· Lapsepõlv möödus Kölnis. · Hariduse sai ladina koolis, kus õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. · Kunsti õppis noor Rubens Tobias Verhaechiti, Otto Veniuse ja Adam von Hoorti käe all. · 1598 võeti Rubens vastu Püha Lucia gildi, kust ta sai õiguse asuda iseseisvalt tööle. · 1600 asus kunstnik Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. · 1608 sai Rubensist Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. · Rubens töötas ka diplomaadina. · Rubens suri 1640. aastal Antwerpenis. Abielud · Peale ema surma abiellus Rubens 18aastase Isabella Brantiga, kes 1625. aastal suri. · 1630 abiellus 53aastane kunstnik Isabella kauge sugulase Helene Fourmentiga, kes oli abielludes 16aastane. Rubensi ateljee kui maalitööstus · Juba kunstialase tegevuse alguses saavutas Rubens tohutu
Sellega kaasnes õigus iseseisvalt töötada, veetis veel 2 aastat Veniuses, et valimistada ette hertsog Alberti vastuvõttu. 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. Mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Rubens maalis vürstide õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis.Ei suutnud oma tellimusi täita, ateljee kujunes suureks maalitööstuseks, mis oli mastaapidelt ja toodangu hulgalt ainulaadne. Rubens visandas eskiisikavandi ja töö tegid valmis õpilased ja sellid. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal.
Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naases Rubensi perekond Antwerpeni.Hariduse sai ta ladina koolis. Aastal 1598 võeti Rubens vastu linna maalikunstnike gildi. Aastal 1600. läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Aastal 1603 reisis Hispaaniasse. Seejärel veetis mõned aastad Roomas. 1608. aastal naases kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Samal ajal asutas ka maaliateljee. Ateljee kujunes tohutult edukaks ning sellesse tööle saamist peeti suureks õnneks ja auasjaks. Tuntumatest kunstnikest töötas siin Anthonis van Dyck. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal. 6. detsembril 1630 abiellus 53-aastane Rubens 16-aastase Helene Fourmentiga. Aastal 1635 sündis perre kolmas laps
Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. 1598. aastal vastu Püha Luca gildi. See andis talle õigus asuda iseseisvale tööle, kuid ta jäi veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik.Aastatel 16211630 viibis Rubens palju välismaal.Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas
meeldiski mulle väga ,,Püha perekond kolme jänesega", millest õhkus rahu ja harmooniat. Rõõmus idülliline meeleolu, õnnelikud näod ja kolm armast väikest jänkut esiplaanil seda pilti vaadates tunned, et maailm on siiski ka turvaline, soe ja kindel, sama kindel, kui Albrecht Düreri signatuur tema puulõikel: AD. Ideaalselt iseloomustaks näitust fragment Johannes Saare artiklist Eesti Päevalehes: Albrechti ja Andy edu saladused on sarnased, mõlemad tegelesid populaarsete teemadega, olgu nendeks siis Ristija Johannese kannatused või president Kennedy mõrv. Düreri pildid on võimelised edastama lihtsat sõnumit talumatsile ning varjatumaid tähendusi jõude aelevale õukondlasele. Ilmselt tuleb selgusele jõuda, kelle hulka sa ise ennast liigitad.
Peter Paul Rubensi elulugu Peter Paul Rubens sündis 28.06.1577 ja suri 30.05.1640. Ta õppis Antverpenis maalikunstnike Tobias Verhaechti, Adam van Noorti ja Otto van Veeni juures. 1598. Aastal võeti ta meistrina linna Luuka gildi liikmeks. 1600-1608 viibis Rubens Itaalias, sai Mantova hertsogi Vicenzo Gonzaga õukonnakunstnikuks ning tutvus Genova, Veneetsia, Firenze ja Roomaga. 1608 asus ta elama Antverpenisse. Aastal 1609 sai Rubensist Brüsselis asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal. Rubens kirjutab: ,,Ma kaotasin suurepärase sõbratari... See kaotus vapustab mind hingepõhjani ja kuna igat liiki kurbuse vastu on ainult üks rohi unustus -, siis pean kogu oma lootuse sellele rajama." Pärast naise surma loobus Rubens üllatuslikult maalimisest ja sõitis 1630. aastal Hispaania
eejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas. Juba seal avaldus ta mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. 1608. aastal naases kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Juba kunstialase tegevuse alguses saavutas Rubens tohutu populaarsuse ja õigustatud tunnustuse. Ta maalis vürstide õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis. Kuid tohutul ja üllatuslikul menul olid ka varjuküljed. Rubensi loominguline vaimustus igast uuest ülesandest oli nii suur, et ta ei suutnud enam ise tellimusi täita. Tema ateljee
Seejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas. Juba seal avaldus ta mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Juba kunstialase tegevuse alguses saavutas Rubens tohutu populaarsuse ja õigustatud tunnustuse. Ta maalis vürstide õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis. Kuid tohutul ja üllatuslikul menul olid ka varjuküljed. Rubensi loominguline vaimustus igast uuest ülesandest oli nii suur, et ta ei suutnud enam ise tellimusi täita. Rubens oli kunstnikuna äärmiselt produktiivne. Seda soosisid ka ta diplomaadivõimed,
keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola- Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu
eejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas. Juba seal avaldus ta mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. 1608. aastal naases kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Juba kunstialase tegevuse alguses saavutas Rubens tohutu populaarsuse ja õigustatud tunnustuse. Ta maalis vürstide õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis. Kuid tohutul ja üllatuslikul menul olid ka varjuküljed. Rubensi loominguline vaimustus igast uuest ülesandest oli nii suur, et ta ei suutnud enam ise tellimusi täita. Tema ateljee kujunes suureks maalitööstuseks, mis oli mastaapidelt ja
keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene- vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde
diplomaadile vajalikke omadusi ja saatis ta 1603 diplomaatilise ülesandega Hispaania kuninga juurde. Aastatel 1604–1606 maalis Rubens hertsogi õuekunstnikuna kolmeosalise altarimaali sealsele jesuiitide kirikule[1]. 1608 sai Rubens teada, et ta ema on raskelt haigestunud, ja naasis kodumaale, aga ema jõudis siiski enne surra. Rubens asus alaliselt elama Antwerpenisse. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsogi Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Rubens õppis ära ladina keele, tundis antiikkirjandust ja tutvus antiikkunstiga. Nicolas Claude Fabri de Peiresci õhutusel tärkas temas huvi arheoloogia vastu. Ta kogus münte, gemme ja isegi skulptuure. Ta joonistas niinimetatud Augustuse 4 gemmi (Gemma Augustea), mille pärast tema surma avaldas 1665 tema poeg Albert. Selle gemmi motiivistik kajastub Antwerpeni katedraali maalis "Risti
rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde
Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. 1598. aastal vastu Püha Luca gildi. See andis talle õigus asuda iseseisvale tööle, kuid ta jäi veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Aastatel 16211630 viibis Rubens palju välismaal. Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas
alla. Neli aastat väldanud konflikt lõppes Reinholdi võiduga, Wilhelm pidi oma taotlustest loobuma ning tüli peasüüdlasteks tehti Läänemaa vasallid. Koadjuutorivaenus. Koadjuutorivaenus oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 15561557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel. Selle põhjusteks olid lisaks sisepingetele aga ka välismaiste valitsejate, eestkätt Preisimaa hertsogi Albrechti, Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I ja Poola kuninga Zygmunt II Augusti huvid, Christoph von Mecklenburgi Riia peapiiskopi koadjuutoriks määramisel. Kõige suurem häda oligi selles, et Liivimaa maapäeval otsustati et ilma kõigi maaisandate nõusolekuta ei või kohalike riikide koadjuutoriteks saada ilmalikud valitsejad või nende pärijad (vürstisoo esindajad), selle lepingu kinnitas ka peapiiskop. AGA seda lõpuks tehti. Liivi sõja põhjuste küsimus. Maapuudus: 1550
vähendanud rahvastikku. Loodetud rahu ei kestnud kaua usuvõitlused puhkesid taas järgmine sajand. 35. REFORMATSIOON SKANDINAAVIAMAADES ROOTSI: KALMARI UNIOON, KUNINGAVÕIM JA KIRIK · 1397. aastal sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmaris uniooni, et seista vastu saksa laienemisele. Rootsi troonil oli istunud Mecklenburgi Albrecht. Sakslastevastaseks võitluseks olid rootslased kutsunud appi Taani kuninganna Margrete, kelle vägi purustaski 1389. aastal Albrechti väe. · Kalmari uniooni loomisel krooniti kõige kolme riigi ametlikuks valitsejaks Erik XIII , kuid tegelikult jäi võim veel aastateks Margretele. Ei kujunenud võrdsete riikide liitu. Suur-Taani võimsaim. Rootsist läänistati maid taanlastele, ja määrati taanlastest foogte-(kuningavõimu piirk. esindajaide), kasutasid ka võimu kirikus. · 1434-1436 ülestõusuga kukutati Erik XIII ja ülestõusu juhile Engelbrekt Engelbrektssonile anti Rootsiriigi
1323 lõppes sõda Novgorodiga.1332 hakkas ta iseseisvalt valitsema.Ostis Taanilt Skåne jt alasid. 1343 andis Norra trooni oma pojale. 1350 andis välja tervet riiki hõlmava maaseaduste kogu, mille järgi kuningas on aadlike poolt valitav ,tõsteti Riksråd' i osakaalu.1359-1360 kaotas Taanile Skåne ja Gotlandi. Ta poeg, Norra kuningas Håkon VI, himustas ka Rootsi trooni. Aadel ja kirik (Magnus oli suutnud mõlemaga tülli minna)ning Hansa liit aga toetasid Mecklenburgi hertsogi poega Albrechti. Abi leidis Magnus vanadelt vaenlastelt: pojalt Håkon VI ja Taani kuningas Valdemar IV-lt. See ei aidanud ja 1364 kukutas aadel Magnus VII trooni sai Albrecht. 1371 üritas Magnus trooni tagasi võita kuid kaotas lahingu Albrehti vägede vastu. Ta suri Norras 1374. Maaseadustekogu-aadlikevalimine,Riksrad-tülisaadlijakirikugajapojaga Margarete I (Valitses Taanit, Norrat 1387-1397, Rootsit 1389-1389)Valdemar IV tütar, 1363 abiellus ta Norra kuningas Håkon VI'ga
Rootsi trooni ja oli seega kolme riigi valitseja. Olofi surres 1387. a. sai nende riikide sisuliseks valitsejaks tema ema, Taani kuninga Valdemar Atterdagi tütar Margarete. Rootsi aadlikud ei olnud nõus teda oma valitsejaks tunnistama. Kalmari unioon 1397-1521 1388. a. tunnistati Margarete siiski ka Rootsi kuningaks. Kuna ta oli naine, siis traditsioonilist valimist ei toimunud, kuid teda tunnistati ja nimetati Rootsi valitsejaks. Albrechti ja Margarete vahel on sõda, mille võidab 1389. a. Margarete. Kalmari unioon 1397-1521 Kuninganna Margareta nägemuses pidi tema võimualustest aladest saama unioon: Unioon kestab igavesti; Sõja korral üksteise toetamine; Kindlad reeglid uniooni ühise kuninga valimiseks; Siseasjad ja seadused on igal maal omaenda omad; Uniooni liikmetel on ühine välispoliitika. Kalmari unioon 1397-1521 Uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ja sakslaste ning Handsa
Augsburgi usurahu Liivimaa võttis vastu 1555. aastal, kui Riia linnusekomtuur kirjutas alla dokumendile. Poliitiliselt jäi Liivimaal kestma status quo (hetkel olev võim), maahärradest piiskoppide ja vaimuliku rüütliordu. Esines isikuid, kes sümpatiseerisid vana usku. Läänemaa kodusõda- Uue pöörde tõi Liivimaa poliitilisse ajalukku 1529. aastal ametisse kinnitatud Riia peapiiskopi kaodjuutoriks markkrahv Wilhelm. Wilhelm oli Preisi hertsogi Albrechti vend. Wilhelmil olid luterlikud vaated, mistõttu temast loodeti usulise reformatsiooni edendajat. Liivimaa reformimeelsed ei koondunud siiski kõik Wilhelmi selja taha, tema toetajaskond oli pigem preisimeelne. Wilhelmile eraldati saabumise järel elatiseks osa piiskopkonna linnuseid, asus ta oma võimubaasi laiendama. Saare-Lääne piiskopkonna sisetülid andsid selleks sooda võimaluse ja Wilhelm asus sealete vasallide toel 1530. aastal piiskopiks valitud toomhärra
Valdemar IV tütar, kes oli abielus Norra kuninga Haakon VI. Kuna aga Valdemar IV ei olnud poega, läks peale Haakon VI surma Norra kroon Margarete ja Haakoni noorele pojale Olufile ning Margaretest sai mõlema riigi regent (Oluf ei olnud veel valitsemiseas). Samuti olid keerulised sündmused toimumas Rootsis, kus võimul oli ebapopulaarne Mecklenburgi Albrecht. Rootsi aadel ei olnud tema tegevusega sugugi rahul ning vastutasuks Albrechti minemakihutamise eest lubasid nad Margaretele ka Rootsi regendi õiguseid. Nii ka sündis ning ühtäkki olid kõik kolm suurt Skandinaavia riiki koondunud ühe trooni alla. 1387. aastal oli surnud ka Oluf ning Margaretest oli saanud ainuvalitseja. Asi pandi kirja ning formaliseeriti Kalmari linnas Lõuna-Rootsis 1397. aastal suure ning piduliku tseremooniaga. Kalmari unioonis oli sätestatud, et riigid peavad olema ühtsed
tütar, kes oli abielus Norra kuninga Haakon VI. Kuna aga Valdemar IV ei olnud poega, läks peale Haakon VI surma Norra kroon Margarete ja Haakoni noorele pojale Olufile ning Margaretest sai mõlema riigi regent (Oluf ei olnud veel valitsemiseas). Samuti olid keerulised sündmused toimumas Rootsis, kus võimul oli ebapopulaarne Mecklenburgi Albrecht. Rootsi aadel ei olnud tema tegevusega sugugi rahul ning vastutasuks Albrechti minemakihutamise eest lubasid nad Margaretele ka Rootsi regendi õiguseid. Nii ka sündis ning ühtäkki olid kõik kolm suurt Skandinaavia riiki koondunud ühe trooni alla. 1387. aastal oli surnud ka Oluf ning Margaretest oli saanud ainuvalitseja. Asi pandi kirja ning formaliseeriti Kalmari linnas Lõuna-Rootsis 1397. aastal suure ning piduliku tseremooniaga. Kalmari unioonis oli sätestatud, et riigid peavad olema
Vassili ei pidanud võitlust Poola-Leeduga üksinda, diplomaatilised kontaktid muude Euroopa maadega, vahetati saatkondi. Jätkusid tihedad kontaktid Itaaliaga. Loodi regulaarsed suhted keisri õukonnaga ja teiste naabermaadega. Vassili diplomaadid lõid Poola-Leedu vastase koalitsiooni, sõlmides lepingud keisriga ja Taaniga. 1520. aasta paiku liit Preisimaa Saksa orduga, kõrgmeister Albrechti ja Moskva läbikäimist vahendas Liivimaa. Preisimaa jaoks Moskva liitlane Poola vastu, Liivimaa jaoks Poola ainus võimalik liitlane Moskva vastu. Moskva oli juba Ivan III ajast mängija kogu Euroopa poliitikas. 1533 läks Vassili III reisile, külastas kombe kohaselt oma riigi eri paiku. Ratsutamise ajal tekkis jalale paise, hiljem suri. Pole teada, mis oli-veremürgitus, pahaloomuline kasvaja... Ivan IV
avaliku võimu kandja. - Modifitseeritud subjektiteooria ütleb, et avalik õigus on see, mis kohustab riiki kui sellist. Siiski ka selles teoorias on vastuolud. Kas maja loovutamine (läheb riigile) on avalik õiguslik norm? §2 Eesti Vabariik Teooriad: - Kant käsitles riiki kui hulga inimeste ühendust seaduste all - 3 elementi: territoorium, rahvas, suveräänsus (riigi võim) - Riiki on käsitletud kui juriidilist isikut (tekkis 19.saj.), autoriks peetakse Albrechti - 20.saj. riik võrdsustati ka õiguskorraga - Smith'ile omistati teooria riik kui korravõim (sotsioloogiline mõiste) konkreetses ajastus kehtiv mõiste - Pole olemas ühte selget riigi mõistet riik on paljutähenduslik mõiste Mõisted: 1. Empiiriline riigi mõiste 3 elemendi õpetus (välispidine vaatlus) - Loomulik maa pind: Principality of Sealand (Kohus ei tunnustanud, kuna pole loomulikku pinda ehk pinda Maa peal) Peab olema loomulik
sajandi esimese poole Flandria rahvusliku kunstikooli juht. Rubensit on nimetatud kunstnike kuningaks ja kuningate kunstnikuks. Oma mitmek�lgse talendi, tohutu t��kuse ja eruditsiooni poolest kuulub ta Euroopa 17. sajandi kultuuriloo k�ige s�ravamate kujude hulka. Alates 1600. aastast elas Rubens Itaalias, kus ta t��tas Mantua hertsogi Vincenzo I Gonzaga juures. Aastal 1608 naasis kunstnik Antwerpeni, kus temast sai ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella �ukonnakunstnik. Rubens oli aastaid tegev ka diplomaatias ning seoses sellega reisis palju. Hiljem hakkas ta Antwerpenis juhtima suurt ateljeed, millest sai pikaks ajaks Flandria kunstielu peamine keskus. Arvukaid tellimusi t�itis Rubens koos oma abilistega, kellest paljud olid iseseisvad ja v�ljapaistvad kunstnikud nagu Van Dyck, Jordaens, Snyders. Pieter Paul Rubensi maale leiab t�nap�eval mitmete olulisemate muuseumite
Veel üks saksa nimekas pargiahitekt Peter Joseph Lenné (1789-1866) on osalenud lisaks arvukate parkide kujundamisele (Sanssouci, Charlottenhof, Babelsberg, Berliini loomaaed, Koostanud: 130 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Leipzigi väljak, Charlottenburgi ja Prints Albrechti lossi pargid jpm) ka Raadi pargi kujundajana Tartus. Koos oma kaasaegse vürst H. Pückleriga (1784-1871) oli Lenné saksa maastikupargi traditsioonide jätkaja, mille loomisel on väga suured teened Sckellil. Lenné oli produktiivne (väga paljude mõisaparkide kujundaja) ja populaarne, rajas 1822 Preisi Kuningliku Aianduse Arendamise Ühingu ning 1824 Potsdamis esimese aednike õppeasutuse ja puukooli. MAASTIKUPARK PRANTSUSMAAL
annaabi.ee 
