oli Verine Pühapäev. Sõdurid avasid tule sealse rahumeelse demonstratsiooni pihta, mille tagajärjel sai surma üle 1000 inimese ja haavata ligikaudu 5000. Seejärel puhkesid protestimeeleavaldused kogu Venemaal ja Eestis, peamiselt Tallinnas. Korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga ja muud rahutused. Rahuldused ei piirdunud vaid linnasiseselt, vaid levisid ka väljapoole pealinnast, haarates vabrikutöölisi, ametnikke ja käsitöölisi linnades, tudengeid ja õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Samaaegselt teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevasteks, maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Kuid kas sellest kujunes sündmus, mis edendas Eesti elu või tähendas see kõik hoopis vastupidist.
Millal valitsus tagasi astub? Kui tekib peaministri umbusaldus. Millised on valitsuse ülesanded? Õigusalane tegevus, majandus, sotsiaalne heaolu ja kultuur, välissuhted. Kui palju võib Eestis olla maksimaalselt ministreid? See loetelu pole seadusega määratud. Millest räägitakse, kui räägitakse ministriportfellidest? See tähendab, et koos ametikohaa saab minister ka õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd. Miks töötab valitsuse juures palju ametnikke? Sest valitsusel on nii palju erinevaid valdkondi ja ülesandeid, et nad palkavad selleks ametnikke. Miks ametnikus seoses valitsuse vahetamisega ei muutu? Sest valitsuse vahetusega jäävad ülesanded ikkagi samaks. Üheparteiline valitsus - kui valitsuse ministrid kuuluvad ühte erakonda Koalitsioonivalitsus - kui valitsuses on erinevatest erakondadest ministrid Valitsuskoalitsioon - erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks
demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Atika kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ning seal oma ettepanekutega ka esineda. Kogu nõukogu, riigiametnike ja strateegide süsteem pidi alluma rahvakoosoleku otsustele. Ametnikke ei valitud enam hääletamise, vaid liisuheitmisega. Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega. Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said riigikassast ka natuke palka, sest vaesematel kodanikel oleks olnud muidu raske oma põhitöö kõrvale jätta, et riigiasjadega tegeleda. Nii said ka vaesed kodanikud osaleda riigi juhtimises. Riigis kehtis otsene demokraatia. Periklest peetakse Ateena kõige edukamaks juhiks. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu
ühiskonnas reform- parlamentalism- 1) ablosutismiajastul *kuulus kogu võim kunungale, tsaarile, sultanile *valitseja tegi seadusi ainuisikuliselt, ka ministrid jms pidid talle alluma *ustav ametnikkond toetas kuningat *alaline sõjavägi *seiskuslik kord *merkantilism 2)parlament tegi seadusi, kehtestas makse ja andus kuningale täitevvõimu. Kuningas valis ametnikke ja juhtatas armeed, aga pidi siiski alluma õigustele/seadustele. Samuti eksisteeris valiaskond kes valis ametnikke parlamendi alamkotta. 3)prantsusmaal algas absolutism louis XIII ajal. ta võis üksi otsustada kõikide riigiasjade üle, ainult uusi makse ei tohtind kehtestada ilma generalstaatide nõusolekuta. seisuste esinduskogu saatis ta aga laiali. kunigas ise polnud huvitatud valitsemisest, seega tema asemel valitses riiki esimene kardinal richelieu, kes oli väga arukas valitseja
Ühiskond lähtub ülesannete püstitamisel vajadusest parandada ja kindlustada oma kodanike sotsiaalset seisundit, tagada inimesele võimalus edukalt eluga toime tulla. Selleks, et tegeleda inimese ja tema probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada saada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla. Kuidas seda välja selgitada? Selleks on vaja ametnikke, kes tegelevad andmete kogumise ning probleemide väljatoomisega ja saadud andmete grupeerimisega. Seejärel inimesi, kes saadud infot analüüsivad ning siis töötajad, kes saadud andmete alusel koostavad tegevuskavad ja -programmid, milliseid teenuseid ja toetusi inimestele pakkuda. Kui nüüd on otsustatud, millist programmi või kava ellu viima hakata on vaja ametnikke, kes klientidega tegelema hakkavad, et välja selgitada, kes on esitatud tingimustele vastav. Sageli
Bloombergis. Uudse elustiili järgi hoiduvad Vene superrikkad ekstravagantsetest reisidest ja seltskonnaüritustest, kulutades rohkem aega kodus pere keskel. Tagajärjena oodatakse Venemaa 5.7 miljardi dollari suurusel luksturul tänavu müügi vähenemist 66% võrra. Kui osa süüd kokkuhoidlikumast käitumisest läheb kahanenud varanduse arvele, siis teatud määral mängib rolli ka poliitika. Kuna paljud oligarhid otsivad Lääne kreeditoride eest riiklikku kaitset, ei soovi nad ametnikke oma pillava eluga vihale ajada. Medvedev tegi aga oma hiljutises pöördumises selgeks, et Kreml ei saa enam oligarhide päästmist jätkata. Pigem ootab president nüüd nendepoolset moraalsete kohustuste täitmist, kutsudes ärieliiti keskenduma rohkem oma ettevõttele ja töötajatele ning vähem isiklikule heaolule. ,,Mitte kusagil maailmas pole vist ettevõtlus viimasel ajal arenenud nii jõudsalt nagu Venemaal, mille tulemusel on
FRIEDRICH WILHELM I Valitsusaeg 1713-1740 Riik Preisimaa Iseloomustus inimesena Põlgas valgustusaja teadlasi. Oli kitsi Iseloomustus valitsejana Karm ja äärmiselt kitsi. Kehtestas sõjaväekohustuse. Nõudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist. Karistas eksinud ametnikke valjult. FRIEDRICH II Valitusaeg 1740-1780 Riik Preisimaa Iseloomustus inimesena Oli huvitatud muusikas ja kirjandusest. Oli lummatud prantsuse keelest. Iseloomustus valitsejana Süvenes ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik. Kuulutas välja usuvabaduse. Keelas kohtutes piinamised. JOSEPH II Valitsusaeg 1780-1790 Riik Austria Iseloomustus inimesena Huvitus talupoegade käekäigust, pooldas usuvabadust
ülesandeid, milleks usaldatud amet mind kohustab. Tean, et avaliku teenistuse eetikakoodeksi ja teenistuskohustuste rikkumise eest on seadus kehtestanud vastutuse.» Vande andja kirjutab vandetekstile alla, märkides ära ka vande andmise kuupäeva. 21. Konkursita teenistusse võtmine Avaliku konkursita võib ametisse nimetada: 1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja Riigikontrolli ametnikke; 2) Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavaid ametnikke; 3) peaministri ja ministrite nõunikke ja abisid ning peaministri poolt ametisse nimetatavaid isikuid; 4) ajutisi asendajaid; 5) kohusetäitjaid konkursi korras täidetavale vabale ametikohale; 6) ametialase edutamise korras; 22. Konkursi väljakuulutamine Avaliku konkursi ametniku vabale ametikohale kuulutab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded välja riigisekretär vastava ametniku ametisse nimetamise õigust omava isiku
Professionaalsus Reeglid Patoloogia ehk bürokraatia ebaefektiivus Ametnikkond on püsiv Arvukus bürokraate on palju Bürokraatia funktsioonid Poliitika elluviimine Süsteemi stabiliseerija Vahekohtunikuks olemine (rahva ja riigivõimu vahel) Ametnikkonna taastootmine ja arendamine (koolitused) Ametnike värbamine Avalik konkurss Nõuded: kodakondsus, kõrgharidus vastaval erialal Eestis on ametnikke umbes 20 000 Bürokraadi nimetab ametisse valitsus ja tippametnike puhul võib ka sekkuda riigikogu või riigipea Järelvalve ametnike üle Sisekontroll Poliitiline kontroll Õiguslik kontroll Milleks on vaja järelvalvet? On vaja kontrollida, et ametnik töötaks avalikkuse huvides Võimalikud ohud: · Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil · Altkäemaks - tasu ebaseadusliku teo
Kuidas nimetati erinevates maades absolutistlikke valitsejaid? Venemaa: tsaar / Türgi:sultan / Euroopa: Kuningas Miks vajas kuningas ametnikke? Et koos nendega arutada läbi uusi seadusi ja makse mis ta kehtestada tahtis. Miks oli alaline armee kasulikum palgaarmeest? a) Kuna nad olid koguaeg olemasja valmis rünnakuks b)nad olid ühte värvi riietes ja samade relvadega mis kõik oli riigipoolt Too näiteid euroopas rahvastest kellel ei olnud oma riiki? Bulgaaria,Leedu,Ukraina,Valgevene Kuidas põhjendas J.B.Bossuet monarhia olemasolu? Kuna monarhia lähtub isalikust võimust, ning kõik on sündinud alamatena. Isalik võim
PÄIKESEKUNINGAS LOUIS XIV PRANTSUSMAAL JANMAR TORN 7.KLASS MÕNISTE KOOL ABSOLUTISMI KUJUNEMINE • Absolutism – riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. • Kuningal on õigus anda välja seadusi, otsustada sõja ja rahu üle, Nimetada ametisse ministreid ja ametnikke. • Maksude kehtestamises pidi kuulama generaalstaatide nõudeid. KARDINAL RICHELIEU • Prantsusmaa esimene minister. • Asendas kõrgaadlist. Ametnikud lojaalsemate Väikeaadlike ja linnakodanikega. LOUIS XIV VALITSEMISAEG • Sai troonile 5-aastaselt 1643. Aastal. • Tema eest valitses regent – kardinal Mazarin. • Asus valitsema 23-aastaselt 1661 aastal. • Võttis riigivalitsemise enda kätte. ÕUKOND
Võimukorraldus (1629-1699) Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu. Kõrgeim valitsusametnik 22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner. Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest. Rüütelkonnad Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku
Samuti inimesed ei teadnud enam kas politseinikud pigistasid silma kinni ainult liiklurikkumistel, samuti võisid nad ka suurema raha summa eest salata suuremat kuritegu- mõrvad, vargused, jne. Ka see võis politsei mainet kahjustada, et ei teatud kas kõik altkäemaksu võtjad said oma teenitud karistuse või on siiani vabaduses ja tegutsevad sama plaani järgi edasi. Kuid kahjuks pean tõdema, et negatiivselt pani politseisse suhtuma ka meedia- räägiti ainult halba ja unustati, et enamus ametnikke tegutses üllal eesmärgil. Politsei vaatenurgast oli see sündmus nii negatiivne, kuid samas ka positiivne. Negatiivne kindlasti sellepärast, et politsei maine sai rikutud ja rahvas ei usaldanud ametnikke niipalju kui varem. Samuti need vormikandjad, kes jäid altkäemaksu võtmisega vahele mõtlesid ainult iseenda heaolule, kuna nad ei arvestanud mis saab siis kui see kõik peaks avalikuks tulema- maine langus ja muu sellega kaasnev. Politseile valmistas ka kindlasti
Loodi samuti ühtne rahvuskubermang. 2) Eesti autonoomiat ohustasid tagendatud vene ametnikud, kes eestlaste üle kaebasid. Eesti autonoomiat ohustas siis veel pinge riigis, mida tekitas Maapäeva valimiste välja kuulutamine. Vene soldatid ning ka enamlased kujutasid samuti ohtu, kuna paljudele nendest ei meeldinud Eestis toimuvad muutused. Ka nõukogud hakkasid Ajutist Valitsust ning eestlastest ametnikke maha tegema. 3) Enamlaste populaarsust suurendas Venemaa sõjaline ebaedu. Inimestele meeldis loosung nimega ,,Sõda maha". Ka tööstusetevõtete evakueerimisne aitas sellele kaasa. Paljud teised parteid ühinesid enamlastega, kuna neile avaldati survet. 4) Muutusid enamlaste reformid. Kõrgeimaks seadusandlikuks asutuseks tõusis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. Kõrgemad käsud tulid siiski Petrogradist. Kärbiti samuti kodanikuõigusi (keelustati poliitilised koosolekud)
(õpik, lk 95 137) Valitsemine KOLM KÜSIMUST Kes valitseb? Kuidas valitsetakse? Mida otsustatakse? - Vastus esimesele võib olla erinev, sest erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised (konstitutsionalism) PRESIDENTALISM Levinud L-Am., P-Afr., Kesk-Aasias
üle karjase peres, jumalad on otsustanud, et need karjaselapsed peavad kohtuma, sest nende armastus on püha, selgub, et nad on linnast pärit aristokraatide lapsed ning kuidas nad lõpuks abielluvad ja jäävad maale elama, sest see on puhas ja rikkumata keskkond, oma loomult jumalaid kummardavad, eeskujulikud, abivalmid, heatahtlikud. Päris vanast folkloorsest osast on vähe säilinud, sest seda ei hinnatud. Kui kiri loodi, hakati üles tähendama alguses religioosseid tekste ja ametnikke-valitsejaid kiitvaid tekste. Töölaulud, itkud ehk leinalaulud vähe. Nad kasutasid saturnilist värssi, silpidega mängimine. Algusaegadel võeti eeskuju kreeklastelt. Kirjapaneku aeg ligi 3saj eKr, 4- 5sajandit hilisem kui kreeka kirjandus. Rooma kirjandus jäi oma temaatikalt kreeka omale alla, ei käsitletud nii palju ühiskondlikke probleeme, kuid see-eest keskenduti rohkem üksikisiku sisemaailma kujutamisele.
absolutismi. Rousseau ideaaliks oli rahvavõim ning pooldas looduslähedast eluviisi. Tähtsamad valgustatud valitsejad olid Friedrich Wilhelm I, Friedrich II ja Joseph II. Friedrich Wilhelm I oli karm valitseja. Välismaa kangaste sisseosmine oli keelatud. Kokkuhoiupoliitika võimaldas Preisimaal luua armee. Et mitte raha maksta palkamiseks, kehtestas Wilhelm I sõjaväekohustuse. Valitsejana nõudis ta kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist ning karistas eksinud ametnikke valjult. Friedrich II tegutses valgusõpetuse järgi ning arendas riigi sissetulekuid. Ta andis korralduse jagada vaesemale rahvale soodsa hinnaga vilja, keelas kohtus piinamised ja kuulutas välja usuvabaduse. Joseph II kehtestas kogu riigis ühesuguseid seadusi. Ta kaotas pärisorjuse, Provintside senine omavalitsus kaotati ning asju hakkasid ajamakesvalitsuse ametnikud. Ametlikuks keeleks sai saksa keel.
Bürokraatiat võib nimeda justkui ,,vahekohtunikuks", kelle reeglid on kõigile ühtsed. Mida nõutakse ametniku kandidaadilt avalikult - Kõrgharidus. konkursil? - Enesetäiendamine. - Asjatundlikus. Miks peab ametnikke kontrollima? - Nad tegutseksid avalikes huvides. - Tõsta valitsemine tõhusust. - Vältida korruptsiooni. Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi. Kohtul on kolm astet maakohtud ehk halduskohtud, ringkonnakohtud ja riigikohus.
Suuremates linnades oli võimalik raha deponeerida ja krediiti saada. Need, kel raha vaja oli, laenasid vajaliku summa rikkalt, kes omakorda nõudis intressi. Maakohtades ei toiminud müntidesüsteem veel niipea. Linnad olid niisiis äri- ja võimukeskused. Kloostrid olid peamised kultuuri- ja haridusasutused. Kloostrimungad kirjutasid raamatuid ja seal anti haridust, säilitati kultuuripärandit. Nüüd, kui linnad võimu kogusid, peeti oluliseks ka ilmalikku haridust, sest mõisteti haritud ametnikke puudust. Nii kasvasid kloostrikoolidest välja ülikoolid. Hakati kirjutama ka ilmalikke teoseid, näiteks rüütliromaane. Linnaelanike seas oli tunduvalt suurem osa kirjaoskajaid, kui maal. Võrreldes varakeskajaga tõusis linnade tähtsus feodaalajastul suures mahus. Tänu vajadusele vahetada eksootilist kaupa teiste rahvastega, koguneti keskustesse, kus toimus oluline protsess inimkonna arengul. Linnades tekkis rahandus, pandi rõhku kirjaoskusele ja haridusele
sotsiaalseid garantiisid ning häid võimalusi enesearendamiseks. Need on avaliku sektori plussid, mis toob uusi noori ametnike juurde. 3. Karjääri ja prestiiziga seotud motivatsioon võimalused karjääriks avalikus teenistuses ja kasulike kontaktide loomine tööjõuturul, head teenimisvõimalused ja ameti prestiiz. Karjääri tegemise võimalus tekitab kindlasti motivatsiooni. Avalik teenistus 1. Ametnikke võib pidada "riigi selgrooks", kelle töö puudutab ühel või teisel moel kõiki riigi elanikke ametnikud annavad oma panuse riigi arengusuundade. Kõiki riigi palgal olevad inimesed pole ametnikud. 2. 31. detsembri 2009. a seisuga kokku 28 632 ametnikku. Riigi ametiasutustes töötas 23 307 ametnikku. Minu arvates on see päris suur hulk. 3. 58% riigiametnikest on kõrgharidusega, mis on minu arvates päris kõrge ja hea protsent. Avaliku teenistuse eetikakoodeks 1
● tahan teada: Milles juudid olid süüdi teiste inimeste arvates? Millega oli seotud nende kaubandus? ● sain teada: Juudid elasid kodumaata rahvana Hiinast Hispaaniani. Vana-Rooma aegadest alates nad oli seotud orjakaubandusega. Peale selle Babüloonias nad olid liigkasuvõtjad – laenasid raha protsentide peale. Neid keegi ei tahtnud näha oma riigis, sest nad olid juba igalpool. Juutide hulgas oli tõesti palju ametnikke, juriste ja arste. Antisemitismi levimisega juudid olid süüdi börsiafäärides, humanismiideedes, vabamüürluses, bolševismis.
Ülemnõukoguks, vabariigi valitsusest kujundati rahvakomissaride nõukogu; linna ja vallakogude asemel tulid täitevkomitee.Eesti kommunistlikust parteist sai nö ühiskoda juhtiv partei.algas riigistamine, maareformi käigus kuulutati maa ja talud riigi omandiks, talude max suurus 40 ha.Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama markismi-leninismi, NL ajalugu ja konstitutsiooni, kehtestati ülirange tsensuur.Ümberkorraldusi saatsid repressioonid, endiseid ametnikke küüditati, 14.07.1941 toimus massiküüditamine, eestist deporteeriti 10000 inimest, mehed vangilaagrisse, ülejäänud siberisse.Suvesõda- 22.06 puhkenud vene-saksa sõda, taandus kaotusi kandnud punaarmee korratult.7 juulil ületasid sakslased eesti piiri.Neile loovutati vastupanuta lõunaeesti, augusti keskel hõivati narva ja tähelepanu koondus tallinnale.eesti pinnal toimuval sõjas lõid oluliselt kaasa metsavennad, kes pakkusid vastupanu punaarmeele, tahtsid eesti iseseisvust
Pontius Pilatus oli Jesuasse kiindunud ja tahtis teda hukkamisest päästa, kuid ta ei suutnud midagi teha. Nad olid ka ühiskonnas erinevatel positsioonidel ning seega mõisteti nende suhtlemine hukka. Jesua mõisteti surma, kuna ta kuulutas usku ja rääkis riigist, kus valitseks tõde ja õigus. See ei meeldinud võimudele. 7. Teos näitas inimeste mõttemaailma ning propaganda, korruptsiooni ja petiste tulemust ühiskonnas. Teos kirjeldas ka ebaausaid ametnikke ja liiderlike elukommetega inimesi. See vastandati inimeste headuse, armastuse ja voorustega. Probleemid: Ühiskonnakihtide vahelised suhted, armastus, usk, välismaalased olid probleemiks, tõe otsimine, oma arvamuse avalikustamine, inimeste negatiivsed isikuomadused. 8. Romaan on filosoofilis-allegooriline, psühholoogiline, ajalooline, sotsiaalne, romantiline ja sümbolistlik. Palju oli erinevaid sümboleid ning kahetimõistetavaid aspekte.
Mille poolest erinevad parlamentaarne ja absoluutne monarhia? Too mõlema kohta näiteks 1 Euroopa riik. V: Parlamentaarne monarhia on riigi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentaarne Monarhia: Inglismaa Absoluutne Monarhia: Prantsusmaa. 2.Millised muudatused toimusid absolutismi ajal ametnikkonnas ja sõjaväes? V. Ametnikkonnas: Üha rohkem ametnikke sai tööd. Tänu ametnikkonnale toimis absoluutne monarhia ka siis kui seaduslik valitseja valitsemisest kõrvale jäi. Sõjaväes: Loodi alaline sõjavägi, seati sisse sõjaväe kohustus, paranes väljaõppe. 3.Nimeta absolutismi tunnused. Kellele toetus absoluutne valitseja? V. Riigijuhil on piiramatu võim. Valitseja annab seadusi välja ainuisikuliselt. Tugev sõjavägi. Tugev majandus. Tugev ametkond. 4.Nimeta absolutismi aja seisused, millised olid nende õigused ja kohustused ? V
Egiptuse poos nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud. Pinnakunst oli väga selge ja ülevaatlik ning eksisteeris koos kirjaga. Valitsejaid kujutati kõige suurematena, seejärel ametnikke, väikseimaina aga lihtrahvast. Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. 13.Mille poolest erinevad lihtrahva skulptuurid vaaraode omadest?Nim. Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust 14.Millised muudatused toimisid Ehnatoni ajal?Kauaks? 15.Mida tähendavad polüteism ja monoteism ning mis jumalat kummardati Ehnatoni valitsuse ajal? Polüteism- paljusid jumalaid tunnistav usundivorm
1.2 Alluvus juhataja 1.3 Alluvad assistent,sekretär 1.4 Asendajad assistent 1.5 Asendab assistent 2. TEGEVUSVALDKOND Asjaajamise töö korraldamine büroos. Juhataja tegevuse toetamine 3. PÕHIKOHUSTUSED 3.1. asjaajamise korraldamine vastavalt Büroo asjaajamiskorrale; 3.2 .dokumentide loetelu koostamine, muutmine ja täiendamine vastavalt ettepanekutele ja vajadusele; 3.3. nõustab ametnikke ja töötajaid dokumendihaldusalastes küsimustes; 3.4. töö dokumendihaldusprogrammis ,,Postipoiss" (registreerimine, täitmiseks suunamine, digidokumentide säilitamine); 3.5. jälgib ja annab teada vastavale ametnikule/töötajale lähenevast kirja/teabenõude/aruande jms vastamise tähtajast. Informeerib sekretäri vastamata kirjast/teabenõudest/aruandest jms. 3.6. koostab ise ja vormistab teiste koostatud dokumente vastavalt asjaajamiskorrale; 3.7
kaasav Heaolu kasv:*kulutused sotsiaalpoliitikale on investeering haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmisesse Demograafiline jätkusuutlikkus:*rahvastikutaaste probleemid *tuleb suurendada sündimust või soosida sisserännet Sotsiaalne jätkusuutlikkus:*rahvastiku haridustase, tervis,töö- potentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimressursi kasutamine Jätkusuutlikkuse tagamine: *arengustrateegiate planeerimine*kaasatakse ühiskonda teadlasi, eksperte, kodanikuühendusi,ametnikke, teaduslikke analüüse Polüarhia:(paljude võim) *on nüüdisdemokraatia- võim jagatud mitmete gruppide vahel *´Tunnused: alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat
reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Vana-Egiptuse kujutav kunst Kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Kuna viimased kaks olid väga lähedased - reljeefid olid väga madalad ning värvilised ning allusid koos maaliga samadele stiiliseadustele - käsitletakse neid koos pinnakunstina. Pinnakunst oli väga selge ja ülevaatlik ning eksisteeris koos kirjaga. Valitsejaid kujutati kõige suurematena, seejärel ametnikke, väikseimaina aga lihtrahvast. Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. Skulptuuris kujutati samuti enamasti valitsejaid ja pooside valik on piiratud: pea sirgelt püsti, istuval figuuril jalad üksteise kõrval, käed põlvedel, vahel üks rinnal; püsti seisval figuuril vasak jalg pisut ees, käed ripuvad alla, vahel hoidis üks keppi.
novembril 1957 südamerabandusse. Mõnda huvitavat: Palju on räägitud tema marksistlikest vaadetest, kannibalistlikest kalduvustest, sõprusest Lev Trotskiga, ülivarajasest seksuaalhuvist, suhetest paljude naistega jne. Võib öelda, et peale suurepärase kunstnikule oli Riveras ka palju muud. Külastades 1930.40 aastatel korduvalt USAd tõi Rivera oma seinamaalingutega oma unikaalse nägemuse maailmast ka avalikkuse ette, valgustades ja inspireerides nii kunstnikke kui ka lihtsaid ametnikke. Tema maalidest ja freskodest : Tema maalid on lihtsustatud ja erksate värvidega ning kajastavad olulisi monumente mehhiklaste ajaloost, nagu näiteks maad, farmereid, tööliseid, kombeid aga ka tuntud persoone. Tema stiil on täpne, vahetu ja realistlik, ent peidab endas peaagu alati sotsiaalset sõnumit. Maalides freskosid ülikoolide ja teiste avalike hoonete seintele, suutis ta tuua oma loomingu inimeste igapäevaellu ning ühes sellega kogus populaarsust. Lillekorvi kandja (1944)
Leian, et polis kaotas oma olulisuse sellepärast, et kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka- makedoonia päritolu monarhid. Seega ei valitsenud linnriiki enam kodanikud nagu klassikaliselt perioodil, vaid ainuvalitsejad, kelle võim oli piiramatu. Vaatamata sellele, et polis kaotas oma tähtsuse ja võimule sai monarh, tegutsesid hellenismiperioodil edasi linnanõukogud, valiti iga-aastaseid ametnikke ja tehti rahvakoosolekuid nagu ka klassikalisel ajastul. Erinevus seisnes aga selles, et kui klassikalisel perioodil oli rahvakoosolek kõrgeim võimuorgan, siis hellenistlikul ajastul piirdus nende võim vaid kohalikku igapäeva elu puudutavate küsimustega. Kõigis tähtsamates küsimustes pidid linnad alluma valitseja tahtele. Leian, et hellenistlikul perioodil oli võimul auahne ja võimukas valitseja, kes tegi kõik, et temale jääks viimane sõna ja et tema saaks otsustada riigi
1804. a. Prantsusmaa imperaator olnud Napoleon Bonaparte oli järjekindel keiser, kes tahtis olla võimul. Napoleoni imperaatoriks olemise ajal võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Napoleon tahtis olla terve Euroopa valitseja, öeldes oma eesmärgiks laused: ,,Euroopa ei saa rahu enne, kui seda ei valitse üks pea, üks keiser, kes juhib kuningaid nagu oma ametnikke ja annab oma kindralitele kuningriike. Me vajame Euroopale ühte seadust, ühte kohtukoda, ühtseid münte, kaalusid ja mõõte.", ,,Ma pean tegema kõigist Euroopa rahvastest ühe rahva ja Pariisist maailma pealinna.". Napoleon küll ei suutnud oma eesmärke täide viia, kuid sellegi poolest on Euroopal ühtsed mündid.
üle 3000 aasta. Egiptuse kujutav kunst on nagu arhitektuurgi suures osas seotud hauataguse elu kindlustamisega. Egiptuse maali- ja reljeefikunst on väga lähedased., reljeef ja maal moodustavad Egiptuses ühtse ala, mida võime nimetada pinnakunstiks. Mis puutub kujutamistiili ja kujutamisviisi, siis võime tähele panna mõningaid iseärasusi. Näiteks see, et valitsejaid kujutatakse ikka suurematena kui ametnikke, ametnikud on omakorda suuremad kui lihtinimesed. Kuningaid ja ametnikke kujutati seejuures ikkagi nn egiptuse poosis: nägu, jalad, alumine kehaosa ja käed profiilis, õlad ja silm otsevaates. See polnud tingitud oskamatusst, vaid hoopis soovist rõhutada kujutatava väärtust. Orje, sõjavange jne kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku. Perspektiivi ei tunne egiptuse kunst üldse. Egiptuse kunstnikud kujutasid ruumilist illusiooni pinnal teisiti kui uusaegses Euroopas ja neid ei huvitanud looduse terviklik kujutamine.
Maria laiendasrahvakoolide võrgustikku. Loodi kutsekoolid tööliste ettevalmistamiseks. Joseph2 andis välja tolerantsuspatendi, mis lubas moodustada luterlastel, kalvinistidel oma kogudusi. Alamate patendiga kaotati pärisorjus. Austria riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Venemaa Peeter reformis oluliselt riigikorda.1711. aastast oli kõrgeim riigiasutus Senat. Loodi kolleegiumid-uues keskasutused . kolleegiumi juhtis president, kellele allus hulk ametnikke, viitsepresident, nõunikud, assessorid. Kuningas jagas maa kubermangudeks. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus igalühel oli oma õuekohus, ja sellele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud.
Koolipäevad algasid päikesetõusuga ning lõppesid õhtuks. Keskpäeval oli ka paus. Poisid, kelle vanemad ei olnud rikkad, pidid oma tööoskused õppima isalt ning enamasti kui isa oli näiteks puusepp, siis teenis ka poeg sellega leiba tulevikus. · Niiöelda Printside kool oli kõige austatum kool kõigist Egiptuse koolidest ja andis parimat haridust Vanas Egiptuses. Seal õpetati vaaraode poegi, kuningliku perekonna liikmeid ja kõrges seisuses olevaid ametnikke. Seaduses oli aga ära märgitud selline punkt, mis lubas kooli vastu võtta ka poisse, kes näitasid välja suurt potentsiaali (paljutõotavad). Vesiiril oli täielik kontroll Printside kooli üle ning sestap vastutas ta kõigi kõrgemate persoonide hariduse kõrgetasemelisuses. · Nooremad õpipoisid olid kohustatud õppima ainult elementaarmatemaatikat ja summade deklareerimist. Nad harjutasid seda puust tahvlite peal, mis olid kaetud
viisil oma huvide elluviimine." Kuidas toimib võim tänapäeva ühiskonnas? Võim on ühiskonda kuulunud selle algusest peale, sest mõeldamatu on ühiskond, mida üldse ei suunata ega reguleerita. Tänapäeval võib suures laastus tuua välja kaks võimu valdkonda. Üheks suurimaks on kindlasti riigivõim. Vanasti võimu teostamisel tugineti tollal autoriteedile ja traditsioonidele, erilisi võimuasutusi, palgalisi ametnikke ja kirjalikke seadusi veel polnud. Mida enam võim arenes, seda rohkem hakkas võim vajama asutusi, mille kaudu valitseda, ja inimesi, kelle abil valitseda. Lühidalt, võim vajas riiki. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Riigikorralduses on ehk tavainimesele kõige selgemini nähtav täidesaatev
osales suure katekismuse ja lauluraamatu tõlkimises. Martin Gillaäust peetakse esimeseks, kes mõistis, mis on eesti keeles omastav kääne. 2.Venemaa keisririigi aeg Tartu Ülikoolis 1802 sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool. 1809 valmis ülikooli praegune peahoone. Asutati Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Üliõpilaste Selts. 1889. aasta venestuslainega kehtestati õppetöö andmise keeleks vene keel. Tehti palju muudatusi ning ülikool haris vene impeeriumile palju kõrgeid ametnikke ning teadlasi. Esimene maailmasõda häiris ülikooli tööd kõvasti. Peale Vene ülikooli lõppu 1918, avati Maaülikool, mis peale paari kuud siiski oma töö lõpetas ning ülikool anti üle Eesti Ajutise Valitsuse komisjonile. 3. Eesti aeg Tartu ülikoolis. 1919. aastal alustas ülikool uuesti tööd, eestikeelse Eesti vabariigi Tartu Ülikoolina. 1938 jõustus Ülikoolide seadus. Nõukogude aja algusega(1940) katkestati kõik sidemed Lääne-Euroopaga. Suleti
Kunsti algus, inimeste loominguline väljendamise viis viib välja tagasi kiviaega. 10 aasta tuhanded lahutava meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algsel arengu astmel. Tolle aja inimene ei tundnud metalle, oma tarberiistad valmistas ta puust ja luust sageli ka kivist, see pärast seda nimetatakse seda aega kiviajaks. Eristatakse kolm ajajärku vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega. Vanema kiviaja mälestised kuuluvad ajavahemikku mis sai alguse üle 30 tuhande aasta tagasi ja ulatuvad umbes aastani 8 tuhat enne Kristuse sündi. Inimeste asupaikadest on päevavalgusele tulnud luust kivist skulptuure ja tööriistu. Nii nende hulgas on äärmiselt tugev toonitatud kehavormidega naise kujusid. Siis olid popid tugevate kehajoontega naised. Kõige populaarsemad olid maali teosed mis katavad koopa seinu. Eriti rikkaid joonestusi on leitud lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koobaste seintel on kujutatud piisonid, härjad, hobused. Imestuspärane...
Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster valmis 1249. aastal. Kool avati 6. juunil 1631 2. Kooli asutamise eesmärk: Kuningas oli veendunud, et ka Liivimaale on tarvis haritud inimesi, ametnikke, kirikuõpetajaid, arste jt., kes tunneksid kohalikke olusid ja rahva keelt. 3. Nimed Tallinna Gümnaasium 1631 1653 Kuninglik Gümnaasium 1653 1710 Linna Keiserlik Gümnaasium 1710 1805 Tallinna Kubermangu Gümnaasium 1805 1890 Keiserlik Nikolai I Gümnaasium 1890 1917 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 1917 1918 Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.1918 1918 Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 1918
Vaesemad kodanikud andsid end kliendina mõne rikkama kodaniku, patrooni hoole alla ja said kasutada maad. Vastutasuks pidid nad patrooni igati toetama nii rahvakoosolekul hääletades kui ka ihukaitsjana. Rooma vabariik 510- 30 eKr. Valitsemiskorraldus. Kõrgem võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekutele e. komiitsidele. Koosolekuid peeti linnast väljas Marsi väljakul. Hääletati elupaikade ja sõjaväeosade kaupa. Koosolekul valiti ametnikke e magistraate (ametiaeg oli üks aasta), otsustati sõja ja rahu üle võeti vastu seadusi. Senati liikmeid oli algul 300, hiljem 600 ja nad olid endised magistraadid. Senaatori amet oli eluaegne. Senati ülesanded: kinnitas seaduseelnõud ja valimistähtajad, kontrollis magistraatide tegevust,
Aadel püüdis seda privileegi kasutult enesele kiskuda. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur (asendas kuberneri tema äraolekul). Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke (, kes asusid üksikutes lossiläänides). Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks provintsi pealik, keda kuningas võis ametisse määrata ja ära kutsuda. Tal oli abiks terve rida ametnikke ja riigimõisate valitsejaid. Keskvõimu suhtumine Aadelkond polnud rahul kuningas Karl XI absolutistliku valitsusreformiga. Aadli opositsioon (majanduslikud huvide kahjustamine, kehtivate õiguste rikkumine). Keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle. Taheti luua vabatalupoegade kiht, millest kujunenuks keskvõimu tugi vastukaaluks väheusaldusväärsele aadlile. Kuid katsed talurahva
REFORMATSIOON EUROOPAS 1) majanduslikud poliitilised usulised *kun. soov saada kiriku varandusi *vaitsejad soovivad ise kirikus *vaimulikud ei pea kinni kat.kir *valitsejad pole rahul kirikumaksude ametnikke ametisse määrata eeskirjadest riigist väljaminemisega *tsentral. riikide kujunemine *indulgentside müük õõnestab *valitseja vajadus koondada kiriku autoriteeti võimu enda kätte 2)Martin Luther. *ref. on USUELU ümberkorraldamine *tähtsaim sakram. on armulaud kui osa saamine jumala loomusest *oli indulgenstside müügi vastu
tunnisteks tööpäevadeks. • Paindlikud töövormid jagatakse nelja põhitüüpi: Tööajaga seonduv paindlikkus Töö asukohaga seotud paindlikkus Renditöö Ajutised või määratud tähtajaga töölepingud Ebatüüpilised töövormid on nt. töötamine öösel, puhkepäevadel, vahetustega töö Töösuhte vormistamine • Levinum võimalus töösuhte vormistamiseks on tööleping (era- ja avalikus sektoris) • Riigi-ja kohaliku omavalitsuse ametnikke võetakse tööle käskkirja või korralduse alusel. • Töö tegemine või teenuse osutamine toimub töövõtu- või käsunduslepinguga. Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline leping, millega töötaja võtab endale kohustuse teha kokkulepitud Töösuhte vormistamine • Töövõtuleping sõlmitakse kindla teenuse osutamiseks, ilma, et sätestataks konkreetne tööaeg. Oluline on tähtaeg, mil töö peab valmis olema. Töövõtulepinguid
Suhted Pontius Pilatusega- Pontius oli Jesuasse kiindunud, kuid tal ei õnnestunud teda päästa. Jesua mõisteti surma, sest ta kuulutas alternatiivset usku Rooma riigi poolt seadustatule ning ta rääkis võimust ning tõe ja õiguse riigist. Seepärast sattus ta ühiskonna põlu alla ning ta hukati Kolgata mäel. 7. .Teose ideestik: Näidata tõetruult ja ilustamata seda, mida teeb inimmõistus, kui talle liiga palju võimalusi anda. Samuti näidata ebaausaid ametnikke, altkäemaksuvõtjaid, riigiraha raiskajaid, väikeseid ja tühiseid inimesi, kes tahavad silma paista ja karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Lisaks panna proovile tegelaste headus, halastus, armastusvõime, ustavus ja otsusekindlus. Teose probleemid (eri lugudes): revolutsioonijärgse Venemaa ühiskond, usuprobleem, välismaalased, tõeküsimus, reetmine. Kõigil, kellel näis olevat muu arvamus ,tehti teiste poolt maha. 8
- > kodanikuühiskond. EESTI AVALIK HALDUS: Ülesehitus: · Valdkondlike poliitikate eluring: algatamine, planeerimine ja analüüs, otsustamine, elluviimine, hindamine ja kontroll, muudatuste algatamine. · Struktuur paneb paika kes peab halduspoliitikate elutsüklis tegema mida, kuidas ja millal. · Struktuur mõjutab poliitikate kujundamist ja elluviimist. · Struktuur suunab ametnikke ja poliitikuid oma töös. Loob neile eesmärgid ja huvid. · Organisatsioonilised piirid mõjutavad seda, kellega suheldakse ning millised probleemid saavad tähelepanu. · Organisatsioonid institutsionaliseeruvad formaalselt loodud kehandid omandavad aja jooksul jagatud mitteformaalsed käitumisnormid ja praktikad. · AH struktuur- populaarne haldusreformide objekt. · Avalikus halduses toimib igapäevaselt keeruline koordinatsioonimehhanismide
Olen kuulnud inimesi rääkimas,et Eesti riiki on mõtetu teenida . Suht variserlik on pugeda vabanduste taha, et mul pole selleks aega ja ma ei näe sellel mõtet aga samas tarbid julgelt välisjulgeolekut, mida sinust aatelisemad isikud sulle tagavad. Muidugi on igal inimesel asjadest erinevad arusaamad,kuid mina arvan,et kui inimene vähegi näe oma elul mõtet,siis ta ka ei auuda rääkida sellist juttu.Pigem tuleb meeles pidada,et see on siiski sinu kodumaa,ma ei pea siin silmas ametnikke ega muid inimes,peaks just mõtlema sellele,mida sina isiklikult ise saad ära teha oma kodumaa heaks. Koostas:Elis Piirfeldt Juhendaja:Ivar Rooma 10.klass
1.Mõisted: Kardinalid – kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti. Suur kirikulõhe – aastal 1054, ühe järjekordse tüli käigus, kuulutasid paavst ja patriarh teineteise vastastikku tagandatuks. Nii saigi alguse suur kirikulõhe. Paavsti kuuria – paavstile allus hulgaliselt ametnikke, kes tegelesid kõikvõimalike küsimuste lahendamisega ja moodustasid üheskoos omamoodi õukonna. Indulgents – ehk patulunastuskiri. Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks. Kerjusmungaordud – rändasid kerjates ja jutlustades ringi. Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad
Ühiskond lähtub ülesannete püstitamisel vajadusest parandada ja kindlustada oma kodanike sotsiaalset seisundit, tagada inimesele võimalus edukalt eluga toime tulla. Selleks, et tegeleda inimese ja tema probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada saada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla. Kuidas seda välja selgitada? Selleks on vaja ametnikke, kes tegelevad andmete kogumise ning probleemide väljatoomisega ja saadud andmete grupeerimisega . Seejärel inimesi, kes saadud infot analüüsivad ning siis töötajad, kes saadud andmete alusel koostavad tegevuskavad ja -programmid, milliseid teenuseid ja toetusi inimestele pakkuda. Kui nüüd on otsustatud, millist programmi või kava ellu viima hakata on vaja ametnikke, kes klientidega tegelema hakkavad, et välja selgitada, kes on esitatud tingimustele vastav
Üheks näiteks siinkohal oleks Eesti ristiusustamine selleks, et saada kaubandusteed Venemaale. Linnade arengus oli olulisel kohal ka see, et toimus feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme ülekandumine kloostrist linna. Varasemal ajal olid kloostrid põhilisteks kultuurikandjateks. Seal kirjutati raamatuid ja säilitati vaimset kultuuripärandit. Linnade arenguga muutus haridus oluliseks ka ilmalikus tähenduses. Vajati väljaõpetatud, haritud ametnikke, kes oleksid suutnud korraldada ühiselu, pidada arveid. Kultuurikeskme ülekanne linnadesse toimus kolmes põhilises valdkonnas: haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Katedraalkoolidest kasvasid välja ülikoolid. Töid jätkus ka arhitektidele ja müürseppadele. Piibli kõrval hakati viljelema ka ilmalikku kirjasõna ning linnakirjanduses hakkas levima satiir. Rüütliromaanide ja ,,Kuningas Arturi lugude" kõrvale hakkasid tekkima ka
Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad, koerad, merisead ja biisampardid. Laamasid kasutati peamiselt ohvriloomadena, aga nende kasukast valmistati ka riideid ja muid esemeid. Alpakakasukast sai luksusvilla. Toiduga varustasid inkasid merisead, kellest oli aretatud suured ja lihavad liigid. Biisamparte kasvatati umbes samadel eesmärkidel, nagu merisigugi. Impeeriumi valitsemine Valitsejaks keiser, kellele allus palju ametnikke. Majanduselu algraku moodustas sunnismaine külakogukond. Impeeriumi valitseti karmilt: Lihtinimesed töötasid igal aastal mitu päeva valitseja heaks (istutasid taimi, võitlesid lahingutes või ehitasid sildu ja teid.) Teedevõrk ühendas tervet impeeriumi, mägedes jooksid üle kuristike köitest sillad. (Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud.) Teedevõrgu peamised kasutajad olid kuninglikud
Isa Goriot küsimused ja vastused 1. Kus toimus tegevus? Tegevus toimus Pariisis proua Vauqueri perekondlikus pansionaadis. 2. Kes on pansionaadi elanikud? Leia neile ühine nimetus.( Missugused inimesed sinna sattusid? ) Pansioni elanikud on pärit erinevatest ühiskonnakihtidest, vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna daame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi. Nad kõik olid vaesed. Nende ühine nimetus võiks olla ,,Üksikud" või siis isegi ,,Elu heidikud" 3. Kes oli Isa Gorito? Tema tõus ja allakäik. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast.
annaabi.ee 
