Milliseid organeid kahjustab? Maksa: › Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu › Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik › Viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos Süda ja vereringet: › Alkoholisõltlastest pooled surevad südame ja veresoonte haiguste tõttu › Põhilisteks hädadeks on: südamelihase kahjustus südame rütmihäired kõrge vererõhk ja verevalandus ajju ehk ajuinsult MAKS Milliseid organeid kahjustab? Aju: 1. Pikapeale arenevad ajukahjustused: halveneb mälu väheneb õppimisvõime tekivad tasakaaluhäired 2. Drastilisemateks tagajärgedeks on: dementsus ehk nõdrameelsus langetõbi hallutsinatsioonid kõnehäired AJU AJU MUUTUMINE MÕJU ORGANISMIL Mis võiks olla LAHENDUSEKS? Alkohoolsetele jookidele kõrgemad hinnad
Raske joove – hingamis- ja vereringehäired, eluohtlik Surmav kogus 6-8ml etanooli 1kg kehakaalu kohta. 6) Milliseid organeid ja kuidas etanool kahjustab? V: Etanool kahjustab: Maksa - suure alkoholihulga korral hävib osa maksarakke ja ei taastu, tekib rasvmaks, alkohoolne maksapõletik, pöördumatu maksa sidekoestumine. Süda ja vereringet – südamelihase kahjustus, südame rütmihäired, kõrge vererõhk ja verevalandus ajju ehk ajuinsult. Aju – pikapeale halveneb mälu, väheneb õppimisvõime, tekivad tasakaaluhäired. 7) Kuidas liigitatakse alkohoolseid jooke (4 liiki); nimeta vajalikud toorained ja lühidalt tootmisprotsess. V: Alkohoolseid jooke liigitakse: Õlu, vein, viin ja liköör 1. Õlu – teravili, maltoosa Tootmine: Linnased – idandatud teravili Virre – suhkrustatunud linnasetärklise lahus Humalastega keetmine Kääritamine
Blastotsüsti õõs Embrüoblast Trofoblast Embrüonaalarengu 7. päev Trofoblast Looteväline Blastotsüsti õõs mesoderm Entoderm Amnion Trofoblast Epiteel Verevalandus Trofoblasti hatud Endomeetriumi Emaka sidekude nääre Embrüonaalse arengu 15. päev Looteväline mesoderm Koorioni epiteel Koorioni hatud Koorion
1. Ajuinfarkt ehk isheemiline insult Tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on selle põhjuseks nn.veresoonte lupjumine e. ateroskleroos, mille tekkimist soodustavad suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge vererõhk, kõrge kolesterooli sisaldus veres, vanus. Ajuinfarkti puhul võib veresoone sulgeda ka embol (veresoont ummistav võõrkeha, mis koosneb tavaliselt verehüüvetest või veresoone seinast vabanenud aterosklerootilistest naastudest). 2. Ajusisene verevalandus Ajuarteri lõhkemisel tekib ajusisene verejooks, mis kutsub esile ajukahjustuse verevalumi ja seda ümbritseva turse tõttu. Riskiteguriks on sageli kõrge vererõhk. 3. Subarahnoidaalne verevalandus Veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk aneurüsm. Veri pääseb ajukestade vahele, raskemal juhul surub läbi ka ajukoesse. Tromboos Veresoone topistumine kohapeal mitteadekvaatse verehüübimise tagajärjel tekkinud
Seljaajus on valgeaine väljaspool ja hallaine seespool, peaajus on see vastupidi. 4 *SELJAAJU ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju on ka refleksikeskus. Seljaaju vedelikust võetakse proove. Sagedasemad seljaaju kahjustused: Müelopaatia- lülisamba ahenemise tõttu Seljaajusisesed või välised kasvajad Seljaaju verevalandus Seljaajupõletikud(müeliidid) Amüotroofne lateraalskleroos(ALS) Seljaaju traumad Liikvori põhiülesanne on kaitsta ja toita ajukudet. Kaitseb traumade eest. PAREM AJUPOOL JUHIB VASAKUT POOLT.VASAK AJUPOOL JUHIB PAREMAT POOLT!! Peaaju verevarustushäired. Insult TIA(transitoorne isheemiline atakk) NEUROINFEKTSIOONID Meningiit e. ajukelmepõletik Entsefaliit e. ajukoorepõletik/puukentsefaliit Müeliit e. seljaajupõletik
südame kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib. südame rütmihäired – alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu. kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e ajuinsult – vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid
Püstitõusmine etapiline 4. Tõsta jalad südameliinist 7. Mitte anda nitroglütseriini kõrgemale (10-20cm) 8. AJULE VERE ANDMINE 6. Nimeta kooma põhjuseid · Südamehaigused · Organismi veetustumine (äge kõhulahtisus) · Sisemisesed verejooksud · Traumad Peaaju haigused · Peaaju veresoonte haigused (verevalandus) · Põletikud (meningiit, entsefaliit) · Peaaju kasvajad Muud haigusseisundid · Suhkruhaigus · Mürgistused · Elundi puudulikkused (maks, neerud) · Sokk · Narkootikumi üledoos · Krambid 7. Teadvuseta kannatanu EA. 1. Ei tohi anda süüa ega juua 2. Kui oskad, kasuta spetsiaalseid süste või geele 3
rasvumiseks, ateroskleroosi kiirem areng). Hüperinsulineemia põhjuste pikemaajaline jätkumine kurnab insuliini tootvad kõhunäärmerakud lõpuks välja ja siis jõuabki kätte II tüüpi suhkurtõbi. Suhkurtõve selles faasis, kus vere suhkrunivoo on normist kõrgem, püsib väga suur ateroskleroosirisk. Seepärast käivad II tüübi suhkurtõvega sageli kaasas kõrgvererõhutõbi ning suurte veresoonte kahjustused, mille finaaliks võivad olla jalagangreen, ajuinfarkt ja verevalandus, samuti südameinfarkt. Vanus on siin soodustav komponent. Suhkurtõve pärilikkust muuta ei saa, ka vanadusest pole kellelgi pääsu. Küll saab II tüüpi suhkurtõve teket tunduval määral edasi lükata ning juba olemasoleva suhkurtõve ja veresoonkonna aterosklerootiliste haiguste arengut pidurdada. Selleks tuleb olla kehaliselt aktiivne, säilitada normaalne kehakaal, rasvumise korral püüelda kas või ühe kilo kaupa normaalkaalu poole. Ka liialdused toidulaua taga jäägu
Hüperinsulineemia põhjuste pikemaajaline jätkumine kurnab insuliini tootvad kõhunäärmerakud lõpuks välja ja siis jõuabki kätte II tüüpi suhkurtõbi. Suhkurtõve selles faasis, kus vere suhkrunivoo on normist kõrgem, püsib väga suur ateroskleroosirisk. Seepärast käivad II tüübi suhkurtõvega sageli kaasas kõrgvererõhutõbi ning suurte veresoonte kahjustused, mille finaaliks võivad olla jalagangreen, ajuinfarkt ja verevalandus, samuti südameinfarkt. Ravi Diabeedi näol on tegu kroonilise haigusega, mille ravi on eluaegne ning selle aluseks on toiduvalik ehk dieet. Lisaks dieedile kasutatakse suhkruhaiguse raviks veresuhkrut alandavaid tablette ja insuliini. Veresuhkrut alandavaid tablette saavad tarvitada ainult need inimesed, kelle kõhunääre on veel võimeline insuliini eritama. Tabletid ei sisalda ega asenda insuliini, nad ainult suurendavad insuliinieritust kõhunäärmest. I tüüpi
ja liigeseid. Kroonilisi ülekoormusi põhjustavad anatoomilised iseärasused, nõrk lihasjõud ja lihasjõu asümmeetria. Vigastuste ennetamiseks aitavad pidev arstlik kontroll (tervisehäirete ärahoidmine ja kiire ravi, kehalise töövõime määramine, ületreenituse vältimine) ja ortopeediliste abivahendite kasutamine (nt. Põlvekaitsed võrkpallis). Põrutused tekivad otsese löögi või kokkupõrke tagajärjel, kaasneb valu, väiksem või suurem turse, verevalandus. Raviks on esialgu külmaravi (jääkott, külma aerosool, jäägeel jne.), rõhtside, alates 2.-3. päevast võib alustada kompresside ja soojaprotseduuridega. Liigest ülemäära venitades, sirutades või painutades tekib liigesekõhre ja liigest tugevdavate sidemete venitus. Kaasneda võivad veel sidemete osaline või täielik rebenemine, verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Valu, turse ja verevalumi tõttu on vigastatud liigese liikuvus piiratud.
kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib; · südame rütmihäired alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu; · kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju-insult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane
kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diag- noosib; südame rütmihäired – alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mit- mest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu; kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju- insult – vererõhu kõrgenemine tekib sõltu- mata east, soost, rassist, kehakaalust, suitseta- misest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea aju- veresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see
ELUNDITE TUNDENÄRVI LÕPMETEST ehk RETSEPTORITEST JA VIIVAD GANGLIONIDE KAUDU NEED KNS-i. PIKLIK AJUS ON(ASUVAD)- HINGAMIS-, SÜDAMETEGEVUS- JA VASOMOTOORSED KESKUSED, TINGIMATUTE SEEDEREFLEKSIDE (SÜLJEERITUS, IMEMINE, NEELAMINE, SEEDEMAHLADE ERITUMINE) JA KAITSEREFLEKSIDE (KÖHA, AEVASTAMINE, OKSENDAMINE) KESKUSED. PIKLIK AJU ON SELJAAJU JÄTKUKS KOLJUÕÕNES. EHITUS SARNANE SELJAAJUGA. PIKLIK AJU ON ELUTÄHTIS KNS-i OSA. TEMA KAHJUSTUSE KORRAL (VEREVALANDUS, TRAUMA, KASVAJA jm.) VÕIB HÄIRUDA HINGAMINE, SÜDAMETALITLUS jm. FUNKTSIOONID. VASAK KOPS ld.k. ja kus asub- (PULMO SINISTER). PAIKNEB VASAKUL POOLEL RINDKEREÕÕNES PLEURAKOTIS. KOPSUVÄRAT ld.k ja kus asub- (HILUS PULMONALIS). ASUB KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSAS. PERINEUM- ehk LAHKLIHA. LAHKLIHAKS NIM. REITE VAHELE JÄÄVAT PIIRKONDA VAAGNAVÄLJAPÄÄSU KOHAL. PERIOST- ehk LUUÜMBRIS. PERIMETRIUM- EMAKA VÄLISKIHT. PERISTALTIKA- SOOLE LAINELISED LIHASKONTRAKTSIOONID.
NS PIKLIKAJU medulla oblongata Piklik aju on seljaaju jätkuks koljuõõnes. Siin asuvad hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. Piklik aju on elutähtis KNS-i osa. Tema kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm.) võib häiruda hingamine, südametalitlus jm. funktsioonid. TAGAAJU Ajusild asetseb piklikust ajust eespool ja kujutab endast jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga. Väikeaju paikneb pikliku aju ja ajusilla tagaküljel, suuraju poolkerade kuklasagaratest allpool tagumises koljuaugus. Väikeaju kaalub 120 - 150 g ja koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis )
kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib. · südame rütmihäired alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu. · kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e ajuinsult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda
iseloomulik avatud suuga harv ja sügav hingamine . Inimene nagu püüaks õhku. Surm on elutegevuse katkemine, mis võib olla loomulik ja patoloogiline. Loomulik ehk füsioloogiline surm tähendab organismi funktsiooni kustumist vanaduse tõttu. Patoloogiline surm võib olla põhjustatud haigusest või olla vägivaldne. Äkksurm tekib ootamatult, äkitselt ja võib olla nii haiguslik ( aordi või südame rebend, suurema veresoone umbumine trombi või emboli tõttu, verevalandus ajju) kui vägivaldne (laskevigastused, poomine, koljutraumad). Kliiniline surm on seisund , kus hingamine ja südametegevus on seiskunud, kuid 5-6 minuti jooksul on seisund elustamisega veel tagasipöörduv. 5-6 minutiga tekivad tavatingimustus ajus hapnikuvaeguse tõttu tagasipöördumatud muutused. Madala temperatuuri korral on kudede hapnikutarve väiksem, ja seetõttu võib külmas vees või pakases kliinilisse surma sattunuid õnnestuda
● siin on IX, X, XI ja XII peaajunärvide tuumad ● läbivad JUHTETEED nii ülenevas kui alanevas suunas ● ELUTÄHTIS AJU OSA, kus asuvad järgmised keskused: - südametegevus-, hingamis- ja vasomotoorsed keskused - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) - kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused ● Piklikaju kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm) võivad häiruda: - hingamine, südametalitlus jm funktsioonid. TAGAAJU ● siin asuvad V, VI, VII ja VIII peaajunärvide tuumad ● ehitus sarnane piklikajuga: sees hallollus ja perifeerselt valgeollus ● läbivad nii ülenevas kui alanevas suunas JUHTETEED ● sisaldab erinevaid tuumasid - tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas, on seotud eelkõige info vahendamisega suurajust väikeajusse. ● AJUSILD PONS
Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib; südame rütmihäired alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu; kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju-insult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise
20. MAOHAMMUSTUS TEGUTSEMINE MAOHAMMUSTUSE KORRAL: Eesti ainuke mürkmadu on rästik · Ära tee hammustuskohale sisselõiget, ära ürita mürki välja pigistada või imeda. Võimalusel asetada külma hammustuskohale ja selle ümbrusesse. · Vii kannatanu pärast esmaabi andmist haiglsse. NB! Kehtib ainult Eestis rästiku puhul! 32 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 21. TEADVUSETUS Põhjused: · Verevalandus · Alkohol · Hapniku puudus · Trauma · Insult · Mürgistus · Ainevahetuse haigus Kvantitatiivsed teadvuse häired · Teadvus selge ärkvel suhtleb · Soopor unine ei suhtle · Kooma-pole äratatav · Aju surm · Esmaabi teadvusetuse puhul Teadvusetuse põhjus pole esmaabi seisukohalt oluline 1. ei saa likvideerida põhjust 2. Ei saa likvideerida teadvuse häiret Oluline on säilitada elutähtsad funktsioonid. Esmaabi teadvusetuse puhul
Nooremas täiskasvanueas on kõige sagedamateks põhjusteks trauma, ravimid, suukaudsed rasedusvastased preparaadid, migreen. Viiekümne viie aastastel ja vanematel on tähtsateks sõltumatuteks riskifaktoriteks hüpertensioon, varasem insult, TIAd, südame koronaarhaigus, südamepuudulikkus ja diabeet. Ka alkoholi liigtarbimine ja rasvumine on olulisteks riskifaktoriteks insuldi tekkel. Subarahnoidaalne ja intrattserebraalne hemorraagia. e ajuverevalandus. Ravi Hemorraagia e verevalandus: neuroloogias eristatakse peamiselt ajusisest ehk intratserebraalset ja ajukelmete alust (ämblikvõrkkelme alune) ehk subarahnoidaalset hemorraagiat. Intratserebraalse hemorraagia põhjused: peamine põhjus on arteriaalne hüpertensioon (arterite rõhk on liiga kõrge). Sel puhul ravi harva kirurgiline. Kliiniline pilt: peavalu, oksendamine, teadvusehäire, koldeleid sõltuvalt hemorraagia lokalisatsioonist. Subarahnoidaalse hemorraagia põhjused: 50-80% aneurüsmi ruptuur, arterivenoossed
löögi ajal peab kolmandiku võrra rohkem tööd tegema). Üks riskifaktoritest aju infarkti ja aju insuldi tekkes. o Ajuinfarkt – aju veresoone sulgus, mille tagajärjel mingi piirkond ajust jääv verest ilma (kergem haigus, kuna trombi on võimalik kiiresti lahustada ja ei teki püsiv kahjustus ajus) o Ajuinsult – mingi ajuveresoon purunebverevalandus ajju. Hüpertoonia mittemedikamentoolsed võimalused: Päriliku eelsoodumuse kõrval hoiduda suitsetamisest, hoida kehakaal normis, püüda rohkem liikuda, tarbida vähesoolast toitu. Lastel: o Süstoolne rõhk – vastsündinul 65-75 mm/Hg ning suureneb pidevalt, 2-aastasel juba 90-110 mm/Hg, noorulik 90-140 o Diastoolne rõhk – vastsündinul 20-60 mm/Hg nin suureneb pidevalt, 2-aastasel juba 45-80 mm/Hg, noorukil 60-90 V. Hingamine 1
mittenorm on nt 100, seega iga löögi ajal peab kolmandiku võrra rohkem tööd tegema). Üks riskifaktoritest aju infarkti ja aju insuldi tekkes. o Ajuinfarkt – aju veresoone sulgus, mille tagajärjel mingi piirkond ajust jääb verest ilma (kergem haigus, kuna trombi on võimalik kiiresti lahustada ja ei teki püsiv kahjustus ajus) o Ajuinsult – mingi ajuveresoon puruneb → verevalandus ajju. Hüpertoonia (madal vererõhk) mittemedikamentoolsed võimalused: Päriliku eelsoodumuse kõrval hoiduda suitsetamisest, hoida kehakaal normis, püüda rohkem liikuda, tarbida vähesoolast toitu. Lastel: Süstoolne rõhk – vastsündinul 65-75 mm/Hg ning suureneb pidevalt, 2-aastasel juba 90-110 mm/Hg, noorulik 90-140 Diastoolne rõhk – vastsündinul 20-60 mm/Hg nin suureneb pidevalt, 2-aastasel juba 45-80 mm/Hg, noorukil 60-90
annaabi.ee 
