aeg oli jõuluaegne aeg. Tegelikult oli see kõik väga keeruline nähtus, allumatuse pidu tähendas karneval. Karneval tähendas peapeale keeratud maailma. Karnevali põhiidee seisnes selles, et erines argielus. Allutati argipäeva alluvussüsteem. Maskeerimine tõi endaga kaasa anonüümsuse ja näitleja võis välja astuda oma sotsiaalsest rollist. Karnevali sügavam mõte kui kell käib, siis pöördutakse tagasi argiellu. Keskaegne struktuur oli väga anarhiline. Keskaegne inimene nagu laps, kes vajas vahepeal enda välja elamist, möllamist ja siis tagasi tavaelu juurde pöörduda. Sama toimus ka paljudes religioossetes etendustes. Igal tsunftil oli oma stseen. Vana testamendi tsüklid: maailma loomine, Luciferi põrgusse ajamine, suur veeuputus, Aadam ja Eeva, Paabeli torn, Joosepi lood, jne lood; Uue testamendi tsüklisse kuulusid Ristija Johannese lood, Kristuse ristilöömine jne
Sinna kuulus ka Kivisildnik. Tema esimene raamat ilmub väljaandes ,,Kassett 88", kandes pealkirja ,,Kolmring". Teine raamat, mis ilmub Sinijärve 20 juubeli tähistamiseks, on ,,Vari ja viisnurk" (1991). Teda iseloomustab keskseima terminina sõna ,mäng'. Mäng autoripositsioonidega, autori minaga, keelemäng, kujunditemäng. See autoripositsiooni teisenemine tähendab seda, et noorepõlve loomingust eraldub kaks keskset maski: anarhisti positsioon ja romantilise armastaja positsioon. See anarhiline hoiak, mis tema avakogudes leidub, on suunatud nii ühiskonaa, aga ka kultuuri või kitsamalt traditsiooni vastu. Siin on oma mõjud toonasest underground luulest või punkluulest, siin on tahet hakata vastu institutsioonidele, mis nii või teisiti ühiskonnas eksisteerivad ja kuidagi ette midagi kirjutavad (nt kool). Sinijärv kannab selle põlvkonna ideesid, kes deklareerib, et tahab iseseisev ja suveräänne olla. Selle anarhisti positsiooniga seondub ka kirjanudslik suundumus
See on eneseküllane, autonoomne tegevus, mis allub reeglitele. Mängus on oluline protsess, mitte võit. 32 luulevorm, mis vastab ühiskonna vajadustele/ideaalidele. Selline poeesia on primitiivne; 2) romantiline iroonia on ühiskonnaelust distantseeritud luulevorm. Kuid romantiline poeet on võõrandunud, see luule on negatiivne ühiskonna peegel. Agressiivne, anarhiline, väljendub soov allutada maailm oma võimule; 3) loominguline luule ei peegelda ühiskonna elu ega vastandu sellele, vaid loob oma alternatiivse korra. Luuletaja maailm on ainulaadne. Poeet töötab alati keelega. Luule väärtus on puhtalt keeleline. Uuskriitika vastandub akadeemilisele traditsioonile, humanitaarteadustes valitsevale positivismile, kuid ka kirjandusteaduses valitsevale psühhologismile ja tegeleb allikate ja alltekstide otsimisega, oluline on nende kasutamise viis
Rahumeelne lahendus: inimesed ümber kasvatada või nende geene manipuleerida. (Brrrr... vähemalt nii on seal kirjas) Esimesed 2 põhjust on seostatuvad idealistliku käsitlusega (Inimene on oma loomult hea, sõda saab ära hoida diplomaatia, RV õigus, RV organisatsioonid), kolmas realistlikuga 46 47 (inimene on loomult agressiivne, maailm on anarhiline, sõja hoiab ära vaid jõudude tasakaal,iga riik lähtb omakasust jne.) Ükski kolmest põhjusest ei seleta täielikult ära sõja põhjusi. Sõda on vältimatu, aga nende kolme lahenduse järgimine vähendab sõdade hulka. Kas sõda on õigustatav? Sõda olevat õigustatav järgmistel juhtudel: 1. Enesekaitse doktriin (igaüks võib ennast kaitsta vägivallaga vägivalla vastu) (St Augustine 345-430) ) Kriitika: kust maalt algab ja lõpeb enesekaitse? 2
astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võim on mõistetud kui võimelisus saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides, mis rõhutab võistlevaid seisukohti. Keskkond on vaenulik ja anarhiline. Võimu nähakse eksisteerivat kolmel viisil: teiste üle, koos teistega ja eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees. Normid: Ühiskonna- ja riigielu oluliste regulaatorite hulka kuulub õigus. (sotsiaalne kord) Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete aktsioonide teel.
annaabi.ee 
