,,Ole rahulik ja tugev, vana" rahustas ta end merel. Enda julgustamiseks mõtles ta vanadele aegadele, kus ta oli ühes vanas kõrtsis neegriga, kes oli kõige tugevam mees sadamas, kätt murdnud. Sisimas oli tal siiani tugevust ja tahtmist, kuid keha on selle rakendamiseks jäänud vanaks. Merel tekkis olukordi, kus ta arutles pidevalt, kas oli õige merele tulla või magada kodus ja lugeda ajalehti, siiski ei kaotanud ta lootust ning triivis edasi. ,,Aga inimene ei ole alistumiseks loodud" ütles Santiago. Üksinduses keset merd leidis ta jõudu noorest sõbrast Manionist. Mees oli õnnetu, et poiss ei saanud enam temaga kalal käia ning ta pidi poisi vanematele tõestama, et on väärt mees õpetamaks nende poega heaks kaluriks. Santiago ei tahtnud olla kaotaja, ta tahtis tulla välja võitjana, tundmata kurgus kibedat kaotusemaiku. Merel olles igatses ta enda noort sõpra ning unistas poisi kohalolekust ning abist.
elu selles kalurikülas. (vikipeedia) Tegu on looga, mis räägib armastusest, ustavusest, tahtekindlusest, tõestamisest, harmooniast loodusega, surmast. Ühesõnaga kõike ning lihtne stiil ja kohati vaid ühe öeldisega laused vaid aitavad haakuda selle sügava looga. Teose kvaliteeti näitab ka asjaolu, et see on kogunud mitmeid nimekaid auhindu, teiste seas sai Hemingway ka Nobeli kirjanduspreemia paljuski lühiromaani "Vanamees ja meri" eest. Inimene ei ole alistumiseks loodud. Inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida. Teose filosoofias on midagi, mis tõmbas mind sügavale raamatusse. Kompromissitu võtlus hiigelmarliiniga, kus mees mõistab, et vaid üks lahkub elusalt, kalur teab, et see ei pruugi olla tema, selles on midagi võluvat. Hoolimata kannatustest austab ta vaenlast ja armastab kala, küsides kui sa teda armastad, siis ei ole tema tapmine patt. Või on see veel suurem patt? Selline suhumine on võimalik vaid väheste inimeste puhul
5.loeng Strateegia: Strateegilise juhtimise ajaloost: Vanus: Vana-Kreeka-spartalased; Vana-Rooma Faalanks. Sõna 'strateegia' tuleb Vana-Kreeka keelest (stratos-armee + ago- juhtima) ''Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistumine alistumiseks.'' ''Igaüks võib näha ja mõista minu võidutaktikaid, kuid mitte ükski ei saa näha strateegiat, millest võit kujuneb.'' Sun Tzu (544-490 BC) Strateegilise juhtimise klassikud: · (1954)Peter F. Drucker The practice of management · (1962)Alfred Chandler Strategy and Structure · (1965)Igor Ansoff- corporate strategy · (1980)Michael Porter Competitive Strategy · (1982)Kenichi Ohmae The mind of the strategist · (1994)Gary Hamel, C
Sõdalaste eesmärk on tappa võimalikult palju vastaseid. Ütlevad, et võitlevad vabariigi nimel, aga tegelikult selle nimel, et endale kuulsust koguda. 10) 1950 „Üle jõe ja puude vilus“ – pettumus lugejatele ja kriitikutele, arvati, et kardab ennast. Inimese hingeline liigvarane raugastumine. 11) 1952 „Vanamees ja meri“- Nobeli preemia suur vaimustus, erilist sündmustikku pole. Peategelane kalur. Inimese võib hävitada, kuid teda ei saa võita. Ta pole loodud alistumiseks. Loodusjõud vastandatud inimesele. Kirjutab väga täpselt. Pärast vananemist palju artikkleid kirjaniku seisukohast. Ütleb, et kõik raamatud on mingis mõttes ühesugused. Raamat on hea siis, kui see, mis on raamatus räägitud, on palju tõelisem, kui elus. Lugejale peab peale raamatu lõpetamist jääma mulje, et see juhtus tema endaga. Autor peab lähtuma tõest. 12) 1960 „Ohtlik suvi“- viimane teos, härjavõitlus
kokku kogu oma valu, oma viimase jõunatukese ning ammukadunud uhkuse, seadis ta need vastu kala agooniale. Lk 60-61 Kuidas kala sureb? Vanamees virutas harpuuni kogu jõust kala külje sisse, täpselt suure rinnauime taha, mis ulatus kuni inimese rinnuni. Ta tundis, kuidas raud lihasse tungis, ja, kogu oma keha raskusega harpuunile vajutades, surus seda ikka sügavamale ja sügavamale kala ihhu. Lk 67 Millise vanamehe tähtsa elupõhimõtte leiad sellelt leheküljelt? Inimene pole loodud alistumiseks. Inimest võib hävitada, kuid mitte võita. Lk 76-82 Milline on vanamehe viimane võitlus haidega? Kuidas vanamees koju jõuab? Kui palju on sadamasse jõudes kalast alles? Kui suur oli kala olnud? Millega romaan lõpeb? Lõpuks tormas üks neist otse kala pea poole ja vanamees teadis, et nüüd oli kõik läbi. Ta virutas tollele tüüripinniga vastu lõugu, virutas otse sinnapaika, kus ta hambad olid kala pea murdumatuisse luudesse tunginud
Sööda neelanud kala ujub aga ulgumere poole ning nööri hoidmine nõuab vanamehelt tohutut vastupidavust (= igaüks peab oma saatusele vastu minema). Vanamees ei anna alla ning tahab kalale (= saatusele) näidata, kui palju inimene talub ja suudab. Kolmandal päeval võitleb ta kala ja iseendaga ning tapab kala. Säärane sümbolikeel näitab, et „inimest võib hävitada, kuid mitte võita“ ja et „inimene pole loodud alistumiseks“ (Hemingway 1952, viidatud Bannikov 1971 järgi). Kõigi Hemingway teoste aluseks on reaalne elu ning tema looming on suurel määral kasvanud välja kirjaniku isiklikust elukogemusest. Nii seovad Hemingway teoste tegelasi tema enda iseloomujooned: vaen kodanliku elulaadi vastu, sallimatus vale ja teeskluse suhtes ning püüe lihtsate, puhaste ja terviklike inimeste poole. (Bannikov 1971: 573–574) Oma elu viimased aastad elas Hemingway peamiselt Kuubal. Kirjutamise kõrval tegeles ta
Sõdalaste eesmärk on tappa võimalikult palju vastaseid. Ütlevad, et võitlevad vabariigi nimel, aga tegelikult selle nimel, et endale kuulsust koguda. 10) 1950 “Üle jõe ja puude vilus” pettumus lugejatele ja kriitikutele, arvati, et kardab ennast. Inimese hingeline liigvarane raugastumine 11) 1952 “Vanamees ja meri” (jutustus) – Nobeli preemia suur vaimustus, erilist sündmustikku pole. Peategelane kalur. Inimese võib hävitada, kuid teda ei saa võita. Ta pole loodud alistumiseks. Loodusjõud vastandatud inimesele. Kirjutab väga täpselt. - Pärast vananemist palju artikleid kirjaniku seisukohast. Ütleb, et kõik raamatud on mingis mõttes ühesugused. Raamat on hea siis, kui see, mis on raamatus räägitud, on palju tõelisem, kui elus. Lugejale peab peale raamatu lõpetamist jääma mulje, et see juhtus tema endaga. Autor peab lähtuma tõest 12) 1960 “Ohtlik suvi” viimane teos, härjavõitlus
Sõdalaste eesmärk on tappa võimalikult palju vastaseid. Ütlevad, et võitlevad vabariigi nimel, aga tegelikult selle nimel, et endale kuulsust koguda. 1950 "Üle jõe ja puude vilus" pettumus lugejatele ja kriitikutele, arvati, et kardab ennast. Inimese hingeline liigvarane raugastumine. 1952 "Vanamees ja meri" (jutustus) Nobeli preemia suur vaimustus, erilist sündmustikku pole. Peategelane kalur. Inimese võib hävitada, kuid teda ei saa võita. Ta pole loodud alistumiseks. Loodusjõud vastandatud inimesele. Kirjutab väga täpselt. Pärast vananemist palju artikleid kirjaniku seisukohast. Ütleb, et kõik raamatud on mingis mõttes ühesugused. Raamat on hea siis, kui see, mis on raamatus räägitud, on palju tõelisem, kui elus. Lugejale peab peale raamatu lõpetamist jääma mulje, et see juhtus tema endaga. Autor peab lähtuma tõest 1960 "Ohtlik suvi" viimane teos, härjavõitlus
Kordamisküsimused 1. Strateegia. x Strateegia on firma otsustusloogika. (Kreitner) x Strateegia kujutab endast teatud hulka hüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. (Kaplan, Norton) x Strateegia on org.-i eesmärkide ja ressursside ning muutuvate turundusvõimaluste ühildamine. (Kotler) x Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistus alistumiseks. (Sun Tzu c. 500 BC) Leimann väidab, et strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olulised funktsioonid
Nõukogude vägedele. Kuid ka see ettepanek lükati kategooriliselt tagasi, kuna lääneliitlaste ja Nõukogude Liidu vahel kehtis kokkulepe, et kõik Punaarmee vastu võidelnud Saksa väeosad kapituleeruvad Nõukogude vägedele. Kuna Reimsis kapitulatsiooniaktile allakirjutamise ja tegeliku sõja lõpu vahe oli 44 tundi ja 20 minutit, siis on avaldatud arvamust, et sellega püüdsid lääneliitlased anda Saksa vägedele võimalust lääneliitlastele alistumiseks. Tegelikult aga oli see ajavahe tingitud vajadusest anda Nõukogude Liidu esindajale aega kohalejõudmiseks, et alla kirjutada kapitulatsiooniaktile. Ometi anti selle, ligi kahe päeva pikkuse ajavahega tahtmatult paljudele Saksa väeüksustele võimalus anda end vangi lääneliitlastele. Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli ajaloo suurim sõda. See algas 1939 aastal Euroopas natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-
1okt 1946. 12 inimest said surmanuhtluse, sealhulgas von Ribbendrop. Kolm inimest said eluaegse vanglakaristuse. · Ida-Euroopa sakslased otsustati saksamaale umber asustada. (üle 14 milj inimese) · Saksamaa liitlaste (Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) tuli sõlmida rahulepingud, mis valmisid Pariisi rahukonverentsil Juulist Oktoobrini 1946. Määrati riikide piirid ja reparatsioonid. · Jaapanile esitati ultimatum alistumiseks Külm sõda Pärast teise maailmasõja lõppu hakkasid teravnema võitjariikide suhted. Septembris 1945 algas Londonis välisministrite nõukogu istungjärk kus jõuti üksmeelele ainult ühes küsimuses, et mis kell on lõunasöök. Lääne ja Nõukogude liidu suhete teravnemise tingis Nõukogude liidu tegevus nendes riikides, kuhu punaarmee oli jõudnud. Nendes riikides läksid kommunistide kätte siseministri ametikohad ja julgeoleku jõud: Algas riigistamine ja vägivalla poliitika
maitsele. Üldises kaoses püüab Indrek Karinile sisendada, et maailma pääsmine on ainult töös, töös ja veel kord töös! Muidu tabab teda hukk. Ent ümbritsev elu ei sisenda Karinile usaldust oma mehe tõekspidamiste vast. Linnaühiskonna vastuoludes tasakaalu kaotanud Indrek läheb pärast naise traagilist surma isakoju, Vargamäele, et looduse rüpes, lihtsa töö juures ennast taas leida ja vastupanuvaimu koguda. "Tõe ja õiguse " viimast köidet on kirjanik nimetanud alistumiseks, resignatsiooniks. Ent alistumine ei tähenda oma moraalsetest ega ideelistest ideaalidest loobumist. Resignatsiooni meeleolu väljendub eeskätt nukruses võimaluste puudumise üle oma tõekspidamiste teostamiseks. Vana Vargamäe Andres tunneb kibestust pöörde üle, mille tõi kaasa kapitalismi areng. Kunagise tööle andumise asemel on maad võtnud äri- ja sahkerdamisvaim. Asjata püüab Andres väimeest
maa" 9)1940 " Kellele lüüakse hingekella" Kõigis kolmes sees Hispaania teema. 10)1950 "Üle jõe ja puude vilus" pettumus lugejatele ja kriitikutele, arvati, et kardab ennast. Inimese hingeline liigvarane raugastumine 11) 1952 "Vanamees ja meri" (jutustus) Nobeli preemia ,suur vaimustus, erilist sündmustikku pole. Peategelane kalur. Inimese võib hävitada, kuid teda ei saa võita. Ta pole loodud alistumiseks. Loodusjõud vastandatud inimesele. Kirjutab väga täpselt. - Pärast vananemist palju artikleid kirjaniku seisukohast. Ütleb, et kõik raamatud on mingis mõttes ühesugused. Raamat on hea siis, kui see, mis on raamatus räägitud, on palju tõelisem, kui elus. Lugejale peab peale raamatu lõpetamist jääma mulje, et see juhtus tema endaga. Autor peab lähtuma tõest 12) 1960 "Ohtlik suvi" viimane teos, härjavõitlus
Ütlevad, et võitlevad vabariigi nimel, aga tegelikult selle nimel, et endale kuulsust koguda. 10) 1950 "Üle jõe ja puude vilus" pettumus lugejatele ja kriitikutele, arvati, et kardab ennast. Inimese hingeline liigvarane raugastumine 11) 1952 "Vanamees ja meri" (jutustus) - Nobeli preemia suur vaimustus, erilist sündmustikku pole. Peategelane kalur. Inimese võib hävitada, kuid teda ei saa võita. Ta pole loodud alistumiseks. Loodusjõud vastandatud inimesele. Kirjutab väga täpselt. - Pärast vananemist palju artikleid kirjaniku seisukohast. Ütleb, et kõik raamatud on mingis mõttes ühesugused. Raamat on hea siis, kui see, mis on raamatus räägitud, on palju tõelisem, kui elus. Lugejale peab peale raamatu lõpetamist jääma mulje, et see juhtus tema endaga. Autor peab lähtuma tõest 12) 1960 "Ohtlik suvi" viimane teos, härjavõitlus
meist üks on elus, oleme mõlemad elus. ...sinus läheme meie mõlemad...Ainult sinus saan mina edasi elada." Põhiidee: Armastada elu ja surra auga! Elu on heitlus, mis lõppeb varem või hiljem surmaga. Tähtis on, kui hästi suudetakse lõpuni võidelda. Ennekõike on eetiline julge käitumine elu lõpule tuleb mehiselt silma vaadata. "Vanamees ja meri" jutustus, sai Nobeli preemia. Inimene pole loodud alistumiseks. Inimene võib hävitada. Jäämäemudel- ridade vahele kirjutamine, käsnaefekt. Napp dialoog. Hinnati, kuna see teos näitas, et H. usub inimesse ja tema jõusse ning füüsiline murdumine ei tähenda moraalset murdumist: ,,Inimest võib hävitada, aga teda ei saa võita." 17. Erich Maria Remarque (1898-1970) sünnib Lääne-Saksamaal. Isa töötas raamatukõitjana. Ema suri varakult. Armastas väga loodust. Õpib noorena mängima klaverit, andis ka tunde. I
Ütlevad, et võitlevad vabariigi nimel, aga tegelikult selle nimel, et endale kuulsust koguda. 9) 1950 "Üle jõe ja puude vilus" pettumus lugejatele ja kriitikutele, arvati, et kardab ennast. Inimese hingeline liigvarane raugastumine 10) 1952 "Vanamees ja meri" (jutustus) Nobeli preemia suur vaimustus, erilist sündmustikku pole. Peategelane kalur. Inimese võib hävitada, kuid teda ei saa võita. Ta pole loodud alistumiseks. Loodusjõud vastandatud inimesele. Kirjutab väga täpselt. - Pärast vananemist palju artikleid kirjaniku seisukohast. Ütleb, et kõik raamatud on mingis mõttes ühesugused. Raamat on hea siis, kui see, mis on raamatus räägitud, on palju tõelisem, kui elus. Lugejale peab peale raamatu lõpetamist jääma mulje, et see juhtus tema endaga. Autor peab lähtuma tõest 11) 1960 "Ohtlik suvi" viimane teos, härjavõitlus
rõhutatult traagiline. Nad on selliseid üksildlased inimesed, tunduvad passiivsed, aga nad pole ükskõiksed ennast ümbritsevate inimeste suhtes. Sisemiselt on veidikene intravertsed. Kõrvale on toonud ekstraverdid, kes tegevuse arenemise käigus osutuvad üsna tühjadeks nn. Trummilööjad, jutt ja kehahoiak on, aga sisemist võlu pole. Mitmes romaanis on enesetappe. R autorina neid enesetappe ei õigusta, ja ta nimetab seda niisuguseks täielikuks alistumiseks. Tegelastele on iseloomulikuks iroonia, skeptilisus ja mõningane künism. Varasemate romaanide tegelased on rohkem ohvrid, olukordade ja kaaslaste omad. Hiljem on sellised tegelased, kes ennast kaitstes tõstavad käe. Ei keera põske ette, aga ei löö teist inimest tagasi. Etteheidetud see, et teostes on üsna palju alkoholi. See on selle õnnetu kadunud põlvkonna traagika, sest alkohol aitab võimaldada koosolemist teistega, aitab unustada. R teoses on alkoholi, aga pole joodikuid
Üldises kaoses püüab Indrek Karinile sisendada, et maailma pääsmine on ainult töös, töös ja veel kord töös! Muidu tabab teda hukk. Ent ümbritsev elu ei sisenda Karinile usaldust oma mehe tõekspidamiste vast. Linnaühiskonna vastuoludes tasakaalu kaotanud Indrek läheb pärast naise traagilist surma isakoju, Vargamäele, et looduse rüpes, lihtsa töö juures ennast taas leida ja vastupanuvaimu koguda. "Tõe ja õiguse " viimast köidet on kirjanik nimetanud alistumiseks, resignatsiooniks. Ent alistumine ei tähenda oma moraalsetest ega ideelistest ideaalidest loobumist. Resignatsiooni meeleolu väljendub eeskätt nukruses võimaluste puudumise üle oma tõekspidamiste teostamiseks. Vana Vargamäe Andres tunneb kibestust pöörde üle, mille tõi kaasa kapitalismi areng. Kunagise tööle andumise asemel on maad võtnud äri- ja sahkerdamisvaim. Asjata püüab Andres väimeest veenda: ei pea armastama sood ega raba, vaid seda,
Ütlevad, et võitlevad vabariigi nimel, aga tegelikult selle nimel, et endale kuulsust koguda. 10) 1950 "Üle jõe ja puude vilus" pettumus lugejatele ja kriitikutele, arvati, et kardab ennast. Inimese hingeline liigvarane raugastumine 11) 1952 "Vanamees ja meri" (jutustus) Nobeli preemia suur vaimustus, erilist sündmustikku pole. Peategelane kalur. Inimese võib hävitada, kuid teda ei saa võita. Ta pole loodud alistumiseks. Loodusjõud vastandatud inimesele. Kirjutab väga täpselt. 12) 1960 "Ohtlik suvi" viimane teos, härjavõitlus 13) Pärast surma annab abikaasa välja teose "Pidu sinus eneses" Kirjeldab Hemingway esimesi samme kirjaniku teel, palju portreesid jne. Elurõõmus, optimistlik. Hemingway´l kujuneb välja selge kirjutamisstiil- lühikesed läbimõeldud laused, korduvad motiivid (nt halva korral sajab vihma). Tekst on konkreetne, asjalik-keeleliselt
aga nende saatus on rõhutatult traagiline. Nad on selliseid üksildlased inimesed, tunduvad passiivsed, aga nad pole ükskõiksed ennast ümbritsevate inimeste suhtes. Sisemiselt on veidikene intravertsed. Kõrvale on toonud ekstraverdid, kes tegevuse arenemise käigus osutuvad üsna tühjadeks nn. Trummilööjad, jutt ja kehahoiak on, aga sisemist võlu pole. Mitmes romaanis on enesetappe. R autorina neid enesetappe ei õigusta, ja ta nimetab seda niisuguseks täielikuks alistumiseks. Tegelastele on iseloomulikuks iroonia, skeptilisus ja mõningane künism. Varasemate romaanide tegelased on rohkem ohvrid, olukordade ja kaaslaste omad. Hiljem on sellised tegelased, kes ennast kaitstes tõstavad käe. Ei keera põske ette, aga ei löö teist inimest tagasi. Etteheidetud see, et teostes on üsna palju alkoholi. See on selle õnnetu kadunud põlvkonna traagika, sest alkohol aitab võimaldada koosolemist teistega, aitab unustada. R teoses on alkoholi, aga pole joodikuid.
annaabi.ee 
