TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut YKA3411 Instrumentaalanalüüs GK Tundmatu segu analüüs gaasikromatograafia abil Õpperühm: LAAB32 Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 27.10.2020 1 Töö eesmärk Tundmatu segu kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs gaasikromatograafia abil. 2 Töö käik OSA 1 – Alkaanide (C6 – C12) segu analüüs Viia läbi kromatograafiline analüüs alkaanide seguga. Teades kandegaasi joonkiirus, arvutada t0. Printida välja saadud kromatogramm ja määrata iga alkaani retentsiooniaeg ning arvutada parandatud retensiooniaeg. OSA 2 – Tundmatu segu analüüs ja idintifitseerimine (kvalitatiivne analüüs) Kasutades samu lahutustingimusi viia läbi analüüs tundmatu seguga (teha 3 paralleeli). Tarkvaraabil määrata piigide retentsiooniaeg, pindala (A) ja piigi laius nulljoone juures. Arvutada keskmine väärtus, standar...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Inseneriteaduskond Energiatehnoloogia instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Aururõhu määramine Üliõpilased: Juhendaja: Rivo Rannaveski, doktorant Õpperühm: EACB Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2018 Töö eesmärk Praktiliste mõõtmiste tulemuste saamine ning mõõdetud tulemuste võrdlus teoreetiliste tulemustega. Mõõtetulemuste usaldusväärsuse ja tekkivate mõõtemääramatuste võimalike põhjuste hindamine. Katseseadme skeem Joonis 1. Katseseade ERAVAP aine aururõhu määramiseks Kasutatav standard ja mõõtemetoodika Kasutasime standardit ASTM D6378 Curve, kuna selle meetodi puhul ei ole vaja proovi eelnevalt prepareerida. Standard töötab kolmekordse paisumise meetodiga ning mõõdab iga paisumise puhul rõhku, ...
Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi : Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused. Analüütilise keemia meetodid : Osa on kvalitatiivse analüüsi meetodid,teised kvantitatiivse analüüsi meetodid Mõned annavad mõlemat informatsiooni GC/MS- gaaskromatograafia massspektromeetria-meetod sisaldab eraldamist (gaaskromatograafia) ja spektraalset meetodit (massspektromeetria).Väga võimas analüütiline meetod. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon : Gravimeetria- meetodid põhinevad massi mõõtmisel; Tiitrimeetria- põhinevad ruumala mõõtmisel; Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel;
7. Metüleerimise toimumist kontrolliti TLC analüüsiga. Plaadile kanti metüleeritud proov ja rasvhappe standard. Metüülestri vähepolaarsem plekk oli kõrgemal kui polaarema rasvhappe standardi plekk. Plekid olid enam-vähem ühesuurused. 8. Metüleeritud rasvhapetega viidi läbi GC (gaaskromatograafia) TLC plaadid Identifitseeritud ühendid: Ret. Rasvha Kaksikside Nimi Pindala RH-de M=g/m aeg pe med omava ol heline % koossei s
sorbtsioon/desorbtsioonMobiilne faas e. eluentStatsionaarne faas e. kolonni täidismaterjalAine retensiooniruumala ; mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik poole aine koguse elueerimiseks kolonnist Kromatograafia tüübid: Ioonvahetus kromatograafia: *Komponendid liiguvad piki kolonni, rohkem kinni peetud komponent asendab vähema. *Näiteks vee pehmendamine, ioonvahetuskolonniga; *ei saa komponente täielikult lahutada; *kolonni pikendamine ei mõju -Gaaskromatograafia: -Vedelikkromatograafia (LC): A on väga väike, B ja C on väikesed, sest vedelikes on difusioon palju väiksem kui gaasides. -Elektroforees:Meetodid: Paber-, geel-, kapillaarelektroforees Põhimõte: elektrivoolu toimel liiguvad ioonid, aminohapped või valgud läbi keskkonna (statsionaarse faasi) või läbi kapillaari. Selle protsessi käigus liiguvad ioonid erinevate kiirustega ja on eraldatavad. Kasutamine: DNA, RNA, ioonsed ühendid
amiide ja estreid ja aminorühmad moodsutavad Schiffi aluseid ja amiide. Unikaalsed ehk külgahelate reaktsioonid, kus Cys jäägid võivad moodustada disulfiide ning kergesti alluda alküleerimisele ja mõned reaktsioonid on omased vaid kindlale külgahela tüübile. Ninhüdriin reaktsioon aminohapete detekteerimiseks ja kvantitatiivseks määramiseks. Meetodid: ioonvahetus-kromatograafia, kõrgsurve vedelik-kromatograafia (HPLC), gaaskromatograafia (GC). (Kromatograafia keemiliste ühendite või ioonide füüsikalis.keemiline üksteiusest lahutamine, mis põhineb aineosakeste korduval ümberjaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel.) 4. Aminohapete stereokeemia suhteline (D/L) ja absoluutne (S/R) konfiguratsioon ja kuidas seda määrata. D,L-nomenklatuur baseerub D- ja L-glütseeraldehüüdi stereokeemial ning R,S-nomenklatuur on ülimuslik, kuna võimaldab ühemõtteliselt nimetada ka kahe kiraalse tsentriga aminohappeid.
mitmekordne sorbtsioon/desorbtsioonMobiilne faas e. eluentStatsionaarne faas e. kolonni täidismaterjalAine retensiooniruumala ; mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik poole aine koguse elueerimiseks kolonnist Kromatograafia tüübid- Ioonvahetus kromatograafia: Komponendid liiguvad piki kolonni, rohkem kinni peetud komponent asendab vähema. Näiteks vee pehmendamine, ioonvahetuskolonniga; ei saa komponente täielikult lahutada; kolonni pikendamine ei mõju Gaaskromatograafia: Vedelikkromatograafia (LC): A on väga väike, B ja C on väikesed, sest vedelikes on difusioon palju väiksem kui gaasides. Elektroforees: Meetodid: Paber-, geel-, kapillaarelektroforees Põhimõte: elektrivoolu toimel liiguvad ioonid, aminohapped või valgud läbi keskkonna (statsionaarse faasi) või läbi kapillaari. Selle protsessi käigus liiguvad ioonid erinevate kiirustega ja on eraldatavad. Kasutamine: DNA, RNA, ioonsed ühendid
liikuvas faasis. Mida sarnasem on liikuva faasi polaarsus liikumatu faasi polaarsusele, seda suurem elueeriv jõud ehk võime kanda ainet läbi liikumatu faasi. See tähendab, et kromatografeeritav aine ja liikuv faas konkureerivad üksteisega liikumatu faasi pinna pärast. Mida lähedasemad on liikumatu faasi ja uuritava aine polaarsused, seda paremini seondub aine liikumatule faasile. 3.1 Kromatograafia liigid. Agregaatoleku järgi 1) gaaskromatograafia liikuvaks faasiks on sobiv gaas, nt lämmastik,vesinik või heelium. Solvendiks võib olla vesi, benseen vms; 2) vedelikkromatograafia; 3) gaas-vedelikkromatograafia tegemist kromatograafia eriliigiga. Kolonn on täidetud tahke kandja osakestega, millele on kantud vedel faas. Absorbeerub vedelas faasis, mitte tahkel. Liikumatu faasi ja aine vastasmõju järgi 1) molekulaarkromatograafia see on kromatograafia liik, millest enamasti räägime. Sorbaat on
Sellist kromatograafiat nimetatakse preparatiivseks. Analüütilise kromatograafia puhul on eesmärgiks aine olemasolu ja hulga määramine segus. Statsionaarne faas võib olla paber (paberkromatograafia) või õhuke poorse aine kiht metall- või klaasplaadil (õhukese kihi kromatograafia), täidisena kolonnis (kolonnkromatograafia) või kantud peene toru siseseintele (kapillaarkromatograafia). Mobiilne faas võib olla vedel (vedelikkromatograafia), gaasiline (gaaskromatograafia) või superkriitilises olekus (superkriitilise fluidumi kromatograafia). http://tera.chem.ut.ee/~koit/arstpr/krom.pdf Kromatograafia on andnud väga efektiivsed meetodid, mida kasutatakse peaaegu kõigis keemialaborites. Umbes kolmandik kõigist analüüsidest tehakse tänapäeval kromatograafia abil. Välja on arendatud automatiseeritud ja arvuti poolt juhitavad kromatograafilised seadmed spetsiifiliste
...................................... 20 4.5 Aatomemissioonspektroskoopia (AES) ........................................................ 21 4.6 Aatom-massispektroskoopia ......................................................................... 21 4.7 Röntgenfluorestsents spektroskoopia (XRF) ................................................ 22 5 Kromatograafia ................................................................................................. 22 5.1 Gaaskromatograafia ...................................................................................... 24 5.2 Vedelikkromatograafia .................................................................................. 24 5.3 Ioonkromatograafia ....................................................................................... 25 5.4 Ainete identifitseerimine mass-spektromeetriliselt ....................................... 26
katoodile; pH>pI laeng ,,-", liigub anoodile. 3. Aminohapete keemilised reaktsioonid. Üldreaktsioonid karboksüül- ja aminorühmade reaktsioonid. Karboksüülrühmad moodustavad amiide ja estreid; aminorühmad moodustavad Schiff'i aluseid ja amiide. Unikaalsed reaktsioonid külgahelate reaktsioonid. Aminohapete segude analüüsil kasutatakse järgmisi kromatograafilisi meetodeid: ioonvahetus-kromatograafia; kõrgsurve vedelik-kromatograafia (HPLC); gaaskromatograafia (GC). 4. Aminohapete stereokeemia. Kõik aminohapped peale glütsiini on kiraalsed, kuna nende alfa-süsinik on asümmeetriline. D,L nomenklatuur baseerub D- ja L-glütseraalaldehüüdi stereokeemial (L H paremal; D H vasakul), looduses domineerivad L-aminohapped. R,S nomenklatuur on ülimuslik, kuna võimaldab ühemõtteliselt nimetada ka kahe kiraalse tsentriga aminohappeid
piirkonna aktiveerumine toimub kiiresti (10 min), hiljem aktiveeruvad nitraadi reduktaas, LHC valgud, peroksüdaas, ekstensiini sünteesi geenid jt. Toimub transkriptsiooni aktivatsioon ja mRNA stabiilsuse suurenemine. Etüleen (C2H4) Etüleeni mõju taimede kasvule ja morfogeneesile (kasvu vähenemine, lateraalne kasv, idandite tipu suurenenud kõverdus) avastati D. Neljubovi poolt 1901.a. Et taimed sünteesivad etüleeni tehti kindlaks 1934 a. R. Gane poolt. Gaaskromatograafia kasutuselevõtt võimaldas uurida sünteesitava etüleeni koguseid, sünteesi piirkonda taimes, sünteesi sõltuvust arengust ning keskkonnast. Etüleeni võivad sünteesida kõik taime organid, kuid vananevates kudedes, eriti mahlakates viljades on kontsentratsioon suurem. Produktsiooni keskmine intensiivsus lehtedes ~0.4 nl g-1h-1 kohta. Idandites on peamiseks sünteesi kohaks SAM, kaheidulehelistel sõlmekohad. Kõige suurem produtseeritava etüleeni kogus on leitud Vanda sp. orhideedel
Alljärgnevalt on lühidalt iseloomustatud mõningaid neist. Spektraalanalüüs. Põhineb aine kiirgusspektri (või neeldumisspektri) uurimisele.Analüüsitav proov ergastatakse (näiteks kaarleegis), prisma abil saadakse spekter.Kvalitatiivsel analüüsil on oluline, millised spektrijooned saadi, kvantitatiivsel analüüsil - spektrijoonte intensiivsus. Kromatograafiline analüüs. Uuritakse aine adsorptsiooni mitmesugustel adsorbentidel.Kromatograafial on palju alaliike.Väga levinud on gaaskromatograafia (eriti orgaaniliste ainete analüüsil).Põhineb lenduvate ainete erineval jaotumisel (kinnipidamisel) adsorbendi pinnal.Registreeritakse üksikute komponentide väljumine kolonnist. Kvalitatiivsel analüüsil on oluline väljumisaeg, kvantitatiivsel - "piigi" pindala (kõrgus). Kolorimeetriline analüüs (optiline meetod). On kvantitatiivse analüüsi meetod, mille puhul määratava aine hulga üle otsustatakse lahuse värvuse intensiivsuse järgi
disulfiide ning kergesti alluda alküleerimisele. Mõned reaktsioonid on spetsiifiliselt omased kindlatele külgahela tüüpidele. Aminohappeid lahutatakse kromatograafilistel meetoditel mis põhinevad aineosakeste korduval ümberjaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Aminohapete segude analüüsil kasutatakse kromatograafilisi meetodeid: ioonvahetus- kromatograafia, kõrgsurve vedelik-kromatograafia ja gaaskromatograafia. 3. Aminohapete stereokeemia suhteline (D/L) ja absoluutne (S/R) konfiguratsioon ja kuidas seda määrata. Kõik aminohapped peale glütsiini on kiraalsed kuna nende -süsinik on asümmeetriline (omab 4. erinevat asendajat). D,L nomenklatuur baseerub D- ja L- glütseeraldehüüdi stereokeemial Absoluutse konfiguratsioon Vaadatakse kiraalsest tsentrist nõrgima
Diagnostika. Mikroskoopia võib olla kasulik (värvuvad küll korrapäratult ja kehvasti, aga pleomorfsed G- pulgad on informatiivsed). Kultuuri tuleb kultiveerida hapnikuvabalt ja niiskelt, külvata spetsiaalsetele anaeroobide söödetele. Materjal ei tohi normaalse mikroflooraga kontamineeruda. Bacteroides kasvab kiiresti (kuni 2 päeva), teised aeglasemalt. Selektiivsed söötmed, näiteks sapiga rikastatud. Biokeemiliselt: kommertskitid on olemas. Metaboolsete produktide hindamiseks gaaskromatograafia. Ravi ja profülaktika. Antibiootikumravi ja kirurgiline sekkumine tõsiste anaeroobsete infektsioonide ravis. B. fragilis grupi, paljud Prevotella ja Porphyromonase liigid, mõned Fusobacteriumid toodavad β-laktamaase. Parima aktiivsusega G- anaeroobsete pulkade vastu on metronidasool, karbapeneemid (imipenem), β-laktaam+inhibiitor. Plasmiidvahendatud resistentsus Bacteroidesel klindamütsiini suhtes kasvab.
annaabi.ee 
