5. Kaunistustehnikad: mida tähendab tehnika intarsia. Milliseid materjale selles tehnikas kasutatakse? 6. Kust Kreeka mööbel võttis ornamentikas eeskuju. Nimeta mõned ornamentide nimetused. 7. Ilma seljatoeta pingid ( sella, scamnum, subsellium) olid valmistatud järgmisest materjalist: 8. Voodi ( lectus)- on pärit ....................., voodis nad mitte ainult ei maganud vaid ......................... 9. Kaunistuselemendid. · Taimornamendid ( akantuselehed, puuviljad, lilled lehed). Kompositsioonilt rangelt sümmeetrilised ja stiliseeritud. · Ornamentika oli sageli sümboolne, rikas allegooriate poolest. Tihti kasutati loomade, sümboolsete kotkaste, lõvide, tiivuliste kiskjate ja sfinkside kujutisi. Millise maa mööbli kaunistuselemente siin on kirjeldatud? 10. Kirjelda Aasia mööblile iseloomulikke tunnuseid. 11
Arhitektuuril loobuti kõigest gootilikust. Kõlavärvide otsingud soodustasid teket. Kõige täiuslikumateks ehitisteks hakati Esimesed instrumentaalmuusika zanrid olid pidama kuplitega ehitisi. Hooneid canzon ja sonata. kaunistasid sambad, lõvipead, putod, pilastrid, akantuselehed ja paljud teised. Arenes välja kõrgtasemeline käsitöö. Kuidas arenesid pillid renessansiajastul? Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja Nimetage tähtsamaid renessansi ajastu enesekindluse. Teadus hakkas tuginema klahv-, keel- ja puhkpille? vaatlustele ja katsetele. Pille valmistati perekonniti(bassist Millal ja kus toimis Ars Nova sopranini) muusikastiil? Selgita Ars Nova tähendust.
näitamiseks. maalilisele b Nimeta kaks stiili arokile. Tema uuendatud tunnust, mis on ornamendid olid iseloomulikud looduslähdased lopsakad barokile. Stiili motiivid, näitks tunnus akantuselehed ja lilled ed on ülepaisutatud ja liialdatud k aunistused . Lisa enda valikul üks barokk stiilis
Ehhiin kaunistatud munavöödi, helmisnööri v. palmetiga. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel voluutidega. Friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega, Väike Aasia variandi puhul on friisil hammaslõige. Joonia stiilis on Ateena Akropolil olev Nike tempel (427 424 eKr.) Ja oli Artemise tempel Efesoses Väike Aasias (6-4eKr.) Tempel 52x112m, 127 sammast (maailmaime) KORINTOSE STIIL. Erineb joonia stiilist sambakapiteeli poolest. Kapiteeli katavad taimevormid (akantuselehed, väädid, õied). Abakus 4nurkne. Korintose stiilis on 29.pKr. lõpetatud Olümpieion Ateenas. Ehituskompleksidest kuulsaim on Ateena Akropol, mille põhilised osad pärinevad 5 saj. eKr. Akropol paikneb kõrgel kaljul, sinna viis lai trepp, mille lõpul asus väravaehitis nn. Propüleed, enne propüleesid NIKE tempel. Akropoli keskel pronksist Athena kuju, lõunaküljel PARTHENON, põhjaküljel ERECTHEION, ehitatud 5.saj.lõpul, tempel joonia stiilis, kuid huvitav on lõunaküljel olev
2. Itaalia renessanss jaguneb ajaliselt kaheks: 15.sajand kannab nime vararenessanss ja 16.sajand kõrgrenessanssiks. 3. Valdavalt ehitati kirikuid, kupliga kaetud ehitisi. Peetri kirik Roomas , seda ehitati üle saja aasta ning töid juhatanud kümnest arhidektist olid tähtsamad esialgse kavandi looja Bramante ning Michaelangelo. Renessanssiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille-ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud mud Roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Endist kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. Palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid kaetud jämedalt tahutud
Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli kasutusele ümarkaar. Pildil Firenze toomkirik. Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur Kõrgrenessansi ajal nihkus kunsti raskuskese Rooma, sest paavstidest eriti, Julius II-st, said kunsti toetajad. Kõrgele järjele tõusis ehituskunst. Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse
rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone, kanneleeritud pilastreid ka ümarkaarseid seinanisse. Põhiobjektiks olid taas seinad, moodsaks peeti laevalgendamist ja stukkdekoori paigutamist selle nurkadesse; keskele paigutati lühtrirosett. Hakkati kasutama tooli materjalina mahagoni. ( prantsusmaal). Nikerdatud raamistikul, käetugudel ja leeniraamistikul kasutatud ornamendid olid täielikult laenatud antiigist: Pärlinöörid, meandrid, tamme- ja akantuselehed, loorberipärjad.mööbel oli enamasti kas kullatud või valgeks värvitud.tooli põhi on ümar kumera servaga, toolileen ovaalne või kilbikujuline, harvemini nelinurkne. Lihtsus, rangus, reeglipärasus. Selgus vormi koos kõlastus. Kõige paremini õitses klassitsism absoluutse monarhiaga riikides. Selgus oli hoonetes, ümarkaarte ja kuplite kasutamine. Sambad ruumides. Konstruktsioon kerge, õhuline. Jalad muutusid sirgeteks. Muutus dekoor, kanga valik ja värvi valik. Materjalide rohkus.
Joonia sambad on dooria omadest saledamad ja elegantsemad. Joonia sambad saavad alguse baasilt ning kapiteeli üks osa ehk ehhiin on kaunistatud erinevate motiividega. Kapiteeli teine osa ehk Abakus koonseb teokarpi meenutavast voluudist. Joonia stiili näiteks võib tuua Nike templi Akropolis. Korintose stiil erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa ehk ehhiin on karika või vaasikujuline. Kasutati hulgaliselt taime motiive, kõige populaarsemad olid akantuselehed, väädid ja õied. Näiteks võib tuua Olümpieoni Ateenas. Kreeklaste poolt ehtitatud templid on lihtsad ja loogilised. Üldpildis valitseb rahulik harmoonia, kõik sulandub kokku. Kreeka arhitektid üritasid alati leida kuldse kesktee, vältides liialdusi ja äärmusi. Korda pidasid kreeklased väga tähtsaks. Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Paljud reljeefid ja muud ehituskaunistused on aga üle värvitud rõõmsates toonides
kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu
mõõt. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Vararenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze, seda suuresti tänu kultuurihuvilisele Medici suguvõsale. Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli kasutusele ümarkaar. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks
Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikuse väljendamiseks. Arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ilmalike hoonete loomiseks. Selle ala kõige suuremad saavutused jäid seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud üksikasjad. Rikkamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste väiksete majade asemele kerkisid palazzo'd. Filippo Brunelleschi (1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistatavat mõistusliku korra võitu. Tema kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta
Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erineb joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevormid(akantuselehed,väädid). Sambad on eriti saledad ja kõrged. Arhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika. Tasakaalus on temli kandvad ja kantavad osad. * karüatiidid sambadi asendavad naistekujud Erechteioni tempel. Dooria - Appolloni tempel, Hera tempel, Poseidoni tempel, Zeusi tempel Olümpias Joonia Artemise tempel Efesoses, Athena Nike tempel Korintose Olümpienioni tempel Ateenas 2. Kreeka skulptuur. Marmor ja pronks. Väga vähe säilinud tervikteoseid
Krüselefantiintehnikas figuurid puidust sisu, keha jäljendavad osad kaetud elevandiluuplaatidega, riided ja relvad jäljendati kuldplekiga. Kore vabaplastiline naise kuju. (Vana Kreeka arhailises skulptuuris kasutati ka karüatiididena). Kuros vabaplastiline alasti noormehe kuju Pinakoteek ruum kunstiteoste hoidmiseks. Stiilide segu tulemusena sündinud komposiitkapiteel (joonia voluut kapiteeli ülaosas ja korintose kapiteelile omased akantuselehed alaosas). Mausolose järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks Meander paelornament lainjaist või täisnurgi murtud joontest. Nagu laineornament, mis on kandiliseks läinud. Palmett väljasirutatud käe kujutis lehena, viieleheline (esineb ka kuuelehelisena) motiiv, väga palju kasutati kreeka nõudel. Vaasivormid: Amfora kõrge, kahe käepidemega (savi)nõu, laia jala ja kitsa kaelaga. Veini hoidmiseks. Krateer laia avaga ja kahe sangaga nõu, veini segamiseks
ordu ja piiskopivõimu vahel. Samuti võis kirikus kaitset leida saarlaste sagedaste vastuhakkude puhul. Kiriku esemelises interjööris on selle ehitamisajast säilinud dolomiidist altarilaud. Keskajast on ka ristimisvaagna kivist jalg. 1629. a. valminud renessanss-stiilis kuuetahuline kantsel on vanemaid Saaremaal Nelja esitahku raamivad elegantsed kvaliteetselt töödeldud voluudina painutatud konsoolid, mida kaunistavad pikad akantuselehed. Tahkudele kinnitunud vapid on kaduma läinud. Kõnetool ootab peatset restaureerimist. Kantsli autoriks on Kuressaares tegutsenud meister Balthasar Raschky, kelle töödes on tuntav stiililine side Sileesia kunstiga. Kiriku klassitsistlikus stiilis altari on valmistanud Kuressare tisler Nommen Lorentzen 1827. a. Altari taga on imekaunis vitraazaken. Altarimaal ,,Kolgata" pärineb eelmisest altarist ja on maalitud 1788. a. Aegade vältel on kiriku interjööris toimunud mitmeid muudatusi
Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne
Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividefa ( nagu munavööt, helmisnöör, palmett) Abakus koosneb nn. rullispadjandist,mis lõpeb nurkadel teokarbi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. · korintose stiil- stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest.Korintose kapiteeli alaosa ( ehhiin ) on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid ( akantuselehed, väädid ja õied ), mis kujundavad eriti hästi ülemineku ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Koriontose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. · Krüselephantiintehnika- elevandiluust ning ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. · akropol Kreeklaste pühapaik,mida seostati paljude müütidega. Praegu varemeis olev Ateena akropol on silmapaistvaim klassikalise kreeka arhitektuurimälestiste kompleks.
kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Forenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäid tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. Palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu
Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu
enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu
Baas on mitmeosaline. · Kapiteel:Helmisnöör ja munavöö - Motiivid, millega ehhiin on kaunistatud. · Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb voluutidega - keerukujuline kaunistus. · arhitraav lihtne · friis on kogu ulatuses kaunistatud reljeefidega. · Hammaslõige - Friisi kattev riba. Korintose order - nt Olümpeion · Erineb joonia stiilist vaid kapiteeli poolest · abakus nelinurkne · ehhiin karikakujuline, seda katavad Akantuselehed(lopsakad taimevormid), või väädid või õied. · Sambad eriti saledad ja kõrged Ateena akropol · Periklese algatusel 5. saj eKr · mälestusmärk võidule pärslaste üle. · ARHITEKT Phedias · Väravehitised ehk Propüleed (arhitekt Mineskles) - 2 eeskojaga hoone - DOORIA STIILIS - VÄIKE NIKE TEMPEL - Arh. Kallikrates · PARTHEON - Itkinos ja Kallikrates: Dooria ordenis peripteer - 1 rida sambaid ümbritseb hoonet
Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant' Andrea (Püha Andrease) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija,
Välditi kõike gootipärast. 6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud kiviladu.(tavaliselt ülemiste korruste seinad).Tähendas küla-e. maalähedust. 7. Pilaster-lame püstine seinasammas, ristlõikelt nelinurkne, ei ole seinast eraldatud. Koosneb-baas, tüvi ja kapiteel. 8. Antiikarhitektuuri detailid-taas tuli moodi ümarkaar. Võeti kasutusele dooria, joonia ja korintose sambad, poolsambad, lõvipead, kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed, kolmnurksed viilud e. frontoonid. Kaunistati ka freskodega. 9. Maalikunsti isaks peetakse noorelt surnud meest nimega Masaccio. Uudne oli ruumi ja kehade loomutruu kujutamine ja valguse kasutamine, valitses ka juba joonperspektiivi. Suur inimlike tunnete väljendus. 10. Sandro Boticelli-temalt tellisid Medicid. Tahvelmaalid ,,Primavera" ja ,,Venuse sünd". See kujutab ilu-ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Boticelli
iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega (nagu munavööt, helmisnöör, palmett) Abakus koosneb nn. rullispadjandist, lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiilis friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE STIIL erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa (ehhiin) on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid (akantuselehed, väädid ja õied), mis kujundavad hästi ülemineku ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. TEMPLI OSAD ALUS KREPDIOMA (koosneb kolmest astmest) STÜLOBAAT (ülemine aste) SAMBAD BAAS (joonia samba alus) tüves ENTAAS (dooria samba paisutus) KANNELÜÜRID (tüvese püstvaod) KAPITEELID (SAMBA ´´PEA´´) Dooria sambal: 1) ehhiin - ümar kiviplaat 2)abakus - nelinurkne kiviplaat Joonia sambal: 1) rullispadjand
· Dooria stiil on vanim, lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. · Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Joonia sambal on ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. · Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Seda katavad lopsakad taimevormid (akantuselehed, väädid ja õied). Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. VAATA PILTE LK 54 Kõige kuulsam jumalate tempel Ateena Akropol, mis koosneb: · Partheon · Propülee (väravaehitis) · Nike tempel · Erechteion (sammasteks naiste kujud) · Templitel viilkatus · Viilu osa kaunistatud · Katus kaetud kassettidega Rajati ka amfiteatreid. Need rajati looduslikesse kohtadesse orgudes, mäenõlvadele. Skulptuur:
kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu
Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erineb joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevormid(akantuselehed,väädid). Sambad on eriti saledad ja kõrged. Arhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika. Tasakaalus on temli kandvad ja kantavad osad. * karüatiidid sambadi asendavad naistekujud Erechteioni tempel. Dooria - Appolloni tempel, Hera tempel, Poseidoni tempel, Zeusi tempel Olümpias Joonia Artemise tempel Efesoses, Athena Nike tempel Korintose Olümpienioni tempel Ateenas 7. Kreeka skulptuur. Marmor ja pronks. Väga vähe säilinud tervikteoseid
antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Õpiti hoolega loodust jälgima, uuriti inimeste ja loomade anatoomiat, arendati täiuseni perspektiiviõpetus. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi, eeskujuks oli Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille-ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Taas tuli kasutusele ümarkaar. Püha Peetruse kirik Roomas; Bramante, hiljem täiendas Michelangelo Santa Maria in Trastevere; võlvsammastik võetud antiiksest templist, vanim Rooma kirik Kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati kujutama jälle rõivastamata keha. Taavet. Donatello, esimene alastiskulptuur pärast antiikaega Taavet. Michelangelo Gattamelata
Kivi kasutati kas siledate või rusteeritud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, korrus korruselt ülespoole muutus rustika peenemaks. 16.sajandil hakatakse ehituses kasutama ka kantkivi. Palju oli erinevat värvi glasuuritud tellist, terrakotat, majoolikat. Alates 16.sajandist kasutatakse siseruumide kaunistamisel rikkalikult ka skulptuurset dekoori, eelistatuimateks motiivideks kujunevad lõvipead, akantuselehed, puuviljavanikud, materjaliks valge, hiljem toneeritud kips või stukk. Renessansiajastul pöörati tähelepanu ka linnaehitusele, eelkõige taotleti regulaarset tänavavõrku, rajati väljakuid, püüti luua üksteisega harmooniliselt seonduvaid fassaade. Linnakindlustustest rajatakse palju bastione. RENESSANSS ITAALIAS Ajaliselt kõige varasem on itaalia renessanss. 14.sajandiks tõusid Põhja- ja Kesk Itaalias
annaabi.ee 
