1. Algoritm. Algoritmi keerukus. Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang. Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited. 1.1 Algoritm • Mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrogrammi abil. • Algoritm on õige, kui kõigi sisendite korral, mis vastavalt algoritmi kirjeldusele on lubatud, lõpetab ta töö ja annab tulemuse, mis rahuldab ülesande tingimusi. Öeldakse, et algoritm lahendab arvutusülesande. • Selline programm, mis annab probleemile õige vastuse piiratud aja jooksul. • Kindlalt piiritletud sisendi korral vastab ta järgmistele kriteeriumitele: o lõpetab töö piiratud aja jooksul; o kasutab piiratud hulka mälu; o annab probleemile õige vastuse. • Parameetrid, mille järgi hinnata algoritmide headust: o vastava mälu hulk; o töötamise kiirus ehk vajatava aja hulk.
Esitus Eeldame, et iga tipu puhul on ajaga O(1) kättesaadav tema ülemus, kui see leidub (lisaks muidugi alluvatele). ajaga O(1) on teostatav viimase taseme viimase tipu likvideeri- mine ja uue tipu lisamine sinna. Kui kahendkuhja esitamiseks kasutada kompaktse kahendpuu esitust massiivina ja kasutada lisaks üht välja kirjete reaalse arvu hoidmiseks, siis need tingimused on täidetud, välja arvatud uue tipu lisamine juhul, kui massiiv on täis. 1 Kahendkuhjad 10 1.1 Operatsioonid Operatsioonid 1 Kahendkuhjad 11 1.1 Operatsioonid Lisamisülesanne Lisada antud kahendkuhja antud kirje. Sisend: kahendkuhi, kirje. 1 Kahendkuhjad 12 1.1 Operatsioonid Lahendus
Output of non-deterministic algorithm may be different for different runs with the same input data Mittedetermineeritud algoritmi tulemus samade lähteandmete korral võib erinevatel lahenduskordadel olla erinev. Tõene Partial algorithm terminates for any set of input data. Osaline algoritm peatub mistahes sisendandmete korral. Väär Average time complexity of binary search is O(log n). Kahendotsimise keskmine ajaline keerukus on O(log n). Tõene Worst case time complexity of merge sort is O(n). Ühildusmeetodi (merge sort) halvima juhu ajaline keerukus on O(n). Väär (it is O(n log n)) Sorting method is quick if it has average time complexity O(n lon n). Järjestamismeetod on kiire, kui selle keskmine ajaline keerukus on O(n log n). Tõene Jah, üldjuhul ei saa kiiremini Last element added to the stack is removed first. Magasini (stack) viimati lisatud element eemaldatakse esimesena. Tõene
vaid 1 kindel element). Lõpmatut hulka nimetatakse loenduvaks, kui see on võrdvõimas naturaalarvude hulgaga. |H| on hulga võimsus ehk lõpliku hulga korral elementide arv hulgas. Lõpmatu hulga võimsus leitakse, seades tema elemendid bijektiivsesse vastavusse (üks- ühesesse) mõne tuntud võimsusega hulga (näiteks naturaalarvude hulga) elementidega. 4. Graafid. Puude esitused. Programmide esitamine puuna Mittejärjestatud ja mitteorienteeritud graaf on paar G = (A,R), kus A on tippude hulk ja kaarte hulk R on seos hulgal A. Graafi saab esitada paaride hulgana (A + R analüütiliselt, või predikaadina) või joonisena. Graafide võrdsus: Graafid G1 = (A1, R1) ja G1 = (A2, R2) on võrdsed ehk isomorfsed, kui leidub selline bijektiivne kujutus f: A1 A2 nii, et aR1b = f(a)R2f(b) Kui igale tipule a G1-st leidub tipp b G2-st, millele saab vastavusse seada samade tippude kaared ja kõik G2 tipud saavad ka kaetud.
.., 1n), (21, ..., 2n), ..., (m1, ..., mn) ja väär kõigil ülejäänud väärtustustel o TDNK-le viimine: Koostame valemi põhjal tõeväärtustabeli Vaatame vaid neid ridu, mil valem on tõene Koostame konjuktsioonid ridadele vastavatest elementide tõeväärtustest (nt kui X=t, Y=t ja Z=v, siis saame X&Y&¬Z) Ühendame saadud konjuktsioonid ühiseks disjunktsiooniks o TDNK-le viimise algoritm: Elimineerida implikatsioonid ja ekvivalentsid Viia eitused vahetult lausemuutujate ette (st konjunktsioonide ja disjunktsioonide sisse) Korrutada disjunktsioonid läbi (distributiivsuse seaduse abil) Kaotada samaselt väärad konjunktsioonid ja sama liikme mitmekordsed esinemised konjunktsioonides Lisada konjunktsioonidele puuduvad muutujad
1 , F 2 , . . . , F n on tõesed, on ka F 1 & F 2 & . . . & F n tõene, mistõttu valem G on samuti tõene. Teoreemid järeldumise ja samaväärsuse taandamisest ühe valemi omaduse kontrollimisele o Samaväärus F ↔ G o Järeldumine F → G 7 6. Literaal, täielik elementaarkonjunktsioon, täielik disjunktiivne normaalkuju, nende tõesuspiirkondade kirjeldused. TDNK olemasolu ja ühesus. TDNK-le teisendamise algoritm, tema etappidel kasutatavad samaväärsused. [1] Literaal o DEF: Literaaliks nimetatakse lausemuutujat või selle eitust, literaale loetakse positiivseks või negatiivseks vastavalt selelle, kas ta on puhas lausemuutuja või koos eitusega. N: A, B, ¬C Täielik elementaalkonjuktsioon o DEF: Muutujate X1, X2…, Xn täielikuks elementaarkonjunktsiooniks nimetatakse literaalide konjunktsiooni L1&L2&,..., &Ln Täielik disjunktiivne normaalkuju
Statistiline tõenäosus. Bernoulli suurte arvude seadus. [20]. Sõltuvad ja sõltumatud sündmused. Sündmuste summa ja korrutis. [21]. Täistõenäosuse valem. Bayesi reegel. [22]. Bernoulli valem (k katse õnnestumine katsete üldarvu n korral). [23]. Kord- ja algarvud. Algarvude jaotus, algarvulisuse kontroll, Eratosthenese sõel. [24]. Naturaalarvude kanooniline kuju. Suurim ühistegur ja vähim ühiskordne. [25]. Fermat teoreem. Pseudoalgarvud ja Carmichaeli arvud. [26]. Eukleidese algoritm. [27]. Lineaarsed diofantilised võrrandid. [28]. Täisarvude kongruentsid. Kongruentsi omadusi. [29]. Moodularitmeetika. [30]. Algarvulisuse Fermat` test. Miller-Rabini test. [31]. Graafid ja graafide omadused. Ahelad ja tsüklid graafis. [32]. Euleri graafid. Hamiltoni tsüklid. [33]. Puud. Puude omadused. [34]. Graafi vähima kaaluga aluspuud. [35]. Märgendatud puud. Puude esitamine arvuti mälus. [36]. Prüferi kood. Märgendatud puude loendamine. Cayley teoreem. [37]
Puu on rekursiivne, seega ka enamik algoritme, mis temaga rakendada, on rekursiivsed. Kuid iga rekursiivset algoritmi saab esitada ka iteratiiselt, nagu enne juttugi oli. Kui juur välja jätta, siis kõigil teistel tipul on olemas ematipp ja ematippudel(parent) on omakorda tütartipud(child). Sama emaga tipud on õed(siblings). Kui meil on mitu puud, võime rääkida metsast(forest). Luline on rääkida veel puu kõrgusest. Puu jaguneb nivoodeks. Nivoode hulk on puu kõrgus. Mõnes õpikus võib näha ka teistsugust definitsiooni puu kõrguse kohta. Järjestatud puu, järjestamata puu. Kui on oluline, mis järjekorras mööda nivood vasakult paremale
normaalkuju liikmetele. d. TDNK leidumine. Teoreem. Kui valem ei ole samaselt väär, siis tal leidub täielik disjunktiivne normaalkuju. e. Valemi TDNK jaoks on üheselt määratud seal esinevate täielike elementaarkonjunktsioonide hulk, see peab vastama esialgse valemi tõeväärtuse veerule. Seega on TDNK määratud ühesel kuni elementaarkonjunktsioonide järjestuse täpsuseni. f. TDNK-le teisendamise algoritm https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php? id=78717 lk 29 30. 7) a. Boole'i funktsioonide esitamine lausearvutuse valemitega. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=125416 lk 14 16. 8) a. Lausearvutuse tehted on kasutusel tingimuste kirjapanemisel: a.i. Programmeerimiskeelte tingimuslausetes ja tsüklitingimuste a.ii. Päringukeeltes a.iii. Semantilises veebis (ontoloogiad) jne. 9) a. Tõestamise strateegiad. https://moodle.ut
KNK on elementaardisjunktsioon või elementaardisjunktsioonide konjunktsioon. 34. Esitada näitena avaldisi, mis on samaaegselt nii DNK kui ka KNK? , , ∨ 35. Mis on täielik disjunktiivne normaalkuju (TDNK)? TDNK on DNK, kus iga elementaarkonjunktsioon sisaldab kõiki funktsiooni muutujad. 36. Mis on täielik konjunktiivne normaalkuju (TKNK)? TKNK on KNK, kus iga elementaardisjunktsioon sisaldab kõiki funktsiooni muutujaid. 37. Mis on loogikaavaldise keerukus? Loogikaavaldise keerukus on temas sisalduvate algtermide arv. 38. Mis on minimaalne DNK (MDNK)? Mis on minimaalne KNK (MKNK)? MDNK (MKNK) on vähima keerukusega DNK (KNK) ehk sisaldab kõige vähem algterme. 39. Millisest loogikafunktsiooni piirkonnast tuleneb DNK? Millisest piirkonnas tuleneb KNK? DNK tuleneb 1depiirkonnast. KNK tuleneb 0depiirkonnast. 40. Kuidas kirjutatakse funktsiooni tõeväärtustabelist välja funktsiooni TDNK või TKNK? TDNK
..........................................................................14 Esimese teema kokkuvõte.........................................................................15 TEINE TEEMA: PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. .............................................16 Sissejuhatus...............................................................................................16 Programmeerimise mõisted.......................................................................16 Algoritm..................................................................................................16 Programmeerimiskeel.............................................................................17 Lause......................................................................................................18 Võtmesõna..............................................................................................18 Andmeobjekt........................................
2) kaotame kõik A → ε. Kui T → Aa ja A → ε, siis kustutame A → ε ja lisame T → a (sama mis T → εa) 3) kaotame kõik A → B. Kui T → A ja A → a, siis asendame T → A kohe produktsiooniga T → a. 4) sobitame muud reeglid, kasutades abi-mitteterminaale. Nt S→aTb muudame S→AC, lisame A→a, C→TB, B→b. 10 KV-keelte süntaksanalüüsi ülesanne. CKY-algoritm. Cocke-Kasami-Younge’i algoritmi abil saame teada, kas sõne kuulub KV keelde L. antud: KV grammatika Chomsky normaalkujul ja sõne w=w1…wn tulemus: accept, kui w selle grammatikaga keelde. Else, reject. tehakse püramiidikujuline tabel, mille alumisse ritta pannakse etteantud sõne kõik osad ja igasse tabeli lahtrisse kuidas neid kombinatsioone saada. Produktsiooni X → a korral pannakse “a saamise lahtrisse” X. Esimeses reas vaadatakse, kuidas saada 1 täht, teises reas, kuidas saada 2 tähte jne
Info säilitamiseks tuleb laengut perioodiliselt (nt iga 2 ms järel) uuendada. Lihtsama ehitusega. Ühe biti salvestamiseks vaja umbes kaks korda vähem elemente. Aeglasem, kuid tarvitab vähem energiat. 1. LOENDURID Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeem. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0 1 kombinatsioonid. Erinevate väljund kombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E-sisend ehk ,,enable" sisend lubab loendamise. Sõltuvalt signaali ülekandeviisist jaotatakse loendurid: Sünkroonsed trigerite ümberlülitumine toimub samaaegselt, ümberlülitusaeg kogu aeg sama. Kõik loenduris olevad trigerid on reguleeritud kellatakti järgi. Kasutatakse seal, kus vajalik täpne süstematiseeritus. Asünkroonsed trigerite ümberlülitusaeg pole samasugune
......................................................................36 SUUNAMISLAUSE..............................................................................................................38 VALIKULAUSE...................................................................................................................39 ÜLESANDED....................................................................................................................... 39 STRUKTUURSED ANDMETÜÜBID: JADA, MASSIIV, KIRJE, FAIL. .............................39 ............................................................................................................................................... 39 Sissejuhatus ...........................................................................................................................39 Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed .........................................................................................40 Massiivi deklareerimine ..........
või elementaardisj-de konjunktsioon. Samaaegselt DNK ja KNK 𝑥1 ∨ 𝑥2 ∨ 𝑥3 ̅̅̅𝑥 𝑥1 2 ̅̅̅ 𝑥3 ̅̅̅ 𝑥2 TDNK on DNK, kus iga elementaarkonj. sisaldab F-ni kõiki muutujaid 𝑥𝑖 . TKNK on KNK, kus iga elementaardisj. sisaldab F-ni kõiki muutujaid 𝑥𝑖 . MDNK/MKNK on konkreetse F-ni väikseima keerukusega DNK/KNK. Keerukus 𝑳(𝒇) on tema koosseisus olevate algtermide arv. Loogikaalgebra põhiseosed Seosed konstantidega 0̅ = 1 1̅ = 0 0 ∗ 1 = 0 0 ∨ 1 = 1 𝑥 ∗ 0 = 0 𝑥 ∗ 1 = 𝑥 𝑥 ∗ 𝑥̅ = 0 𝑥 ∨ 0 = 𝑥 𝑥 ∨ 1 = 1 𝑥 ∨ 𝑥̅ = 1 Idempotentsus 𝑥∗𝑥 =𝑥 𝑥∨𝑥 =𝑥 ̅̅̅̅̅̅̅ DeMorgani seadused 𝑥 ∨ 𝑦 = 𝑥̅ ∧ 𝑦̅ 𝑥𝑦̅̅̅ = 𝑥̅ ∨ 𝑦̅
eelmise kahendvektori lähisvektor. Kasulikkus seisnebki selles, et alati muutub vaid üks kahendjärk ning tänu sellele ei teki ealeski vahepealseid parasiitolekuid. *Reversiivne loendur - Loendur, mis võimaldab loendada nii pos. kui ka neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. *Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. *Reaalses elus on võimalik projekteerida mistahes vajamineva mooduliga loendur, luues iga loenduris sisalduva trigeri kõikide sisendite jaoks tarvilik loogikfunktsioon. 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] Pinumälu pinumälu baseerub loogikal LIFO e. "last in, first out". See on mälu poole pöördumise viis, kus mälusse viimasena kantud andmed peab sealt ka esimesena välja lugema (alles siis on ligipääs järgmisele elemendile).
Q Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega SR-trigeriteks, loendussisenditega T- trigeriteks, andmesisenditega D-trigeriteks ning universaalsisenditega JK-trigeriteks. - Asünkroonne SR-triger – ilma sünkrosisendita triger, mis muudab väärtust sisendite muutumise järgi. Saab koostada kahest VÕI-EI-elemendist. Keelatud väärtus: S = R = 1. Väljund tuleneb S-sisendi väärtusest, kui pole keelatud väärtus. - Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR-triger – sünkrosisendiga C määratakse, millal triger lülitub uude olekusse. Kui C = 0, siis säilitab triger oma vana oleku. Triger on avatud, kuni C = 1. (Võimalik ka madalaktiivne – tõeväärtustabel vastupidine). Avatud, kuni C-sisendil on kõrge nivoo (H).
JOptionPane.showInputDialog( null, "Sisesta midagi", "Andmete sisestamine", JOptionPane.QUESTION_MESSAGE); 7. Loeng Graafiline kasutajaliides JavaFX Struktuur Lava (Stage) Stseen (Scene) · konteiner, kuhu pannakse kõik erinevad elemendid (nähtavad ja nähtamatud) Stseenigraaf · stseeni loogilise struktuuri määramiseks Lava public void start(Stage primaryStage) { primaryStage.setTitle("Tiitel"); primaryStage.show(); Group juur = new Group(); Scene stseen1 = new Scene(juur); primaryStage.setScene(stseen1); } Graaf. Puu 1. tipp (node) 2. ülemus (parent) 3. alluv (child) 4. lehttipp e. leht (leaf node) - pole alluvaid 5. vahetipp (branch node) - on alluvaid 6. juurtipp e. juur (root node) - vahetipp, millel pole ülemust JavaFX 1. tipp (node) - abstraktse klassi Node mingi alamklassi isend 2. lehttipp e. leht (leaf node) - pole alluvaid 3
Igaüks kasutab oma koodi, mis on unikaalne ning vastavalt sellele andmed kodeeritakse ära, pakitakse kokku ja teises otsas võetakse lahti. 10. Ajalised viited võrkudes Kui pakett jõuab ruuterisse, siis ruuteris seda töödeldakse ja saadetakse edasi. Aega kulub ka selleks, et ruuter paketi vastu võtaks. Pärast seda toimub paketi töötlus ning siis paketti analüüsitakse, et oleks võimalik teha marsruutimise otsus, kuhu seda edasi saata. Kui on otsus tehtud ja väljund valitud, võib pakett veel järjekorras seista ja oodata, kui eelmist paketti saadetakse. Alles pärast seda liigub pakett kanalisse ning järgmisesse ruuterisse. Eristada saab nelja sorti ajalisi viiteid: 1) Töötluseks minev aeg Analüüsitakse, kas pakett on vigane ja kui on, siis pole mõtet seda edasi transportida ja see visatakse minema. Samuti analüüsitakse, kuhu pakett peab minema ja tehakse marsruutimise otsus.
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti.
01 Transitional//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/loose.dtd">
2 Kaheksand- 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 La3 ⋅ 83 + a2 ⋅ 82 + a1 ⋅ 81 + a0 ⋅ 80 kood 3 Kümnendkoo 0, 1, 2, 3, ... , 9 La3 ⋅ 103 + a2 ⋅ 102 + a1 ⋅ 101 + a0 ⋅ 100 d 4 Kuueteistküm- 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, La3 ⋅ 163 + a2 ⋅ 162 + a1 ⋅ 161 + a0 ⋅ 160 nendkood 9, A, B, C, D, E, F Tabeli 1.1 järg 5 Kahend- 0, 1 Näide: kümnendkood 852 = 1000 0101 0010 8421 6 Kahend- 0, 1 Näide: kümnendkood 852 = 1110 0111 0010 4221 7 Kahend- 0, 1 Näide: kümnendkood 852 = 1100 0101 0010 4421 8 Kahend- 0, 1 Näide:
Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada). Põhiliselt on kasutusel von Neumanni tüüpi arvuti arhitektuur, kus nii käsud kui ka andmed asuvad samas mälus. Eksisteerib ka Harvardi arhitektuur kus on eraldi mälu käskudele ja andmetele. Kogu programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske ja andmeid ning mällu kirjutatakse resultaate (andmeid, mitte käske). Sisend ja väljund ei pruugi toimuda üldjuhul läbi protsessori vaid võib olla teostatud ka otse mälu ja sisend-väljund seadmete vahelise andmevahetusena. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada käske-andmeid sõnade kaupa. Eri protsessoritel on erinev sõna järgulisus. Aadress on kahend kood (number) mis näitab millise sõna poole toimub pöördumine. Mälus on taoline 0-de ja 1-de jada. Koodi enda järgi ei ole võimalik eristatda kus on andmed ja kus käsud.
Protsess on „passiivne“, ta ei töötle ise midagi, vaid kasutab temas sisalduvaid lõimi. Igal protsessil on olemas vähemalt üks lõim (primaarne lõim). Lõim - sisaldub protsessis ning on protsessist väiksem üksus. Iga lõim on seotud konkreetse protsessiga. Protsess võib sisaldada üht või enam lõime. Kõiki protsessi kuuluvaid lõimi töödeldakse protsessi aadressiruumis. Lõim esindab üht kindlat käskude jada programmis. Ta omab individuaalset pinu ja teavet protsessi olekute kohta. Nagu protsessides saab luua uusi protsesse, saab lõimede poolt moodustada uusi lõimi programmi spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks. Protsess läbib oma eluea jooksul üldiselt järgmised põhiolekud: Hoie //hold// => Valmidus //ready// => Käitus //running// => Ootel //waiting// => Lõpetamine //terminated// 14. Protsesside töötluse korralduse mudel.
Master ja Slave, mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi EI- elemendi. Korraga saab avatud olla ainult üks pool trigerist. Kahetaktilisel trigeril on C = 1 puhul avatud ainult Master pool ja C = 0 puhul lülitub Slave peale. See väldib Master trigeris muutust ehk ei toimu mitmekordset ümberlülitumist. 3) D-Triger (Delay) Potensiaaliga sünkroniseeritav D-Triger (D Latch) D- trigeri väljund võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend seda lubab. Säilitab seni eelmise väärtuse kuni antakse sisse uus väärtus. Frondiga sünkroniseeritav D-triger triger lülitub ümber, kui C-sisendi väärtus muutub 0-st 1-ks või 1-st 0-ks. 4) JK-Triger (Jump Key) Käitub sarnaselt SR-trigeriga, kuid kombinatsiooni J=K=1 juures, kus SR-il oli see keelatud väärtus, on JK-l on see lubatud väärtus ja võtab eelmise olekuga vastupidise oleku:
Andmebaaside eksam Erinevat tüüpi andmemudelid Andmemudelite väljatöötamise ajaline järjekord (vanemast nooremaks) 1. Hierarhiline andmemudel (vanim) 2. Võrk-andmemudel 3. Relatsiooniline andmemudel 4. Objekt-orienteeritud andmemudel 5. Objekt-relatsiooniline andmemudel (noorim) Hierarhiline - Andmed on organiseeritud hierarhiatena. Hierarhiline andmemudel väljendab oma alamobjektide 1:M suhteid ja talle vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on "puu". Puudused: - Andmete dubleeritus. (Ametite andmed on dubleeritud. Näiteks autojuhi ameti andmed on kahes puus.) - Andmete lisamise anomaaliad. (Kuni pole leitud sobilikku töötajat, ei saa sisestada ameti kirjeldust.) - Andmete kustutamise anomaaliad. (Kui kustutada andmebaasist Tarmo, kaovad koos temaga ka remondimehe ameti andmed.) Hierarhilises andmebaasis on andmed organiseeritud hierarhilise mudeli alusel. Võrk - Võrkmudelile vastavaks abstra
grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= Q I+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Adresseerimise viisid 1. otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2. vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop) .
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja
D trigeril on kaks sisendit – D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1. Ehk kui C=1, Q=D ja C läheb nulliks(C=0), nüüd on trigeri väärtus Q=D kuni aja t pärast tuleb uuesti sisend C=1 ja siis saab Q väärtuseks jälle D väärtus. Potentsiaaliga sünkroniseeritav D-triger D-trigeri väljund võtab sisendis oleva väärtuse , kui sünkrosisend seda lubab. Frondiga sünkroniseeritav D-triger Frongida sünkroniseeritav triger lülitub ümber, kui C-sisendi väärtus muutub 0–st 1–ks või 1-st 0-ks. Lülitumine toimub AINULT frondi ajal. JK-TRIGER (Jump Key) Potentsiaaliga sünkroniseeritav JK Sarnaneb oma käitumiselt SR-trigeriga. Erinevus on kombinatsiooni J=K=1 juures. Triger võtab eelmise olekuga vastupidine olek. Frondiga sünkroniseeritav JK-triger
g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos. kui ka neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Pinumälu(stack)realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Pinumälu – LIFO ehk Last in, first out. On mälu poole pöördumise viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esiemsenas välja võtta. Tegemist on protseduuriga, mis tegeleb andmestruktuuride loeteluga, kus järjest kantakse andmed registrisse, mis uuesti pealt järjest vastavalt vajadusele välja võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viitava arvuti
Funktsioon INDEX Võimaldab viidata vektorite (rivid, tulbad) ja tabelite elementidele (lahtritele) indeksite abil. Kaks V(k); V[k] põhivarianti: INDEX (vektor; indeks) Vk = INDEX(V; k) INDEX (tabel; riviindeks; tulbaindeks) Ti, j = INDEX(T; i; j) T(i, j); T[i] [j] vektor - rivi või tulp: ühemõõtmeline massiiv indeks - elemendi (lahtri) järjenumber vektoris Err:512 piirkond - riskülikukujuline ala töölehel: kahemõõtmeline massiiv (tabel või maatriks). Koosneb rividest ja tulpadest rivi- ja tulbaindeks Vektor V - rivi ja tulba järjenumber k Vk massiivi algusest. 13 -27 65 89 -24 5 -24
See tähendab koormuse akna suuruse ja ACK'imata andmete põhjal oskabki TCP saatja poolel reguleerida edastuskiirust. 2)TCP saatja poolel peab saama infot selle kohta, milline on koormus võrgus infot saab selle kohta siis kui paketti retransmission taimer saab otsa või kui lihtsalt tulevad dubleeritud ACK'id, mis viitavad sellele, et viimati kätte saadud pakett saaja poolel ei ole see, mis saatja välja viimasena välja saatis. 3)TCP peab kasutama võimalikult head algoritmi, mis reguleerib edastuskiirust algoritm koosneb kolmest tähtsast komponendist: *täiendav suurendamine ja mitmekordne vähendamine (additive-increase, multiplicative-decrease) idee seisneb selles, et koormuse akent (Congestion Window) vähendatakse saatja poolel poole võrra kui ilmnevad pakettide kaod. Kui, aga saadakse ACK'e siis suurendatakse vähehaaval koormuse akna suurust. *aelgane algus (slow start) alustatakse sellest, et määratakse väike koormuse
[Halbwachs]. Alati tuleb valida see keel, mis antud süsteemi module p1: kahealuseline graaf, kus on kahte tüüpi sõlmi: Sünkroonsed keeled kirjeldavad samaaegselt jaoks ............ Koha sõlmed (places): Hoiavad hajutatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
