Võrrelge IgM ja IgG klassi antikehi. 28.IgA tüüpi antikehade bioloogiline roll. 29.IgM tüüpi antikehade bioloogiline roll. 30.Võrrelge imetajate IgG ja lindude igY bioloogilist rolli. 31. Fc retseptorid ja nende funktsioon. 32.Kameliidide IgG2 eripära. 33.Komplemendi aktiveerumise erinevad teed. 34.Zümogeenid. 35.C3 konvertaas, mis see on ja mida teeb? 36.Tioesterside-mis see on ja kuidas aktiveerub. 37.Tioestersideme bioloogiline roll. 38.Kuidas kaitseb organism oma rakke komplemendi aktivatsiooniga kaasneva osmootse lüüsi eest? 39.Mis on opsoniseerimine? 40.Mis on anafülotoksiinid? 41.Komplemendi aktivatsiooni bioloogiline roll. 42.Tsütokiinide ja hormoonide sarnasused ja erinevused. 43.Kaasasündinud ja omandatud immuunsusega seotud tsütokiinide sarnasused ja erinevused. 44.Millised on tsütokiinide retseptorid? 45.Kuidas jõuab signaal tsütokiinide retseptorilt tuuma? 46.TNF ja tema näitel võrrelge signaalmolekuli parakriinset ja endokriinset toimet 47
Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ega sarkasmi.Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analüüsile ning on aktiivsem muusika tajumisel. Emotsioonid on ka lateraliseerunud: õnnetunne seostub vasaku ning hirm, viha ja vastikustunne parema poolkera aktivatsiooniga 5. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleksid on meile otstarbekad äraelamise ja kohanemise seisukohalt. Instinktid on pärilikud tingimatud refleksid, nad on antud liigi kõigile isenditele stereotüüpsed. Õppimine on seose kujunemine tingitud ja tingimatute reflekside vahel. 6. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon? Tooge näiteid. Habituatsioon on lihtne õppimine. Reaktsioonivähenemine või hääbumine vastusekskorduvalt
Ekstravertsus on seotud populaarsusega kaaslaste hulgas ja enda poolt hinnatud aktiivsusega. Meeste puhul on kõrge neurootilisus seotud madala staatuse hinnanguga. Neurootilisus ja madal sotsiaalsus ennustavad rahulolematust suhetega, konflikte, vägivallatsemist ja lahkuminekut. Meelekindlus ja sotsiaalsus -> väiksem lahutuse tõenäosus. Isiksuse biol.alused: neurootilisus on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite või karistuse suhtes; parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga. Eneseregl ja eesmärgipärane käitumine: viie faktori teooria: isiksuse kirjeldamiseks piisab teadmistest, mis hõlmavad baastendentse, elulugu, iseloomulikke kohastumusi, välismõjusid, minakonseptsiooni. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent; nad on indiviidisiseselt hierarhiliselt organiseeritud; eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp; eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad
Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ega sarkasmi. Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analuusile ning on aktiivsem muusika tajumisel Emotsioonid on ka lateraliseerunud: õnnetunne seostub vasaku ning hirm, viha ja vastikustunne parema poolkera aktivatsiooniga 5. Mis on refleks on pärilikud ja kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest instinkt - on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. õppimine seose kujunemine tingimatu ja tingitud stimuli vahel. Tooge iga kohta näide. 6. sensitisatsioon - reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile
Ekstravertsus on seotud populaarsusega kaaslaste hulgas ja enda poolt hinnatud aktiivsusega. Meeste puhul on kõrge neurootilisus seotud madala staatuse hinnanguga. Neurootilisus ja madal sotsiaalsus ennustavad rahulolematust suhetega, konflikte, vägivallatsemist ja lahkuminekut. Meelekindlus ja sotsiaalsus -> väiksem lahutuse tõenäosus. Isiksuse biol.alused: neurootilisus on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite või karistuse suhtes; parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga. Eneseregl ja eesmärgipärane käitumine: viie faktori teooria: isiksuse kirjeldamiseks piisab teadmistest, mis hõlmavad baastendentse, elulugu, iseloomulikke kohastumusi, välismõjusid, minakonseptsiooni. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent; nad on indiviidisiseselt hierarhiliselt organiseeritud; eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp; eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad
Bandura ( 1977) väitis, et agressiivne käitumine on õpitud. Inimesed käituvad agressiivselt, kuna nad on selgeks saanud, et see tasub ära. Nad võivad olla seda õppinud lapsepõlves või noorukieas jäljendamise kaudu, oma isikliku kogemuse najal või lihtsalt teisi vaadates. Zillman (1979) arvas, et kõigi keskkonnategurite ühiseks jooneks on see, et nad tõstavad aktivatsiooni. Kuna agressiivsus või teised aktiveerunud emotsioonid on tihedalt seotud füsioloogilise aktivatsiooniga, teeb aktiveeritusse tõus inimese vihaseks muutumise hõlpsaks, juhul kui asjakohane stiimul on olemas. 1 MIS ON AGRESSIIVSUS Agressiivsus on käitumisviis, mis väljendub inimestevahelises suhetes sõnalise või kehalise vägivaldse toiminguga. Agressiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Tänapäeval mõistetakse agressiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele. See on motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja
Uurimuses püüti simuleerida reisimise mõju tunglemise tingimustes. Teistes uuringutes leidsid uurijad samasuguseid efekte täiskasvanutel ja järeldasid sellest, et tunglemine võib olla agressiivsuse teguriks. Agressiivsus kui mõjude kombinatsioon Zillmann (1979) arvas, et kõigi ülaltoodud keskkonnategurite ühiseks jooneks on see, et nad tõstavad aktivatsiooni. Kuna agressiivsus või teised aktiveerunud emotsioonid on tihedalt seotud füsioloogilise aktivatsiooniga teeb aktiveerituse tõus inimese vihaseks muutumise hõlpsaks, juhul kui ka asjakohane stiimul olemas on. Seda mõtet toetab kuulus Scachteri ja Singeri (1966) uurimus, mis näitas, et asjakohane sotsiaalne stiimul (teise isiku kohalolek, kes toimis, nagu oleks ta kas vihane või õnnelik) võib tekitada kaasneva emotsiooni. Uurimuses osalenud katseisikuil tugevnes kogetud emotsioon, kui neid füsioloogiliselt aktiveeriti (adrenaliinisüstiga), aga ainult siis, kui nad ei oodanud
domäänid, homeodomään valgud. 23. Histoondeatsetülaas (HDAC) ensüümide klass, mis eemaldavad atsetüül rühmasid - N-atsetüüli lüsiini aminohappest histoonil. Histoonatsetülaas (HAT) ensüümid, mis atsetüleerivad kaitstud lüsiini aminohappeid histooni proteiinidel transfeerides atsetüül rühmad astüül CoA-st lüsiini -N-atsetüüli lüsiinist, funktsioneerib üle terve ensüümi. Histoonide atsetüülimine on seotud DNA transkriptsiooni aktivatsiooniga. HAT seostub eukromatiiniga siis, kui viimasele seostub transkriptsioonifaktor. Järgmine histoonide atsetüülimine toob nende peale negatiivse laengu, mis tekitab kõrvaletõukamist histoonide vahel. Selle tulemusena kinnine enne seda DNA muutub liigipäästvaks ensüümide jaoks. 24. Viimasel ajal on üha rohkem andmeid, et "histoonne kood" kontrollib kromatiini kondensatsiooni, mitte üksnes histoonide atsetüleerituse aste. "Histoonne kood" tähistab
(aga kõik need saavad alguse geenidest) - Ekstravertsuse psühhobioloogia - Eysenck – ekstravertsus on seotud üleneva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiivsusega - Gray jt – ekstravertsus on seotud reaktsiooniga positiivsetele stiimulitele - Neurootilisus - Eysenck – N sõltub limbilise süsteemi aktiveeritavusest - Võib olla seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite või karistuse suhtes - Parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga - Päritavus - Kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa mis on tingitud pärilikest erinevustest indiviidide vahel - Päritavus käib populatsiooni mitte üksikindiviidi kohta - Päritavuskoefitsent kehtib populatsiooni kohta antud keskkonnatingimuste juures - Kaksikute meetod - Identsed kaksikud korrelatsioon 0, disügootsed 0,5 - Päritavuskoefitsendi leidmisel saab kasutada asjaolu et monosügootide geneetiline sarnasus on täpselt 2x suurem kui sügootidel
sündmuste puhul (uuriti telesaateid) Äratundmine ja meenutamine episoodilises mälus Äratundmine põhineb tuttavusel ja meenumisel. Meenumine tähendab täielikku meeldetulemist kõigis detailides. Katseisutatsioonis saab eristada mäletan/tean protseduuri abil Leitud et pigem kaksikprotsess: - ERP uuringud näitavad et meenumine võtab rohkem aega kui tutvushinnang - fMRI uuringud näitavad, et meenumine seostub suurema aktivatsiooniga hipokampuses ja selle läheduses; tuttavus aga seostub just vastupidise aktivatsiooniga neis struktuurides - patsienidel leitud ka kaksikdissotsiatsioone – halvem verbaalse materjali tuttavushinnang perirhinaakorteksi kahjustuse korral kuid meenutamine hea - mäletan/tean protseduuri saab kasutada nii äratundmise kui vaba meenutamise situatsioonis, ’mäletan’ vastuseid palju rohkem. Vabal meenutamisel ka aktivatsioon
aktiveerimiseni. (5p) Ligandi seondumine kutsub esile retseptori türosiinkinaasse aktiivsuse, fosforülatsiooni tagajärjel retseptor aktiveerub ja see omakorda käivitab signaaliülekande rakus. cAMP on sünteesitud adenosiintrifosfaadist (ATP) ja see osaleb rakusiseses närvisignaali ülekandes. näiteks osaleb cAMP hormoonide (nagu glükagoon ja adrenaliin) signaalide ülekandes. cAMP on seotud proteiinkinaaside aktivatsiooniga ja reguleerib adrenaliini ja glükagooni efekte. Retseptor-türosiinkinaasid koosnevad transmembraansest retseptorist, millel on tsütoplasmasse ulatuv türosiinkinaasi domeen. Retseptor-türosiinkinaasid mängivad olulist rolli rakkude jagunemise, diferentsieerumise ja morfogeneesi reguleerimisel. Autofosforüleerimisega kaasneb kinaasi kahe alamdomeeni nihkumine teineteise suhtes, mis omakorda avab kinaasi domeeni ATP-le. Mitteaktiivses vormis on alamdomeenid ruumiliselt
psüühiliste funktsioonide toimimise eest · Suhteliselt palju on teada emotsioonide närviringetest. Need ringed on selgelt eristuvate emotsioonide korral erinevad · Emotsiooniringe aktiveerimine ei põhjusta, ent loob eelsoodumuse kestvamaks/ühekordseks käitumisaktiks. · Tegeliku käitumise määravad ära tunnetuslikud & õpitud muutujad, mis emotsionaalse aktivatsiooniga ,,sisse lülitavad" · Adaptiivse käitumise seisukohalt on emotsiooniringete kõrval olulised ka muud ringed. Olds (1955) avastas ajus nn hüvitusringed, mille stimuleerimine nõrkade elektriimpulssidega tekitab nii loomal kui inimesel naudingulisi läbielamusi · Samad ringed näivad olevat aktiveeritud ka erinevate nauteainete kasutamise korral · Kolmas asjaolu nende ringetega seoses on see, et nende aktiveerimine mõjub käitumisi kinnitavalt & seda süsteemi aktiveerivad
(visuo-spatial sketchpad) +Episoodilisest puhvrist (episodic buffer) (2001) +Pikaajalisest mälust (keel, visuaalne semantika, episoodilised mälestused) +Hedoonilisest detektorist Töömälu kirjeldus, millega enamus uurijaid nõus on: see on piiratud ressursiga (sh piiratud mahuga) info lühiajalise säilitamise ja samal ajal uut infot vastuvõttev ja selekteeriv kontrollsüsteem, mis on seotud peamiselt frontaalkoore aktivatsiooniga ajus. Parameetrid – tunnused/omadused, mille kaudu saab töömälu kirjeldada saab: Kiirus (kodeerimisel või meenutamisel) Tõhusus ,Täpsus (efektiivsus, infotöötluse kvaliteet), Maht (lühiajaline mälu, Kestus. Töömälu efektiivsuses on väga suur variatiivsus indiviidide vahel. See, kui kiiresti keegi infot töötleb ja kui täpselt, sõltub suuresti indiviidi eripäradest. Töömälus olev info on tähelepanu fookuses (kas väliskeskkonnast sissetulev info või
tahteline ja tahtmatu omandamine. Omandamissoodsalt toimib omandatava materjali või omandamisprotsessi emotsionaalne köitvus. Positiivne emotsioon annab omandamistegevusele ja vastavatele psüühilistele protsessidele energia, soodsa aktivatsioonitaseme (virgus, huvi, erutus on ajukoore toniseerijad). On tõestatud, et vahetu meenutamise korral on mälu parim suhteliselt madala aktivatsiooniga; kõrge aktivatsioon viib algul halvemale ülesande täitmisele, kuidas kestvamad mälujäljed on tugevamad. Samuti paraneb omandamiseks vajalike virgatsainete kontsentratsioon ajus vastavates piirkondades. - Kordamine on närviseoste paremaks kinnistumiseks vältimatu. Kasulik arvestada, et mehaanilisel omandamisel annab sama arvu kordamiste hajutamine paremaid tulemusi kui sama aru kordamiste kuhjamine. Olulise lisaefekti annab metoodiliselt õige omandamine
Ekstravertsus ja positiivne emotsionaalsus Ekstravertsus on seotud msg ajupiirkondade reaktsiooniga positiivsetele stiimulitele (fMRI) Neurootilisus · H.J. Eysencki teooria, et N sõltub limbilise süsteemi aktiveeritavusest, ei ole selget kinnitust leidnud · Mõned uurimused näitavad, et N on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite (Canli) või karistuse suhtes (J Grey) parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga [võrreldes vasakuga] (R Davidson) Probleemid neurootilisuse bioloogiliste seletustega 1. Mitmed psühhobioloogilised emotsioonimudelid (nt Panksepp) ärevuse ja kurbuse/depressiooni närviringidel, kuid nii ärevus kui kurbus on 5FM järgi neurootilisuse osad. Samal ajal on teada ärevus- ja meeleoluhäirete kõrge komorbiidsus. 2. Ärevuse kognitiivsed, introspektiivsed, käitumuslikud ja füsioloogilised indikaatorid ei ole sageli kooskõlas. On
(trans). Võib toimuda naaber CT-te piiril, ühe CT silmuse penetratsioonil naaber CT-sse, või mitme erineva CT suurte silmuste interaktsioonil. Mudelid: a) Kompartmentid on juba olemasolevad struktuurid mis sisaldavad molekulaarset masinavärki, mis on pühendunud spetsiifilistele tuumafunktsioonidele. b) Kompartmentid on tekkivad ja kaduvad iseornagiseeruvad üksused – geeni aktivatsiooniga kaasneb vaigistamiskompartmentide likvideerimine, muutused geenipositsioonis ja regulatoorsete kompartmentite iseassambleerumise aktivatsioon. 6 • Transkriptsiooni ‘vabrikud’: paigutus, arv tuumas, tekke ja funktsioneerimise mudel(id). Äsja sünteesitud transkriptid ja aktiivne RNA polümeraas II ei ole üle tuuma jagunenud, vaid on kontsentreeritud kindlates piirkondades mida
hormoone vastusena erinevatele signaalidele: 1) Veres olevate komponentide tase, nt. Insuliini sekretsioon on reguleeritud glükoosi kontsentratsiooniga veres 2) Tsirkuleeritavate hormoonide tase võib reguleerida hormoonide aktiivsust, nt. Suguhormoonide sekreteerimine, estorgeenid, testosterone 3) Hormoonid võivad olla reguleeritud närvide aktivatsiooniga, nt. Oksitoksiin Hormoonide sisaldus veres on 10-9 mol/l → retseptorite kõrge afiinsus hormoonide vastu. Kõik keharakud osalevad hormonaalses regulatsioonis. Kõige suurem hormonaalne süsteem inimese organismis on veresoonte sisepind. Sünaptiline signaliseerimine (Närviülekanne): närvide otsene kontakt märklaudrakkudega aksonite (1m) kaudu. Närvid edastavad signaalid väga kiiresti. Elektriline signal
RTKd on tavaliselt aktiveeritud olekus dimeersed, kusjuures alati ei ole tegemist homodimeerse interaktsiooniga. RTK rajad on olulised rakkude prolifereerumise regulatsioonis, rakkude vananemise signaalide vahendamisel ja metabolismi moduleerimisel. RTKd transmiteerivad signaali Ras- valkudeni. Ras valgud on GTPaasse aktiivsusega lülitid, mis aktiveerituna indutseerivad kinaasse signaalikaskaadi, mis omakorda kulmineerub MAP kinaasi aktivatsiooniga. 12. MAP kinaaside rada - MAP kinaas on seriini/treoniini kinaas, mida iseloomustab võime translokeeruda tuuma ja fosforüleerida erinevaid valke (nt. transkriptsioonifaktoreid), seeläbi reguleerivad MAP kinaasid transkriptsiooni. Kinaaside kaskaadid lubavad hormoonsignaale võimendada ja täpselt reguleerida. RAKUBIOLOOGIA. 1. Rakuorganellid. Nende funktsioonid. Vakuoolid sisaldavad erinevaid lahustunud jääk-
· RTKd transmiteerivad signaali Ras-valkudeni. · Ras valgud on GTPaasse aktiivsusega lülitid, Ligandi seondumine viib RTKde autofosforülatsioonile ja nende aktiveerumisele Ras-valgu tsükkel: toimub üleminek GEF-valk on adaptermolekuliks, mis ühendab aktiveeritud RTK aktiivse ja inaktiivse vormi vahel Ras- valkudega 7. MAP kinaaside rada aktiveeritud Ras indutseerib kinaasse signaalikaskaadi, mis omakorda kulmineerub MAP kinaasi aktivatsiooniga MAP kinaas on seriini/treoniini kinaas, mida iseloomustab võime translokeeruda tuuma ja fosforüleerida erinevaid valke (nt. transkriptsioonifaktorid) Aktiveeritud Ras signaal liigub edasi läbi proteiinkinaaside Eukarüootsetes rakkudes on rida erinevaid kaskaadi MAP kinaaside radasid GPCRs ja RTKs aktiveerumine on keerulisem protsess kui lihtne järkjärguliste interaktsioonide jada
tsütokiinide jm. toimet pidurdavad ravimid. Olulised uute spetsiifiliste ravivõimaluste otsingud: autoantigeenide või nende osade vastase immunoloogilise tolerantsuse esilekutsumine: limaskestade kaudu manustatud autoantigeenid (suukaudsed, ninnapihustatavad preparaadid üksi või koos immunomodulaatoritega) autoantigeenide cDNA manustamine (koos immunomodulatsiooni esile kutsuvate mehhanismide aktivatsiooniga) tolerantsi kujundamine autoreaktiivsete regulatoorsete T rakkude abil jne. Autoimmuune türeoidiit (Hashimoto türeoidiit) immuunreaktsioonid kilpnäärme perosidaasi vastu immuunreaktsioonid türeoglobuliini vastu Diagnostikas olulised anti-TPO, anti-TG, anti-TSHR Hashimoto türeoidiit – kilpnäärme lümfotsütaarne infiltratsioon (B, CD4+) - näärmekoe destruktsioon - lõpptulemusena hüpotüreoos - N:M 6:1
ajus olevad neuronid üldises aktivatsioonis, kuid magades ( unenägudeta une faasis ) inimese aju neuronid on lakanud üldise aktiveerimise. See tähendab, et neuronite aktivatsiooni ei ilmne. Kuid kõik see tähendab ju aju mingit üldist võnkeprotsessi. See tähendab seda, et aju üldine aktivatsioon ja ka üldine mitteaktiveerivus ajas perioodiliselt üksteisele järgnedes kordub. Ka seda võib nimetada omamoodi ajulaineks õigemini üldiseks ajulaineks. See ju sarnaneb üksikneuroni aktivatsiooniga, mis samuti ajas perioodiliselt muutub. Elava inimese aju sarnanebki nagu suletud võnkeringile, sest inimese ajus olevate neuronite funktsioneerimine loob potentsiaali võnkumisi elektriväljas, mis on rakust väljapool ja need ei eraldu aju hõlmatud ruumist. Need elektriväljad on sageli rütmilise ehitusega ja need näitavad neuronipopulatsioonide aktiivsuse perioodilisust ajas. Kui aju aga lakkab töötamast ( aju sureb ),
ajus olevad neuronid üldises aktivatsioonis, kuid magades ( unenägudeta une faasis ) inimese aju neuronid on lakanud üldise aktiveerimise. See tähendab, et neuronite aktivatsiooni ei ilmne. Kuid kõik see tähendab ju aju mingit üldist võnkeprotsessi. See tähendab seda, et aju üldine aktivatsioon ja ka üldine mitteaktiveerivus ajas perioodiliselt üksteisele järgnedes kordub. Ka seda võib nimetada omamoodi ajulaineks õigemini üldiseks ajulaineks. See ju sarnaneb üksikneuroni aktivatsiooniga, mis samuti ajas perioodiliselt muutub. Elava inimese aju sarnanebki nagu suletud võnkeringile, sest inimese ajus olevate neuronite funktsioneerimine loob potentsiaali võnkumisi elektriväljas, mis on rakust väljapool ja need ei eraldu aju hõlmatud ruumist. Need elektriväljad on sageli rütmilise ehitusega ja need näitavad neuronipopulatsioonide aktiivsuse perioodilisust ajas. Kui aju aga lakkab töötamast ( aju sureb ),
annaabi.ee 
