Ammoniaak ja ammooniumühendid (0)

TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ
KODUTÖÖ nr. 2
Sisejõudude süsteem ja epüürid
Juhendaja : emeriitprofessor Maido  Ajaots
Kuressaare 2012
 
Kood: 111972
Arvutan algandmed.
α° = (16,5 + 7 * 1,5)° = 27°
Xp = (3,475 - 7 * 0,275) = 1,55 m
XF2 =  (3,5 + 2 * 0,1) = 3,7 m
XF3 = (4,75 + 2 * 0,075) = 4,9 m
M = (1 + 2 * 0,5) = 2 kNm
Leian tasapinna sihis mõjuva jõu (Fpike).
Leian ülessuunas mõjuva jõu.
Leian rõhu tekitatud jõu pikkuse pinnal.
Xr = 4,9 – 1,55 = 2,45 m
Leian rõhu tekitatud jõu.
F = 4 * 2,45 = 9,8 kN
Leian kogu ülalt alla mõjuva jõu (ilma momendita).
9,8 + 4 + 6 – 11,345 =  8,455 kN
Leian resultantjõu lõigul Xf2 (ilma momendita).
R2 = 22,5752 + 11,3452 = 638,34
R = √638,34 ≈ 25,3 kN
2
Talale mõjuvad jõud ja moment
Jõudude epüür
Momendi epüür
3
Suurima  nihkepinge  ehk kolmas tugevusteooria.
Piirseisund tekib siis (sõltumatult pindsuse liigist), kui suurim nihkepinge antud punktis 
saavutab teatud piirväärtuse: 
(sõltumatult teisest pinge- ja deformatsiooni komponentidest).
Liitpingsuse suurim nihkepinge:
Ekvivalentse joonpinguse suurim nihkepinge:
Teooria   annab  häid   tulemusi   tasandpinguses  sitkete  materjalide  puhul,   mille  käitumine 
tõmbel ja  survel  on ühesugune ja piirseisundiks on voolamine (teras).
σ – normaalpinge ( pikkepinge )
τ – tangentsiaalpinge (nihkepinge)
4