Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev, tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäited, tehingu osapoolte nimed, aadressid, allkiri, järjekorra nr. 14.Nimeta näiteid algdokumentidest. Pangaväljavõted, müügiarved, ostuarved, tööturu arvestuse dokumendid. 15.Millistes dokumentides kajastuvad majandustehingud süstematiseeritult ja ajalises järjekorras? Süstematiseeritult pearaamatus Ajalises järjekorras - päevaraamatus 16.Kui kaua tuleb säilitada algdokumenti? Algdok, registreid peab säilitama seistse aastat, alates vastava majandusaasta lõppust 17.Mis on tekkepõhine arvestus? - tehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud 18.Kes peavad koostama Raamatupidamis sise-eeskirja? Raamatupidamiskohustulane 19.Bilansi põhivalem varad = kohustused + omakapital 20.Kasumi leidmise põhivalem(majandustulemus) Kasum = tulu kulu 21
liigitamisega. Keelatud on kustutada algdokumentidele kantud ebaõigeid andmeid ning teha dokumentidel õiendita parandusi. Dokumentidele kantud ebaõigete andmete parandamiseks kriipsutatakse valesti kirjutatu ühe joonega läbi nii, et esialgselt märgitu oleks loetav. Läbikriipsutatu kohale kirjutatakse õige arv või tekst. Paranduse kohta tehakse märge dokumendi vabale äärele, mis tõestatakse dokumendi koostaja allkirjaga. On ka majandustehinguid, mille kohta algdokumenti ei vormistata. Sellised tehingud on näiteks põhivara kulumi, vara väärtuse muutuse kajastamine jne. Algdokumendi puudumisel vormistatakse raamatupidamisõiend, kuhu tuleb kanda kõik algdokumendil nõutud andmed, kusjuures tehingupoolte nimesid ja aadresse asendab õiendi koostaja nimi. 6 Raamatupidamiskirjend 14 Alg-või koonddokumendi kohta koostatakse raamatupidamiskirjend. Nagu
raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamikirjendi järekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (paradusdokument). Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja - kirjendile. Kui tehing, mille kohta kirjutati välja arve ei toimunud või toimus väiksemas mahus, koostatakse kreeditarve üldise korra ja numeratsiooni järgi ning üks eksemplar saadetakse ostjale. 3. DOKUMENTIDE KÄIVE JA SÄILITAMINE Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad kohustuslikult kontrollimisele nii sisuliselt kui ka vormilisetl raamatupidaja poolt, kes koostab raamatupidamise alg-
Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendile tuleb märkida kuupäev, millal antud parandus tehti, allkiri kindlasti, tehingu majanduslik sisu ning paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega parandusdokumendile ja kirjendile. 2.4 Algdokumendid Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema vastavalt raamatupidamise seadusele järgmised andmed: dokumendi nimetus ja number; koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingute arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingute osapoole nimed;
Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). 8 Parandusdokument peab lisaks raamatupidamisõiendile sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja - kirjendile. Raamatupidamise sise-eeskiri Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel,
b) tahab, et mehed pühenduksid rohkem kodule ja lastele; c) tahab muuta mehi pehmemaks. 84. Reaktiivsed rahvad a) planeerivad, koostavad ajakavasid, usaldavad kõige enam andmebaase; b) peavad esmatähtsaks viisakust ja aupaklikust, nii andmebaase kui ka silmast-süma kohtumisi; c) on elavaloomulised ja jutukad, usaldavad kõige enam silmast-silma kohtumisi ja vestlusi. 85. Jaapanlased suhtuvad lepingusse kui a) lõplikusse dokumenti; b) ideaali, mille saavutamine pole tõenäoline. c) algdokumenti, mis tuleb vastavalt olukorrale ümber kujutada. 86. ,(Terve mõistus" majanduspoliitiliste probleemide lahendamisel a) tuleneb kogemustest, mis on paratamatult seotud kultuuriga; b) tuleneb erialasest ettevalmistusest; c) tuleneb üldharidusest. 87. Lääneriikides a) on töötajad kohusetundlikumad ja töökamad kui Jaapanis; b) seostub töömotivatsioon nõrgalt töötasuga; c) on töötasul suur tähtsus töömotivatsiooni kujundamisel. 88. Osalise assimileerumise puhul
65. Interventsionistlik riik a) toetab turgu, b) suunab majandust; c) tegeleb ümberjaotamisega. 16.Individuaalset ja ühiskondlikku hüvet eristatakse a)inimese bioloogiliseks eksisteerimiseks olulisuse järgi; b)tööjõu taastootmiseks olulisuse järgi; c)hüve jagatavuse ja tarbimise iseloomu alusel. J 85.Jaapanlased suhtuvad lepingusse kui a) lõplikusse dokumenti; b)ideaali, mille saavutamine pole tõenäoline. c)algdokumenti, mis tuleb vastavalt olukorrale ümber kujutada. K 19.Kiriku osa avalike teenuste pakkumisel on väiksem, riigi ja omavalitsuste osa suurem a) protestantlikus Põhja-Euroopas; b)katoliiklikus LÕuna-Euroopas; c)ortodoksi maades. 49.Kliendi väikesed kulud hankija vahetamiseks (madalad ümberlülituskulud) a) suurendavad ettevõtetevahelist konkurentsi, b) vähendavad ettevõtetevahelist konkurentsi; c)ei mõju ettevõtetevahelisele konkurentsile, 50
kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. Bilansikirjete sisu : Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete
Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. 4. Bilansikirjete sisu Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel
Aruande koostamisel on reguleerimiskannete algdokumendiks raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. 8 Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ei tohi kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend, kuupäevaga, millal parandus tehti, oma allkirjaga, tehingu majandusliku sisuga ja paranduse sisuga. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. Jooksva aasta ja eelnevatest perioodidest vajalikud kaustad, välja arvatud personalikanded, on vastavate registrit pidavate töötajate juures riiulitel. Algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat ja pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist
raamatupidamiskirjendeid ei tohi kustutada ega parandada [1 : 41]. Ebakorretne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjetega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile [9 : 18]. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandusdokument [7 : 11]. Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma nime ja paranduse aluse [7 : 11]. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile [9 : 18]. 4 DOKUMENTIKÄIVE JA SÄILITAMINE Dokumedikäive hõlmab dokumentide liikumist nende koostamisest või ettevõttesse saabumisest kuni arhiivi üleandmiseni [7 : 14]. Raamatupidamissise sise-eeskirjaga määratakse kindlaks ettevõttes kasutatavate dokumentide: · nimetus ja otstarve; · eksemplaride arv; · koostaja(d) ja esindaja(d); · dokumendile allakirjutaja(d);
kohustuslike kompetentside hulka kuulub väga palju dokumendihaldusega seotud tegevusi. (Kutsestandard, juhiabi, tase 6) Sõna „leping“ on kerge ühest keelest teise tõlkida, kuid mõistena on sel mitmeid tõlgendusvõimalusi. Lewis (2003, lk 20) nendib, et Šveitslasele, skandinaavlasele, ameeriklasele või britile on leping midagi, millele kirjutatakse alla, et sellest siis kinni pidada. Allkirjad osutavad, et tegemist on millegi lõplikuga. Jaapanlane seevastu suhtub lepingusse kui algdokumenti, mis tuleb vastavalt olukorrale ümber kirjutada 7 või milles tuleb teha muudatusi. Lõunaameeriklane näeb lepingus ideaali, mille saavutamine pole kuigi tõenäoline, kuid millele on alla kirjutatud, et vältida vaidlusi. Kui ettevõtte teeb koostööd mõne eelnevalt nimetatud riigiga, siis on väga oluline teada, kuidas eri rahvused lepingutesse suhtuvad. Kui seda ei teata, siis võib hiljem
raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Parandusdokument peab lisaks raamatupidamisõiendi rekvisiitidele sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. 9.2 Reguleerimiskanded Majandusaasta lõpetamisel tehakse tekkepõhise raamatupidamise korral reguleerimiskanded, mille kajastamise põhjal selginevad arvestusperioodi tulud ja neile tuludele vastavad kulud lähtudes tulude-kulude vastavuse printsiibist. Reguleerimiskanded on vajalikud, et tulevaste peroodide eest ettemakstud tulude ja
· Kõik annetused deklareeritakse Ettevõtlusega mitteseotud kulud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks ja kohustuste täitmiseks ning väljamaksed, mille kohta puudub nõuetele vastav algdokument. Peamiselt on tegemist järgmiste kuludega: · seaduse alusel määratud trahvid ja sunnirahad · maksuintressid · kingitused · annetused · MTÜ liikmemaksud, kui osalemine ei ole otseselt ettevõtluseks vajalik; · kulud, millel ei ole algdokumenti (sh ka ainult maksekviitung) või algdokument on puudulik; · ettevõtluseks mittevajalike kaupade ja teenuste ostmine · vastuvõtukulud · tehingud offshore firmadega Enne tuleb kindlasti kontrollida, et need kulud ei liigituks erisoodustuseks
lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektselt raamatupidamiskirjendid parandatakse paranduskirjetena, mis peab sisaldama viidet parandatava kirjendi järjekorra numbrile. Kui parandus ei põhine alg dokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend. Parandusdokumendi kohustuslikud rekvisiidid: – nimetus (õiend) – number – tehingu majanduslik sisu – paranduse sisu – varasemat algdokumenti v raamatupidamise kirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale dokumendile v kirjendile Tüüpilisemad vead raamatupidamises: 1. debiteeritavate ja krediteeritavate kontode summad ei ole võrdsed 2. valede kontode kasutamine 3. valede summade kasutamine kassast viidi panka raha- 1000 D: Pank 100 K: Kassa 100 4. ühe tehingu mitme kordne kajastamine kontodel 5. arvutus või süsteemi vead 6
Pitsat ei oma aga rekvisiidina endiselt mingit väärtust. Sularahata arvelduste puhul on tehingu tegeliku toimumise tõestamiseks vaja 2 dokumenti. Arve (tshekk, kviitung) näitab, mille eest maksti ning panga väljavõte näitab, et raha tegelikult liikus. Maksuamet on öelnud, et FIEde puhul võib väljavõte olla ka ise internetipangast välja trükitud ja sellel ei pea tingimata olema panga pitsatit. Raamatupidamise seadus ei kohusta algdokumenti nimetama arveks. Arveks nimetab algdokumente käibemaksuseadus (kuigi seal ei kasutata jällegi terminit "algdokument" ). Seda üldlevinud nimetust võiks aga kasutada ka ettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Ettevõtja võiks lisaks seaduses nõutule oma arvetele kirjutada ka enda Maksuametis registreerimise numbri ja isikukoodi. Arve võiks välja näha selline. Kui arve eest makstakse sularahas, peab arvele pangakonto numbri asemel kirjutama "tasutud sularahas"
D Ettevõtlusega seotud liikmemaksud K Võlg tarnijale. Muudes finantskuludes kajastati vaatlusperioodil igakuiselt kuludes Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt antud garantii lepingutasu. See kulu oli võetud raamatupidamises arvele bilansis ettemakstud kuludesse ning raamatupidaja poolt oli tehtud finantsarvestuses enne aruande kuu sulgemist kulukanne: D muud finantskulud kasumiaruandes K ettemakstud kulud bilansis. Töö autor tegi järelduse vaadeldes algdokumenti, mis olid seotud finantskulude kannetega, et kulud olid kajastatud õigesti ning oli järgitud raamatupidamislikke alusprintsiipe. Antud kanded raamatupidamises vastasid raamatupidamise seaduse §16 välja toodud alusprintsiipidele ja kulud olid kajastatud kasumiaruandes kirjel „Muud finantstulud ja - kulud“. Lähtuvalt analüüsi tulemustest teeb lõputöö autor järeldused ja ettepanekud ning teeb omapoolseid ettepanekuid kasumiaruande skeemi 2 rakendamisest. Eksitud on RTJ 2 lisa 2
REFERAAT Referaat on ühe dokumendi infomudel mida kirjeldatakse. Referaat teksti tootlus, mille tulemusena valmib vahendusinfo tekst; koostatakse uhe dokumendi infosisu edastamiseks (abstract) · Pohieesmark: abistada spetsialisti ilmuvate teaduspublikatsioonide voo jalgimisel · Ei asenda algdokumenti, vaid on aluseks otsustamisel, kas algdokument pakub huvi · Aitab uletada keelebarjaari · Kasut dokumendist soltumatult · Lisandub kirjeandmetele Tupoloogia: tuubi valik soltub otstarbemaarangust, info iseloomust ja esitlusviisist
arv (täitja) Arved 2 turustusosak juht iga tööpäev Arved tarnijatelt varustaja iga tööpäev Kassa sissetuleku väljamineku orderid 1 kassapidaja iga tööpäev jne Raamatupidamise sise-eeskiri dokumentide lühendid Näiteks algdokumendi nummerdamisel on 9105/NR kus, - 9 aasta viimane nr - 10 kuu nr - 5 algdokumenti koostanud allüksuse nr - NR algdokumendi jooksev nr 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID Raamatupidamise arvestusmeetoditeks on dokumenteerimine ja inventeerimine, hindamine ja kontod, kahekordne kirjendamine. Dokumenteerimine kujutab endast kõiki ettevõttes toimuvate majandustehingute sisu registreerimist nende toimumise momendil esmadokumentidelt. Mõningaid toiminguid ei saa kohe fikseerida (näiteks materiaalsete väärtuste loomulikku kadu, arvestusvead, vara
Sellised inimesed peavad tähtsaks nii andmebaase kui ka silmast silma kohtumisi. Mõistet “leping” tõlgendavad eri rahvad väga erinevalt. Šveitslasele, skandinaavlasele, ameeriklasele või britile on leping midagi, millele alla kirju- tatakse, et sellest siis kinni pidada. Allkirjad osutavad, et tegemist on millegi lõplikuga. Jaapanlased suhtuvad lepingusse kui algdokumenti, mis tuleb vastavalt olukorrale ümber kirjutada või milles tuleb teha muudatusi. Lõunaameeriklane näeb lepingus ideaali, mille saavutamine pole kuigi tõenäoline, kuid millele on alla kirjutatud, et vältida vaidlusi. Eelnevast tulenevalt on võimalikud järgmised konfliktid. Ameeriklane nimetab jaapanlast ebaeetiliseks, kui viimane lepingut rikub.
annaabi.ee 
