Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo kontrolltöö ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, patriits, senat, roomlased, konsul, sõi, puunia, sõjad, maakonnas, etruskid, vanaajal, etruuria, foorum, turuplats, kuivendamist, arvukam, vaesem, riigikord, riigiametnik, rahvatribuun, pleibeid, leegion, väeüksus, appia, roomat, provints, itaaliat, asevalitseja, triumf, võitlejad, sitsiilia, hannibal, leppis, karmidS.P.Q.R- "Senatus populusque Romanus" ("Rooma senat ja rahvas") ja oli Rooma valitsuse ametlikuks signatuuriks ning Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümboliks Akvedukt- sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Gladiaator- elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale Kolooniad- asumaa on mingist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. RES PUBLICA- Vana-Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas
Kaksikud kästi Tiberisse heita. Korv, millesse lapsed pandi, kandus jõevooluga kaldale. Seal imetas neid üks emahunt, kuni üks karjus nad leidis ja oma majas üles kasvatas. Täiskasvanuteks saanud kihutasid nad õela kuninga ära ning otsustasid sinna, kus emahunt neid toitnud oli uue linna rajada. Tülikäigus tappis Romulus Remulusening ehitas ise kaasaegse linna üles ja nimetas selle enda järgi ROOMAKS. 3.Kuningate aeg. Roomas valitses 7 kuningat. Kuningate ajastul oli Rooma väike linnriik. Paarkümmend kilomeetrit Roomast eemal kerkis Ostia linn, millest sai Rooma sadam. Kolm viimast kuningat olid etruski päritlu. Nende valitsemisajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. Sood kuivendati ja rajati turuplats e. Foorum. Kapitooliumile rajati kindlus ja tempel. Linna ümber rajati kaitsemüür. 4.Rooma vabariik. Kõige tähtsamaid asju arutas suursugustest meestest koosnev senat. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid.
ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal
Latium maakond Itaalia keskosas, kus asub Rooma linn; elanikud olid latiinid, kõnelesid ladina keelt Romulus ja Remus Romulus I kuningas Roomas, pärimuse järgi rajati Rooma 21.apr 753 eKr, tüli käigus tappis Romulus Remuse Caesar I Rooma riigi ainuvalitseja, tapeti senati istungi ajal. Võimas väepealik ja riigimees Augustus ld k"auväärne"; Octaviuse aunimetus; järjekindel,tasakaalukas valitseja 30 eKr- 14 pKr Nero keiser (54-68), kes on tuntud julma ja ebaõiglase valitsejana. Tappis oma ema, naise, senaatoreid; süüdistatakse hiigeltulekahju algatamises Traianus (98-117) Rooma impeeriumi haripunkt, kindlustas Rooma võimu kõigis Vahemerd ümbritsevates maades
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja
Rooma riigi algus · Kuningate aeg Roomas I kuningas oli Romulus, kokku valitses 7 kuningat, ühtib etruskide hiilgeajaga Itaalias. · Varajane vabariik V saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias, võitlus gallidega, jäid alla, kuid taastasid oma võimsuse .256. eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all · Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 eKr - konflikt Kartaagoga(põhja-aafrikas) III sõda Puunia sõjad 1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused saavutasid roomlased mitu võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma, 2. Kartaago püüdis oma positsioone taastada, Hannibal tungis oma väega läbi Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus, Rooma väed sundisid ta roomast lahkuma,
VANA-ROOMA 1) Õpilane teab, mis sündmused leidsit aset järgnevatel daatumitel ning sokab ka selgitada, mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr Rooma vabariik · 133-30 eKr Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr gallid Roomas · 328-290 eKr roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: 8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas 753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine 753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas 510-133 eKr – Rooma vabariik 133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk 387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla
Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle
MUISTNE ITAALIA JA ROOMA RIIGI ALGUS ptk. 22, lk. 155-162 Apenniini poolsaar polnud nii mägine kui Balkan. Seega tegeldi siin põhiliselt põlluharimisega. Kuna eri piirkonnad polnud siin halvasti ühendatud, nagu oli olnud Kreekas, siis polnud vaja kasutada nii palju mereteid ja merd sõideti vähem. Apenniini poolsaar polnud etniliselt ühtne. Siin elasid mitmed rahvad, kellest tähtsamad on itaalikud, etruskid ja kreeklased. Itaalikud olid arvatavasti II aastatuhandel eKr sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr
dünastia braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja
braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus,
dünastia braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja
Rooma paiknes Apeniini poolsaarel ning selle lähedal asuvatel saartel.. Sealse rahvastiku moodustasid algeslt: 1) etruskid (Põhi) 2) indoeurooplased, itaalikud+latiinid (Kesk) 3) kreeklased (Lõuna) Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat.
Rooma. 22. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus . 22.1 Itaalia geograafilised olud ja rahvastik . Itaaliaks on jube vanast ajast nimetatud Apenniini poolsaart. Kuigi Apenniini poolsaart läbib keskelt Apenniini mäestik , on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandike leidub seal rohkem . Itaalias tegeleti põhiliselt põlluharimisega ja ühendust peeti omavahel rohkem maismaad pidi ja merd sõideti Kreeklastest vähem
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.
Rooma Liigendamata rannajoon, põlluharimiseks sobivad maad ja peamised ühendusteed mööda maismaad kõik see soodustas ühtse riigi kujunemist. Apenniini poolsaare rahvastik Etruskid. Tundmatu päritolu rahvas, tulid ilmselt Väike- Aasiast u 900 a eKr. Elasid Etruuria maakonnas. Itaalikute hõimud. Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat.
Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu, aga arvatakse, et nad on pärit Väike-Aasiast, aga mõned arvavad, et nad on Itaalia põliselanikud. Nad võtsid omaks kreeka keel ja kohandasid seda endale, selle tõttu me suudame seda tänapäeval lugeda. Nende kultuuri ja ajalugu saab ainult oletada arheloogiliste väljakaevamiste tulemusena. Nad olid osavad meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Nad ehitasid korrapäraseid ehitisi ja palju hauakambrid. Etruskid uskusid paljudesse jumalatesse, headesse ja kurjadesse, millele lisandusid Kreeka omad. Palju oli ka ennetuskunsti, näiteks lindude lennu järgi. Rooma linna loomine Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus kes oli roomlaste sõjaumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legendi järgi viskas jõhker vanaisa Romuluse koos oma kaksikvennaga Tiberisse, aga emahunt päästis ja kasvatas nad üles. Kui nad suureks kasvasid, maksid nad oma vanaisale kätte
Mõisted Patriitsid suursugused suguvõsade liikmed, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused Plebeid ülejäänud kodanikud, kes osalesid rahvakoosolekul, kuid senatisse ja riigiametisse ei pääsenud. Proletaarid ilma maata ja väeteenistusest vabad, väga vaesed. Varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Rahvatribuun plebeide huve kaitsvad ametnikud, kellel oli veto (keelu) õigus seadustele. Nobiliteet kitsas ring mõjukaid rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki (plebeide rikkam osa) Rahvakoosolek rooma kodanike koosolek, millele vormiliselt kuulus kõrgeim võim Senat riiginõukogu endistest ja tegev ametnikest, mis juhtis tegelikult riiki (300-600 eluaegset liiget) Magistraadid riigiametnikud, kes reeglina valiti rahvakoosolekul paarikaupa 1 aastaks. Konsul 2tk, omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal juhatasid vägesid.
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol.
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.
VANA – ROOMA 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus: 1) Itaalia geograafiline asend ja olud: Apenniini poolsaar, põlluharimiseks sobilikum, vähem looduslikult killustatud, ümbritsetud kolmest küljest merega. 2) Itaalikud – poolsaare kesk – ja lõuna osas. Põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Laatiumi maakonnas elasid latiinid, nendest pärinevad eeskätt hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel( Ladina keel). Harisid põldu ja kasvatasid karja. Eluviis lihtne ja karm. Hindasid sõjas vajalikke oskusi kõrgelt. Etruskid – apenniini ps loodeosas Etuurias. Võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele. 12 suuremat linnriiki: aristokraatia. Uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Avaldasid austust ka kreeka jumalatele. Surmajärgne elu. Ennustuskunst: ohvrilooma maksa, linnu lennu ning välgu ja müristamise järgi.
ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265
............................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas....................................................................................................... 5 Varane vabariik....................................................................................................................... 5 Varane ühiskond......................................................................................
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal.
Itaalia rahvad sattusid juba üsna varakult Vaheme keskosa ning ka lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuusimõju alla. Apenniini poolsaare kesk- ja lõunaosas elasid itaallased, Kesk-Itaalias elas üks itaallaste haru latiinid. Itaalia lõunaosas oli palju kreeklaste kolooniaid, kreeklased tõid endaga kaasa linnriikliku elukorralduse, tähestiku, suulise pärandi, usundi, mütoloogia ja aristokraatliku elulaadi. Apenniini poolsaare loodeosas elasid etruskid (seni tundmatut päritolu rahvas) selle üle vaidlesid õpetlased juba vanalajal, Ühed väitsid, et nad olid rännanud sisse Väike-Aasiast, teised aga pidasid neid Itaalia põliselanikeks. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Ekruskite ehituskunsti matkisid ning imetlesid hilisemad roomlased. Ekruskid puutusid tihedalt kokku foiniiklaste kui ka kreeklastega, seega on neil mõlemate kultuurilisi tulenevaid jooni. Etruskid uskusid
38 aastat valitses ta tänu oma energiale ja sihikindlusele linnriiki, milles ei vaibunud klasside ja erakondade vahelise võistluse leek. Kes ta on ja millega sai tuntuks? Dionysios - Sürakuusa võimas valiteseja Dionysios, kes suutis ühendada enamuse Sitsiiliast. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: Muistne Gallia - Itaalia põhjaosas, Po jõe tasandikul, alad teiselpool Alpi mägesid (tp. Prantsusmaa) Muistne Rooma ja roomlased - 1200 eKr. tungis latiini rahvas Itaaliasse Tiberi jõe kaldale, rääkisid ladina keeles. 753 eKr. pärimuse järgi Romulus rajas Rooma 1. Latiumi maakonda Tiberi jõe kaldale. Muistne Etruuria ja etruskid - muistne Etruuria jääb Gallia ja Rooma vahele. Etruskid on Apeniini ps. põhja- keskosas asuva Etruuria elanikud. ROOMA RIIK Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Foorum - e. turuplats. Rajati madalamale alale, kuivendatud soosse.
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
annaabi.ee 
