Tallinna Lilleküla Gümnaasium AKROBAATIKA Referaat Koostaja: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Sirje Volmer Tallinn 2013 Sisukord Akrobaatika Tirel ette ja taha Kätelseis Sild Kasutatud kirjandus Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viiakse läbi ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Peaaegu igasugust spordiala, mis sisaldab endas täieliku kehalist liikumist saab pidada akrobaatikaks. Akrobaatikat sisaldavad ka tantsud, erinevad spordialad ning vettehüpped. Akrobaatikat hõlmab: · keerulised tasakaaluharjutused · väledus · koordinatsioon
1. KÄTELSEIS.............................................................................................................. 3 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 9 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................... 10 Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Kätelseis................................................................................................................... 4 2. Sihtvõimlemine kätelseisu harjutamiseks.......................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................. 10 Viidatud allikad............................................................................................................ 11
liikumisega ette-alla asetatakse eesolevast jalast (tõukejalg) 30-50cm kaugusele samapoolne käsi. Samaaegselt liigub hoojalg taha-üles 90 kraadise pöördega ning tõuget lõpetades jõutakse kätelseisu 90 kraadise pöördega lähteasendist jalad harkis Juurdeviivad ja ettevalmistavad harjutused Kõik samad harjutused, mis kätelseisu õppimiseks. Eelkõige tuleb ära õppida 11 kätelseis. Ratas kõrvale õpetamise järjekord: 1. Kätelseis abistamisega jalgadest ja toetades vastu seina 2. Ratas kõrvale paigalt 3. Hüppesammu-tempohüppe õppimine.See on hüpe üles ühe jala hooga (tõukejalg) ette, keha kallutatud ette koos käte hooga ette-üles.Maandutakse esmalt tõukejalale. 4. Ratas kõrvale hoojooksult kriidiga põrandale märgitud joont mööda abistamisega 5. Ratas kõrvale hoojooksult iseseisvalt PANE TÄHELE! * Jalad on kogu sooritamise vältel maksimaalselt hargitatud
· Tirel taha istest harkseisu · Tirel taha poolspagaati Hundiratas Ratas kõrvale algseisust käed ees-ülal tõsta vasak jalg ette, hoogsa käte ja kere liikumisega ette-alla asetatakse eesolevast jalast (tõukejalg) 30-50cm kaugusele samapoolne käsi. Samaaegselt liigub hoojalg taha-üles 90 kraadise pöördega ning tõuget lõpetades jõutakse kätelseisu 90 kraadise pöördega lähteasendist jalad harkis Ratas kõrvale õpetamise järjekord 1. Kätelseis abistamisega jalgadest ja toetades vastu seina 2. Ratas kõrvale paigalt 3. Hüppesammu-tempohüppe õppimine. See on hüpe üles ühe jala hooga (tõukejalg) ette, keha kallutatud ette koos käte hooga ette-üles. Maandutakse esmalt tõukejalale 4. Ratas kõrvale hoojooksult kriidiga põrandale märgitud joont mööda abistamisega 5. Ratas kõrvale hoojooksult iseseisvalt Kätelseis
ja taha, pool- ja täisspagaat, turiseis, kaarsild, tasakaaluharjutused, hundiratas, tiritamm, käetelseis, tirelringid, saltod kolmikutes, paarides ja individuaalselt, püramiidid jne. Akrobaatikat kasutatakse ka kehalise kasvatuse ainekavas: 1-3 klass: Akrobaatilised harjutused. Veeremine ja veered. Tirel ette. Poolspagaat. Turiseis. Kaarsild selililamangust (abistamisega). Tasakaaluharjutused. 4-6 klass: Kaarsild selili lamangust. Hüppetirel ette. Tirel taha. Kätelseis (abistamisega). Tiritamm. Tasakaal. Kõnni- ja hüplemisharjutused, tantsusammud ja takistuste ületamine poomil. Toenghüpped. Hoojooksult hüpe toengkägarasse vahendile. Sirutusmahahüpe. Harkhüpe. 7-9 klass: Ratas kõrvale. Kolmiktirel. Kätelseis. P: kätelseisust tirel ette. Hoojooksult hüppetirel. T: tasakaal. Tasakaaluharjutustest kombinatsioonide koostamine. Toenghüpped. Kägarhüpe, nurkhüpe külghoojooksult. T: harjutused vahenditega. Iluvõimlemise harjutused palli ja rõngaga.
ette-alla asetatakse eesolevast jalast (tõukejalg) 30-35 cm kaugusele samapoolne käsi. Samaaegselt liigub hoojalg taha-üles 90 kraadise pöördega ning tõuget lõpetades jõutakse kätelseisu 90 kraadise pöördega lähtasendist jalad harkis. Akrobaat- kunstvõimleja, keerukate õhu-ja jõuharjutuste esitaja. Akrobaat esineb kogu oma kehaga ja teeb füüsilist pingutust nõudvaid trikke. Köiel kõndimine on tasakaalu ja vastupidavuse võrdsus. Kätelseis- õlgadelaiuselt asetatud kätega tiriseis, nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühe sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade suunatud sõrmedele. 4 SPORTAKROBAATIKA Sportakrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad nii naised kui mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ning julgust.
(hantel, partner, trenazöör) -segaiseloomuga. Võimlemine ja tants 1. Standardtantsud · aeglane valss · tango · viini valss Ladina-Ameerika tantsud · rumba · salsa · tsatsa, mambo 2. Aeroobika stiilid · bodypump · toning · stepfit · tantsulised: zumba, dance, brääsnik 3. Dünaamiline akrobaatika element · ratas kõrvale · salto · tirelid Staatiline aeroobika element · sild · kätelseis · tiritamm 4. Jõuharjutused, keha piirkonna ohutu asend Hoia keha sirge, varbad kergelt sissepoole, põlved võivad olla veidi kõverdatud, õlad pingevabad. Treeningmetoodika 3. Peamised vastunäidustused spordiga tegelemiseks · nõgestõbi - ebatavaline fenomen, mis tekib füüsilise aktiivsuse korral, on tingitud vegetatiivse närvisüsteemi reaktsioonist kehatemperatuuri tõusule.
Käed sirutatud libisemise suunas. 5. SUKELDUTAKSE Sukeldumine on üks osa mitmekülgsest ujumisoskusest ja lisaks veel mugav. Seda võid õppida, kui oskad libiseda. Kui oled sukeldumise maitse suhu saanud, võid proovida ujumismaski, hingamistoru, lesti ja minna sportliku allveeujumise kursusele. 1. Suuna libisemine vee alla, painutades keha puusadest. Võta põhi vastu kätega, võid proovida kätelseisu. 2. Selili vee all libisedes võid hakata vallatlema: kätelseis ja kukerpall on juba keerulisemad. Kui tundub, et ninna läheb vett, puhu ninast õhku välja. 3. Kergeim viis sukelduda on painutades ülakeha vee alla nii nagu liigendnuga. Jalgade raskus annab hea algkiiruse. Pinnale tullakse lühemat teed pidi. 180 6. UJUTAKSE "KOERA" Kui oskad sukelduda, on sul kerge õppida "koera" ujumist. Õpi selgeks jalgade töö, siis käte töö ja hingamine ning lõpuks kõik koos. Lõbusat "koeraujumist"! 1
annaabi.ee 
