Hüperaktiivne laps- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. AJALUGU Esimest korda kirjeldati 1902.a (Still)- lapsed vähese tähelepanuvõimega ning väga püsimatud. Kuni 1960ndateni peeti h.akt. peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks. Alates 1970 hakati suuremat tähelepanu hüperaktiivsusele panema ka Euroopas, varem ainult Ameerikas. Kõige tuntum hüperaktiivne nooruk on eesti kirjanduses tuntud Joosep Toots. PÕHJUSED 1. Närvisüsteemiga seotud 2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda
Praegusel ajal peetakse hüperaktiivsust psüühikahäireks, mitte lihtsalt lapse omapäraks juhul, kui see on keskmiselt või tugevasti väljendunud. Kinnitust on leidnud mitmed hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid. Teaduslikes uuringutes pole leitud kindlat kinnitust oletusele, et hüperaktiivsetel lastel esineb alati mingi ajukahjustus. Mõnede uuringute tulemused tõestavad, sünnitraumaga või sünniaegsest hapnikupuudusest tingitud ajukahjustustega lastel esineb hüperaktiivsust eakaaslastega võrreldes sagedamini. (Roomeldi, Haldre, Susi, Metsis, Kõrgesaar 2003:13) Ainult 5%-l hüperaktiivsetest lastest on leitud raske närvisüsteemi kahjustus. Seega, põhjusi, miks lapsed on hüperaktiivsed on mitu ja täit tõde polegi selles osas olemas. (Roomeldi jt 2003:11). Vähemalt keskmise raskusega hüperaktiivsusega laps ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Samuti on tavakoolis kehtivad reeglid
c) algloomad (toksoplasma - peremeheks kodukass. Üle poolte inimeste Eestis on nakkuskandjad, kuid nakkus on tavaliselt immuunsüsteemi kontrolli all. Naistele ohtlik - haigestumine toksoplasmoosi enne rasestumist - tagajärjeks probleemid rasedaks jäämise ja raseduse lõpuni kandmisega. Veel ohtlikum on haigestumine raseduse ajal - laps sünnib pimedana, kurdina, vm tugevate meeleelundite- ja ajukahjustustega) d) vaegused - kaltsiumivaegus (lootel probleeme pole, kuna ta võtab vajaliku emalt) e) rauavaegus - tuleb pmst alati, avaldub raseduse viimases kolmandikus hemoglobiini taseme langusega. f) joodivaegus, pole Eestis hullusti g) loomse valgu vaegus (asendamatute aminohapete defitsiit) - loote kasv häirub h) asendamatute rasvhapete puudus, tekib kui harrastatakse taimetoitlust - häirib
kahtlusest oma suutlikkusse. Psühhosotsiaalne areng- Erik H. Eriksoni järgi: Inimene vaatab tihti elule tagasi. Ta võib leida, et tema elul on olnud tähendus, tunnetada endaga rahuolu. Kuid ta võib tunda ka vastupidist- kogu elu on elatud valesti, aga midagi parandada on juba hilja. See inimene jõuab püsiva meeleheite seisundini. 7. VANADUS KASTENBAUMI JÄRGI Kastenbaumi (1979) järgi on seniilsus progresseeruvalt kulgev mõtlemise ja tegevuse mandumine seoses taastumatute ajukahjustustega. Piiratud abstraktsioonivõime Fikseeritus samadel mõtetel Ideede puudus Mõtlemise aeglus Tähelepanematus ümbritseva suhtes Mälu hiljutiste sündmuste kohta alanenud Vaimne allakäik takistab enese korrashoidu 8. SURM KUI ARENGU LÕPPSTADIUM 8.1. Surm E. Kubleri-Rossi järgi E.Kubler-Ross- surmaga silmitsi seisjad läbivad 5 staadiumi: 1. Eitus- kui öeldakse, et shansid väga väikesed, keeldub omaks võtmast. 2. Viha- teiste, arsti, jumala peale. Miks mina? 3
Üldpsühholoogia-uurib terve Koolipsühholoogia; Nõustamispsühholoogia inimese psühholoogiat Tervisepsühholoogia; Spordipsühholoogia Arengupsühholoogia- Uuurib Sõjanduspsühholoogia; Perekonnapsühholoogia sünnieeelset arengut ja psüühika Tööpsühholoogia; Eripsühholoogia muutumist ja arenemist sünnist surmani. Sotsiaalne psühholoogia- tegeleb inimeste gruppide psüühiliste nähtuste uurmisega. Neuropsühholoogia- tegeleb ajukahjustustega, inimeste psüühiliste protsesside uurimisega. 7) Psühholoogia uurimismeetodid. Jagatakse 3 suurde gruppi: kirjeldavad, korrelatiivsed, eksperiment. Vaatlus- kirjeldab ja üldistab, ei seleta, toimub nii, et vaadeldav ei tea, vaatluseks plaan, nähtut kontrollitakse, uurmise objektiks on inimese käitumine. Küsitlus- NB! Õige valim! Võib kasutada hinnangulehte. Vestlus- usalduslik vahekord, plaan, sobiv aeg, sobiv koht.
rohkem ta loeb ja seda suurem on tema armastus lugemise vastu. Lugemist on võimalik õpetada juba päris pisikeste lastele. Käeolevas töös käsitle üht viisi väikelapse edukaks lugemaõpetamiseks - täissõnameetodit. 3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST Täisõnameetod sai alguse Ameerikast, Philadelphiast. 1955. aastast tegeles Glenn Doman koos Inimvõimete uurimise Instituudi meeskonnaga inimese aju ja lapse arengu uurimisega. Algul keskenduti ajukahjustustega laste ravimisele, kid kogenud oma meetodite edu, õpetati täissõnameetodit ja teisi mudilaste intelktuaalse arengu toetamise viise ka tavalaste vanematele. Nüüdseks on neid üle maailma kasutatud juba pool sajandit. (Lage & Karu-Espenberg 2006:48) 4 KUI VANALT ALATA Küsimus, millal hakata lapsele lugemist õpetama on oma loomult kütkestav küsimus? Millal on laps küps üldse midagi õppima? (doman 1992:133)
lähevad enamus vaktsiinisurmi. Kui aga elavhõbedamürgituse tulemusena teie laps aasta hiljem autistiks jääb, siis pole üldse lootust seda vaktsiinitüsistusena kvalifitseerida. üles 4. HAIGUSED, MILLE SÜÜDLASTEKS ARVATAKSE OLEVAT VAKTSIINID. Mida pikemaks venib vaktsineerimisprogramm, seda rohkem registeeritakse maailmas raskeid autoimmuunhaigusi, ajukahjustustega lapsi, allergiaid. Hoolimata meditsiini arengust, jäävad inimesed aina põduramaks ja haigemaks. Astma, allergiad, autism, vähk, leukeemia, reuma, suhkruhaigus, hällisurm nende kõikide (üheks) põhjustajaks peetakse vaktsineerimist. AUTISM Autism on kompleksne haigus, kahjustades lapse aju, immuunsüsteemi ja seedetrakti. Kui 1960ndail esines autismi 1 lapsel 10 000st, siis aastal 2000 1l lapsel 200st, piirkonniti isegi 1l 132st. Enamasti avaldub autism umbes pooleteiseaastastel
PSÜHHOLOOGIA HARUD 1. Teoreetilisema orientatsiooniga harud toimub inimese psüühika mitmekülgne teaduslik uurimine o Üldpsühholoogia - käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi (psühholoogia ABC) o Psühhofüsioloogia - uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ja käitumise füsioloogilisi aluseid o Neuropsühholoogia - ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimise põhjal tervete inimeste ajutalitluse kohta järeldusi tegev teadusharu o Sotsiaalpsühholoogia - suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru o Arengupsühholoogia - tegeleb arenguliste muutuste uurimisega 2. Rakenduslikuma orientatsiooniga harud - spetsialiseerutakse kindlale valdkonnale, toimub uurimine ja otsene töö inimestega (nõustamine, psühholoogilise abi andmine)
1) liigid: õigus-, kohtu-, tööstuspsühholoogia, kliiniline ja meditsiinilinepsühholoogia, patopsühholoogia, psühhoteraapia, pedagoogiline psühholoogia, militaarpsühholoogia, personali- ja kutsepsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, reklaami- ja tarbijapüshholoogia (kaubanduspsühholoogia), eripsühholoogia (füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimeste psühholoogia), sprodipsühholoogia Neuropsühholoogia – ajukahjustustega inimeste käitumise ja psüühiliste protsesside uurimine (katsed tervete inimeste ajutalitluse kohta) Patopsühholoogia ja psühhiaatria – tegeleb vaimsete haigustega ja vaimuhaigustega 1.5 Psüühika bioloogilised alused me ei tunneta füsioloogilisi protsesse, vaid nende vaimseid tagajärgi NÄRVISÜSTEEMI (NS) ALLSÜSTEEMID: somaatiline NS 1) juhib organite välist, kehalist tegevust, vahendab välismaailma tajumist tsentraalne osa
ja aktsepteeriti seisukoht: kui aju on surnud, on ka inimene surnud, vaatamata sellele, et ta süda veel töötab. Seetõttu lepiti 1960.–70. aastail kokku ajusurma diagnoosimise kriteeriumid. Neist olulisimad on iseseisva hingamise puudumine, elektroentsefalograafial kindlakstehtav peaaju bioelektrilise aktiivsuse täielik lakkamine ja ajuverevoolu seiskumine. Nagu mujal, nii on ka Eestis ajusurma diagnoosimine ja sellest tulenev elundite doonorlus õiguslikult reguleeritud. Et raskete ajukahjustustega haigete intensiivravi ei anna tihti soovitud tulemust (haige isiksus ei taastu), tekitab see mitmeid meditsiinilis-õiguslikke probleeme. 1972. aastal võeti kasutusele püsiva vegetatiivse seisundi mõiste. Hiljem on püütud eristada püsivat ja pöördumatut vegetatiivset seisundit, mis on nende patsientide ravi ja hoolduse jätkamise seisukohalt esmatähtis. Püsivas vegetatiivses seisundis haigel taastub une ja ärkveloleku vaheldumine
Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. N: Jean Piaget. e)Biloogiline- Käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja biloogiliste protsesside tulemust. 3. Uurimismeetodid (kirjeldavad uurimused - juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid; eksperiment lühikirjeldused). JUHTUMI ANALÜÜS on meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult. Nt on ajukahjustustega inimeste uurimisel saadud rohkesti teavet aju funktsioonide kohta. Ühe inimese põhjalik uurimine annab palju enam, kui tuhande inimese uurimine. Sisevaatlus.VAATLUS tähendab uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja naid üldistada. Välusvaatlus. Vaatlus ei seleta käitumist, vaid piirdub kirjelduse ja üldistmaisega.KÜSITLUSED on väga tähtsad inimese arusaamade selgitamisel. Tavaliselt küsitakse igaühe arvamust mingi
Järjest enam fikseerusid vastandlikud vaated aju ja käitumise seostele, anti- ja lokalisatsionism. Lorenz (???): mida rohkem ära lõikad, seda rohkem psüühika sassi läheb. Karl Kleist (1876-1960): Lokalisatsionistlik funktsioonide paiknemise kaart (1934). 4 Karl Lashley (1890-1954): Antilokalisatsionist. Rottide käitumine labürindis seoses erinevate ajukahjustustega. Kahjustuse koht pole oluline, vaid suurus! Ekvipotentsiaalsuse printsiip: säilinud ajupiirkond saab kahjustatu funktsiooni üle võtta (vaid assotsiatsioonipiirkonnad). Massitoime printsiip: ekvipotentsiaalsus langeb koos aju suurema kahjustusega. NPS Metodoloogiline jaotus Kliiniline: Kui ei tea kahjustuse eelset taset, on väga raske interpreteerida kahjustuse järgset taset. Aju ja psüühika suhted arengu käigus muutuvad. Eksperimentaalne: Loomkatsed – aju anatoomia erinev
Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna põhiideed, uurimusobjaktid,(nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid)? Psühholoogia harud: Teoreetilisema orjentatsioonoga harud on *üldpsuhholoogia- normaalse inimese käitumise ja psüühika iseärasused ( psüholoogia ABC) *psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid, uuritakse närvisüsteemi (neuroteadus) *neuropsühholoogia- ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimine. *sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalseid gruppe uuriv. *arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastumise hetkest kuni surmani , püüab leida vastust küsimusele , mis paneb inimese arenema? Arengupsühholoogial on kaks eesmärki:1) kirjeldada inimeste käitumist läbi nende arengu; 2) selgitada põhjusi ja protsesse, mis produtseerivad muutusi käitumises ühest ajahetkest teise
andmeid tuleb koguda kindlate protseduuride alusel nii, et teised uurijad saaksid neid uurimusi korrata ja kontrollida. Kui psühholoogidel õnnestub teadusliku uurimuse tulemusel mõni hea teooria luua, siis aitab see teooria inimese käitumist mõista ning lisakas seda ka seletada ja ennustada. 13. Mis on kirjeldava uurimuse liigid? 1. Juhtumi analüüs on meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult. Näiteks on ajukahjustustega inimeste uurimisel saadud rohkesti teavet aju funktsioneerimise kohta. Siiski kerkib juhtumi analüüsi puhul küsimus, kuivõrd on antud indiviid tüüpiline või kuivõrd peegeldab antud inimese uurimine probleemi laiemalt. 2. Vaatlus tähendab uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Vaatlus keskendub kõigele väliselt tajutavale, kirjeldusele ja üldistamisele, mitte ei seleta käitumist. 3
probleemidele lahenduse leidmisel. Need võimed omandatakse nii hariduse kui kultuurikontaktide kaudu. Kristalliseerunud intelligentsus elu jooksul suureneb. Dementsus, e. seniilsus. Mõjutab ainult 3-4% > 65 aastastest. Edasi sagedus tõuseb. 75-84-aastastel kuni 20%-ni ning 85-aastatel ja vanematel 47 %-ni. Kastenbaumi (1979) järgi on seniilsus progresseeruvalt kulgev mõtlemise ja tegevuse mandumine seoses taastumatute ajukahjustustega. Piiratud abstraktsioonivõime Fikseeritus samadel mõtetel Ideede puudus Mõtlemise aeglus Tähelepanematus ümbritseva suhtes Mälu hiljutiste sündmuste kohta alanenud Vaimne allakäik takistab enese korrashoidu Dementsuse diagnoosiga 50% põevad Alzheimeri tõbe. Selle aluseks ajurakkude taandareng. Unustamine segiolek dementsus. Mõne aastaga muutub iseseisev vanainimene lapsesarnaseks pidevalt hooldust vajavaks olendiks. Surm kui arengu lõppstaadium.
(neuro)füsioloogia ja matemaatika. Psühholoogia harud A. Teoreetilisema orientatsiooniga harud 1) Üldpsühholoogia-käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi(n-ö psühholoogia ABC); 2) Psühhofüsioloogia-uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid; 3) Neuropsühholoogia-ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimise põhjal tervete inimeste ajutalitluse kohta järeldusi tegev psühholoogiaharu; 4) Sotsiaalpsühholoogia-suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru; 5) arengupsühholoogia B. Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud 1) Tööstuspsühholoogia; 2) Kliiniline ja meditsiinipsühholoogia,psühhoteraapia;
(neuro)füsioloogia ja matemaatika. Psühholoogia harud A. Teoreetilisema orientatsiooniga harud 1) Üldpsühholoogia-käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi(n-ö psühholoogia ABC); 2) Psühhofüsioloogia-uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid; 3) Neuropsühholoogia-ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimise põhjal tervete inimeste ajutalitluse kohta järeldusi tegev psühholoogiaharu; 4) Sotsiaalpsühholoogia-suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru; 5) arengupsühholoogia B. Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud 1) Tööstuspsühholoogia; 2) Kliiniline ja meditsiinipsühholoogia,psühhoteraapia; 3) Õiguspsühholoogia;
geneetika, bioloogia, füsioloogia ja neuroteadused, antropoloogia, sotsioloogia, pedakoogika. PSÜHHOLOOGIA HARUD Psühholoogia harud: Psühholoogia asub loodus ja ühiskonnataeduste kokkupuutealadel piiriteadus Teoreetilisema orientatsiooniga harud: 1) üldpsühholoogia normaalse inimese psüühika ja ta käitumise seaduspärasus nn psühholoogia ABC 2) psühhofüsioloogia uurib psüühika ja käitumise aluseid 3) neuropsühholoogia ajukahjustustega inimesi uurib ja teeb järeldusi tervete inimeste kohta 4) sotsiaalpsühholoogia käsitleb suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide käitumist 5) arengupsühholoogia Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud: 6) tööstuspsühholoogia töökeskkonnas 7) kliiniline ja meditsiinipsühholoogia, psühhoteraapia 8) pedagoogiline psühholoogia 9) õiguspsühholoogia 10) militaarpsühholoogia 11) personali ja kutsepsühholoogia
Mõhnkeha läbilõikamisel (epileptiliste krampide leevendamiseks) saadakse poolitatud ajuga patsiendid, kellel on osutunud võimalikuks uurida vasakus ja paremas ajupoolkeras paiknevate psüühiliste funktsioonide lateralisatsiooni n-ö puhastes oludes. Tabel annab mõningase ettekujutuse funktsioonidest, millel on lateraliseeritus ilmekamalt väljendunud. Need tulemused on saadud valdavalt psüühiliste funktsioonide lateralisatsiooni lokaalsete ajukahjustustega patsientidel uurides. Ilmekamad lateraliseerituse nähud on tuvastatud paremakäelistel patsientidel. Paremakäelistel patsientidel põhjustab parema poolkera koore kahjustus ruumilise, vormilise ja terviklikkuse tunnetuse häireid, vasaku poolkera koore kahjustus aga keelega seotud häireid. Lateralisatsiooni probleemi kohta tasub lõpetuseks märkida, et kuigi see on väga põnev ja mõtteid liikumapanev, pingutatakse mõnikord psüühiliste funktsioonide aju poolkerade koores
• Sünesteesia- multisensoorne taju- (nt heli tajutakse värvilisena). Sõna on hääl, värv lõhn, teadvustatud” maitse, tekstuur ja temperatuur. • Ühendas standardkujundeid uue infoga (nr 87 on paks daam ja vuntse keerutav mees) Alusõpikus on emotsioonidepeatükis segu mitmesuguste komplekssete muutuste • S- i lõiv suurepärasele mälule- inimesena (Luria sõnutsi) säratu, pinnapealne ja kirjeldamisest rohkem või vähem piiritletud ajukahjustustega inimestel, sekka ka loomkatsete eesmärgipäratu, saamatu kategoriseerima ja korda looma, hädine metafoori- ja huumoritaju. tulemusi - iseäralikust flehmen-fenomenist tervikliku sotsiaalse käitumiseni. Selline õpikupeatükk peaks peegeldama valdkonna teaduse-eelset seisundit.
se on väärt vaimse energia rakendamist. Niisamuti peab ta sellist käsitust küllaltki universaalseks, olemasolevaid alternatiivseid teooriaid hõlmavaks. Üks intelligentsuse mõiste piire nihutanud teooria on Howard Gard- neri esitatud multiintelligentsuse teooria, mida ta kirjeldas oma 1983. aas- tal ilmunud raamatus “Frames of Mind” (tlk “Mõistuse raamid”). Ta toe- tus teooriat luues oma pikaajalistele kogemustele ajukahjustustega isikute neuropsühholoogiliste uuringute alal ja teisalt laste vaimse arengu uurin- gutele, samuti on ta saanud inspiratsiooni mingis valdkonnas erakordset talenti ilmutanud inimeste elulugudest. Kõige suuremat tõestusmaterjali pakkusid Gardnerile tema teooria püstitamisel inimesed, kelle üldise vaimse võimekuse tase on kõvasti alla keskmise, kuid kellel on geniaalsed võimed mingis väga kitsas oskuses (nn metsikud õpetlased). Massimeedia
annaabi.ee 
