Organismi ainevahetus ja happe-leelise seisund Tartu Ülikool 2016 Happe-leelis seisund •• Arteriaalse vere (plasma) pH juures 7,37 – 7,43 • Keskmine : pH 7,4 • Happelised ainevahetusproduktid lähevad verre. • Happe- leelis tasakaalu hoiavad konstantsena vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja eritusmehhanismid neerudes. • Kõrvalekalle normaalsest pH-st pärsib vajalike ensüümide aktiivsust Neerude pH regulatsioon •• Väljutab mittelenduvaid happeid (nt väävelhapet). • Normaalse toitumise korral produtseerib inimene 24h jooksul 12-15 mooli CO2-e ja uriiniga väljutatakse 50 mmol hapet uriiniga.
suhkrunivoo tõusuni veres. Insuliin saab oma toimet keharakkudes avaldada siis, kui rakud insuliini ära tunnevad, omaks võtavad ja lubavad sel tööd teha. Ent see äratundmise mehhnanism on keerulineja võib pärilikkuse kaudu olla häiritud. Insuliini tegevus organismis on ka täiendava kontrolli all, tema antagonistideks on mõned hormoonid (glükagoon, kasvuhormoon, neerupealiste hormoonid jt.), fermendid ning teatud ainevahetusproduktid. Normaalses organismis peab see antagonism insuliini ülemäärast toimet tasakaalustama. Kuid võib juhtuda, et mõne haiguse ja eriolukorra puhul ületab antagonism normi piiri. Insuliinikulu suurendavad väga oluliselt napi kehalise koormusega eluviis, rikkalik toidulaud ja rasvumine. Insuliini äratundmise ja töötingimuste häirete ning insuliini suurema kulu korral saab organism end aidata sellega, et on sunnitud insuliini rohkem tootma. Tekib insuliini kõrge
ühendatud. · Ristiurked lähtuvad kahele poole urgete kokkuvoolust. (ristiurge läheb üle sigmaurkeks, mis ulatub kuni kägimulguni ja jätkub sealt edasi sisemise kägiveenina.) · Joonis lk 168 ja 169 + tv joonis 11 127. Lümfi mõiste. Lümf on koemahl, mis on kogunenud lümfikapillaaridesse. On värvusetu või natuke kollakas vedelik. Lümf osaleb ainevahetusprotsessis, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest. 128. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha (lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse. Lümfisüsteemi ülesandeks on rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, ainevahetusproduktide edasikandmine ning keha kaitsevõime tagamine. Lümfisüsteemi moodustavad erineva läbimõõduga lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid limaskesta lümfifolliikulid, mandlid, põrn
126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste. Lümf seroosvedelik, osaleb ainevahetusprotsessides, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha, (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes) Lümfisüsteemi moodustavad erineva läbimõõduga lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid. See on lisaära-voolusüsteem, täiendus venoossele süsteemile. Parem lümfijuha kogub llümfi oma harude kaudu rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremaase veeninurka
126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste. Lümf – seroosvedelik, osaleb ainevahetusprotsessides, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha, (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes) Lümfisüsteemi moodustavad erineva läbimõõduga lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid. See on lisaära-voolusüsteem, täiendus venoossele süsteemile. Parem lümfijuha kogub llümfi oma harude kaudu rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremaase veeninurka – parema
On määrdeaine, et koed ei kleepuks ehk baasvedeliku 2 ülesannet! kokku st soodustab paralleelkiudude (kollageen/elastiin kiud) libisemist 51. Seleta lahti atroofia! Elundi kõhetumine või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus Mingi koe, elundi või kogu organismi toitumishäire, millega kaasneb koe väärastumine, tekivad 52. Seleta lahti düstroofia! ainevahetusproduktid, mida normaalses organismis pole või tekib normprodukte liiga palju. 53. Seleta lahti nekroos! Kudede kohalik kärbumine ehk surm elusorganismis Organismi kohalik kaitsekohastumusliku iseloomuga reaktsioon, mille ülesandeks on piirata 54. Seleta lahti põletik! kahjustava faktori toimet 55. nimeta 5 erinevat meelt! 1. kompimine 2. nägemine 3. kuulmine 4. haistmine 5. maitsmine 56
koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust. (lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained)
Sinikud *Zooplankton e. loomne hõljum *Bakterplankton e. Pisikhõljum Neuston vee pindkilet asustavad organismid Kriteeriumid, mille alusel eristatakse vetikate ökoloogiline rühm-taksonoomiliselt kirju elustikurühm, eristatakse nii taksonoomilise kuuluvuse, eluvormide ja ökoloogiliste nõudluste alusel. Plankterite kohastumised veekihis püsimiseks - Kohastumised hõljumiseks: a)erikaalu vähendamine väikesed mõõtmed, suur pindala-ruumala suhe gaasivakuoolid sinivetikatel kerged ainevahetusproduktid (õli- ja rasvatilgad) lima esinemine kolooniates raske pantsri õhenemine b)vee takistuse suurendamine vetikarakkude väljakasvud: jätked, ogad, harjased tsüklomorfoos - vetikaraku erinev kehakuju erineva tihedusega vees hõredate kolooniate moodustamine vetikaraku asend laiema teljega risti veesammast c)vetikaraku aktiivne liikumine viburite abil vibureid 1 või mitu, liiguvad koonusjalt, rakk liigub spiraalselt d)vetika elutegevusega seotud
kohta ajaühikus. Netoproduktsioon= brutoproduktsioon miinus hingamiseks tarbitud Fütoplankton(taimne hõljum): vees hõljuvate taimede (peamiselt mikroskoopiliste vetikate) kogum. Asub mere pindmises kihis, kuhu ulatub veel valgus eufootiline kiht (väidetakse, et kuni 100-150 m sügavuseni). Koosneb peamiselt räni- ja vaguviburvetikatest (neil on vibur, millega nad on võimelised vees liikuma; nende ainevahetusproduktid on segased, kuuluvad ühele ja teisele poole). Ka eriviburvetikad ja rohevetikad on osa planktonist, õitseng hilissügisel. Fütoplanktoni hulk ja liigiline koosseis erineb ajas suuresti (kevadel kõige mitmekesisem). femtoplankton diameeter 0,02-0,2 mikromeetrit ,väikseim pikoplankton diameeter 0,2-2,0 mikromeetrit nanoplankton diameeter 2,0-20 mikromeetrit (enamus üherakseid vetikaid) mikroplankton diameeter 20-200 mikromeetrit
hanguma. 6. Algab glükogenolüüs Tekib glükoos, mis laguneb piimhappeks. Piimhape omakorda põhjustab pH alanemise 7,4...7,0 5,3- ni (2…3 päeva jooksul). See põhjustab valkude denatureerumise, vabanevad ja aktiveeruvad ensüümid, mis lõpetavad surmakangestuse. 7. Kuna organismi kaitsesüsteemid ei toimi enam, on võimalik mikroorganismide pidurdamatu/kontrollimatu areng. 8. Lihas kogunevad erinevad ainevahetusproduktid, mis toob kaasa valkude lagunemise ning lõhna ja maitse muutumise. 19. Autolüüsi käigus toimuvad muutused (pH, glükogeenisisaldus, piimhappesisaldus, veesidumisvõime, lõiketugevus) pH – Eluslooma lihaste pH on 7,0-7,4. Tavaliselt langeb liha pH 5,6-5,7-ni 6-8 tunni jooksul pärast looma tapmist ning saavutab miinimumi 5,3-5,7 umbes 24 tunni jooksul tapmisest. Tavapäraselt jääb liha pH 5…7 vahele. Nendest väärtustest kõrgema või madalama puhul on tegemist käärimise või
Vakuooli on ladestunud varueined. Samuti töötab vakuool kaitsjana sisaldades kibedaid ja mõrudaid lahustunud aineid ei taha loomad taime süüa, vastupidises olukorras aga aitab levitada. Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosist ja pektiinainest. Annab tugeva toese ja kaitse. II ELU KESKKOND VESI 1. Vesi taime sisekeskkonnana. Vesi moodustab taime sisekeskkonna, kus toimuvad keemilised protsessid. Vesi on organismi põhiliseks lahustiks. Vees liiguvad ainevahetusproduktid ühest rakust ja koest teise. Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides, tagab rakkude siserõhu ehk turgori. 2. Vee omadused. 1 -Vesi on hea lahusti lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Vesi moodustab vesiniksidemeid. 2 Koosneb hapnikus oksüdeerijast ja vesinikust redutseerijast 3 On suure soojusmahutuvusega. Vajab palju energiat ja soojeneda/jahtuda 4 Vesi võib auruda kõigil temperatuurides. Üleliigsest veest on võimalik lahti saada
I. Lõigustumise tagajärjel moosustub rakukobar moorula e kobarloode. See on hulkrakne struktuur: Sünteesiprotsessid toimuvad juba uue organismi geenide alusel. Hulkraksuse tasandil määratakse täiendavalt rakkude eristumist. Mis võimalused selleks on? · Hormoonid määravad. · Kontaktid naaberrakkudega. · Erilised valgud · Rakkude ainevahetusproduktid. II. Järgmine etapp on blastotsüst ehk põisloote staadium. Moodustub: Kattekiht e blastoderm. Õõs e blastotsööl. · Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. · Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar nn embrüoblast, millest areneb loode. · Übritsev rakukiht moodustab koorioni e kõldkesta. · Hiljem tekib kaks sisemist lootekesta: allantois e kusekott ja vesikest e amnion.
klassi: ektotroofseks mükoriisaks ja vesikulaar-arbuskulaar ehk endotermseks mükoriisaks. Vesikulaar-arbuskulaar mükoriisa seotus taime juurtega kergendab fosfori ja metallilisandite, nagu tsingi ja vase, kättesaadavust. Ektotroofne mükoriisa suudab omastada fosfaati. IV ELU KESKKOND VESI 1. Vesi taime sisekeskkonnana. Vesi moodustab organismide sisekeskkonna, kus toimuvad keemilised protsessid, ta on organismi põhiliseks lahustiks. Vesi on ka keskkond, kus ainevahetusproduktid liiguvad ühest rakust ja koest teise. Vee omadused on universaalsed. Peale veest lahkumist, said taimed edasi elada vaid seetõttu, et olid välja kujunenud organid, mis stabiliseerisid organismi veesisaldust, hankidest ümbrusest vett. 2. Vee omadused. Vesi on unoversaalne, neutraalne lahusti. Koosneb tugevast oksüdeerijast ja tugevast redutseerijast. Vee molekul on polaarne. Veel on suur soojusmahtuvus, erakordselt suur pindpinevus
Süstoolne kahin- südamelihaste puudulik talitlus, kuuldav südame tipul. EKG-s T-saki lamenemine, ST-depressioon Tahhükardia- ja suureneb SMM; südamelöögid kuulduvad müksuvatena, pulss nõrk, halva täituvusega Kesknärvisüsteemi talitluse pärssumine- reflektoorne talitlus nõrgeneb, töövõime langeb, isutus, väsimus, ärritatavus Metaboolne atsidoos- hapnikunälgusest tingituna oksüdatiivsed protsessid nõrgenevad, kuhjuvad happelised ainevahetusproduktid Tursed- keha alumistes piirkondades südame puudulikkuse ja vere koostise muutuste ANEEMIA LABORATOORSED MUUTUSED 1) Erütrotsüütide ja hemoglobiini hulga ja vahekorra muutused 1. Hemoglobiini sisalduse muutus: Normokroomsed Hüpokroomsed vähenenud Hgb sisaldus, äigepreparaadis on rõngastena näivad erütrotsüüdid 2) Punaliblede morfoloogilised muutused 1. Suuruse muutused Normotsüüdid Mikrotsüüdid tavalisest väiksemad
kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus · sümpaatikusega sarnaselt mõju avaldab südamele ka veres ringlev adrenaliin. Parasümpatikuse mõju südamele: · parasümpatikuse mõjul: südame tegevus aeglustub südame kokkutõmbejõud väheneb südame erutuvus ja erutusjuhtivus langevad. Veresoonte laienemist põhjustab: · kudedesse kogunevad ainevahetusproduktid, nagu CO 2, K+, piimhape · sarnast toimet avaldavad O2 sisalduse langus kudedes ja pH tõus ning kehatemperatuuri tõus. · Ka veresoonte endoteelirakkudes tekib veresoonte laiendajaid. Neist olulisim NO. · Atriopeptiid (ANF) Veresoonte ahenemist põhjustab: · Kehatemperatuuri langus · Verejooksu korral trombotsüütidest vabanevad tromboksaan ja serotoniin · Endoteelirakkudes toodetud endoteliinideks nim peptiidid.
kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus · sümpaatikusega sarnaselt mõju avaldab südamele ka veres ringlev adrenaliin. Parasümpatikuse mõju südamele: · parasümpatikuse mõjul: südame tegevus aeglustub südame kokkutõmbejõud väheneb südame erutuvus ja erutusjuhtivus langevad. Veresoonte laienemist põhjustab: · kudedesse kogunevad ainevahetusproduktid, nagu CO 2, K+, piimhape · sarnast toimet avaldavad O2 sisalduse langus kudedes ja pH tõus ning kehatemperatuuri tõus. · Ka veresoonte endoteelirakkudes tekib veresoonte laiendajaid. Neist olulisim NO. · Atriopeptiid (ANF) Veresoonte ahenemist põhjustab: · Kehatemperatuuri langus · Verejooksu korral trombotsüütidest vabanevad tromboksaan ja serotoniin · Endoteelirakkudes toodetud endoteliinideks nim peptiidid.
GINGIVA - hambakaela ümbritsev suu limaskest. Moodustab hamba ümber kaela. Ige Igemetasku- igeme ja hambakaela vahel - põhjas olev epiteel on kasvanud hambasse - igemetaskusse kogunenud toiduosakesed ja bakterid tekitavad põletikku, mille tõttu võivad hambad lõnkuma hakata ja välja langeda. Kaariese põhjuseks on hamba pinnal elavate bakterite (eelkõige sahharoosist ja glükoosist moodustunud) hambakude süüvitavad ainevahetusproduktid. - kaariese arengut aeglustab veest, toidust ja hambapastast saadud fluoriid, mis kinnitub hambasse. KEEL LINGUA, GLOSSUS ● Vöötilihaskoeline elund, kaetud limaskestaga ● osad: tipp, keha juur (keelemandel - lümfoidse koe kogumik) ● näsadega kaetud: - niitnäsad - üle kogu keele (valkjas värvus) MAITSENÄSAD: - seennäsad - niitnäsade vahel - vallnäsad - V-kujuliselt juure ja keha piiril - lehtnäsad - servadel
Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada negatiivset mõju tervisele, põhjustades maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka vähki. 22. Mükotoksiinid (aflatoksiin, ohratoksiin, zearalenoon, patuliin, vomitoksiin, fumonisiinid) Mükotoksiinide all mõistetakse toidul ja söödal kasvavate seente poolt produtseeritud toksiine ehk mürke. Mükotoksiinid on seente ainevahetusproduktid, millede hulka kuuluvad: Aflatoksiin Ohratoksiin (OTA) Zearalenoon (ZON või ZEN) Patuliin Vomitoksiin (DON) Fumonisiinid Aflatoksiinid Aflatoksiinid on mükotoksiinid, mida toodavad teatavad kõrgel temperatuuri ja niiskustasemel arenevad Aspergillus-e liigid. Aflatoksiinid on genotoksilised kantserogeensed ained, mida võib esineda paljudes toiduainetes. Toiduainetest on Aspergilluse poolt enim ohustatud pähklid (eriti maapähkel),
niidid ja spoorid, mistõttu kunsthautamisel võib toota katkuvabasid vastseid ka katkuga nakatunud emaste signaalvähkide marjast. Paraku on tänapäeval enamuses Euroopa maades malahhiitrohelise kasutamist selle kemikaali mürgisuse tõttu tugevasti piiratud. Eraldihautamise eeliseks on hautamisruumi kokkuhoid, sest juba mõne ruutmeetri suurusel pinnal saab hautada kümneid tuhandeid marjateri. Lisaks on eraldihautamisel vee tarve vähene ja ka emaste ainevahetusproduktid ja söödajäägid ei saasta vett. Eraldihautamist kasutatakse peamiselt koos soojas hautamisega. Intensiivkasvatuses on 25 temperatuuri ja toitmisega manipuleerides võimalik ühelt sugukarjalt saada kaks järglaskonda aastas. Katsed on näidanud, et marja eraldamine õnnestub seda paremini, mida lähemal looduslikule koorumisajale see toimub. Näiteks signaalvähi marja eraldamine õnnestub
aordigloomustes. SÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE ·Sümpaatikuse mõjusüdamele avaldub: 1)südametegevuse kiirenemises 2)kokkutõmbejõu tugevnemises 3)erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus ·Sümpaatikusega sarnast mõju avaldavad südamele ka veresringlev adrenaliin. PARASÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE - Südametegevus aeglustub - Südame kokkutõmbejõud väheneb - Erutuvus ja erutuvusjuhtivus langevad VERESOONTE LAIENEMIST PÕHJUSTAB - Kudedesse kogunevad ainevahetusproduktid, nagu süshappegaas, K+, piimhape - Sarnast toimet avaldavad O2 sisalduse langus kudedes ja pH tõus ning kehatemperatuuri tõus - Ka veresoonte endoteelirakkudes tekib veresoonte laiendajaid. Neist olulisim NO. - Atriopeptiid (ANF) VERSOONTE AHENEMIST PÕJUSTAB - Kehatemperatuuri langus - Verejooksu korral trombotsüütidest vabanevad tromboksaan ja serotoniin - Endoteelirakkudes toodetud endoteliinideks nimetatud peptiidid
c) tagab pärilikelt omadustelt ühesuguste rakkude tekke. d) moodustuvad tütarrakud on ühesuguse bioloogilise saatusega(erandiks on vereloome tüvirakud). Mitoosi regulatsioon : - eesmärgiks on organismi kontroll rakujagunemise üle. 1) ööpäevane rütm - päevase aktiivsusega organismidel on mitootside maksimum öösiti ja vastupidi. 2) neurohumoraalne regulatsioon - sõltuvalt konkreetsest mõjurist kas pidurdab või kiirendab mitoose. 3) ainevahetusproduktid - pidurdavad või kiirendavad mitoose. Taime ja loomaraku mitooside võrdlus : TAIMERAKK LOOMARAKK kiirus aeglasemalt kiiremalt tsentrioolid puuduvad esinevad vahelamellidele membraan tsütokinees tekivad pöördub sisse. rakukestad enamustes toimumiskoht algkoed kudedes. AMITOOS - Raku otsene jagunemine. st
Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained)
Juba raseduse I trimestril hingamise minutimaht suureneb. Hingamissagedus püsib muutusteta või tõuseb maksimaalselt 10% võrra. Kopsumaht jääb samaks kui enne rasedust, vaatamata südame ja diafragma asendi muutustele. Kopsumahu säilimise tagab rinnakorvi laienemine, mille põhjuseks on roiete nihkumine horisontaalsemasse asendisse. Neerutalitlus Neerutalitlus aktiviseerub raseduse ajal oluliselt, kuna neerude kaudu eritatakse nii ema kui loote ainevahetusproduktid. Neerude verevarustus suureneb ning neerupäsmakeste filtratsioonivõime tõuseb. Raseduse algul, emaka surve tõttu kusepõiele, võib tekkida vajadus sagedamini urineerida. Raseduse lõpul, kui põiele surub loote pea, võib see kaebus uuesti tekkida. Kusejuhade toonus raseduse teises pooles langeb ning valendik laieneb. See koos kasvava emaka survega kusejuhadele ning aeglustunud uriinivooluga loob soodsad tingimused uroinfektsiooni tekkeks. Seedeelundkond
Nihestuse tagajärjed tuleb kõrvaldada esimesel võimalusel, et liigesele ei jääks püsivat kahjustust. Kui üks nihestatud liigespinnast rõhub suurele veresoonele või närvile, põhjustades funktsiooni seiskumise, on lubatud ajavahemik väiksem (2 tundi, vt ülal). Kõigi ülejäänud kinniste pehme osa vigastuste korrastamisel ei ole aeg piiratud. Reperfusioon – verevarustuse taastamine pärast selle katkemist Reperfusiooni kahjustus – reperfusiooni juures vabanevad toksilised ainevahetusproduktid Luumurrud (fraktuurid) Nende tekkimise põhjuseks on otsene jõud (kukkumine, võimalik et vastu serva, löök, hoop tugeva esemega) või kaudne jõud (väändumine, paindumine, kokkusurumine) luule, mille tagajärjel tekib selle murdumine. Luumurd võib tekkida ka iseeneslikult luu hõrenemise tõttu (patoloogilised murrud). Luumurd võib olla lahtine või kinnine, peale selle liigitatakse luumurrud
annaabi.ee 
