Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma Sotsiaalkomisjon (SK) - Margus Tsahkna Väliskomisjon (VK) - Marko Mihkelson Õiguskomisjon (ÕK) - Marko Pomerants 5. Kirjelda Riigikogu saadiku töönädalat. Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel: 1) esmaspäev: kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 13.30–15.00 – Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö kell 15.00 algab Riigikogu istung, millel vastatakse arupärimistele. Pärast kõigile päevakorras olevatele arupärimistele vastamist järgneb Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni. Kui Riigikogu istungi
Territooriumi põhimõte Riigikogu põhilised ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid Valib Vabariigi Presidendi Otsustab rahvahääletuse korraldamise Kinnitab, tühistab välislepinguid Nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni Riigikogu juhatuse ülesanded: Valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra Määrab Riigikogu alatiste komisjonide liikmed Võtab eelnõu Riigikogu menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni Korraldab Riigikogu esindamist ja tööd
Komisjon on RK väike mudel. neid on 10: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis-, õiguskomisjon. need moodustatakse elualade järgi. Fraktsiooni ehk saadikurühma kuuluvad kõik ühe erakonna nimekirjas RKsse valitud poliitikud. Ajutrust. Erakonnadistsipliin on vabatahtlik ühiste seisukohtade kujundamine oma fraktsiooniga. RK juhatus - esimees ja kaks aseesimeest -valmistab ette RK täiskogu töönädala päevakorra -määrab RK alatiste komisjonide liikmed -võtab eelnõu RK menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni -korraldab RK esindamist ja tööd RK põhilised ülesanded -võtab vastu seadusi ja otsuseid -võtab vastu riigi eelarve, kinnitab selle täitmise aruande -valib presidendi -otsustab rahvahääletuse korraldamise -kinnitab ja tühistab välislepinguid -annab peaministri kandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks -nimetab ametisse tähtsad ametnikud -kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra
VALLAVÕI LINNAVOLIKOGU esinduskogu,valitakse kohalikel valimistel neljaks aastaks. · Riigikogu on rahva esindus.Tema tähtsaim töö on seaduste vastuvõtmine. · PÕHILISED ülesanded: võtab vastu riigi eelare,kinnitab selle täitmise,valib presidendi,otsustab rahvahääletuse korraldamise,kinnitab ja tühistab välislepinguid jne. · RIIGIKOGU JUHATUS: valmistab ette riigikogu täiskogu töönädala päevakorra,määrab alatiste komisjonide liikmed,korraldab riigikogu esindamist,ja tööd · RIIGIKOGU KANTSELEIriigiasutus,mille põhiülesadeks on riigikogule tööülesannete täitmiseks vajalike tingimuste loomine.(korralab välissuhtlus,suhtlemist riigiaasutuste ja avalikkusega,nõustab ülesannete täitmisel,õigusloome alal jne) · Seaduseelnõu algatamine :vabariigi valitsusel,riikogu liikmel,fraktsioonil,komisjonil on õigus algatada.
17) • Alatiseid komisjone on 11 - Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid (RKKTS § 18 lg 2) - Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad arvamuse, Euroopa Liidu asjade komisjon ka seisukoha, muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel (RKKTS §18 lg 3) - Iga riigikogu liige tohib kuuluda ainult ühte alalisse komisjoni v.a. ELAK - Alatiste komisjonide kohad jaotab Riigikogu juhatus fraktsioonide vahel, arvestades nende suurust
asutusse või teise kohta. · Dokumentide väljastamisel koostatakse akt · Väljastamine toimub avalduse alusel Toimikute oleku ja seisukorra kontroll Ülesanneteks on: 1. Teha kindlaks nimistu järgi arvel olevate toimikute faktiline olem 2. Selgitada välja konserveerimist ja restaureerimist vajavad toimikud Isikkoosseisu toimikute olemit ja seisukoha kontrolli tehakse vähemalt 1x 10 aasta jooksul. Alatiste toimikute kontrolli 1x 5 aasta jooksul. 1 kordset kontrolli vastavalt vajadusele, pärast toimikute ümberpaigutamist teise ruumi. Arhiivitöötaja vahetusele või asutuse likvideerimisele. Toimingute ettevalmistamine säilitamiseks Pärast asjaajamise aasta lõppemist, valmistatakse dokumendid ette järgnevaks säilitamiseks ja kasutamiseks: 1) Tehakse teadusliku ja praktilise väärtuse ekspertiis 2) Vormistatakse toimikud 3) Koostatakse nimistud ehk nimekirjad
9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 09.10.2011 Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad arvamuse muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel. 3. Millised fraktsioonid on Riigikogus? Millised on nende moodustamise tingimused? Eesti Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget Eesti Keskerakonna fraktsioon - 19 liiget Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 22 liiget
N: Aivar Kokk- 2 algatatud eelnõud; arupärimisi 0; kirjalikke küsimusi 0 Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad arvamuse muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel. N: kultuurikomisjon Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles
•Alatiseidkomisjone on 11 -Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid (RKKTS §18 lg 2) -Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad arvamuse, Euroopa Liidu asjade komisjon ka seisukoha, muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel (RKKTS §18 lg 3) -Iga riigikogu liige tohib kuuluda ainult ühte alalisse komisjoni v.a. ELAK -Alatiste komisjonide kohad jaotab Riigikogu juhatus fraktsioonide vahel, arvestades nende suurust
(päevakorra vastuvõtmine). Muudatusi võib teha päevakorras kui ükski fraktsioon ei ole vastu. 21. Selgitage eelnõude menetlemise protsessi: algataja, juhtivkomisjon, esimene, teine ja kolmas lugemine, muudatusettepanekud. ALGATAB: RK liige, fraktsioon, komisjon, valitsus 5 RK määrab eelnõule juhtivkomisjoni Riigikogu alatiste komisjonide hulgast 1. LUGEMINE: üldpõhimõtete arutamine - kas seda on vaja? Fraktsioonid on tegijad, esimene lugemine peamiselt üheks otsuseks, kas vaja või mitte, seejärel tulevad muudatused. juhtivkomisjonil on kuni 7 töönädalat eelnõu analüüsimiseks. ta võib teha enne esimest lugemist eelnõus muudatusi. 1. lugemine: toimub presentatsioon ehk algataja esitab ettekande ning samuti juhtivkomisjon küsimused läbirääkimised hääletamine pärast 1
ametikohad). 16. Selgitage Riigikogu päevakorra kujunemise protsessi. Komisjonide ettepanekul, moodustavad RK juhatus ning hääletamine istungi alguses (päevakorra vastuvõtmine). Muudatusi võib teha päevakorras kui ükski fraktsioon ei ole vastu. 17. Selgitage eelnõude menetlemise protsessi: algataja, juhtivkomisjon, esimene, teine ja kolmas lugemine, muudatusettepanekud. Algatab RK liige, fraktsioon, komisjon, valitsus. RK määrab eelnõule juhtivkomisjoni RK alatiste komisjonide hulgast. 1. LUGEMINE: üldpõhimõtete arutamine - kas seda on vaja? Fraktsioonid on tegijad, esimene lugemine peamiselt üheks otsuseks, kas vaja või mitte, seejärel tulevad muudatused. Juhtivkomisjonil on kuni 7 töönädalat eelnõu analüüsimiseks. Ta võib teha enne esimest lugemist eelnõus muudatusi. 1. lugemine: toimub presentatsioon ehk algataja esitab ettekande ning samuti juhtivkomisjon- küsimused- läbirääkimised- hääletamine. Pärast 1
· Aseesimehi valitakse üheaegselt ja hea kombe kohaselt on üks neist opositsioonist. · Ametisse saab see, kes saab kõige rohkem täiskogu poolthääli. Riigikogu komisjonid · Riigikogus toimub õigusaktide analüüs, ettevalmistamine. · Riigikogu töö põhiosa õigusaktide eelnõudega toimub komisjonides. Iga komisjon tegeleb erineva eluvaldkonnaga. 10 Alatiste komisjonide nimistu 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. Fraktsioonid kui RK poliitilised ühendused · Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst.
valimiste tulemuste, Vabariigi Presidendi kandidaadi registreerimise ja Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeks asumise kohta, Euroopa Parlamendi asendusliikmete Euroopa Parlamendi liikmeks asumise ja Euroopa Parlamendi liikme volituste lõppemise kohta, Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeks asumise ja nende volituste lõppemise, Riigikogu alatiste komisjonide koosseisu kinnitamise, Riigikogu fraktsioonide registreerimise ja koosseisu kinnitamise kohta.;/ II osa - «Välislepingud, muud välissuhtlemisalased õigusaktid ja teadaanded» / 1) esimeses jaos - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise seadused ning käesoleva seaduse § 2 punktis 3 nimetatud välislepingud; 2) teises jaos - Vabariigi Valitsuse välissuhtlemisalased korraldused;
Maakoore kihtide asetuse muutused: kurrutused ja murrangud. Peamised eksogeensed jõud on vesi, tuul, raskustung ja jää. Tekkinud murendkivim kantakse sageli oma tekkekohast kaugele. Lisaks sellele toimub ka ühelt poolt purustav tegevus (denutatsioon) ja teisalt kuhjav tegevus (akumulatsioon). Vee geoloogiline tegevus. Vastavalt iseloomule jaotatakse neljaks: 1. ajutiste vooluvete ehk deluviaalsete vete tegevus 2. alatiste vooluvete ehk alluviaalsete vete tegevus 3. mere geoloogiline tegevus 4. põhjavete geoloogiline tegevus Deluviaalsed veed moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist. Materjali ärakannet voolavate vete poolt nimetatakse erosiooniks. Toimub ärakanne (tekivad erodeeritud mullad) ja samas madalamasse kohta pealekanne (tekivad deluviaalmullad). Alluviaalsed vooluveed jõed saavad alguse allikaist, jääliustikest või järvedest, hiljem
Vaid erakorralistes oludes (riigipea pikaajalise eemaloleku korral) muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks – riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/komiteed on tähtsad parlamendi tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või komiteedeks, ei oma sisulist tähendust, mõlemad täidavad ühelaadseid funktsioone. Eesti Riigikogus on komisjonid, USA Kongressis aga komiteed. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Kui võrrelda Riigikogu alatiste komisjonide loetelu ministeeriumide loeteluga, ilmneb, et need kattuvad suures osas. On olemas väliskomisjon ja välisministeerium, kultuurikomisjon ja kultuuriministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium. Selline dubleerimine pole sugugi juhuslik. Nii peab väliskomisjon töötama välispoliitikat käsitlevate seaduseelnõude kallal ning tegema välisministeeriumiga koostööd välispoliitika kujundamisel. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni
Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu, kutsub kokku juhatuse koosoleku ja täidab muid ülesandeid. Riigikogu esimees täidab ajutiselt presidendi ülesandeid, kui president on Riigikohtu otsusega tunnistatud kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid või kui presidendi volitused on ennetähtaegselt lõppenud. Kollegiaalse organina on juhatuse olulisemateks ülesanneteks fraktsioonide registreerimine, alatiste komisjonide kohtade arvu jagamine fraktsioonide vahel ja alatiste komisjonide koosseisu kinnitamine, täiskogu töönädala päevakorraprojekti koostamine ja Riigikogule esitamine, Riigikogu menetlusse võetud eelnõudele juhtivkomisjoni määramine, Riigikogu kantselei struktuuri kinnitamine ja kantselei direktori nimetamine. Oma otsuseid võtab juhatus vastu kohalolevate liikmete konsensuse põhimõttel. Kui mingis
kohustused, riigiorganite pädevus. Protsessinormid reguleerivad teatavat tegevust, nt. seda, kuidas toimuvad valimised; kuidas võtab parlament vastu seadusi; kuidas peab valitsus istungeid; kuidas mõistab kohus õigust; kuidas põhiseadust ennast muudetakse. alatised/ajutised/erandlikud normid. Alatised normid on antud tähtajatult, see aga ei tähenda, et neid ei saaks muuta. Neid muudetakse elus sageli ja asendatakse uute alatiste normidega. Ajutised normid antakse harilikult selleks, et reguleerida seda, mis toimub endise põhiseaduse kehtivuse kaotamisel ja uue põhiseaduse jõustumisel. Kuna nad reguleerivad üleminekut ühelt põhikorralt teisele, siis nimetatakse neid sageli ka üleminekusäteteks (-normideks). Selliste üleminekunormidega reguleeritakse sageli seda, millise tähtaja jooksul uue põhiseaduse jõustumisest tuleb korraldada valimisi
esitamises. PS § 103 lg 1 järgi on seaduste algatamise õigus: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus, kelle ülesanne on kontrollida, kas seaduse algatamisel on järgitud kõiki menetlus- ja vorminõudeid (RKTS §-d 92 ja 93). Kui Riigikogu juhatus otsustab seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtta, määrab ta juhtivkomisjoni Riigikogu alatiste komisjonide hulgast (RKTS § 93 lg 2). 57. Seaduse ja Vabariigi Presidendi seadluse vahe Seadus – kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel.
esitamises. PS § 103 lg 1 järgi on seaduste algatamise õigus: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus, kelle ülesanne on kontrollida, kas seaduse algatamisel on järgitud kõiki menetlus- ja vorminõudeid (RKTS §-d 92 ja 93). Kui Riigikogu juhatus otsustab seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtta, määrab ta juhtivkomisjoni Riigikogu alatiste komisjonide hulgast (RKTS § 93 lg 2). 57. Seaduse ja Vabariigi Presidendi seadluse vahe Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel.
Rahulolematus valitsuse või selle liikme tegevusega arupärimises tõstatatud probleemi lahendamisel võib põhjustada umbusalduse algatamise. PS §-s 74 fikseeritud arupärimise adressaatide ring on võrdluses teiste riikidega ebatraditsiooniline, sest lisaks valitsuse liikmetele on selles paragrahvis nimetatud ka kuut mittepoliitilist ametnikku. - Riigikogu komisjonide järelevalve RKTS kohaselt on Riigikogu alatiste komisjonide funktsiooniks peale seaduseelnõude arutamise ka oma valdkonnas kontrolli teostamine täidesaatva riigivõimu üle. Komisjon saab kohustada ministrit ning valitsusametnikke osalema komisjonide istungitel ning andma nõutud teavet. Vt eespool komisjonide kohta. - Riigieelarve täitmise aruande kinnitamine - Muud kontrollivormid Puudub ammendav loetelu kõigist parlamentaarse kontrolli vormidest. Tuntumatest vormidest võib esitada järgmisi.
Millised ministrid osalevad, sõltub teemast (10 erinevat koosseisu). · Nõukogu pädevuses on EL õigusaktide vastuvõtmine, üldine majanduspoliitika koordineerimine, rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine jt. · Nõukogul on eesistujariik, mis vahetub iga 6 kuu tagant. · Eesti on Nõukogu eesistujariigiks 2018 I poolaastal · Nõukogu istungeid valmistab ette Alatiste Esindajate Komitee (Coreper). · Coreperi kuuluvaid liikmesriike esindavad alalised esindajad ehk suursaadikud EL juures · Coreper käsitleb nõukogu otsuseid ettevalmistavate valdkondlikke töögruppide tasandil lahendamata jäänud probleeme ning kinnitab töögruppide tasandil saavutatavad kokkulepped. · Nõukogu töö ettevalmistamisega madalamal tasemel tegelevad valdkondlikud töögrupid (kokku paarisaja ringis) ja erikomiteed. 4. Euroopa komisjon
nt ei saa õigust mõista, kuna seda teeb kohus) Riigikogu on kõrgem riigiorgan, millel on omakorda organid (juhatus, komisjonid jne). Riigikogu liige on organi osa. Riigikogu allorganid: - Riigikogu esimees §68-69 - Riigikogu juhatus (Riigikogu kodu ja töökorra seadus) - Komisjon (alatised ja mittealatised) Alatised: - Euroopa Liidu asjade komisjon (eriliiki alaline komisjon, ei tööta pidevalt, kuna koosneb teiste alatiste komisjonide liikmetest) - Keskkonnakomisjon; - Kultuurikomisjon; - Maaelukomisjon; - Majanduskomisjon; - Põhiseaduskomisjon; - Rahanduskomisjon; - Riigikaitsekomisjon; - Sotsiaalkomisjon; - Väliskomisjon; - Õiguskomisjon. Mittealatised komisjonide liigid: - Erikomisjon
palvusi korraldas, on sama, mis a. 1835 uuesti nähtavale ilmus. (Autori märkus.) 2 Amet, mis on seotud mitte ainult väikese riikliku võimuga, vai" ka paljude eesõiguste ja õigustega (lad. k.). 182 seda hästi. Ta oli end siin nii hästi kindlustanud, oma kohaga nii ühte sulanud, ennast temaga niivõrd samastanud, et pääses tervena sellest ümberpaigutamise tõvest, mis haaras Louis Xl-t, seda umbusklikku, norivat ja töökat kuningat, kes alatiste kohalemääramiste ja tagandamistega püüdis alal hoida oma võimu painduvust. Veel enam: vahva rüütel oli suutnud oma koha pärimise teel pojale kindlustada ja juba kaks aastat figureeris Pariisi linnakohtu alaliste liikmete nimekirja eesotsas isa nime kõrval ka aadliku Jacques d'Estouteville'i nimi. Tõesti haruldane ja silmapaistev soosing! Tõsi küll, Robert d'Estouteville oli hea sõjamees, ta oli truult rüütlilipu tõstnud Rahva Hüvangu Liiga vastu ja kuningannale ta