Peaaju seljaajuga vahetus kontaktis, osad piklikaju (medulla oblongata), sild (pons), mis koos väikeajuga (cerebellum) moodustab tagaaju. Järgmine on keskaju, mis koos piklikaju ja sillaga moodustab ajutüve, milles on mitmeid elutähtsaid keskusi. Vaheaju hüpotalamus ja taalamus ( e nägemiskühm) Ostaju suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühenduses seljaajukanaliga. Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi innerveeritakse siseelundeid ja veresooni, tahtele ei allu Peaajunärvidega siseneb peaajju kuulmine, nägemine, histmine, seljaaju kaudu ka tundlikkus.
Lülineuronid peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel Efektoorsete neuronite jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad: Assotsiatsioonikiud . ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel Kommissuraalkiud ühendavad poolkerasid omavahel Projektsioonikiud ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega Ajuvatsakesed Peaajus asuvad õõned: Külgmised ajuvatsakesed (suurajupoolkerades) III ajuvatsake (vaheajus suurajuveejuha) IV vatsake (läheb üle seljaajukanaliks) Omavahel ühenduses sisaldavad ajuvedelikku Ajukestad Ajukestad on pea- ja seljaajul ühised Välimine ehk kõvakest tihe sidekoeline leste, moodustab pea- ja seljaaju ümber umbse koti, osaleb venoossete siinuste moodustumisel. Pea- ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve
mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud,
(kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine · paremakäelisus · Analüütiline infotöötlus · Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid · vasakukäelisus · Sünteetiline-info terviklik töötlus Motoorne homunkulus Motoorne homunkulus · Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega Ajuvatsakesed Vesipea- ajuvatsakeste haiguslik suurenemine Ajukoores asuvad meeltekeskused Eye Ear Skin Tongue Nägemiskeskus asub kuklasagaras Kuulmiskeskus asub oimusagaras Kasutatud kirjandus · J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002. http://web.zone.ee/iamfree/KNS%20ja%20selle%20osad.htm
Organismi veesisaldus väheneb ühtlaselt embrüonaaleast vanaduseni. Luumineraalide kogus väheneb pärast 35.eluaastat ja naistel see intensiivistub üleminekuaastatel. Osteoporoos ehk luu-urbnemus on vanurite hulgas väga levinud, naistel rohkem kui meestel. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617) Inimene on nii vana, kui vana on tema aju, ja sellele seisund sõltub sageli veresoonte seisundist. Inimese vananemisel väheneb ka aju mass, rakkude hulk ja suurenevad ajuvatsakesed. Häiruvad mitmed ajufunktsioonid. Vähene aeglustamine toimub ka närvikiudude juhtekiiruses ja refleksides. Mälufunktsioonidest kannatab eeskätt meeldejätmine. Noorena õpitud asju mäletatakse hästi, kuid eilne päev võib olla juba ununenud. Olukorda halvendavad sageli üksildus ja vitaalsuse puudumine. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617) Silmade akommodatsioonivõime halveneb. Kümneaastasel on lähim teravalt nähtav punkt
156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Nägemisväli-kuklasagara kannusvao piirkonnas, Lugemisväli-alumises kiirusagaras, Kuulmispiirkond-ülemise oimukääru keskosas. 157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste Assotsiatsioonipiirkonnad on suuraju poolkerade koore piirkond, kus toimub info talletamine, ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. Assotsiatsioonipiirkonnad on lauba-, oimu-, kiiru- ja kuklasagaras. 158. Ajuvatsakesed, nende paiknemine, tähtsus Raamat, joonis 151 Külgvatsakesed (2) mõlemas suurajupoolkeras. Kolmas ajuvatsake kitsas, pilujas õõnsus, mida ümbritseb vaheaju. Neljas ajuvatsake asetseb madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel. Selle põhjaks on rombauk, milles paiknevad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused. Ajuvatsakesed on täidetud ajuvedelikuga, millel on toite- ja kaitsefunktsioon 159
Tuleneb Kreeka mälujumalanna Mnemosyne - (Uranose ja Gaia tütar, sünnitas Zeusile 9 muusat) nimest I mälureegel - peab olema positiivne sisendus ja tahe ma tahan seda meelde jätta see jääb mulle meelde Öeldakse: homseks õpid- homme tead, eksamiks õpid-eksamil tead, eluks õpid- elus tead! Peaaju koosneb: suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake keskaju (mesencephalon) sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake piklikaju (medulla oblongata). Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve. Ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanaliga. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju.
Sellised emotsioonid nagu rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm, on seotud limbilisse süsteemi kuuluvate ajuosadega. Nimetatud emotsioonid võivad esile kutsuda selliseid vegetatiivseid reaktsioone nagu punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad jne. OTSAJU Otsaju koosneb paarilistest suurajupoolkeradest ehk hemisfääriks ja neid ühendavatest kommissuuridest. Suurajupoolkerade koosseisu kuuluvad ajukoor, juhteteed, basaaltuumad e. põhimikutuumad ja külgmised ajuvatsakesed. Peaajukoor on kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS-i osa, mille funktsiooniga on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine. Suurajupoolkerade pind, mida katab mantlitaoliselt hallolluse kiht, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala ~ 2 m 2 ja 10
ülekaal. Kui toonuse ülekaal on suur, siis takistab liikumist . Detserebratsioon rigiidsus aju eemaldamine. Vaheaju ehitus ja f-d: Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ning ülalt poolt koore aluste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud ehk taalamused/talamused. Taalamuse alumine pk on hüpotaalamus. Hüpotaalamus on ühenduses ajuripatsi ehk hüpofüüsiga, mis jääb ka vaheajju. Vaheajju kuulub ka veel kolmas ajuvatsake. Ajuvatsakesed tühjad, seal pole närve. Ajuvatsakesed on seljaaju kanaliga ühenduses. Ajuripats. Nägemiskühmude ehk taalamuse f-n on tundlikkuse juhtimine peaaju poolt. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikkust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad, v.a haistmistundlikkus. Taalamus koorealune tundlikkuse juhtimise jaam. Peaaju koor on aju kõige uuem osa. Taalamuse kahjustuse korral tekivad tundlikkuse häired. Taalamuse f-n on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse f-nid: 1) Neurosekretoorne f-n
· 25. ja 70. eluaasta vahel kaotab peaaju oma massist keskmiselt 100 g (7%) · 20. ja 50. eluaasta vahel atrofeerub hallaine (ajukoor) kiiremini kui valgeaine, kusjuures valgeaine atrofeerub ajukoorest kiiremini 70. ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat · 80-aastastel on neuronite arv KNS-is vähenenud 1/3 võrra võrreldes 20- aastastega · Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed · Väheneb neuronite dendriitide arv · Aksonid võivad kaotada osa müeliinikihist (demüelinisatsioon) ja paisuda · Väheneb sünapsite arv ajukoores · Väheneb ensümide aktiivsus närvikoes · Neuronitel on evolutsiooniliselt kujunenud mitmekordsus reserv, mida vananemisel jätkuv degenereerumine intensiivsemalt kulutab · Vananemisel toimub neuronite selektiivne hävimine väliste tegurite toimel hävib KNSis eri kohtades erineva kiirusega pidevalt närvirakke
155. Nimeta 3 sensoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Nägemispiirkond- kuklasagara kannusvao piirkonnas - Lugemiskeskus- alumises kiirusagarikus - Kuulmispiirkond- ülemise oimukääru keskosas 156. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste- paiknevad suuraju poolkerade koore ülejäänud osades, toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötlemine, mõtete ja tahte kujundamine 157. Ajuvatsakesed(külgvatsakesed, III JA IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus Külgvatsakesed(2)- suuraju poolkerade sisemuses pilujad õõned III ajuvatsake- kitsas, pilujas õõnsus, vaheaju juures IV ajuvatsake- madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel - liigutuste kordineerimine, tasakaal ÜL.- ajuvatsakesed täidetud ajuvedelikuga, millel on kaitse- ja toitefunktsioon 158. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded KOLM KESTA:
155. Nimeta 3 sensoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Nägemispiirkond- kuklasagara kannusvao piirkonnas - Lugemiskeskus- alumises kiirusagarikus - Kuulmispiirkond- ülemise oimukääru keskosas 156. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste- paiknevad suuraju poolkerade koore ülejäänud osades, toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötlemine, mõtete ja tahte kujundamine 157. Ajuvatsakesed(külgvatsakesed, III JA IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus Külgvatsakesed(2)- suuraju poolkerade sisemuses pilujad õõned III ajuvatsake- kitsas, pilujas õõnsus, vaheaju juures IV ajuvatsake- madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel - liigutuste kordineerimine, tasakaal ÜL.- ajuvatsakesed täidetud ajuvedelikuga, millel on kaitse- ja toitefunktsioon 158. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded KOLM KESTA:
157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste: Suuraju poolkerade koore ülejäänud osades paiknevad assotsatsioonipiirkonnad. Juhtiv osa on otsmikusagara assotsatsioonipiirkond. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale. 158. Ajuvatsakesed (külgvatsakesed, III ja IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus: Suuraju poolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned - külgvatsakesed. Külgvatsakestel eristatakse kiirusagaras paiknevat keskosa, millest lähtuvad teistesse sagaratesse ulatuvad umbselt lõppevad jätked: eessarv otsmikusagarasse, tagasarv kuklasagarasse ja alasarv oimusagarasse. Vatsakeste vahemulgu kaudu on külgvatsakesed ühendatud vaheajus talamuste vahel asuva kolmanda ajuvatsakesega. 159
sünapse - see aeglustab erutuse levikut ja põhjustab nii reaktsiooni aeglasema iseloomu ● Iga selle trakti kõrgemal asetsev keskus omab reguleerivat mõju madalamal asuvale keskusele Ekstrapüramidaalse süsteemi funktsioon: Selle kaudu antakse edasi aeglasemad impulsid, mis hoiavad alal lihastoonuse ja kindlustavad inimese asendi - tagab inimese normaalse kehaasendi nii seistes kui erinevaid töid tehes. Ajuvatsakesed ● PEAAJUS on omavahel ühenduses olevad õõned - ajuvatsakesed ● KOKKU 4 - suurajupoolkerades on 2 külgvatsakest - vaheajus asub III ajuvatsake - pikliku aju, ajusilla ja väikeaju vahel paikneb IV ajuvatsake ● III ja IV ajuvatsakest ühendab KESKAJU läbiv SUURAJUVEEJUHA ● IV ajuvatsake läheb üle SELJAAJU TSENTRAALKANALIKS
geneetilised : 21 kromosoomi trisoomia downi tõbi; nakkushaigused: tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained: ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia - suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal. Mikrotsefaalia - aju väike, vaimse arengu mahajäämus. Põhjused: geneetilised, infektsioonid. Hüdrotsefaalia- liikvori rõhk suureneb (ajuvatsakesed laienevad, ajuatroovia) lõgemed lähevad pingesse, õmblused eralduvad, peaümbermõõt ja laup suurenevad, loojuva päikese fenomen- ei saa üles vaadata. Sunteeritakse liikvor juhitakse südame või kõhuõõnde. Kraniostenoos - kolju luustumishäire, õmbluste liiga kiire luustumine, vaimne mahajäämus. Neuraaltoru häired: *Peaaju songad- kuklas või otsmikul tekkivad, songakotis on ajuosad, seotud vatsakeste
· 25. ja 70. eluaasta vahel kaotab peaaju oma massist keskmiselt 100 g (7%) · 20. ja 50. eluaasta vahel atrofeerub hallaine (ajukoor) kiiremini kui valgeaine, kusjuures valgeaine atrofeerub ajukoorest kiiremini 70. ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat · 80-aastastel on neuronite arv KNS-is vähenenud 1/3 võrra võrreldes 20- aastastega · Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed · Väheneb neuronite dendriitide arv · Aksonid võivad kaotada osa müeliinikihist (demüelinisatsioon) ja paisuda · Väheneb sünapsite arv ajukoores · Väheneb ensümide aktiivsus närvikoes · Neuronitel on evolutsiooniliselt kujunenud mitmekordsus reserv, mida vananemisel jätkuv degenereerumine intensiivsemalt kulutab · Vananemisel toimub neuronite selektiivne hävimine väliste tegurite toimel hävib KNSis eri kohtades erineva kiirusega pidevalt närvirakke
Väikeaju fnkts häire sümptomiks on värinad liikumise ajal, tasakaaluhäired, vaaruv kõnnak ja võimetus sooritada kiireid vahelduvaid liigutusi. Fnkts test – „silmad kinni-pane näpp kaarega vastu ninaotsa“ Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused). Temporaal e oimusagar, frontaal e otsmikusagar, parietaal e kiirusagar, oktsipitaal e kuklasagar. Poolkerad, poolkerasid ühendavad komissuurid. Ajuvatsakesed. Basaalganglionid e põhimiktuumad. Ajukoor – paksus 3-4 mm, pindala 2000cm2, 6 rakukihti, 4 erinevat kihtide tüüpi, piirkonna fnkt-st oleneb milline kiht on ülekaalus. Ajukoore fnkts-d fikseeruvad ja lateraliseeruvad varases lapseeas; assotsiatiivse korteksi kattuvad alad võimaldavad adapteerumist ajukahjustuse korral. Plastilisus e teatud alade võime muuta funktsiooni. Dominantne – vasak poolkera, k.a 2/3 vasakukäelistel. Ajukoore funktsioonid – tunnetus, koordineeritud
aksonid kulgevad tihti kimpudena, mis moodustavad ajus juhteteid. Aksonite juhtetee ajus.Rubrospinaalne juhtetee: pealine lateraalne juhtetee, mis alustab punasest nukleusist. Kiud, mis tuleb punasest nukleusist ja läheb mööda vastaslateraalselt ajutüvi. See juhtetee mõjub koolutatud lihasele, Testospinaal juhtetee: algab kollikulusis ja läheb mööda teiste ajutüvi osa, kus annab effekti kuklaspinaal segmentile, kus kidu teevad sünapsi interneurtronidega. Ajuvatsakesed ja seljaaju keskkanal: ruumid ajus, täidetud liikvoriga. Nende sein:ventrikulaartsoon, aenevas ajus neutronite eellaste paiknemise ala.Täiskasvanus - aju+vere barjäär. Peamised gliiarakud:astrotsüüdid (toite ja regulatoorsed rakud; Ümbritsevad neuronite keha, sünapseid,Ranvier sooniseid, ajuveresoonte seinu, ajuvalendike seinu); oligodendrotsüüdid (ümbritsevad aksoneid, moodustavad müeliintüpe; Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakud); mikrogliia (aju makrofaagid).
· peritoneum e kõhukile kõhuõõnes · pleura e rinnakelme e kopsukile kopsude ümber · perikard südame ümber Serooskelmede ülesandeks on võimaldada keha õõnte elunditel töö käigus üksteise ja seina peal libiseda libisemise hõlbustamiseks toodavad seroosvedelikku. Süniovaalkile vooderdab: · liigeseõõnte neid sisepindu, mis pole kaetud kõhrega · sünoviaalpaunade sisepindu · sünoviaaltuppede sisepindu PEAAJU JA KRANIAALNÄRVID Ajuvatsakesed õõnsused, mis on täidetud ajuvedelikuga. Piklikaju Kõik ülenevad (sensoorsed) ja alanevad (motoorsed) juhteteed. Keskused: südametegevus, hingamine, oksendamine, neelamine, aevastamine, köhimine, luksumine. Püramiid piklikaju eespinnal nähtav kortikospinaalaltrakt (motoorsest koorest seljaajju kulgev juhtetee) Piklikaju ja seljaaju piiril suurem osa nendest juhtetee kiududest ristuvad püramiidide ristumine e dekussatsioon.
vajalik: o Terapeutiline suhe patsiendiga o Süsteemsus ja tegevuste tähenduslikkus o Valitud tehnikad peavad patsiendi seisundiga sobima o Vahepealsed hindamised et jälgida edenemist. Mõistab närvisüsteemi haigustega seotud fenomenoloogiat Tunneb peamisi närvisüsteemi haigus ja häireid, nende tekkimise ja kulu iseärasusi ning kognitiivsete muutuste profiile XV LOENG Peamised ajuanomaaliad skisofreenia puhul - Ajumaht väiksem, ajuvatsakesed suuremad; väiksem hipokampus, amügdala, taalamus, naalduv tuum - Dorsolateraalses prefrontaalkoores ja hipokampuses ebanormaalsed rakud – vähem dendriite ja sünapseid - Glutamaat ja GABA oluline, lisaks moduleerivad uuemad atüüpilised enuroleptikumid serotoniinisüsteemi - Hipokampuse püramidaalrakud desorganiseeritud. Kuidas teatakse, et dopamiinil on oluline roll skisofreenia (eelkõige positiivsete) sümptomite kujunemisel? Mispidi seos on
retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust *tertsiaarsete alade tähtsus on ajupoolkerade koostöö tagamine. *prim motokorteks, premotokorteks, prefrontaalkorteks, motoorne kõnekeskus, audit assots korteks, prim audit korteks, prim visuaalne korteks, visuaalne assots korteks somatosensoorne korteks, maitseala Keskaju, sild ja piklikaju mood ajutüve, mis ühendab pea- ja seljaaju (paiknevad kraniaalnärvide tuumad: 12- st väljuvad 10 ajust ajutüve kaudu) ja ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanalitega. Ajutüve väiksemgi kahjustus põhjustab surma. Retikulaarformatsioon mood läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud paljudest erinevatest piirkondadest. RF ül: *reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid; *visuaalsed, akustilised ärritajad, vaimne tegevus stimuleerivad RF-ni, hoiab meid erksana, soodustab TP konsentratsiooni (signaali monotoonsus soodustab suikumist.
Suuraju poolkerade koore funktsionaalsed alad: *primaarsed alad on seotud perifeersete meeleorganite ja lihastega, neis paiknevad meeleelundite kõrgemad keskused; *assotsiatsioonialade ülesandeks on ajukoorde saabuva info töötlemine; *tertsiaarsete alade tähtsus on ajupoolkerade koostöö tagamine. Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve, mis ühendab pea- ja seljaaju (paiknevad kraniaalnärvide tuumad: 12-st väljuvad 10 ajust ajutüve kaudu) ja ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanalitega. Ajutüve väiksemgi kahjustus põhjustab surma. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. ??? Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud paljudest erinevatest piirkondadest. RF peamised ülesanded: *reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid; *visuaalsed, akustilised ärritajad, vaimne tegevus
n. embrüo sarnaneb juba miniatuurse inimesega. 14 100-päevaselt näeb loote aju välja inimesele spetsiifiline 1)suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned – külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras Aju areng • toimub seest → välja 2)vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake • Sünnil 80-100 miljr. Närvirakku 3)keskaju (mesencephalon) Lapse areng prenataalses perioodis: • kardiovaskulaarne süsteem ja NS hakkavad embrüol kõige varam tööle
kesta. Välise ja sisese kihi vahel on ajuvedelikuga täidetud tühik. Selle tühiku ladinakeelne nimetus on cavum epidurale. Sellel tühikul on teatud osa traumaatiliste verejooksude ja anesteesia korral. Koljuõõnes puudub kõvakelmet ümbritsev epiduraalruum. Sellele vaatamata räägitakse kõvakelme ja kolju vahelise verejooksu korral epiduraalsest verejooksust. Epidural – dura mater’i vastu liibuv Ventriikel – vatsake Ajuvatsakeste süsteem Ajuvatsakesed ehk ventriiklid kujutavad endast kesknärvisüsteemis asuvaid tühikuid, mis on täidetud ajuvedelikuga (liquor cerebrospinalis). Peale vatsakeste on pea- ja seljaajus teisigi tühikuid, mis on täidetud ajuvedeliku e liikvoriga (liikvortühikud). Ajuvatsakesi on neli, neist I ja II vatsake suurajus on külgvatsakesed. Vatsakestevaheliste tühikute kaudu on mõlemad vatsakesed seotud III vatsakesega vaheajus. III vatsake on oma kitsenemise (akvadukti) kaudu omakorda seotud IV vatsakesega
annaabi.ee 
