MOSLEMIRIIGID.Kalifaadi maid ühendas araablaste võim ja islam. X saj lagunes kalifaat 5 iseseisvaks islamiriigiks:Hisp,Eg koos P-Aaf,Süüria,Iraak,Iraan. Võim läks riigis kaliifidelt sultanite ehk väepealikest valitsejate kätte. Iraani ja Kesk-Aasia valitsejad palkasid oma sõjateenistusse türklasi,kellede seas tõusis esile seldzuki hõim.Nad võtsid omaks islami usu ja tungisid XI saj Kesk-Aasiasse ja Iraani.Ka Iraak ja Süüria langesid seldzukkide võimu alla. Seldzuki sultanid valitsesid Iraanist Vahemereni ulatuvat hiigelriiki. 1071. vallutasid türklased Väike-Aasiaseldzukkide riigi tuumikala. Seldzukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid ristisõdijad Jeruusalemma. Islamiriikidele said ohtlikuks mongolid. XIII saj ühendas Tsingis- khaan mongolid; 1206. sai temast suurkhaan. Mongolite ratsaväe ratsanikud jagas ta
KOLMAS RISTISÕDA Kolmas ristisõda (11891192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. See oli kõige kuulsam ja esinduslikum ristisõda. Järk järgult vallutasid muhameedlased omi maid tagasi ja varsti langes ka Jeruusalemm. Püha linna langemine hirmutas läänemaailma ja taas õhutas paavst nende vastu relvi haarama. Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud Süüria Seldzuki päritolu Zengidi dünastia alla. Zengidi dünastial oli aga konflikt Fatiimide dünastiaga Egiptuses, mis lõppes Egiptuse ja Süüria alade ühendamisega Saladini poolt. Saladin astus ka vastu kristlikele ristisõdijateriikidele Süüria aladel ning vallutas Jeruusalemma tagasi aastal 1187. See põhjustas vastureaktsiooni eurooplaste poolt: religioossest innustusest kantuna lõpetasid omavahelise konflikti Inglismaa kuningas Richard I ja Prantsusmaa kuningas Philip II ning
Teine Ristisõda Põhjused: Põhjuseks oli see, et Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Sündmustik: Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid 1148, päris halvas olekus Damaskust. 1187. Aastal vallutasid moslemid Jeruusalemma, see oli omakorda kolmanda ristisõja põhjuseks, mis toimus 12. Sajandi lõpupoolel. Vahemere teises otsas, Portugalis, kus üks ristisõdijate vägi, mis oli laevaga teel Pühale Maale, tegi peatuse ning aitas vallutada Lissaboni 1147. aastal. Hiljem nad vallutasid
paavst Eugenius III, tegemist oli ka esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa kuningad- Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksamaa kuningas Conrad III. Abi saadi ka paljudelt teistelt tähtsatelt Euroopa aadlikelt. Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa, mingil põhjusel peeti neid kinni Bütsantsi keisri Manuel I Commenuse poolt. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid 1148, üsna lootusetus olukorras Damaskust. Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks. Selle tulemusel tõusis ka moslemite julgus ristisõdijate ees, mis omakorda viis 1187. aasta Jeruusalemma vallutamiseni, mis omakorda põhjustas Kolmanda Ristisõja 12. sajandi lõpupoolel.
mida juhtisid Euroopa kuningad- Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksamaa kuningas Conrad III. Abi saadi ka paljudelt teistelt tähtsatelt Euroopa aadlikelt. Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa, mingil põhjusel peeti neid kinni Bütsantsi keisri Manuel I Commenuse poolt. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid seda üsna lootusetus olukorras aastal 1148. Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks. Selle tulemusel tõusis ka moslemite julgus ristisõdijate ees, mis omakorda viis 1187. aasta Jeruusalemma vallutamiseni, mis omakorda põhjustas Kolmanda Ristisõja 12. sajandi lõpupoolel.
Emiir-valitseja, vürsti vm. kõrgema võimukandja tiitel islamimaades. Vesiir-kõrgem riigiametnik islamimaades. Sunna- Koraani täiendav ja seletav usuline pärimus islamis. Sariaat- koraanil ja sunnal põhinev islami õigus-, usundi- ja moraalinormide kogu. Imaam-vaimulik v. ilmalik juht islamimaades. Mosee-islami pühakoda. Medres- islamiusuliste noormeeste kesk- v. kõrgõppeasutus. Sultan- ilmaliku valitseja tiitel islamimaadel. Seldzuki- turgi rändhõimud, kes rajasid 11. saj. võimsa riigi Väike- ja Kesk-Aasias. Janitsar- Türgi jalaväelane 14.19. saj. Pasa-kõrgemate riigiametnike ja sõjaväelaste tiitel Osmanite Türgis. Dehli sultanaat-India esimene moslemite riik. Kuldhord-valitsemisõiguse ürik. Allah- islamiusuliste jumal. 5. Naiste seisund.( +-). Positsioon halvenenud. Mees võib võtta kuni neli seadusliku naist. Mees peab naisi kohtlema võrdselt
aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, Samal ajal algas ka esimene Põhjala ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad kestsid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Liivi- ja Eesti. Kolmas ristisõda (1189-1192) Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud Süüria Seldzuki päritolu Zengidi dünastia alla. Zengidi dünastial oli aga konfliktFatiimide dünastiaga Egiptuses, mis lõppes Egiptuse ja Süüria alade ühendamisega Saladini poolt. Kolmas ristisõda oli nagu teine ristisõda läbi kukkutatud. Kuus aastat hiljem puhkes neljas ristisõda. Neljas ristisõda (1202-1204) Algselt oli see mõeldud Aijubiidide riigi tuumiku Egiptuse vallutamiseks, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol mis on Bütsantsi pealinn.
Kirjanduse tuntuim teos : ,,Tuhat üks ööd". 9. MOSLEMIRIIGID 11 16 sajandil. Kalifaadi lagunemine: kooshoidmine muutus raskemaks, emiirid muutusid sisuliselt sõltumatuteks valitsejateks. X sajandil lagunes hiigelriik lõplikult. Kujunes 5 sõltumatut islamiriiki Hispaania, Egiptus, Süüria Iraak ja Iraan. Tegelik võim riigis läks sultanite kätte. Iraanis ja kesk-aasias palgati sõjateenistusse rahvaid silmapaistvaimad türklased. Türklastest tungi esile seldzuki hõim, võtsid usuks islami usu ja tungisid 11 saj kesk-aasiasse ning iraani, kus nende pealikud sultanitena valitsema hakkasid. 1071 a purustasid türklased bütsantsi ja vallutasid väike-Aasia. Mongolite vallutused: lääne poolt asusid pealetungile kristlased, vallandades ristisõjad Jeruusalemmas paikneva Kristuse haua vabastamiseks. Märksa ohtlikumaks said mongolid. 13.saj ühendas tsingis-khaan mongolid ja ta valiti suurkhaaniks. Allutas mongolite ratsaväe distsipliinile
uueks rikkusallikaks, seetõttu on ka Hispaania ja Portugal Lõuna- Ameerika koloniseerijad) Saksa rahva Püha-Rooma riik on jätkuvalt killustunud. Keisrit enam ei valita, alates 1438. aastast kuulus keisri troon Habsburgidele, Kuldbulla tõttu ei olnud neil aga võimu. Põhja- ja Ida-Euroopa. Türgi. 1453 Konstatinoopoli vallutamisega lõpeb Bütsantsiriigi ajalugu, pannakse alus Türgi-Seldzuki suurriigile, kes laiendas oma piire Balkani poolsaarel ning jõuab Lõuna-Ungarini välja. Poola. Personaalunioon Leeduga, kellega koos olid nad vallutanud suure osa Valgevenest ja Ukrainast. Riik ulatus Peipsi järvest Musta mereni. Kuna Poola pidi pidevalt sõdima, sest Venemaa oli huvitatud Valgevenest ja Ukrainast, siis juba 16. saj algab Poola nõrgenemine, millele järgnes nn. kolm Poola jagamist ja 18
Ristisõdijaid tuli ka meritsi ja maitsi kõikjalt Euroopast, nii üksi kui gruppidena. TEINE RISTISÕDA 1147-119 Ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III. Sõda juhtisid Euroopa kuningad- Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksamaa kuningas Conrad III. Abi saadi ka paljudelt teistelt tähtsatelt Euroopa aadlikelt. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid 1148, üsna lootusetus olukorras Damaskust. Ainus edukas üritus toimus Portugalis, kus üks ristisõdijate vägi, mis oli laevaga teel Pühale Maale, aitas vallutada Lissaboni 1147. aastal. Hiljem vallutati veel Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad
annaabi.ee 
