...............................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................................................................................................8 Elektromehaanilised mõõteriistad ...................................................................................10 Elektronmõõteriistad.........................................................................................................11 Digitaalsed mõõteriistad .................................................................................................12 Pinge mõõtmine....................................................................................................................12
jne, ning nende vahel ei ole mingit hargnemist. Vool kõikides ahela osades on võrdne I=I 1=I2=I3 (K.I.s); allika kogu klemmipinge võrgub klemmipingete laenguga U=U 1+U2+U3; ahela kogutakistus on takistite summa R=R1+R2+R3; pinged on võrdelised vastavate takistustega U1/R1=U2/R2=U3/R3 Rööpühenduses on takustite algused ühendatud ühte punkti, kuid nende lõpud teisse. Pinged kõikides harudes on samad U1=U2=U3=U, koguvool võrdub üksikute voolude summaga I=I1+I2+I3 (K.I.s); voolud on võrdelised oma juhtivustega I1/G1=I2/G2=I3/G3; ahela kogujuhtivus võrdub nende harude juhtivuste summaga G=G1+G2+G2 Segaühenduseks nim sellist ühendust, mille puhul osad takistid on ühendatud jadamisi, teised aga rööbiti. Kuna neid kombinatsioone on tohutult, siis pole nende lahendamiseks ühtset valemit. Seepärast lahendatakse segeühenduse ülesandeid järk-järgult kasutades jada- ja rööpühenduse valemeid. 6. Voolu soojustoime. Joule-Lenzi seadus
Rs vooluallika sisetakistus Rv ahela välistakistus Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule'iLenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 3. Kirchhoffi seadused. Kirchoffi esimene seadus Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. I1 + I2 = I3 + I4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 + I2 I3 I4 = 0 Kirchoffi teine seadus Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E1+E2=U1+U2+U3+U4 4. Takistus. Juhtivus. Takistite ühendusviisid ja skeemide teisendamine. Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Takistuse mõõtühikoks on oom.
Analoog-digitaalmuunduri peamiseks ülesandeks on analoogsignaali muutmine diskreetseks ja muundamine koodiks. Keerukamates süsteemides on väljundkoodiks kahendkood, mida saab kasutada nii monitori juhtimiseks kui ka mõõtetulemuse edastamiseks mikroprotsessorsüsteemi või arvutisse sidekanalite kaudu Lihtsamate mõõteriistade korral kujutab analoog- digitaalmuundur endast universaalset digitaalvoltmeetrit, mis sisaldab nii juhtimis- kui ka sisendsignaali formeerimisahelaid. Sellise muunduri väljundkoodid on sobitatud vedelkristall- või valgusdioodidel põhineva indikatsioonimooduli juhtimiseks, mis esitab mõõteväärtuse kümnendkoodis. Ideaalse AD-muunduri korral vastab kõigile analoogsisenditele üheselt kindlas mõõtemõtevahemikus piiratud arv digitaalseid väljundkoode. Iga kood vastab kogu mõõtevahemiku mingile osale. Kuna analoogskaala on pidev, digitaalkoodid aga diskreetsed, siis on tegemist kvantimisega, millega kaasneb kvantimisviga.
1) n kus lmp on mõõteriista mõõtepiirkond; n – osuti tähishälbele vastav skaalajaotiste arv. Tehnilistel mõõteriistadel on skaala tavaliselt gradueeritud konkreetsetes mõõtühikutes. Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse ampermeetrit, mis alati lülitatakse vooluringi jadamisi (joon. 1.1). Joonis 1.1. Voolu vahetu mõõtmine Ampermeeter on väikese sisetakistusega mõõteriist, mistõttu tema lülitamine tarbijaga rööbiti põhjustaks vooluringis lühise. Tugev lühisvool aga võib rikkuda mõõteriista. NB! Tingimata jälgida ühendamisel polaarsust, et mitte kahjustada mõõteriista! Alalisvooluringis laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda šundi abil. Ampermeeter ühendatakse šundiga rööbiti (joon. 1.2). 7 Mõõdetav vool I tekitab šundil pingelangu Uš=IRš. Kuna šundi takistus Rš= const, siis
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi.
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi.
· eriotstarbelisteks trafodeks keevitus-, alaldustrafod jm; · mõõtetrafodeks, mida kasutatakse vahelduvvooluahelates koos mõõteriistadega pinge või voolu mõõtmiseks; · väiketrafodeks, mida kasutatakse elektroonika-, automaatika-, raadiotehnikaseadmetes mitmesuguseks otstarbeks. Nende võimsus on väike, kuni mõnisada voltamprit. Sõltuvalt mähiste südamikule asetamise viisist liigitatakse trafosid: · südamiktüüpi trafod, kus mähis ümbritseb südamiku sambaid; · manteltüüpi trafod, kus mähis on osaliselt ümbritsetud terasüdamikust. Mantelsüdamikku kasutatakse eriti väiketrafode puhul. Manteltüüpi trafol on hargnev magnetahel ning mähised asuvad keskmisel sambal, mille ristlõige on kolm korda suurem välimiste sammaste ristlõikest. Trafo magnetahel koostatakse elektrotehnilisest lehtterasest, mis sisaldab kadude vähendamise eesmärgil räni
Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastupidi. Magnetvälja suund m
2. Aktiivsed ja passiivsed füüsikalised suurused. Aktiivse ja passiivse anduri mõiste Aktiivseteks võib lugeda selliseid füüsikalisi suurusi, mida saab muundada mõõteinformatsiooni signaaliks lisaenergiaallikaid kasutamata. Sellisteks suurusteks on temperatuur, jõud, elektrivool ja -pinge, magnetväli, rõhk jt. Passiivsete suuruste mõõtmiseks on vaja kasutada lisaenergiaallikat, mille abil tekitatakse mõõteinformatsiooni signaal. Selliste suuruste hulka kuuluvad elektriline takistus, mahtuvus, induktiivsus, viskoossus, mass jt. Lisaenergiaallika (ergutuse) kasutamisel mõõdetavad passiivsed suurused osalevad mõõteinformatsiooni signaali tekitamisel ning neid võib sellisel juhul vaadelda kui aktiivseid suurusi. Kõik andurid võivad olla kas passiivsed või aktiivsed. Passiivsed andurid muundavad mõõdetava füüsikalise suuruse elektriliseks väljundsignaaliks ilma lisaenergiaallikata,
Induktiivandurid on nihke või pöördenurga mõõtemuundurid. Induktiivanduri talitus põhineb induktiivsuse sõltuvusel süsteemi magnetilisest takistusest. Kasutatakse neid harilikult koos elektrilise mõõtesillaga. Induktiivanduri tööpõhimõte on joonisel 0.2.8. Muutuva õhupiluga δ induktiivanduril on elektritehnilisest terasest (räniga legeeritud süsinikuvaene teras, mida kasutatakse pehmemagnetmaterjalina elektrimasinate ja elektriaparatuuri magnetahelates) südamikule keritud mähis 2. Magnetvoog südamikus sulgub läbi südamiku suhtes liikuva ankru 3. Ankur on mehaaniliselt seotud detailiga mille liikumist või pöördenurka mõõdetakse. Induktiivanduri väljundsignaaliks on voolutugevus mähises st. I = f(δ). Joonisel 0.2.8c on induktiivanduri staatiline karakteristik, mis teatud õhuvahe δ muutumise diapasoonis δmin<δ<δmax on lineaarne ülekandeteguriga k. k = 2Uδ/(ω ω² μoSM ) (3.2.3.) kus:
Automaatsüsteemide funktsionaalsed skeemid ( koosta skeem, kirjelda, võimalik kasutusala laevas): Automaatjuhtimine ja automatiseeritud juhtimine. Sellie skeemi saaks kasutada katlavee taseme reguleerimisel ....näiteks andur mõõdab kui palju on vett katlas ja saadud signaal võimendatakse ja saadetakse edasi näiteks katlavee toite pumbale mis kas annab vett katlasse juurde või siis pump seiskub. Automaatjuhtimine on protsess, mille puhul operatsioonid teostatakse süsteemi abil, mis
Kolmefaasiline generaator 9. Nimetage seadmeid ja protsesse, mis toimivad nii alalis- kui vahelduvvooluga? 1 10. Kas elektriahela arvutustulemused sõltuvad sellest, kas arvutaja arvab voolu positiivse suuna õigesti ära või mitte? Ei sõltu. Voolude tähised ja suunad on vabalt valitavad, kuid tähtis on, et lahendamisel sassi ei aetaks, millised takistused, voolud ja pinged kokku käivad. 11. Kas arvutustehnika kasutamine ülesannete lahendamisel teeb elektrotehnika õppijale selgemaks või segasemaks? Oleneb inimesest, ma arvan. Minu arvates teeb lihtsamaks. 12. Mida kirjeldab aktiivvõimsus vahelduvvooluahelas? Aktiivvõimsus P on keskmine võimsus perioodi kohta. Aktiivvõimsus on vahelduvvoolu võimsuse see osa, mis muutub kas soojuseks, mehaaniliseks tööks või salvestub keemilise energiana. (Soojuslik võimsus eraldub ainult aktiivtakistis). 13
6. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööpühendus. Vooluresonants. Ühine klemmipinge, vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist. Pingega faasis aktiivvooluvektor Ia. Aktiivvooluvektori lõpust joonestatud pingest 90° mahajääv induktiivvoolu I L vektor. Selle lõpust on joonestatud mahtuvusvoolu IC vektor, mis on täpselt vastupidise suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud on kantud vektordiagrammile, saab koguvoolu vektori, kui ühendada koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Faasinihkenurk leitakse avaldisest Vooluresonantsiks nimetatakse sellist olukorda, kui IL=IC, mis tekib siis, kui xL=xC. Niisugusel juhul võivad haruvoolud olla suuremad, kui koguvool. 7. Võimsused vahelduvvooluringis a)Aktiivvõimsus Toiteallikast ei saabu võimsus ühtlase voona, vaid kahe impulsina perioodi vältel.
(neutraalpunkt on nullpunkt). Seega neutraaljuht kolmefaasilises süsteemis on vajalik pinge maandamiseks. 22. Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse? Energiakaod tekivad põhjustatuna takistitest. Takistid on näiteks trafodes, nende mähistes ning samuti ka elektrijuhtmetes. Erinevad takistid kokku tekitavad umbes 15 20 % energiakao elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse. 23. Miks magnetelektriline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge keskväärtust, aga elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge efektiivväärtust? Magnetelektrilises mõõtemehhanismis kasutatakse vooluga mähise ja püsimagneti magnetvälja vastastikust toimet. Liikuvaks osaks on enamasti pool, kuid võib olla ka püsimagnet. Osuti pöördenurk on võrdeline pöördemomendi keskmise väärtusega perioodi kohta. Püsimagneti magnetvoog ja mähise keerdude arv w on konstandid, seega on
kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt Kuivelement (ka patarei) Takisti Lüliti Mõned enamkasutatavad skeemitingmärgid on toodud raamatu sisekaanel. Vooluringi võib vaadelda koosnevana kahest osast: · sisemine osa ehk siseahel, milleks on toite- allikas · ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne.) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on
UC, mis on võrdsed ja vastassuunalised, võivad olla tunduvalt suuremad pingest U, s.o. klemmipingest. Seetõttu nimetataksegi resonantsi jadaühenduse puhul pingeresonantsiks. 5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööplülitus. Vooluresonants. Kuna vooluringi hargnemata osa voolI on kolme voolu geomeetriline summa, millest kaks IL ja IC on resonantsi puhul võrdsed ja vastassuunalised, siis võivad resonantsi korral olla, voolud induktiivsusel ja mahtuvusel märgatavalt suuremad vooluringi summaarsest voolust I. Seetõttu nimetataksegi resonantsi rööpühenduse puhul vooluresonantsiks. 6. Võimsused vahelduvvooluringis. Vahelduvvool- perioodiliselt muutuv vool, mille väärtused korduvad kindla ajavahemiku järel. 7. Kolmefaasiliste vooluringide tähtühendus. Tähtühenduse saamiseks ühendatakse mähiste lõpud ühte ühisesse punkti ehk sõlme N. Samasuguse sõlme N1
Neid terases kadudeks nimetatakse ka magnetiliseks kadudeks kuna on põhjustatud magnetvälja poolt ja nimetatakse tühijooksu kadudeks kuna tühijooksul on vool väike 2 - 10% nimivoolus siis tavaliselt vases kaod tühijooksul jäetakse arvestamata. lühiskatse lühiskatset tehakse mõnigate trafo iseloomustavate andmete saamiseks kuna lühis on trafole ohtlik siis soovitataks katset madalal pingel jälgides, et trafolt läbiv vool ei tohi ületada nimivoolu. Pinget mille juures voolud lühistatud trafo mähistes võrduvad nimivooluga, nimetatakse nimilühispingeks ja väljendatakse tavaliselt primaarnimipinge protsendites. 8.)trafo pinge reguleerimine Tavaliselt jõutrafodel pinge on reguleeritav +-5%, et sellist pinge reguleerimist saavutada on trafo mähistel lisaväljavõtted. Tavaliselt trafodel pinget reguleeritakse trafo pinge vabas olekus kuid kasutatakse ka pingereguleerimist kui trafo on pinge all sel juhul lisatakse trafole ümber lülimiseks lülitite komplekt
ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem
oleks staatoris suur õhuvahe, mis nõrgestaks magnetvälja. On kasulik, kui õhupilu rootori ja staatori vahel on võimalikult väike. Sellepärast kasutataksegi rootorina terassilindrit, kusjuures rootori ja staatori vahele jääb minimaalne õhupilu. Asünkroonmootori skeem Rootori vool indutseeritakse sellisel juhul kogu silindri ruumalas, mis pole aga soovitatav, sest suurima pöördemomendi annavad välispinna lähedased jõud, kuna nende mõjumise õlad on suurimad. Teljelähedased voolud soojendavad asjatult rootorit ja need tuleks kõrvaldada. Seetõttu koostatakse rootori südamik elektrotehnilise terase plekkidest, mille välispinnal on uurded. Uuretes paikneb isoleerimata alumiiniumvarrastest koosnev rootorimähis. Vardad on mõlemast otsast lühistatud alumiiniumrõngastega, mistõttu see mähis meenutab orava jooksuratast. Niisugust rootorit nimetatakse lühisrootoriks. Rootoriplekid pressitakse või kinnitatakse kiilu abil võllile nii, et nad tekitavad
Aegrelee rakendumisel viitega sulguv normaalselt avatud kontakt Aegrelee rakendumisel viitega avanev normaalselt suletud kontakt Aegrelee tagastumisel viitega avanev normaalselt avatud kontakt Tingmärk Tingmärgi tähendus Aegrelee tagastumisel viitega sulguv normaalselt suletud kontakt Maksimaalvoolurelee või jõuahelasse lülitatud elektro- magneti mähis Kontaktori või elektromehaanilise relee mähis Viitega rakendumisel toimiva aegrelee mähis Viitega tagastumisel toimiva aegrelee mähis Pooljuhtdiood Sildlülituses pooljuhtalaldi Türistor Stabilitron pnp-transistor npn-transistor
ning kasutatakse mootorite, ventiilide, soojendite jm sisse- ja väljalülitamiseks Elektromehaanilised täiturid muundavad elektrilise energia mehaaniliseks. Sellisteks täituriteks on erinevad elektrimootorid, millest tuleb pikemalt juttu järgnevates punktides. Elektromagnetilisteks täituriteks on solenoidid ja elektromagnetid, milles on ära kasutatud elektri magnetilised omadused. Solenoid koosneb ferromagnetilisest materjalist südamikust, millele on peale mähitud mähis. Kui sellest mähisest läbi lasta elektrivool, siis tekkib rauast südamiku ümber kas tõmbe –või tõukejõud, mis sunnib juhitavat keha oma asukohta muutma. Peale elektrivoolu katkestamist ennistatakse detaili algne positsioon vedru jõul. Solenoididega on juhitavad väga paljud releed elektrotehnikas, samuti ventiilid hüdro- ja pneumotehnikas jpm. Reguleeritava magnetväljatugevusega solenoide nimetatakse elektromagnetiteks, mida
kolmnurkkujuline ühendus. Nullpunkt ja nulljuhe puuduvad ning kõik kolm juhet on liinijuhtmed. Liinipinge on kolmefaasilisele pingele. Seejuures on ergutusmähis ühendatud käivitustakistiga Rk, ümberlüliti ÜL on seisus võrdne faasipingega U=Uc sest liinipinge on kahe liinijuhtme nt Aja B vaheline pinge. A. Staatori pöördmagnetväli indutseerib käivitusmähises voolu, mille tulemusena tekib pöördemoment 9.Pinge, voolu, võimsuse ja energia mõõtmine alalis ja vahelduvvooluringis. Ampermeetri näidu analoogiliselt olukorrale asünkroonmootoris. Rootori pöörlemiskiirus hakkab suurenema vastavalt määrab tema mõõtemehanismis läbiv vool, ampermeeter tuleb ühendada nii et teda läbib kogu mehaanilisele karakteristikule. Kui rootori kiirus jõuab sünkroonkiiruse lähedale, lülitatakse ümberlüliti ÜL abil
2,01 A kui ka 2,095 A. misest voolutugevusest. 4.2 A-tüüpi määramatus Teisiti kutsutakse seda ka statistiliseks määramatuseks. A-tüüpi määramatus kirjeldab üksiku- te katsetulemuste hajusust. Kui katsetulemused on lähedased, siis on statistiline määramatus väike, sest tulemuste erinevused on väikesed. Tulemuste korral aga, mis erinevad üksteisest palju, on A-tüüpi määramatus suur. A-tüüpi määramatuse analoog vea korral on aritmeetilise keskmise viga, kuid päris sama asjaga tegu pole. Katsepunktide hajusust iseloomustatakse standardhälbega σ. n (xi − xt )2 (x1 − xt )2 + (x2 − xt )2 + . . . + (xi − xt )2 i=1
3. Mis kasu on elektriskeemidest? 4. Struktuurskeem. 5. Põhimõtteskeem. 6. Montaaziskeem. 7. Juht (joonestada tingmärk). 8. Ristuvad juhid (joonestada tingmärk). 9. Kolme juhi hargnemispunkt (joonestada tingmärgid). 10.Nelja juhi hargnemispunkt (joonestada tingmärgid). 11.Kuivelement /ka patarei/ (joonestada tingmärk). 12.Takisti (joonestada tingmärk). 13.Lüliti (joonestada tingmärk). 14.Millest koosneb vooluahel? 15.Millega mõõdetakse elektrivoolu, kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Põhjenda ühendamise viisi. 16.Kuidas saab ampermeetri mõõtepiirkonda laiendada? 17.Nimetada tähised ampermeetri skaalal. 18.Ampertangid. 19.Nimetada tähised voltmeetri skaalal. 20.Millega mõõdetakse elektripinget, kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Põhjenda ühendamise viisi. 7.Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge. 1. Mida on vaja elektromotoorjõu tekitamiseks? 2. Mida nimetatakse elektromotoorjõuks (emj.)? 3. Kuidas emj
P. 1.4.25), mis seostab mõõtevahendite riiklike või rahvusvaheliste etalonide või füüsikaliste lähikonstantide- või omadustega. 43. MÕÕTEVAHENDID 44. Mõõtevahend Mõõtevahend on seade mõõtmise sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega. Mõõtevahend kehastab ja taastekitab mõõdiseid, aga ka mõõdistevahelisi seoseid. Termin mõõtevahend on üldmõiste ja see haarab neid metreoloogiliste omadustega tehnilisi vahendeid, nagu mõõte, mõõteriisti, mõõtemuundureid, abimõõtevahendeid jt. vahendeid, mis hoiavad ja reprodutseerivad mõõtesuuruse ühikut. Harilikult on mõõtevahendid suuremate mõõtekoosluste, nagu mõõteseadmete, -komplekside ja -süsteemide funktsionaalseteks koostisosadeks. 45 Mõõtemuundur Mõõtemuundur on mõõtevahend, mis väljastab sisendsuurusest kindlal viisil sõltuva väljundsuuruse signaali. Mõõtemuundurid jagunevad tavaliselt vahe-, edastus- ja mastaabimuunduriteks
Kui mõõtesuurust esindavate tõeliste väärtuste piirkond ei ole võrreldes mõõtemääramatusega väike, siis on suuruse mõõdiseks sageli tõeliste väärtuste aritmeetiline keskmine või mediaan. Guide on Uncertainty of Measurement järgi kasutatakse mõõdise asemel termineid mõõtetulemus ja mõõtesuuruse väärtuse hinnang või lihtsalt mõõtesuuruse hinnang. Mõõteriista näit - mõõteriista skaalalt/ekraanilt saadud väärtus. Võib olla otse mõõtühikuna analoog või digitaal (arv) kujul või suhteline väärtus. 3. MÕÕTMISE TÄPSUSEGA SEOTUD MÕISTED Täpsus - identsete materjalidega ja määratletud tingimustel mitu korda praktiliselt protseduuri rakendades saadud tulemuste lähedus. Mõõtetäpsus - suuruse tõelise väärtuse ja mõõtetulemuse lähedusaste. Mõiste "mõõtetäpsus" ei kuulu suuruste hulka ja sellel puudub arvväärtus. Öeldakse, et mõõtmine on seda täpsem, mida väiksem on mõõtemääramatus.
F jõud viga f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment hõõre k tegur L induktiivsus haru L1,2,3 kolmefaasiline ahel lekketegur M pöördemoment magnetvoog m faaside arv, mass temperatuur n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng 6 Lühendid A amper M mega = 106 (eesliide) ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud
Valguse toimel suureneb fototakistis laengukandjate arv ja nende liikuvus, mistõttu takistus väheneb. 32. Induktiivelemendid, milleks kasutatakse? Induktiivelemendid – elemendid mida iseloomustab induktiivsus. Kõige lihtsam induktiivelement on pool. Skeemides tähistatakse tähega L. Drossel- elemendid, mida kasutatakse voolukõikumiste silumiseks. Kuju ja mähkimisviisi järgi saab eristada järgmisi mähiseid (poole): ühe- ja mitmekihiline mähis; tihe mähis (keerd keeru kõrvale); samm-mähis (juhtme läbimõõdust suurema sammuga); sektsioonmähis (koosneb mitmest jadamisi ühendatud ühistelgsest mähisest); ristmähis (naaberkihtide keerud asetsevad omavahel nurgi); vabamähis (traat keritakse korrapäratult poolialusele); sümmeetriline mähis (saadakse kahe traadi korraga kerimisel. Ühe traadi lõpp ja teise algus moodustavad siis pooli keskharundi). 33. Mis on pooljuht?
kontaktori kasutamisel mootori juhtimiseks komplekteeritakse ta enamasti tõmbereleedega Tulemust nim. Magnetkäivitiks või kontaktorkaitselülitiks Lihtne kontaktoriga ühendus · Termorelee · Kaitselüliti · Mootori juhtimisplokk · Elektrooniline liigkoormusrelee · Taimer · Liigpingekaitsmed · ... Kontaktori põhiosad · Magnetahel, mis on liikumatust ja liikuvast osast(ankrust) koosnev elektromagneti südamikuks · Elektromagneti mähis · Liikuvad ja liikumatud kontaktid Kontaktori rakendumine kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti.Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut. Algasendi taastamine pinge katkemine mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu ja abikontaktorid taastavad oma esialgse asendi Erinevad kontaktorid: · Mähise pinge suurus
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust
EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-40mV), elektrokeemilised andurid, pH meeter (100mV)
Ekraanile langevate elektronide energiast muutub valguseks 2...3%, ülejäänu aga üksnes kuumutab ekraani. Kuumenemise tulemusena luminofoor vananeb ja ekraan tuhmub. Samuti võib tugeva vooluga paigalseisev kiir ekraani langemispunktis "läbi põletada". Seepärast on ekraani säilitamise eesmärgil soovitav kasutada võimalikult väikest heledust. 4.3.8.1 Ostsilloskoobitorud Ostsilloskoobitorud on elektronkiiretorud, mida kasutatakse ostsilloskoopides kiiresti muutvate pingete ja voolud jälgimiseks. Suurema sagedusega tööpiirkonna tagamiseks kasutatakse neis elektrostaatilist hälvitussüsteemi. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 29 (43) Muutuvate pingete uurimisel ostsilloskoobiga rakendatakse uuritav pinge y-teljelistele plaatidele, x-teljelistele plaatidele aga antakse ajaliselt lineaarse laotuse saamiseks hammaspinge.