Karl Hendrik Bachmann FTP serveri (ehk pilve) valmistamine Juhend Tallinn, 2015 Sisukord 1. Mis asi on FTP server? 2. Vajalik ud ligipääsud ja programmid. 3. Seadistamine. 4. Serverisse ühendumine. Mis asi on FTP server? FTP server on server, kuhu saad laadida üles oma faile, jagada neid teistega ja uuesti allalaadida. Näiteks on tuntuimad FTP serverid Dropbox, Google Drive. Vahepeal kutsutakse neid ka pilve serveriteks, või pilve teenusteks. Kasulik on FTP server selleks, kui sa soovid ligipääseda oma failidele väljaspool kodu, kui sa soovid oma faile kellegagi jagada, või neid hoiustada kusagil mujal, mitte sinu arvutis. Vajalikud ligipääsud ja programmid Vajalikud on: • FileZilla client, • Ligipääs ruuterile, • Ligipääs isp (ehk internetipakkuja) poolt pakutavatele teen...
õnnest lakke, sest minu jaoks on see reis oluline.Kui mulle on tähtis, et iga hea sõber, kes mulle vastu tuleb, teretab mind ja üks sõber ei kavatse mingisugusel põhjusel seda teha, siis muutun ma kurvaks, sest mulle isiklikult oli see tähtis. Iga inimese elus ning ka minu elus on psühholoogial väga tähtis koht, sest me ei saa sellest mööda hiilida ja sellel on meie elus väga tähtis roll.Me ei pruugi alatihti aru saada, mis meiega teatud olukordades toimub, kuid me õpime sellest.Iga inimene võib olla intelligentne ja tõestada oma võimekust, kuid kõige enam tuleb see ikkagi kogemustest ja olukordadest, kuhu alatihti satume.Me avastame tihtipeale uusi asju, mis on aga hea, sest nii saame ka elus edaspidi hakkama, kui peaksime neid teadmisi, mis oleme omandanud selles uues olukorras kasutama.Kui me ise tahame, siis saame alati hakkama.Nagu ka Carl Gustav Jung on öelnud:,, Teadvuse tahtlik
Katoliiklus oli tähtsaim märksõna keskajal. Kristlus oli nii religioon kui ka ideoloogia. Usk oli keskajal kõige lähtepunktiks, muutes vaimulikud tähtsaimaks ühiskonnakihiks. Vaimulik võim oli alatihti vaenus ilmaliku võimuga, mis tekitas segadusi kogu keskaja kestel. Kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal tekkis aga usulisi õpetusi, mis olid vastasseisus katoliku kiriku põhimõttetega ning tänu millele tegi ühiskond läbi suuri muutusi. Rooma riik tunnistas ristiusu lubatuks aastal 313 Milano ediktiga, mille koostas Constantinus Suur. Sellega lõppes kristlaste kauaaegne tagakiusamine. Juba 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks
Kolme krokodilli nahk. Elasid kord kolm krokodilli. Kui krokod sündisid, oli üks muna teistest erinev, see oli pisem ning koor oli siledam. Läksid kuud ja munad koorusid. Kolm krokodilli olid pisikesed, kuid üks oli teistest veel pisem ning ei olnud sugugi krokodilli nägu. Teised krokodillid kiusasid Urkut tema teistsuguse välimuse pärast ning ta pidi alatihti üksi olema. Aastad möödusid ja krokodillid kasvasid, aga Urku oli siiski peenem, väiksem ning siledama nahaga. Ühel päeval kui kolm krokodilli olid omale lõunasööki otsimas juhtus midagi ebatavalist. Väike kroko nägi kedagi puude taga luusimas, kuid keegi ei luuranud teda, vaid jälgiti tema vendi matsakat Mirkot ja Murkut. Urku sibas mööda veealust vaikselt ja märkamatult vendadele lähemale, et neid ohu eest hoiatada. Õnneks vennad märkasid seda ja nad said põgenema, küll
Näiteks kui võtta võrdlusesse rikkad ja lihtinimesed. Enamjaolt kannavad rikkad ülikondi ja mantleid, lihtinimesed teksasid, dresse jne. Kindlasti aga riietuse põhjal ei anna hinnata mehe iseloomu. Kindlasti rikkatest jääb esmapilgul parem mulje aga kui need lähemalt tunda õppida, siis võib välja tulla kui üleolev vms. Ta olla võib. See kindlasti ei kehti kõikide kohta. Lihtinimestel aga vastupidi. Kui näiteks näed baaris ülikonnas meest, siis alatihti minnakse nendega rääkima. Kui aga mingit dressides meest siis nii väga ligi ei tikuta. Siinkohal saaks kindlasti võrrelda kas on peas firma müts või vana traktoristi soni. Viimane ehk ongi asjalikum. Kui nüüd suuremas ringis mõelda siis töökatel meestel ongi see "vana traktoristi soni" peas, mis jätabki sellise tööka mehe mulje. Kui nüüd aga vaadata mingeid bemmivendi siis neil alatihti näeb mingit Nike-i või Adidast, aga on ju teada, et firmavärk ei tee mehest kõvemat
Iga tund ei tehta samu asju vaid alati on midagi erinevat. Mulle meeldivad ka erinevad spordimängud. Jõutreeningud ja muud palju pingutust vajavad asjad mulle ei meeldi. Kehalise juures ei meeldi mulle see, et kõik peavad suutma teha samu asju samal tasemel, kuigi kõik on erinevad. Kõigil peaks olema võimalus pingutada vastavalt oma suutlikusele. Samuti ei meeldi ka see, kui õpetajad veavad lapsi jahedate ilmadega välja. Kehalise puhul ei meeldi mulle ka inimesed, kes alatihti vinguvad. Vahest on ka mul neid hetki, kus ma vingun, aga inimesed, kes alatihti vinguvad kaotavad igavese tahtmise kahelisse minna ära. Rohkem ma miinuseid kehalise puhul välja tuua ei oska, kuna mulle isiklikult pole kehaline kunagi meeldinud.
suudetakse. Samas on eestis ka palju venelasi. Peale Eesti taasiseseisvumist jäid paljud venelased siia ega läinud ära kodumaale. Ka nemad on ühed tööpuuduse tekitajad. Paljudel venelastel on küll Eesti kodakondsus, aga Eesti keelt nad ikka ei oska. See ajabki vihale, sest mõni on eestis elanud terve oma elu, aga Eesti keelt põrmugi ei oska. Paljud venelased on seotud ka kuritööga ja see annab eestile halva maigu. Näiteks uudistes räägitakse alatihti, et keegi röövis jälle panka või midagi muud ja kui nimi avalikustatakse, on see alatihti venepärane nimi. See kõik on eestit halvustav ja siis räägitaksegi, et eestis on suur kuritegevus. Eesti on küll väike, aga siin on küllaltlaselt palju rõõmu ja natuke ka kurbust. Eestis on kokkuhoidev, hea haridusega ja sportlik rahvas. Meie lippu hoiavad kõrgel ka tublid sportlased. Samas on ka natuke negatiivset, milleks on tööpuudus ja venelaste suur osatähtsus.
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Maailmas elab väga palju inimesi ja igaüks neist on ainulaadne. Alatihti püüavad mõned ennast muuta, olles seejuures paljuski sõltuvad ühiskonnast ning teistest inimestest. Võib öelda, et kõik inimesed on detailides väga erinevad, kuid põhilisemas küllaltki sarnased. Tekib küsimus: " Olla nagu kõik või jääda iseendaks?" Soov, millegi erilisega silma paista, on täiesti tavaline nähtus. Paljude unistuseks on pürgida oma sihtmärkide suunas ning elus läbi lüüa. Selleks, et läbi lüüa tuleb olla nagu teised, kuid samas julgeda erineda
Näiteks kadestavad ühed riigihaldusega tegelevat usinat palgatöötajat, kes teenib uskumatult hästi ning on kahtlemata kasulik ka riigile, teised hindavad aga ettevõtjat, kellel on võimalik olla looja ehitades oma oskuste ja visiooni järgi üles midagi täiesti uut. Sellest tulenevalt varieeruvad ühiskonna ootused jäägitult ning igal indiviidil oleks vaja leida endale ala, milles kõige andekam ollakse. Inimesed, kes pole loomult ahned raha järele, eelistavad alatihti elada tagasihoidlikumalt. Sellegipoolest arvestavad nad ka isiklike vajadustega, mis pole kuigi nõudlikud. Kas edukad ning hulganisti raha omavad tegelased on sellest järeldades egoistlikud? Loomulikult pikemas perspektiivis loeb rahvas oluliseks iga ühe enda kordasaatmisi. Andekad inimesed on riigi rikkus, seega vahel omakasupüüdlikkus ning kindlameelsus ei tee sugugi paha. Tänapäeval avaldab ühiskond rahvale suurt survet olla edukas, seetõttu leidub üha
naisterahvas. Peategelasel endal tapmiseks vist õiget põhjust ei olnudki, pigem õigustus kasutuid isikuid võib tappa. Kui terve inimkond niiviisi mõtleks, jääksid arvatavasti ellu vaid suurriikide presidendid, kes lõpuks nagunii üksteisele otsa peale teeksid. Rodja oli enda arvates kõrgemast klassist ning väärtuslikum kui vana naine. Siiski ei leidunud Raskolnikovis piisavalt kurjust ja pealehakkamist võlausaldaja koheseks tapmiseks. Ta leidis end alatihti kahtlemas ning võitles iseendaga: ,,Kas tõesti võtan kirve ja hakkan pähe taguma, purustan tal pealuu, issand, kas tõesti?" Siiski viis ta mõtte täide ning pärast mõrva vaevasid teda kohutavad süümepiinad. Kuigi Raskolnikov teose lõpus süüd tunnistas, ei mõistetud teda surma, vaid sunnitööle Siberisse. Oma karistuse teenis ta niisiis ära süümepiinade, mitte vangistuse ega surmanuhtluse näol. Tema sai elada, kuid tema käe läbi oli võetud kaks süütut elu, kusjuures
A.C.Doyle Mina lugesin läbi Arthur Conan Doyle raamatu ''Etüüd punases'', kus detektiiviks oli Sherlock Holmes. Talle oli kaaslaseks endine sõjaväearst Watson ja ka detektiivid Lestrade ja Gregson, kes püüdsid kõigest väest seda juhtumit ära lahendada, kuid sattusid alati valedele jälgedele. Gregson'i ja Lestrade'i oli raamatus kujutatud natuke üleolevate, kuid Sherlocki suhtes austavad, ullikestena. Watson see eest oli kujutatud üpris tasakaaluka kujuna, kes oli alatihti pahviks löödud Sherlock Holmesi teadmistega. Sherlock Holmes oli äärmiselt üleolev tegelaskuju. Tal oli põhjust olla üleolev, sest ta eksis väga harva oma arvamustega. Näiteks suutis ta teoses kohe ära arvata mõrvari pikkuse, jala numbri ja hämmastaval kombel teadis ta öelda, et mõrvar on näost punane. Tal oli teadmisi igast valdkonnast nii palju, kui ta ise seda vajalikuks pidas ja kui ta midagi uut ebavajalikku teada sai, püüdis ta uut teadmist kohe ära unustada. Ta
Koolikiusamine oleneb tutvusringkonnast Kõik ebanormaalsed tegevused- kiusamine, narrimine, nõmetsemine saab ikkagi alguse tutvusringkonnast. See oleneb sellest, et kellega sa suhtled ja kas nad on varem midagi veel korda saatnud. Alatihti on ka loomulikult viga lapse kasvatuses ja vanemates. Miks on vaja kiusata kaasõpilasi? Arvatavasti mitte sellepärast, et neid häirib näiteks see, et kellegil on suured kõrvad vaid see hoopis, et on on vaja olla lahe ja midagi nõmedat korda saata. See aga keda kiusatakse saab kohutaval moel haiget ning sellest võivad jääda eluks ajaks armid. Kiusajate vastu midagi teha ei anna, tuleb olla lihtsalt ise tugev ja vastu hakata. Kui oled ühe korra narritud või kiusatud jäädakse
Ta tahtis, et kõik oleks tipp-topp enne, kui ta ära läheb. Ilmselt siis saaks ta aru, et nüüd ongi kõik ja tagasi siia ta enam ei tule. - "Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult, et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käituma vastavalt oma eale. Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi aga seda ei märgata kunagi." lk. 14 Holden valetas alatihti, et ta on kõvasti vanem. Ma arvan, et see oli seepärast ka, et ta ei tahtnud et teised teda mõistaksid. Ta tahtis olla erinev, teistsugune. - "Pole kerge olla arg."- lk. 81 Ma arvan, et Holden mõtles siin selle all seda, et kui sa oled arg, siis sa ei saavuta oma elus paljusid asju. Arad inimesed ei julge suuri tegusid teha, kuna kardavad, et nad ei saa nendega hakkama või neile osututatakse seetõttu liiga suurt tähelepanu. Holdeni arvates oli ka tema ise üsna arg inimene.
Ta tahtis, et kõik oleks tipp-topp enne, kui ta ära läheb. Ilmselt siis saaks ta aru, et nüüd ongi kõik ja tagasi siia ta enam ei tule. - "Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult, et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käituma vastavalt oma eale. Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi aga seda ei märgata kunagi." lk. 14 Holden valetas alatihti, et ta on kõvasti vanem. Ma arvan, et see oli seepärast ka, et ta ei tahtnud et teised teda mõistaksid. Ta tahtis olla erinev, teistsugune. - "Pole kerge olla arg."- lk. 81 Ma arvan, et Holden mõtles siin selle all seda, et kui sa oled arg, siis sa ei saavuta oma elus paljusid asju. Arad inimesed ei julge suuri tegusid teha, kuna kardavad, et nad ei saa nendega hakkama või neile osututatakse seetõttu liiga suurt tähelepanu. Holdeni arvates oli ka tema ise üsna arg inimene.
näida. Siin saabki suuresti aidata teadmine sellest, mis minuga toimub, kui kaua see kesta võib või kelle poole pöörduda abi saamiseks. Nagu ka Carl Gustav Jung on öelnud:,, Teadvuse tahtlik pool tuleneb inimese Mina- isiksusest, tahtmatu osa aga selle teisest poolest, mis pole Minaga identne,'' Iga inimese elus ning ka minu elus on psühholoogial väga tähtis koht, sest me ei saa sellest mööda minna ja sellel on meie elus väga tähtis osa. Me ei pruugi alatihti aru saada, mis meiega teatud olukordades toimub, kuid me õpime sellest. Me avastame tihtipeale uusi asju, mis on aga hea, sest nii saame ka elus edaspidi hakkama. Kasutatud materjal: ENEKE 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ps%C3%BChholoogia http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Gustav_Jung
Tean ka isiklikult ühte perekonda kelle kodus ei ole vägivald võõras sõna. Iga päev töölt koju tulles on pereisa juba alkoholijoobes ja jätkab seda ka kodus. Nii tekibki pereema ja pereisa vahel iga päev sõnasõda mis viib vägivallani ja pereema on kannataja. Seejärel on pereema alati endast väljas ja valab oma viha juba lapse peal välja, kus on kannataja juba laps. Siis läheb laps omakorda nende pingetega kooli kus tekivad lapsel pahandused ja satub alatihti vägivalla keskpunkti ja nii kordub millest välja ei osata enam tulla. Kuid on perekondi kus on nii mees kui naine äkilise iseloomuga. Tavaliselt selliseid inimesi ajab iga pisiasi närvi ja seejärel tõestetakse juba oma hääletooni mille tagajärjel tekibki vägivald. Tänapäeval on väga palju asutusi kuhu saavad minna naised oma lastega kes kannatavad väga tugevalt perevägivalla all. Neile antakse peavarju, nõustamist ja kõike muud mis selle juurde kuulub
Ma tahaksin täna juhtida teie tähelepanu väga lihtsatele teguritele meie igapäevaelus. Me kõik teame väga hästi, kui tähtis on hoolitseda oma hinge ja keha eest - kuidas me peaksime õigesti toituma ning ennast aeg-ajalt hellitama. Kuid miks me seame nii tihti iseenda soovid ning eesmärgid viimasele kohale ning pöörame tähelepanu rohkem teistele ja muudele mõttetutele asjadele, kuid mitte endale. Alatihti on meie elus midagi sellist, mis juhtub olema tähtsam sellest, mida meie ise soovime. Sellele käitumisele võime me otsida vastust tegelikult oma enda lapsepõlvest. Vanemad õpetavad tavaliselt oma lastele, et tagasihoidlikus on parim, mida õppida. Kuid see pole nii. Tulevikus võib tulla ette palju väljakutseid, kus oleks vaja seda enesekindlust, mille vanemad kunagi lapsena alla surusid. Tänapäeval on täiesti tavaline see, et täiskasvanuna
paneb ikka mõtlema küll. Head kinki on teha väga raske. Loomulikult peab kingi saajat väga hästi tundma ja teadma, mis just teda õnnelikuks teeb. Iga kingi puhul peaksime mõtlema, mida tahame kingiga öelda, kellele see kink läheb (kas kallimale, pereliikmetele või sõbrale), kas kingitav asi, tegu või viis, kuidas kink saajani jõuab väljendab seda mõtet. Õigesti valitud kink on tähelepanuavaldus, mis tekitab rõõmu. Alatihti kingivad mehed naistele ehteid, sest neil pole kunagi neist küllalt. Minuarust kõige ,,lollikindlam" kingitus, mida kinkida on parfüüm. Sul tuleb lihtsalt välja selgitada missugune parfüüm su kallimale meeldib ning kohe poodi lennata. Aga vaata, et see lõhn ka sulle meeldib, sest sul tuleb kõige rohkem selle lõhnapilve sees viibida. Väga armas on ka kui kinkida midagi pehmet. Midagi natuke lapsemeelset aga samas meeldejäävat...mõni pehme mänguasi, mida saab kaissu võtta !!
Miks on raske jääda iseendaks? Igaüks meist on erinev, kuid alatihti tahetakse kellegagi samastuda. Arvukas hulk noori valib musterkujusid, kelle moodi ihaldatakse olla. See raskendab ainulaadseks jääda soovivate inimeste olustikku. Mälust kiputakse ära kustutama, et iga inimene on loodud omapäraseks. Naeruvääristatakse neid, kellel on julgust hallist massist välja paista, sest paljudel pilkajatel endil sellist südikust aga ei ole. Tänapäeva ühiskonnas on väidetavalt raske jääda iseendaks. Pean kahjuks sellega nõustuma,
Paljud pole kunagi suutnud ja ei suuda siiamaani väärtustada ka näiteks raha. Kui on olemas kindel koht, kus raha kogu aeg juurde saab, siis polegi osade arust seda vaja hinnata. Ma üritan alati väärtustada kõike, igat hetke oma elust:üks hetk pole seda kõike, mis hetkel on. Kasvõi näiteks noorust-keegi pole igavesti noor. Proovitakse küll enda välimust nooremaks muuta iluoperatsioonide abil, aga ikkagi jääb inimese hing samaks ja seda ei saa nooremaks teha. Alatihti peetakse väärtuslikuks seda, mis hetkel olemas on. Ma pean väärtuslikuks minevikku, sest seal olen teinud vigu ja nendest ka õppinud. On olnud palju toredaid aegu, mistõttu pean tihtipeale minevikku olevikust väärtuslikumaks. Seevastu olen viimasel ajal üritanud võimalikult palju "elada hetkes" ja väärtustada igat hetke. Raha on see, mis viib elus edasi. Kui raha on alati võimalik juurde saada, siis ei peeta seda väärtuslikuks
Gunther kuningas, Kriemhildi isa Hagen kuningas, Siegfriedi vihkaja ja kadestaja, teeskleb sõpra kuna ei saa Siegfriedile vastu Etzel kuningas, Kriemhildi teine mees Siegfried lood Tugev kui lõvi, samas oskas olla ka õrn ja armas kui väike laps. Kuningas ja kuninganna armastasid oma poega väga. Tekkis sõjaolukord. Poeg saadeti Mimerinimelise sepa hoole alla. Siegfried tekitas alatihti pahandusi. Mimer hakkas kuningapoega vihkama. Poiss saadeti üksinda puusütt tooma. Metsas oli verejanuline lohe Regin, kes sai tapetud. Soomusrüü moodi nahk ja ümmargune õrn koht. Siegfried tappis reetliku sõbra. Isenland ja imelilus ning sõjakas kuninganna Brünhild (väga nõudlik oma kosilaste suhtes). Ei vaja armastust, küll aga tõestab oma väärtust (hobune Gana ja 7 lossiväravat).
Neil on suur korter . Tsatsiki ei tahtnud üldse kooli minna ta arvas , et tänu koolile on terve ta elu mokas .Aga siis lohutas mamps teda et sügisese koolivaheajani on 53 päeva jäänud . Tsatsiki ja Per Hammer arvasid et nende klassijuhata on ahvnaine kuna ta jalad olid karvased . Peale kooli otsustasidki Per Hammer ja Tsatsiki õpetaja järgi luurata . Aga selleks nad pidid pikkapäeva õpetajatele valetama . Kooli kõige ülbem poiss oli Märten . Ta kiusas endast väiksemaid alatihti .Ükskord nad Tsatsikiga isegi kaklesid .Märten käib mampsi juures kittarri õppimas , aga Tsatsiki on armukade . Tsatsiki armus enda klassi kõige ilusamasse tüdrukusse , kelle nimi oli Maria Grynwall . Hommikul läks Tsatsiki koos Gäraniga kooli . Ta jõudis kooli väga vara ja jäi klassi ukse taha pingile pikutama . Järsku aga ta juba magas seal ja õpetaja äratas ta ülesse. Tsatsiki polnud kunagi oma isa näinud aga ta tahtis teda kangesti näha
Kuid enamasti on ikka mehe ja naise armastus. Seda armastust saavad tunda vaid nemad ise, kuid teistel on võimalik seda näha. Näiteks kui mehel ja naisel on lapsed, siis on see nende armastuse tõestus. Alati et armastust tõestada ei ole vaja lapsi või midagi muud sellist. Koos armastusega käib ka andestamine. Nad on nagu vennad. Hoiavad alati kokku. Ilma andestamiseta ei saa. Kunagi ei tea, mis juhtuda võib. Iga inimene peab oskama andestada. See on vajalik. Alatihti on nii, et andestatakse, kuid ei unustata. Armastus ja andestamine on kaks head tunnet. Eriti mõnus on, kui ollakse just ära leppinud. Siis on kõige parem tuju ja olek. Kindlasti ollakse rõõmus ja ei norita üksteise kallal. Inimesed hoiavad hästi kokku ja on lähedased. Kui kellegile andestatakse, siis saab see inimene/olend/loom oma vigadest õppida. Kuid õpitakse oma vigadest, siis on see märk sellest, et inimesed arenevad, mis on muidugi kõige meeldivam.
Pole aega Aeg on midagi abstraktset, millest on kõik täielikult sõltuvad. Aeg on miski, mida kõik tajuvad ning mis on lahutamatu osa meie teadvusest. Alatihti kuuleme sõnu „mul pole aega,“ „ma olen hõivatud“ jne. Mida see siis ikkagi tähendab ning millest on inimeste ajapuudus tingitud? Mina leian, et inimesed ei ela hetkes. Ei mõisteta aega ega selle väärtust. Päevast päeva raisatakse väärtuslikke minuteid ja tunde, mida tegelikult enam kunagi tagasi ei saada. Tuues näiteks jällegi noorte interneti ja nutiseadmete sõltuvuse. Tihtilugu ei panda
Eesti naised ostavad poest üha suuremaid rõivaid. 06.01.2015 Sportimine on tänapäeva ühiskonnas väga tiheda vaatluse all. Sportimine on saanud suureks osaks paljude naiste elustiilis, aga siiski näeme erinevate uuringute tulemusel, et Eestis on palju naisi, kes on üle keskmise kehakaalu. Marika Käsperi sõnul on tegemist üleüldise trendiga, et põhjamaade naised lähevad üha suuremaks. Seda on näha, kuna poest ostetakse üha suurema numbriga rõivaid ning alatihti jäävad järele s ja xs suuruse kandjate rõivad. Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringu põhjal on 45% Eesti naistest ülekaalulised. TAI uuring eesti naiste saledust ei kinnita – 45 protsendi 16 – 64aastaste naiste kehakaal on üle normi, mis tähendab, et nad on kas ülekaalus või rasvunud. Räägitakse palju sellest, et kas viis korda nädalas mõne treeningalaga tegeleda on tervislik või ei tohiks seda kohe kindlasti teha, aga kas kolm
ansamblit, sest mulle endale see ansambel meeldib. Toimumis aeg ja koht on juba kirjas. Esinesid veel Tsibihärblaseq ja ansambel Mosquito. Analüüsin, kuulan. Kuidas on neis tunda/kuulda eesti rahvamuusika mõju, milles see avaldub: Naised Köögis - ,,Naised, naised'' Kuna nad päevad väga lugu Eesti vanemast rahvalaulust, siis on minu arust kõikides lauludes seda aru saada. Nad mängivad neljakesi pilli ja laulavad koos ning istuvad koos köögilaua taga ja arutavad maailmaasju. Alatihti luuakse selle käigus välja uus laul. Nad põimuvad vanu ja uusi laule, kaasajastavad rahvalaule, laulavad kaasaega rahvalikumaks, peavad lugu Eesti laulusädemest, mis on tegelikult tuhandeid aastaid vanem kui meie. Väga meeldib mulle ka nende räpplugu ,,Aasta ema'', mis on küllaltki populaarne kõigi hulgas. Nende lauludes kajastuvad nii mehed, naised, lapsed, tädid, onud ja kõik muu eluga seoses olev. Väga mõnus ansambel nagu Zetodki.
,,Ma olen otsija nagu kõik teisedki ,, (K. Ristikin) Peagi saabub aeg, mil jätame hüvasti oma kalli koolihoonega. Viimsel pidulikul lõpuaktusel võtavad traditsiooniliselt sõna õpetajad ning mõni lapsevanemgi. Sõnavõttudel puudutatakse alatihti õige elutee ja ,,õnne" teemasid. Meie, lõpetajad, oleme nagu punt mesilasi, kes kohe, kohe saavad tarust välja, lillede keskele oma õit leidma. Teekond selle ,,lilleni" võib lõpetajatele tunduda natuke kõhetust tekitavalt kuid seal hulgas ka meeldiva uudishimuna. Ikkagi üks sammuke suure maailma suunas lähemal. On aeg, kus võetakse ise oma otsused vastu. Kas langetame õiged või valed, ei oska keegi kindlaks teha. Need tulevad teekonna käigus välja. Kuid just nimelt samm
Peeter asendatakse Petsiga. Maalapse nimi peab olema lühike ja koheselt mõistetav, selleks et vanemate käsk võimalikult kiiresti temani jõuaks ning kõnetatu tööle saaks hakata. Kellel siis aega on pikki nimesid hõikuda, maatöö ei oota. Palju on arutletud selle üle, miks on maakatel rohkem lapsi. Põhjusena on arvatud, et maal on elektrikatkestusi tihedamini kui linnas. Iga vihmasadu ning raasuke tugevam tuulepuhang võrdub tormiga, murdes puid elektriliinidele, alajaamades käivad alatihti vasevargad või, mine tea, ehk tõmbab pereisa ise korke välja, et talus tulevikus rohkem töökäsi oleks. Ei jõua ju Eesti Energia AS ka kõige eest vastutada. Maameestele heidetakse ette, et nad joovad palju. Palju on palju öeldud, aga selle vastu ei saa, et alati on mõni vana Ziguli, mis vajab garaazis nokitsemist. Või on kõrvaltalu peremees uue kombaini ostnud- see ju vaja ristida. Peamiselt mekitaksegi seda kangemat kraami garaazis, teada värk,
parima viisi. Kindlasti ei sobi õpetajaks see, kes hindab pealiskaudsust ja inimesi, kes ei viitsi ise mõelda vaid lasevad seda teistel enda eest teha. Eetikakoodeks lähtub kõige rohkem kohustuste-eetika teooriast. Sest oluline on austus teiste vastu, olgu siis need kas kolleegid või õpilased. Samuti on oluline ausus ja oma lubadustest kinni pidamine. Seega ongi õpetajaamet eetikakoodeks suuresti lähtunud deontoloogilisest eetikast. Näiteks ei sobi õpetajametisse see isik, kes alatihti ise satub konfliktidesse või ei pea tähtaegadest kinni, sest õpetaja, kes paneb paika kindla kuupäeva, millal töid hindab ja teeb seda siiski paar nädalat hiljem, ei ole oma ametit väärt.
tulevikus. Holdeni tuleviku eesärgid olid positiivsed, ta tahtis oma perekonna luua ja saada õpetajaks. Unistuseks oli tal luua oma perekond ja lahkuda kodust, mida ta tegigi. Mina järeldan Holdeni kohta seda, et tema tutvumisringkond oli suurepärane, aga ta ei saanud kellegagi hakkama oma tutvumisringkonnast. Teised tegelased suhtuvad Holdenisse positiivselt ja saavad temaga läbi. Holden jätab endast halva mulje, sest ta valetab ennast alatihti vanemaks ja jääb igal pool teistele inimestele vahele. Holden suhtub teda ümbritsevasse maailma korralikult ja kõik saab tema jaoks korda. Holdeni jaoks on tähtis tema perekond ja tema õde Phobe.
vahest lapsik ja vahest samas ka tõsine, kuigi ametlikus olukorras oskan ma ennast väga hästi ülal pidada, ent olen suhteliselt pelglik. Kombed ja tavad on kirjutamata reeglid, ning neid peetakse igal pool erinevalt. Täpselt nii nagu kellelgi välja on kujunenud. Tihti oleme me mingis rollis. Vanematele laps, õpetajale õpilane, ülemusele alluv jne. Mina olen hetkel veel lapse ning õpilase rollis. Ka südametunnistus kuulub mingitpidi kommete ja tavade alla. Me alatihti mõtleme kas me käitusime nüüd õigesti või valesti. Ainult sisimas enda sees teame õiget vastust, näiteks keegi teine ei saa sulle öelda mida sa pead nüüd edasi õppima minema, vaid igaüks otsustab ise, selle järgi, mis talle meeldib ja mida ta kõige paremini oskab.
hoopiski aitab meil saada arusaamale, mis on hea ja mis halb. Sellepärast tunnemegi vahepeal, et midagi on halvasti. Samuti aitab süda meil tunda rõõmu ja õnne. See on meie südame hääl, mis vaikselt meie elu otsuseid teeb. Inimeste tunded võib võrrelda kui ahelreaktsiooni. Vahepeal oleme me ilmaasjata kurjad ja anname ka teistele sellest märku. Aga kust see kõik alguse sai? Alguse saab see lõputu ahelreaktsioon sinust endast. Kui sinus on paljukurjust, siis on alatihti tahtmine see välja lasta. Võib öelda, et see kurjus, mis on sinu sees, tuli ka ringiga ei kusagilt mujalt kui sinust endast. Võib olla andsid oma kurjuse kellelegi varem edasi ja tema omakorda edasi. Üheks abivahendiks inimeste südamete läitmisel on tänapäeval muusikatööstus. Ometi tuleb sealgi kuulajate võitmiseks oma muusika sõnumisse uskuda. Üheks huvitavamaks näiteks antud juhul on kuulus räppar Eminem. Tema eelviimast albumit "Relapse" (Tagasilangus)
Andres ei pööranud talle sellisel viisil tähelepanu, nagu ta seda tegi nende abielu alguses. Laste surmad keerasid olukorra veel omakorda halvemaks ja pärast seda jäi Vargamäel armastust veelgi vähemaks. Ei puudunud olukorrad, kus Andres tõstis oma kätt Mari vastu. Laste surmades kannatajateks olid ka Tagapere rahvas, eesotsas Pearu Muraka naisega, keda ta kutsus hellitavalt Lambasihvriks. Pearu tihedased joomatsükklid kõrtsi sakstetoas lõppesid alatihti sellega, et ta tuli koju naist ja lapsi peksma. Kohutav perevägivald toimus Tagaperes, kuid õnneks suudeti asjade kulg kõige hullema suunas alati ära hoida. Ometigi oli nende põllumaa viljakam ja elujärk parema kvaliteediga, kuid ega see Lambasihvrit meelt õnnelikumaks teinud kui Eespere naistel. Pearu oli üleüldse raske iseloomuga ja põhjustas tihti Lambasihvrile kurba meelt ja itku. Raamatu lõpu poole oli meeleolu hoopis teistsugune, kui see oli raamatu alguses
Mis on inimeseks olemise tähendus? Inimese eksistents on objektiivselt põhjendamatu, siiani. Inimese, nagu muude organismide, peamiseks eesmärgiks on areneda ja paljuneda. Inimesed kui indiviidid on selle kohustuse kandjad kohanduda ja vastavalt tingimustele areneda. Inimkonna väljasuremise vältimiseks on tekkinud inimestele töö, meelelahutus, kunst jm. hingeelu puudutavad nähtused, millest alatihti ka otsitakse elu mõtet. Kunsti osakaal inimese elus on olnud nii väiksem, kui ka suurem ja see on olnud tähtis arengu edasiviija, õhutades mõtlema ning kaotama stereotüüpe ja piire. Inimeseks olemise eesmärgiks ja tähenduseks on olla ja jääda inimeseks, mitte muutuda nii käitumises, kui kommetes loomolendiks. Inimesel on kõrgelt arenenud aju, välja arenenud tundemeeled-nägemine, kuulmine, mõtlemine. Eneseväljendamiseks on tal
Sõiduplaaniühiskond Tänapäeval muretsevad inimesed pidevalt tapse ajakava pärast. Kiirustatakse alatihti kuhugi ning lähtutakse kindlatest aegadest. Kuid kui suur osatähtsus sellel kõigel on? Kõikidel liiklusvahenditel on teatud punktides, kus peatus tehakse, kindel ajahetk, mil nad peavad seal olema. Kõige parem näide on buss, troll või tramm. Meie igapäeva elu sõltub väga suuresti neist. Hommikul minnakse kas tööle, kooli või kuhulegi mujale. Paraku ei saa, aga alati väga täpseks neid asju jätta. Inimene peaks arvestama
Nemad kahekesi tegid kõige rohkem tööd ära ja ehk Krõõt rohkemgi kui Andres, sest tema pidi tegelema loomade ja majapidamisega ning kui sai ka välitöödel abiks olema. Kõigi nende toimetuste juures tundus, et aeg hommikust õhtuni on liialt lühike. Nõnda möödusid perenaise päevad ja polnud sugugi imestada, et temast kadusid naer ja rõõmus olek. Oma isakodus oli ta ikka vahel laulu suhu võtnud, aga Vargamäel ei juhtunud seda kunagi, siin käis ta alatihti nutetud silmadega ringi küll valas ta pisaraid õueväravas, küll laudas ja aidas, kartulipanekul ja võtul. Nutt oli muutunud osaks argipäevast ning Andres ei teinudki sellest peagi välja, tundus, nagu see peakski nii olema, et Vargamäe perenaine ei tohigi naerda, vaid peab aina silmi pühkima. Ka Krõõda esimese lapse sünd ei toonud muutust. Olles kangesti poega oodanud, aga tütre saanud, olid pisarad taaskord varmad tulema oma mehe näol pettumust märgates
aluta raha kogumist juba tänasest. Küll siis aastakümnete pärast on seda raha aega kulutada. Paljudele inimestele on suureks rõõmuks saada kellegi rikka inimese päranduse omanikuks. See on küll väga lihtne viis rikkaks saada ja mis kõige parem pärija ei pea selleks midagi tegema, kui ainult vastu võtma. Pärandi saamine on vist kõikide unistus, kui selle peale ei tohiks keegi loota. Samuti on lihtne saada rikkaks, kui õnnestub võita loteriiga mõni väga suur rahasumma. Alatihti võidavad inimesed just loteriiga miljoneid ja kui miljon juba käes, siis ei jää muud üle kui mõelda, mida selle summaga peale hakata. On veel üks võimalus saada rikkaks. See on mängimine mängupõrgus. Mina seda varianti ei poolda. Mängupõrgus olles on sul kaks võimalust, kas saada rikkaks või laostuda täielikult. Ometigi käivad vägagi paljud inimesed just mängupõrgutes mängimas. Kui neil õnnestu võita, siis levitavad nad kõigile jutte oma rikkuse kohta
"Carmen" Prosper Mérimée "Carmen" Tegevusaeg: 19. sajand (1830-1840) Tegevuskoht: Hispaania Ajastu: romantismi kõrgpunkt Carmen Mustlanna, endasõnu ka nõid Pikk, ilus, suurte silmade ja tumedate juustega Oskas inimesi enda jaoks tegutsema panna Tegeles pettustega ja röövis ka ise Oli väga ülemeelik ja naeris alatihti Sai alati oma tahtmise Kasutas mehi ära Jäi kindlaks oma põhimõtetele Naeruvääristas inimesi Jóse Navarro Noor, tugeva kehaehituse ja sünge pilguga mees Andaluusia kardetum röövel Pidas peategelast sõbraks ning üritas teda kaitsta Armus Carmenisse ning tegi tema jaoks kõike Ei suutnud selgelt mõelda Esimene peatükk Mina-tegelane asus Hispaaniasse arheoloogilisele retkele Teel kohtas ta ühes orus Andaluusia kardetuimat röövlit Jóse Navarrot Koos mindi ventasse ööbima
Siiski, mida noored ei kipu mõistma, on see, et igasugune piiramine ja muretsemine tuleneb ainult heast soovist, tihti mõistetakse seda aga vangistamise ja elu rikkumisega. Perekonna tähtsus lapse elus on muidugi määrava tähtsusega tema tuleviku suhtes. Oma perekonnast ju õpitakse suhtlemine ja väärtushinnangud, mis kõik mõjutab oma pere loomist tulevikus. Muidugi pole iga pere ideaalne ning halbu või segaseid suhteid esineb laste ja vanemate puhul alatihti. Tihtipeale on põhjuseks tänapäeva kiire elu, mis tähendab, et vanemad on ametis oma karjääriga ning ei pühenda piisavalt aega ja tähelepanu lastele. Lapsed pannakse juba varakult lasteaeda ning neid kasvatavad võõrad inimesed. Vanemate ja laste vahele tekib lõhe, mis tähendab, et lapsed pole harjunud oma probleemidest neile rääkima, otsides seejärel abi mitte nii headest allikatest, mille tagajärgedega ei osata arvestada. Lapsed arvavad, et on iseteadlikud ja targad, ei
Inimõigused Inimõigusi rikutakse alatihti ebaseaduslikult nii, et keegi ei pööra sellele suurt tähelepanu. Näiteks võib tuua rassismi, julma ja väärikust alandava kohtlemise ning usuvabadusse suhtumist. On palju, kes eiravad neid reegleid üleolevalt teades, et sellel pole tagajärgi. Inimõigusi peaks minu arvates rangemalt kehtestama hakata andes rikkujatele suuremaid karistusi. Inimõigusi rikutakse kõikjal meie ümber ja me ei märka seda. Rassism on probleemiks just USA-s ja muudes välisriikides. Eestis see suurt probleemi ei tekita, sest Eestis on vähe mustanahalisi. USA-s algab kõik peale juba väiksest lapsest saati. Minu arvates on rassism täiesti põhjendamatu viha kellegi teise suhtes. Me oleme kõik inimesed ja ainus asi mis meid eristab on melaniini tase nahas ja see pole küll põhjus kellegi alandamiseks. Kunagi oli asi kordades hullem. Olid tekkinud klannid mustanahaliste vastu, kes neid elimineerisid ja piinasid. Tän...
selle tegemine ei pruugi alati nii hea olla nagu see olla võiks, aga üldiselt on idee hea, eriti tervisele mõeldes. Kõige asjakohasemaks siin kohal on väga suur koormus igapäeva elus. Tuleb see koormus kas töölt, koolist või kuskilt mujalt. Muidugi ei loe see pisematele, kellel on aega küllaga ja ei ole muresid. Kuid vägagi loeb see suurematele ehk kooliealistele ja täiskasvanutele, kes peavad ajanappuse ja murede all alatihti kannatama. Üldiselt tullakse toime oma eludega, aga iga inimese eluteel tuleb hetki, kus enam ei jaksa lihtsalt. Sellisel hetkel tuleb teha otsus asju rahulikumalt võtta ja mõnda aega mitte muretseda millegi pärast. Kui stress on liiga suur, siis ei tunne selle põdeja end üldse hästi ja kergemini tulevad pähe negatiivsed mõtted ja halvas tujus inimene ei hoolitse enda eest nii tõsiselt nagu peaks. Jäetakse söögikordasid vahele, ei hoolitseta hügieeni eest jne
meil saada arusaamale, mis on hea ja mis halb. Sellepärast tunnemegi vahepeal, et midagi on halvasti. Samuti aitab süda meil tunda rõõmu ja õnne. See on meie südame hääl, mis vaikselt meie elu otsuseid teeb. Inimeste tunded võib võrrelda kui ahelreaktsiooni. Vahepeal oleme me ilmaasjata kurjad ja anname ka teistele sellest märku. Aga kust see kõik alguse sai? Alguse saab see lõputu ahelreaktsioon sinust endast. Kui sinus on palju kurjust, siis on alatihti tahtmine see välja lasta. Võib öelda, et see kurjus, mis on sinu sees, tuli ka ringiga ei kusagilt mujalt kui sinust endast. Võib olla andsid oma kurjuse kellelegi varem edasi ja tema omakorda edasi. Lõpuks tuleb see kõik paha tagasi sinu juurde ja tihti ei saa selle vastu midagi teha. Inimeste olevus ühiskonnas mõjutab ka teisi ja teised mõjutavad oma olevusega ka sind. Kui inimesed suudaksid leida lahenduse sellele negatiivsele ahelreaktsioonile, siis oleks ka maailm parem
Nad peavad ise tegema oma elu õigele teele suunavaid otsuseid, mitte laskma seda teha nendel, kes ainult enda peale mõtlevad. Sattudes aga ise valesid otsuseid tehes allakäigutrepile, peaks ennast kokku võtma ja püüdma oma elu taas õigele teele saada. Allakäiku on võimalik peatada, kuid selle jaoks on vaja väga suurt tahtejõudu. Näiteks inimesed, kes on sattunud halvale teele liiga suure koguse alkoholi tarbimise tõttu, ei saa alatihti sealt sügavikust enam välja. Nad võivad sealt pääseda ainult siis, kui keegi neil seda teha aitab. Kuid on inimesi, kes võtavad oma viimase jõu kokku ja jätavad selle kuratliku pahe ning leiavad tagasitee normaalsesse ellu. Minu arvates saavad kõik inimesed oma elu suunata, vastavalt sellele kuidas nad õigeks peavad. Ka allakäiguteelt on võimalik pääseda, kui ainult ise seda tahta.
abile. Minu arvates, peaks inimesed, kes puutuvad kokku kurjusega pöörduma lähedaste inimeste või tugikeskuste poole ja abi otsima. Püüan pöörata rohkem tähelepanu inimestele ja ka aidata neid, kes kannatavad kurjuse all. Olen ise näinud kuidas teisi kiusatakse ja alavääristatakse ning püüan alati appi minna. Aga tihtipeale ei kuulata seda, kes mõistab kiusajat hukka, tema üle hakatase naerma või teda imelikult vaatama kui ta teise kaitseks välja astub. Kiusaja alatihti ei märkagi kui halvasti ta käitub ja arvab, et see on norlmaalne ning kui teised teda toetavad tunneb ta ennast veel kindlama ja hakkab seda aina uuesti ja uuesti tegema. Kiusaja ei mõtle kunagi kiusatava tunnete peale vaid mõtleb ikka ainult enda heaolu peale. Iga inimene on kurjusega kokku puutunud. Igal inimesel väljendub kurjus ja kurjusest arusaam oma moodi. Mõned inimesed mõistavad kui nad on midagi halvasti teinud, aga teised
Huvitavaid näiteid on sõitjatest palju - näiteks ülereageeriv rase naine, kes jätab mulje, nagu ta mees ei hooliks temast, ent siis saab ta mehega jälle kokku, kes teda lohutab. Ühesõnaga, asi polnudki nii hull, kui esialgu arvati. Lisaks sõidab taksoga murelik tädi, kes oma poega läheb esimest korda elus vaatama, anoretikust tüdruk ning närviline vene paarike, kus naispool süüdistab alatihti meespoolt võõraste naistega flirtimises ja n-ö sääsest elevanti tehes. Mees on alandlik ja proovib rahulikult rääkida, ent sellest ei tule midagi välja. Olukord autos läheb nii kaootiliseks, et Väike Kollane, nagu ta oma autot kutsub, teeb avarii. Peategelane on haiglas, kuid taastub üsna kiirelt. Tema sõprusringkonda kuuluvad ka mehe endised taksojuhtidest sõbrad, kellega ta aeg-ajalt satub filosofeerima psühholoogilistel teemadel, mis taksojuhi ametiga tihti kaasneb.
inimesi panema inimesi kriitiliselt mõtlema, kuna tänapäeval aset leidvas infomüras leidub kindlasti ka ebatõepärastel allikatel ning spekulatsioonidel põhinevaid uudiseid. Seetõttu tuleb alati kasuks kahelda pea kõiges ning uurida, mis on antud uudise eesmärgid, kelle vaatepunkte see esindab ning mis on jäänud kirjutamata. Kokkuvõtvalt võibki öelda, et meedia, mis on üks ühiskonna juhtimise vahendeid, on alatihti kellegi poolt rahvani vahendatud suhtlusvorm, kus tegelikult puudub otsene tagasiside ning arutamisvõimalus. Tsensuurivormid, mis kehtisid näiteks Nõukogude ajal, on küll kadunud kuid asemele on tulnud uued ja rafineeritumad viisid inimeste otsuste, valikute ning eelistuste mõjutamiseks. Seetõttu tasub massimeediat tarbides alati olla avatud peaga ning säilitada kriitiline mõtlemine.
annab hoogu efektiivsemale tootmisele ja dopingu arengule. Viimasel ajal on aktuaalseks muutunud juhtumid, kus patustanu tuleb välja umbes sellise jutuga: ,,Jah, ma tarvitasin, ning tarvitaksin veel, kui mul see võimalus oleks, sest teised teevad ka seda ju." SA EI OLE SPORTLANE, KUI SA SELLIST TEGU ÕIGUSTAD! Olen pikalt jahunud, sellest mida rahvas sellest arvab. Aga kuidas mõjub see ,,sportlasele?" See ei hävita sind ainult mitte füüsiliselt vaid ka vaimselt. Alatihti vaevavad sportlast ärevushood, ning sellest tingituna tekib kohutav stress, mis võib viia vaimse murdumiseni. SEE EI OLE SEDA VÄÄRT! Märkamatult on dopingu kasutamisest saanud ühiskonna norm(vähemalt spordimaailma), nagu näiteks ka rasedate joomine ja suitsetamine, millele vaadatakse küll viltu, aga sellega lepitakse. Me kõik ju teame selle olemasolust. Miks vaadatakse seda külma kõhuga pealt? Mina kõrvutan
Siinkohal ei loe õpingute tõttu kolimine, kuna koduga ollakse ka koolis käies tihedalt seotud. Üldiseks kodus püsimise põhjuseks on majanduslik seis, hariduse omandamise pooleli jätmine, töökoha leidmise ja eluaseme soetamise keerukus. Tänapäeva noorte jaoks, kellel puudub kindel sissetulek, on kõige tähtsam enda kodu. Enda kodu saamine aga jällegi maksab. Lisaks sellele on keeruline leida töökohta, kuna puuduvad piisavad oskused ja alatihti ka viitsimine, et igapäevaselt midagi kindlat teha. Kooli pooleli jätmine tähendab ka seda, et töökoha leidmine pole niisama lihtne, kuna paljudele töökohtadele kvalifitseerumiseks on vajalik kas siis põhikooli või keskkooli haridus. Kodust lahkumisele järgneva aasta-paari jooksul elab noor esialgu üksinda. Koos hakatakse elama kas hea sõbra, sõbrannaga või kallimaga. Olles noor ja tegutseja, lükatakse abielu edasi või siis lepitakse üldse vabaabieluga
Ohtlik elu Mina ja mu kaks parimat sõpra olime päris ulakad poisid kes sattusid alatihti igasugustesse pahandustesse. Me kohe otsisime neid ja leidsime ka! Me tundsime huvi jagasuguste maha jäätud majade ja urgaste vastu. Kord avastasime ühe hästi suure ja vana lao, mis oli kokkuvarisemise äärel. Me kavandasime missiooni sinna sisse murdmiseks ja ringi kolamiseks, aga me ei teadnud, et see vana hoone on sõjaväe osa ning see on range valve all. Järgmise päeva õhtul oli meil plaan täpselt valmis, mis uksest sisse minna ja mis august välja tulla
Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? Noored on Eesti tulevik ja alatihti täiskasvanud ootavad meis, et me teeksime rohkemat ja paremini. Paljud noored kindlasti ise ka mõtlevad, et mida saaksime teha, et ühiskond meie ümber oleks parem ja kuidas? Meil on väga paljud asjad piiratud ja me ei saa teha paljutki, mida meie vanemad saaksid. Samas on tänapäeval väga palju asju, mida me saaksime teha. Me käime koolis ja see on juba üks asi, millele me saame panustada, et muuta Eesti ühiskond paremaks
annaabi.ee 
