Valitud detaili joonis Stantsimise viis Väntpress Stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Energia saadakse elektrimootorilt, mis kantakse väntvõllile, mis paneb omakorda liikuma liuguri. Tooriku deformeerimine toimub liuguri allaliikumisel. Kuna sama detaili saab valmistada ka sellise seadmega nagu stantsimisvasar, siis tooks välja väntpressi eelised : · Stantsiste suurem täpsus · Suurem tootlikkus · Koormuste väiksem dünaamilisus · Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur
koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil vänt- võllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri allaliikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost.
stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri allaliikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost.
aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 7. Mis on negatiivne töö? kui jõud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Mõnel juhul õeldakse et keha töötab jõule vastu. Ntks hõõrdejõud teeb alati aint neg töd, nt raskusjõud 8. Millise jõu töö on alati negatiivne? Ntks hõõrdejõud teeb alati aint neg. Tööd. 9. Miks võib raskusjõu töö olla nii positiivne kui ka negatiivne? *raskusjõu töö on allaliikumisel positiivne, ülesliikumisel negatiivne. 10. Mida näitab kasutegur? kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet 11. Mis on mehaaniline energia? suurust, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha. 12. Mis on potensiaalne energia? ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. 13. Mis on kineetiline energia? liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks liikuva keha energia sõltub keha liikumiskiirusest ja massist
t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri allaliikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost. 4) stantsise joonis: 4)Stantsise joonis. 5)Stantsise lõppvagu
Loendurisse tunginud e tekitab põrgetel argooni aatomitega positiivseid ioone ja vabu elektrone, mis liiguvad vastavalt katoodile ja anoodile laviinina, loendurit läbiv vool suureneb järsult. Voolu suurenemine registreeritakse registreerimisseadme poolt. Laviin kustatutatakse anoodi ja katoodi vahelist pinget vähendades ja loendur võib uut osakest lugeda 2. Wilsoni kamber Hermeetiliselt suletav anum on täidetud küllastusolekule lähedase veeauruga, kolvi kiirel allaliikumisel aur paisub adiabaatiliselt jahtub ja muutub üleküllastatuks. Kambrisse tunginud osake tekitab ioone, mis on kondensatsiooni tuumadeks, millele kondenseeruvad veepiisad. Selliselt muutub osakese tee kambris nähtavaks udujutina. Osakese jälge fotografeeritakse ja selle järgi arvutatakse laengut ja massi. 3. Mullikamber Kambris on ülekuumendatud vedelik, milles kiiresti liikuva osakese poolt tekitatud ioonidel moodustavad aurumullid tähistavad osakese teed
vahel libisema. Töö põhimõte: Elektrimootorilt pöördemoment kantakse edasi silindrilise hammasratta kaudu võllile millel on otsas silinder- ja keskel koonushammasratas Viimase külge on kinnitatud väntvõlli telg. Kepsu külge kinnitatud kolb liikudes torus edasi tagasi paneb liikuma tekkiva alarõhuga ka löökraua. Kui kolb on ülemises äärmises asendis siis torul avanevad kompensatsiooniavad ning õhk pääseb sisse ning vaakum kolvi all väheneb. Kolvi allaliikumisel löögiraud mõnevõrra inertsist liigub ülesse. Rõhu suurenedes löögiraud pidurdub ja hakkab seejärel kiiresti allapoole liikuma lüües tööseadme kinnitusalusele. Kolvi alumises asendis avanevad jällegi kompenseerivad avad, õhurõhk ühtlustub ning protsess kordub.
tööorganite korral kasutatakse kahte tüüpi püüdjaid: a) ekstsentikpüüdja b) kiilpüüdja. Ekstsentrikpüüdja – käivitustross on kinnitatud tõstetrossi külge ja hoiab ekstsentriku eemal masti juhtpinnast. Tõstetrossi katkemisel käivitustross vabaneb ja vedru pöörab hoova abil ekstsentrikku päripäeva, viies ta hetkeliselt kontakti masti juhtpinnaga, takistades sellega lastiplatvormi alla liikumist. Kiilpüüdja – töötab inertsi põhimõttel. Tööplatvormi järsul allaliikumisel jäävad kiilud inertsi tõttu paigale ja surutakse kaldsoonte poolt vastu masti juhtpinda. Hammaslatt tõstemehhanismiga tööplatvormidel kasut automaatseid kiiruse regulaatoreid. 4. Iseliikuvate ja autotõstukite kasutusala ja liigitus ning nende põhiparameetrite üldistatud piirid. Iseliikuvaid ja autotõstukeid kasut peamiselt viimistlustööde aga ka elektriinstallatsioonitööde teostamiseks kõrgustes nii hoonete sees kui väljas. Liigitatakse 1. Käiguosa tüübilt: a) täiskummist
Algab plunžeri aktiivkäik. Surve tõusuga avaneb pumba surveklapp ja kütus surutakse läbi selle klapi pihusti survetorusse. Plunžeri aktiivkäik toimub kuni plunžeri jõudmiseni oma ÜSS-i. 3.2 Kütuse lõpuga reguleeritavad klapp- kõrgsurvepumbad Lõpuga reguleerivatel klapp-pumpadel on lisaks imiklapile plunžeri tõukurilt juhitav ülelaskeklapp. 1.takt 6 Plunžeri allaliikumisel avaneb imiklapp ja plunžeripealne ruum täitub kütusega. 2.takt Plunžer liigub ASS-st ÜSS-i poole. Imiklapp sulgub plunžeri tekitatud surve mõjul ja algab kütuse surumine kõrgsurvetorusse. Samal ajal liigub ülelaskeklapi hoova vasak ots koos tõukuriga üles, vähendades lõtku tõukuri ja ülelaskeklapi sääre vahel. Kui lõtk muutub nulliks, avab ülelaskeklapp ülevoolu ja lõpeb kütuse surumise pihustile
koguses materjale, kuid ei suutnud kindlaks teha, miks SCRAM-i kasutati. ... Reaktor lülitati lihtsalt välja, kuna eksperiment lõppes. Tundub, et selle hetkeni ei tajunud reaktori operaatorid mingit ohtu, vaid lihtsalt lõpetasid katse ning soovisid reaktori lõplikult peatada. Kontrollvarraste sisestusmehhanism oli aeglane. Kontrollvarraste viimine täies ulatuses reaktori tuuma kestis 18–20 sekundit. Kontrollvarraste disaini eripära vähendas varraste allaliikumisel algselt neutronite neelamist varraste alumise otsa juures. See viis selleni, et SCRAM tegelikult suurendas reaktsiooni võimsust reaktori alaosas. Mõni sekund pärast AZ-5 lülimist hakkas reaktori võimsus hüppeliselt kasvama. Sellel hetkel hakkasid purunema kütusevardad ja ummistusid kontrollvarraste kanalid. Kontrollvardad kiilusid kinni, kui nad olid sisestatud alles 1/3 ulatuses, ning seega oli reaktsiooni võimatu peatada. 3 sekundiga kasvas reaktori võimsus üle 530 MW
antavat õhku enne külma mootori käivitamist, käivitamise ajal ja ka natuke aega pärast seda. Tänu sellele käivitub mootor kiiremini, külm mootor töötab vaiksemalt ja heitgaasid on väiksema toksilisusega. Kõrgrõhu pump Kõrgrõhu pump tekitab vajaliku kütuserõhu kõrgrõhu latis. Ajamivõll saab oma pöörlemise gaasijao-tusmehhanismi ajami hammasrihmalt. Kütus siseneb kanali (1) kaudu ja antakse kõigi kolme plunzer-paari juurde. Plunzeri allaliikumisel siseneb kütus läbi plaatklapi (6) hülssi ja plunzeri ülesliikumisel surutakse läbi kuulklapi (7) välja ning läbi väljalaskekanali (3) kõrgrõhu latti. Rõhuregulaatorit (4) juhib mootori juhtarvuti ning rõhku hoitakse vastavalt mootori koormusele ja väntvõlli pöörlemissagedusele kuni 1350 bar´i. Mõningatel kergematel koormustel, näiteks mäest allasõidul, võib pumba tootlikkus osutuda liiga suureks ning sellisel juhul
antavat õhku enne külma mootori käivitamist, käivitamise ajal ja ka natuke aega pärast seda. Tänu sellele käivitub mootor kiiremini, külm mootor töötab vaiksemalt ja heitgaasid on väiksema toksilisusega. Kõrgrõhu pump Kõrgrõhu pump tekitab vajaliku kütuserõhu kõrgrõhu latis. Ajamivõll saab oma pöörlemise gaasijao-tusmehhanismi ajami hammasrihmalt. Kütus siseneb kanali (1) kaudu ja antakse kõigi kolme plunzer-paari juurde. Plunzeri allaliikumisel siseneb kütus läbi plaatklapi (6) hülssi ja plunzeri ülesliikumisel surutakse läbi kuulklapi (7) välja ning läbi väljalaskekanali (3) kõrgrõhu latti. Rõhuregulaatorit (4) juhib mootori juhtarvuti ning rõhku hoitakse vastavalt mootori koormusele ja väntvõlli pöörlemissagedusele kuni 1350 bar´i. Mõningatel kergematel koormustel, näiteks mäest allasõidul, võib pumba tootlikkus osutuda liiga suureks ning sellisel juhul
SI süsteemis on ühikuks 1J (dzaul). 1J on töö, mida keha teeb 1N suurune jõud nihutades keha 1m võrra. · Positiivne ja negatiivne töö Nihke suunas mõjuvate jõudude töö loetakse positiivseks ja nihkele vastassuunas mõjuvate jõudude töö negatiivseks. · Seletus ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva keha resultantjõu töö kohta · Raskusjõu töö on allaliikumisel positiivne, ülesliikumisel negatiivne. · Energia on keha või jõu võime teha tööd. · Töö energia arvelt ja väliste jõudude töö- · Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Tähis N. SI-süsteemi mõõtühik W (vatt). , kus võimsus, töö, aeg 8.
Ehituskaevikute rajamine toimub tavaliselt kaevikmeetodil pinnase teisaldamisega ristipidi. Pealmine kasvupinnase kiht eemaldatakse juba varem ja lükatakse puistangu asukoha lähedusse, et hiljem oleks võimalik seda laotada vallidele. Kaevikut töödeldakse ristipidi paralleelsete tranšeedena umbes 0,5 m laiuste vahedega. Kui tranšee on sügav ja vahe vallid ähvardavad sul variseda korraldatakse koha paralleelselt liikuva buldooseriga. Pinnast lõigatakse allaliikumisel, üleliikumisel aga ainult teisaldatakse. Kraavide (kaevikute) täisajamine toimub kahel viisil: paraleelsete risttöökäikudega või paralleelsete põikitöökäikudega (pool viltu kraavi suhtes) Eelistatavam on esimene viis, sest buldooser tõukab siis igal töökäigul pinnast täies haardelaiuses. Teist viisi kasutatakse siis, kui hõlma täielikku haardelaiust ei saa rakendada. Mõlemal juhul soovitatakse töötada ülevalli kui ühe töökäiguga on pinnast tülikas tõugata
liikumisel leiame, millal oli keha maksimaalsel kõrgusel. Selleks kasutame asjaolu, et keha kiirus maksimaalsel kõrguse on kahanenud nullini v = 0. Keha kiiruse jaoks kehtib võrrand: v = v 0 - gt , millest v = 0 korral saab avaldada v 14 t max = 0 = 1,42[ s] g 9,8 . Seega, 2 sekundi pärast läbis keha kõrgust 8,4 m allaliikumisel. Teepikkuse leidmiseks peame leidma seega keha maksimaalse tõusu kõrguse 2 v2 - v0 - 14 2 h max = = = 10[ m] - 2g - 2 9,8 Teepikkus arvutatakse siis järgnevalt s = h max + ( h max - h ) = 10 + 1,6 = 11,6[ m ] Vastus: Vastus 2 s pärast üles viskamist on keha kõrgusel 8,4 m ja keha poolt läbitud teepikkus on 11,6 m. 18
kustkaudu juhitakse silindriõli hülsi õlituspunkti. Jaotussiiber on ühendatud õli pealevoolukanaliga B. Lubrikaatori töö kontrollimiseks on igast sektsioonist välja viidud kontrollkanal C.Tööplunžeri ülesliikumisel (skeem I), kus toimub õli sisseimemine, asub jaotussiiber keskmises asendis, millega tagatakse õli vool kanalist B tööplunžeri töökambrisse.Tööplunžeri allaliikumisel (skeem II), kus toimub õli surumine silindrisse, liigub jaotussiiber alumisse surnud seisu, sulgedes õli tagasivoolu. Tööplunžeri ülesliikumisega liigub jaotussiiber tagasi keskmisse asendisse, mis tagab töökambri täitmise õliga. Järgmisel tööplunžeri allaliikumisel (skeem III) toimub uus õli surumine silindrisse, kuid samal ajal liigub jaotussiiber äärmisse ülemisse asendisse, millega avab õli voolu kontrollkanalisse C
Töö on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. (J) Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, tuleb arvestada jõu liikumissihilist komponenti: (J) Kui keha liikumine on jõuga samasuunaline või , loetakse tööd positiivseks. Kui jõud on liikumisega vastassuunaline või , loetakse tööd negatiivseks. Raskusjõu töö on allaliikumisel positiivne, ülesliikumisel negatiivne. Hõõrdejõu töö on alati negatiivne, sest hõõrdejõud on alati liikumisele vastassuunaline Elastsusjõu töö on alati negatiivne, sest elastsusjõud on alati liikumisele vastassuunaline. Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja resultant jõud ei tohi null olla ja keha liigub. Tööd teeb jõud. Töö on positiivne siis, kui jõu mõjunurk on teravnurk keha nihke suhtes, samas suunas liikumisega.
Absoluutselt mitteelastne põrge: Selline põrge, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget liiguvad kehad ühesuguse kiirusega (moodustavad uus keha). Kehtib impulsi jäävuse seadus. M v + m v = (m + m )v Mehaaniline töö: Töö on võrdne kehale mõjuva liikumisesuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega: Tähis A, ühik 1J=1 Nm=1 kgm²/s². Valem: A=Fscos Raskusjõu töö: Valem: A=mgh ; keha allaliikumisel on töö positiivne, ülesliikumisel negatiivne. Hõõrdejõu töö: Valem: A= -Ns (N rõhumisjõud, s nihe, mis võrdub sirgliikumisel teepikkusega) ; töö on alati negatiivne, sest hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline Elastsusjõu töö: Valem: A= -kl²/2 (l keha pikkuse muutus) ; töö alati negatiivne, sest elastsusjõud on liikumisele vastassuunaline. Võimsus on skalaarne füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja
Mootori litraaž – kõigi silindrite töömahtude summa Va = Vc+Vs ε = Va = Vc+Vs =1 + Vs Vc Vc Vc Surveaste näitab silindri üldmahu suhet põlemiskambri mahust Ottomootorite ε = 6...9 Diiselmootorite ε = 12...18 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID I takt. Toimub väntvõlli esimesel pöördel, kolvi liikumisel alumise surnud seisu suunas. Kolvi allaliikumisel tekib silindris alarõhk. Selle tagajärjel imetakse silindrisse läbi sisselaskeklapi värske atmosfäärirõhul õhk. Sundlaadimisega mootoritel surutakse õhk silindrisse mootori ülelaaduriga. II takt Komprimeerimine e survetakt, toimub väntvõlli esimesel pöördel, kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu suunas. Gaasijaotusklapid on suletud. Selle takti ajal toimub diiselmootoris õhu kokkusurumine, mistõttu tõuseb õhu temperatuur
Pidurdamata olekus on piduripedaal vabastatud ja veduki sektsiooni väljalaskeklapp on avatud, sisselaskeklapp suletud. Veduki pidurikambrite ruum on ühendatud välisõhuga. Pidur on vabastatud. Toimub õhupaagi täitmine sururõhuga. Haagise väljalaskeklapp on suletud, sisselaskeklapp aga avatud. Õhk läheb haagise ballooni läbi haagise õhujaoturi, pidurikambritesse aga mitte. Toimub õhupaagi täitmine sururõhuga. Kompressori ja tühikäiguseadme ehitus Kompressori kolvi allaliikumisel väljalaskeklapp sulgub ja silindris tekib hõrendus, avaneb sisselaskeklapp ja silindrisse siseneb õhk. Kolvi ülesliikumisel sisselaskeklapp sulgub ja õhk surutakse kokku. Kui rõhk ületab väljalaskeklapi vedru vastusurve, siis klapp avaneb ja suruõhk juhitakse süsteemi. Rõhuregulaatori ehitus 1. Kest 2. Vedru 3. Kübarmutter 4. Tõukur 5. Õhukanal 6. väljalaskeklapi pesa 7- Väljalaskeklapp 8- Sisselaskeklapp 9- Sisselaskeklapi pesa 10- Suruõhukanal 11- Tühikäigukanal
mikrogrammides džauli kohta (μg/J). Varem väljendati erikulu harilikult grammides hobujõu kohta tunnis (g/hj×h). Kahetaktilise mootori töötsükli nelja protsessi toimumine kahe takti jooksul on võimalik seetõttu, et kahetaktilises mootoris toimub silindri täitmine kütteseguga ja tühjendamine heitgaasist pumpamise põhimõttel. Pumbakambriks on hermeetiline karter, kus kolvi ülesliikumisel tekib alarõhk ja allaliikumisel ülarõhk. Kahetaktilises mootoris puuduvad gaasi sisse- ja väljalaset reguleerivad klapid. Gaasi jaotab silindris edasi-tagasi liikuv kolb, mis vastavalt avab ja suleb silindri seintes olevad avad. Esimesel taktil, kolvi liikumisel alumisest surnud seisust üles suleb kolvi ülaosa väljalaskeava ja silindris algab segu kokkusurumine. Kokkusurumisel rõhk ja segu temperatuur tõusevad ning hetkel, kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale
lihasjõul Pidurivõimendiga pidurisüsteem · pidurdusjõud kutsutakse esile juhi lihasjõul ja ühe või mitme energiavarustusseadme energia abil Pealejooksu-pidurisüsteem · haagise pidurisüsteem · pidurdusjõud kutsutakse esile haagise vedukile pealejooksu energiaga Gravitatsiooni pidurisüsteem · pidurdusjõud kutsutakse esile haagise mõne osa (nt. tiisli) allaliikumisel raskusjõu mõjul 83. Sõidukite kategooriad M1 reisijateveo sõiduk kuni 9 istekohta M2 reisijateveo sõiduk (buss) üle 9 istekohta kuni 5 t M3 reisijateveo sõiduk (buss) üle 5 t N1 veosteveo sõiduk kuni 3,5 t N2 veosteveo sõiduk 3,5 t < m 12,0 t N3 veosteveo sõiduk 12 t m O1 haagis m 0,75 t O2 haagis 0,75 t < m 3,5 t O3 haagis 3,5 t < m 10 t O4 haagis 10 t m
kiiruse 11,19 km/s maapinnal või 11,01 km/s 200 km kõrgusel. Võimsus – skalaarne füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega: N=A/t. Võimsuse ühikuks on 1W=1J/1s=1kg*m2/s3. 16. RASJUSJÕU JA ELASTSUSJÕU TÖÖ. KONSERVATIIVSED JA MITTEKONSERVATIIVSED JÕUD. HÕÕRDE- JA TAKISTUSJÕUDUDE TÖÖ. Raskusjõu töö: A=mgh, kus m on keha mass, g raskuskiirendus ja h keha poolt läbitud kõrguste vahe. Keha allaliikumisel on töö positiivne, ülesliikumisel negatiivne. 6 Elastsusjõu töö: A=k∆l2/2, kus k on jäikus ja ∆l on keha pikkuse muutus. Elastsusjõu töö on alati negatiivne, sest elastsusjõud on alati liikumisele vastassuunaline. Hõõrdejõu töö: A=µNs, kus µ on hõõrdetegur, N rõhumisjõud ja s sooritatud nihe, mis võrdub sirgliikumisel teepikkusega. Hõõrdejõu töö on alati negatiivne,
joon. 5. Töötsükli nelja protsessi toimumine kähe takti jooksul on võimalik seetõttu, et selles mootoris silindri täitmine kütteseguga ja tühjendamine heitgaasidest toimub pumbaga. Seejuures hõivab silindri täitmine ja tühjenda- mine osa kolvi surve- ja töökäigust a. s. s. piirkonnas. Pumbakambriks on õhutihe karter, milles kolvi ülesliiku- kel, mil kolvi alumine serv avab sissevoolukanali, algab misel tekib alarõhk, allaliikumisel -- ülerõhk. küttesegu sissevool karterisse. Kui kolvipealne ruum on Kahetaktilises mootoris puuduvad gaasi sisse- ja välja eelnevalt täidetud kütteseguga, siis see surutakse sama- voolu reguleerivad klapid. Neid asendavad silindri seinas aegselt kokku. Esimene takt lõpeb segu süütamisega veidi olevad avad ehk aknad, mida suleb ja avab kolb oma edasi- enne kolvi jõudmist ü. s. seisu.
.. 35 kg kasutatakse asünkroonmootorit. Töö põhimõte: Elektrimootorilt pöördemoment kantakse edasi silindrilise hammasratta kaudu võllile millel on otsas silinder- ja keskel koonushammasratas Viimase külge on kinnitatud väntvõlli telg. Kepsu külge kinnitatud kolb liikudes torus edasi tagasi paneb liikuma tekkiva alarõhuga ka löökraua. Kui kolb on ülemises äärmises asendis siis torul avanevad kompensatsiooniavad ning õhk pääseb sisse ning vaakum kolvi all väheneb. Kolvi allaliikumisel löögiraud mõnevõrra inertsist liigub ülesse. Rõhu suurenedes löögiraud pidurdub ja hakkab seejärel kiiresti allapoole liikuma lüües tööseadme kinnitusalusele. Kolvi alumises asendis avanevad jällegi kompenseerivad avad, õhurõhk ühtlustub ning protsess kordub. Puurvasara ühe löögi jõud on umbes kümme korda suurem kui lööktrellil, kus löök tekitatakse mehaaniliselt. Akupuur GBH 2- GBH 5 GBH 10
Mootori töötsükli ringprotsessi saab kujutada diagrammina p-v 0 = p0 /RTo ,kus R on gaasikonstant Kaotatud töömahu tegur oleneb läbipuhe süsteemi tüübist ja akende teljestikus üksteisele järgnevate protsessidena . R = 287 J /kg K kõrgusest. Sellist diagrammi p-v teljestikus nimetatakse mootori 4- taktilise mootori kolvi allaliikumisel tekib silindris hõrendus, - praktilised väärtused: indikaatordiagrammiks rõhulang p . Alarõhu tõttu on õhu tihedus silindris väiksem kui · kontuurläbipuhe korral 0,20 kuni 0,27 . Indikaatordiagrammi võib saada arvutuslikult või võtta töötavalt väljapool mootorit, mille mõjul värske õhk voolab silindrisse. · klappidega otsevoolu läbipuhe korral 0,08 kuni 0,12
annaabi.ee 
