kus nende energia on väiksem. Lihtainete molekulikd sisaldavad ainult ühe elemendi aatomeid.Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Suurem osa lihtaineid esineb tahkete kristallidena, mis koosnevad paljuest omavahel keemilise sidemega seotud aatomitest. Sellisteks aineteks on metallid ja ka mitmed mittemetallid, nt C ja unane fosfor. Liitaine molekulid koosnvad erinevate elementid aatomitest. Liitained võivad esineda 1) üksik aatomitena (VIIA rühma elemendid) 2) molekulidena (enbamik gaasilisi lihtaineid esineb kahe aatomiliste molekulidena) O 2, H2, N2, F2, Cl2, mitmed tahked lihtained kooosnevad ka molekulidest S 8, P4. 3) Suurem osa lihtained esineb tahkete kristallidena, mis koosnevad paljudest omavahel seotud aatomitest. Molekuli valem väljendab molekuli koostis, se näitab, millistest aatomitest molekul koosneb.
8d klassi KT kordamisküsimused 1. Mõisted Keemiline element- on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest Molekul- koosneb keemilise elemendi aatomist !! lk 57 Liitaine- liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest Lihtaine- on aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomist Iooniline side- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side Iooniline aine- metall loovutab mittemetallile elektrone, viimasesse kihti tuleb 8 elektroni Katioon- positiivse laenguga ioon Anioon- negatiivse laenguga ioon Kovalentne side- aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel
2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8),
Keemia kordamisküsimused 1. a) ained liht- & liitained b) lihtained metallid & mittemetallid 2. a) lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise eslemendi aatomitest b) liitaine aineid, mis koosnevad mitme elemendi aatomitest. nt. vesi H2O c) allotroopia d) allotroopsed teisendid ühe ja sama elemendi erinevad lihtained e) keemilise reaktsiooni võrrand reaktsiooni lühike üleskirjutus valemite abil. - vasakpool: lähteained - parempool: saadused - nende vahel: / = f) ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus mitmest lähtainest tekib üks uus aine nt. Fe+S FeS 3. a) süsiniku allotroopsed teisendid: teemant, grafiit
Milliseid aineid nimetatakse lihtaineteks? Too näide. Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomistest. Vesinik, lämmastik , hapnik, kloor. Kuidas jagunevad lihtained? Lihtained jagunevad metallideks ja mittemetallideks. Millest koosnevad liitained? Liitained koosnevad mitme keemilise elemendi aatomitest. Mida näitab liitaine valem? Liitaine valem näitab erinevate elementide arvu molekulis või aatomite ( ioonide) arvude suhet kristallis. Millist keemilist reaktsiooni nimetatakse ühinemisreaktsiooniks? Reaktsiooni, milles ained omavahel ühinedes moodustavad uue aine, nimetatakse ühinemisreaktsiooniks. Mida näitab keemilise reaktsiooni võrrand? Keemilise reaktsiooni võrrand näitab reaktsiooni lähtaineid ja saadusi. Iseloomustab reaktsioonis osalevate ainete osakeste arvu ( või arvude suhet)
· värvus põlemisvõime) · lahustuvus vees keemiliste ühendite · elektri- ja soojusjuhtivus moodustamine · kõvadus · olek KEEMILINE ELEMENT teatud kindel aatomite liik nt H, O, C, S jne. Tuntakse 110 keemilist elementi · tähtsamateks omadusteks tuumalaeng elektronegatiivsus, oksüdatsiooniaste, aatomiraadius jne · lihtaine on kindlate füüsikaliste ja keemiliste omadustega (tihedus, värvus, keemis- ja sulamistemp, kõvadus, lahustuvus vees jne), aga keemilisel elemendil ei ole analoogilisi omadusi, sest nimetatud omadused avalduvad ainult lihtainete või ühendite puhul, milles vaadeldav element on üheks koostisosaks · jaotatakse metallideks, mittemetallideks ja poolmetallideks (avalduvad nii metallislised kui ka mittemetallilised omadused)
Perioodi number näitab elektronkihtide arvu aatomis. Rühm moodustavad tabelis üksteise all asuvad lähedasete omadustega elemendid. Rühma number näitab väliskihi elektronide arvu aatomis. Perioodilisusseadus keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Väärisgaas element, mille aatomite väliselektronkiht on täielikult elektronidega täitunud, äärmiselt püsiv. Molekulid ja ioonid. Liht- ja liitained. Molekul aine väikseim osake, millel on selle ainele iseloomulik koostis. Koosneb omavahel seostunud aatomitest. Lihtaine lihtaine molekul koosneb ühe elemendi aatomitest, nt O2 ; N 3 ; Cl3 jne. Liitaine liitaine molekul koosneb mitme elemendi aatomitest, nt H 2 O; CO2 ; C12 H 22O11 Molekuli valem näitab, millistest aatomitest molekul koosneb Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis
Nt. ainult kuld(puhas kuld), kulla-aatomid Ainult hõbe(puas hõbe), hõbeda aatomid Metalliaatomid on kõik sellised, kes tahavad väliskihi elektrone loovutada. Metalliaatomid lähenevad üksteisele kuni väliselektronkihi kattumiseni ja siis selgub, et keegi ei taha neid enda väliskihile juurde. Kõik väliskihi elektronid jäävad seetõttu liikuma vabalt aatomite vahelises ruumis. Keemilised ained : anorgaanilised ained ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained jagunevad : lihtained ja liitained. Lihtained koosnevad ainult ühte liiki aatomitest : a) METALLID b) MITTEMETALLID Liitained koosnevad kahest või enamast aatomite liigist: a) OKSIIDID b) HÜDROKSIIDID e ALUSED c) HAPPED d) SOOLAD Orgaanilised ained saab jaotada süsivesinikud ja teised. Neljavalentne süsiniku ühendite keemia. Süsivesinikud alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid . Koosnevad süsinikust, vesinikust, C;H. Ja teised alkoholid(fenool) , aldehüüdid, karboksüülhapped, estrid,
Nt: NO, PO4, CO2 Osalaeng iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Negatiivse osalaengu omandab see aatom, mis tõmbab ühist elektronipaari rohkem enda poole. Metalliline side negatiivselt suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H või N-H sidemeid. Isomeerid liitained, mis erinevad struktuuri ja omaduste poolest Keemilise reaktsiooni kiirus seda näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulk Reaktsiooni kiirendavad tegurid temperatuuri tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine, gaaside korral rõhu suurendamine, tahkete ainete peenestamine, katalüsaatori kasutamine, segamine Katalüüs keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel
A-rühmade elementidel on väliskihil A-rühma nr. 9. Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega kao keemilistes reaktsioonides Molekul aatomitest koosnev väike aineosake.H2Omolekul( 2vesiniku aatomit) Ioon positiivne või negatiivne aineosake, mis moodustub aatomitest või aatomite rühmast. Kui aatom loovutab elektrone, muutub ta positiivseks ning vastupidi. Metallid loovutavad ja mittemetallid liidavad elektrone 10. Lihtained koosnevad ainult ühest keemilisest elemendist (metallid- tahked,juhivad hästi elektrit ja soojust.loovutavad elektrone ; mittemetallid-esinevad tahkes,gaasilises kui vedelas olekus. Juhivad hakvasti elektrit ja soojust. Liidavad elektrone. Nt. Osoon O³, Ca Liitained koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (soolad,happed,oksiidid,hüdroksiidid) Nt. CO, CO², 11. Keemiline valem näitab koostis elementide(või ioonide) arvulist vahekorda.
elektrit ja soojust, on ained haprad, lahustuvad kõvadus, vees praktiliselt (iseloomulik lõhn), pehmed. Vees plastilised ja läikivad. sageli vees ja teistes lahustumatud ja elektrit lahustuvad vähe või praktiliselt mitte. polaarsetes lahustes ei juhi. Näited ainetest Lihtained: Liitained aktiivsest PÄHE KUUS TÜKKI! Lihtained: metallist ja Lihtained: indeksiga mittemetallid Na, Zn, Fe, Al mittemetalli(de)st: indeksita mittemetallid: H2, O2, N2, VIIA (F2, Cl2...), S8 C (teemant), Si, B
TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3
ühised elektronpaarid iooniline side - mittemetalliliste ja metalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid loovutavad ja liidavad elektrone molekulaarne aine - aine, mis koosneb molekulidest (kovalentne side) mittemolekulaarne aine - aine, mis koosneb ioonidest või kristallidest (iooniline side) molekulvalem - valem, mis näitab molekuli koostist: keemiliste elementide sümboleid ja alaindekseid (aatomite arvu molekulis) lihtaine - aine, mis koosneb vaid ühe keemilise elemendi aatomitest liitaine - aine, mis koosneb kahest või enamast keemilise elemendi aatomitest puhas aine - liht- või liitaine, mis koosneb ühesugustest aineosakestest ainete segu - segu, mis koosneb vähemalt kahe erineva aine osakestest ning tihti on võimalik segust puhtaid aineid eraldada Tuntumad molekulid Lämmastik (moodustab 78% õhust) - N2
Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid FH, OH või NHsidemeid. Lihtaine koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Nt. Al, N2 Liitaine koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Nt. NaCl Kristall korrapärase osakeste paigutuse ja kindla geomeetrilise väliskujuga tahked ained Metall tahke(v.a elavhõbe), läikiv, hea elektrijuhtivuse, sepistavuse, venitavusega, kõrge sulamisja keemistemperatuuriga lihtaine. Elementide met.omadused tugevnevad rümhas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule. Metallilised elemendid on sellised elemendid, millede viimasel kihil on vähe elektrone (13), mis on kergesti loovutatavad. Mittemetall on tahke, vedel või gaasiline, enamasti mitteläikiv, halva elektrijuhtivuse, sepistavuse, venitatavusega, madala sulamisja keemistemperatuuriga lihtaine. Mittemetalliaatomid võivad elektrone nii liita kui
ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID Keemilised ained jaotatakse: lihtained (koosnevad ühe elemendi aatomitest) -metallid näiteks: vask - Cu, alumiinium - Al -mittemetallid näiteks: hapnik - O2, grafiit - C liitained (koosnevad mitme elemendi aatomitest) Olulisemad anorgaaniliste liitainete klassid on: -oksiidid näiteks: CO2, CaO, H2O -happed näiteks: HCl, H2SO4 -alused näiteks: NaOH, Ca(OH)2 -soolad näiteks: NaCl, K2SO4 OKSIIDID Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidid võivad tekkida: 1. Liht- või liitainete reageerimisel hapnikuga (oksüdeerumisel). Kiiret oksüdeerumist nimetatakse põlemiseks. C + O2 CO2 (põlemine) S + O2 SO2 (põlemine) 4Fe + 3O2 2Fe2O3 (aeglane oksüdeerumine, roostetamine) 2. Hapnikku sisaldavate ainete lagunemisel. CaCO3 CaO + CO2 (lubja põletamise reaktsioon)
Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained).
vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Lihtained, liitained, metallid, mittemetallid, oksiidid, happed, alused, soolad Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Lihtaine on näiteks kolmeaatomiline osoon (O3). Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Liitained on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja süsihappegaas (CO2).
Anioonis on elektronide arv suurem kui tuumalaeng. Kuidas ioonid tekivad? ioonid tekivad aatomite elektronide liitmisel või loovutamisel. Aatomid liites või loovutades elektrone lähevad üle püsivamasse seisundisse. Ioonid moodustavad nn kristallvõre. Iooniline side erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Metalliliste ja mittemetalliste elementide vahel. Püsivas seisundis aatomil on üldreeglina väliskihis 8 elektroni nn elektronoktett. LIHTAINE JA LIITAINE Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Jaguneb metallideks ja mittemetallideks. Lihtained mis koosnevad molekulidest: H2, O2, N2, F2, Cl2, Br2, I2. Liitaine koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest. METALL JA MITTEMETALL Metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud ühised omadused. (hea elektrijuhtivus jne) Mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. KEEMILISE REAKTSIOONI VÕRRAND
lahustuvad Nt: H2SO4; HNO3; KOH; KCl; NaCl; HCl b. Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad ioonideks vähesel määral. Nõrkadeks elektrolüütideks on nõrgad happed ja nõrgad alused Nt: H2PO 4; NH4; H2CO3; CH3COOH. c. Mitteelektrolüüt on molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone. Mitteelektrolüüdid on näiteks lihtained (hapnik, jood), oksiidid (CO, NO, Al 2O3 ning paljud orgaanilised ained (suhkur ehk sahharoos, etanool). 3. Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. See on süsteemi ajaliselt püsiv olek, mille puhul vaadeldav keemiline reaktsioon kulgeb päri- ja vastassuunas ühesuguse kiirusega, mistõttu reaktsioonisegu koostis ei muutu. Reageerivate ainete
ANORGAANILISTE AINETE KLASSID konspekt ja tööleht OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(oa II ). Näit: H2O CO2 Fe2O3 CaO. HÜDROKSIIDID (ALUSED) on liitained, koosnevad metalliiooonidest ja hüdroksiidioonidest OH-. Näit: NaOH Ca(OH)2 HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Näit: HCl H2SO4 H3PO4 SOOLAD on liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid
· Elemendi o-a näitab aatomite laengut ühendis. PÜSIV o-a. I II III -II MUUTUV o-a. on mittemetallidel ja B-rühma metallidel Nt. Fe o-a II või III, Cu o-a I või II MÄÄRA ELEMENTIDE o-a. Lihtaines on elemendi o-a 0 Positiivsete o-a summa võrdub negatiivsete o-a summaga S O2 Fe O Fe2 O3 Cl2 H2 S H2 S O3 K NO3 C H 4 K2 S NH 3 C 2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al AINED Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid H2O OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid ........ naatriumoksiid ............ tina(IV)oksiid.......... kroom(III)oksiid .......... CaO ...................
Klass: 8. Kuupäev: 15.12 Nimi: Merilin Innos Kordamine: Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus 1. Selgitage mõisted: keemiline element, aatom, prooton, neutron, elektron, lihtaine, liitaine, molekul, indeks 2. Kirjeldage aatomi ehitust skemaatiliselt: tuum ja elektronkate, tuumaosakesed, elektronkihid, prootoni, neutroni ja elektroni laengud ja massi. 3. Tooge välja aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga (tuumalaeng, prootonite, neutronite ja elektronide koguarv, elektronkihtide arv, e arv väliskihil, elektronskeem). 4. Selgitage mõisted: liht- ja liitaine. Liht- ja liitainete eristamine valemi põhjal. Tooge näiteid nimetuste ja valemitega liht- ja liitainetest 1
17) Kovalentne side - on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Ta esineb aatomite vahel molekulides(või kristallides). 18) Iooniline side - on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. 19) Metalliline side - on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. 20) Vesinikside - on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F --H, O--H või N--H sidemeid. 21) Lihtaine - koosneb ühest keemilisest elemendist. 22) Kristall - on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. 23) Metall - nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, heaelektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad
Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) tähis M 13.Avogadro arv - loendusühikule mool vastav osakeste arv NA= 6,02 x 1023 14
aatomitest. mööduda. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või Molekulidevahelised jõud on väikesed. tahkes olekus. Keemilisel ühendil on kindel koostis. Viia Lepane 5.09.2012 11 Viia Lepane 5.09.2012 12 2 Aine füüsikalised ja keemilised
· Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. · Kavalantne side aine, mille aatomeid ühendab kavalantne side. Kavalantse sideme alamliigid on: bolaarne kavalantne side ja mittebolaarne kavalantne side. Kavalantne side esineb ainult mitte metallide vahel. · Iooniline side erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Iooniline side tekib alati metalliliste katioonide ja mitte metalliliste anioonide vahel. · Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. · Liitaine keemiline ühend. Aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. · Indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. · Lagunemisreaktsioon reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Nt: Cl2 = 2Cl ; O3 = O2 + O · Ühinemisreaktsioon reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine
KEEMIA PÕHIMÕISTED! 1. Keemia aine- keemia on teadus, mis käsitleb ainete koostist, ehitust, omadusi ja muundumist. Keemia uurib keemilisi elemente ja nende ühendeid. 2. Molekulaar-atomistlik teooria- selle teooria kohaselt koosnevad ained molekulidest, molekulid omakorda aga aatomitest. 3.Puhas aine- aine, mis ei sisalda lisandina teisi aineid (puhas vesi, puhas NaCl jt) Füüsikalised omadused: keemis- ja sulamistemperatuur, tihedus, värvus, lahustuvus vees Keemilised omadused: reageerimine lihtainetega (hapnik, vesinik jt), keemiliste ühendite moodustamine. 5. Segu- koosneb mitmest ainest (õhk koosneb hapnikust, lämmastikust ja süsihappegaasist) 5. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Elemendid on näiteks: vesinik, hapnik, süsinik, väävel jne. Senini teatakse 110 elementi. Elementi iseloomustavad tuumalaeng, elektronegatiivsus, oksüdatsiooniaste jt. Keemilised elemendid jaotatakse: metallid, mittemetallid ja poolmetallid. 6. Lihtaine- kindlate füüsikalist
Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel.
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon
a.-te summa = 0 3)A-rühmade metallidel tavaliselt püsiv o.a., mis võrdub nende rühma numbriga 4)B-rühmade metallidel o.a. tavaliselt muutuv, sagedasti esineb o.a. II 5)Mittemetallide o.a.-d muutuvad vahemikus ,,rühma nr" (maks) kuni ,,rühma nr 8" (min) 6)Hapnikul alati II, vesinikul alati I II. Anorgaaniliste ainete põhiklassid: Anorgaanilised ained Liitained ehk keemilised ühendid Lihtained Metallid Mittemetallid Oksiidid Happed Alused Soolad 2. Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlemisel (2H2 + O2 2H2O) 2) Liitaine põlemisel (CH4 + O2 CO2 + H2O) 3) Liitainete lagunemine (CaCO3 CaO + CO2)
16) Kovalentne aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel 17) Iooniline keemiline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel. 18) Metalliline keemiline side metallised, mis tekib metalli aatomite vahel ühiseks muutunud väliskihi elektronide abil 19) Vesinikside elektronegatiivse elemendi aatomi ja polaarse sidemega seotud Haatomi vaheline täiendav keemiline side. Nõrgem kovalentsest sidemest. 20) Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest 21) Liitaine aine, mis koosneb mitme keemilise elemendi aatomitest 22) Kristall korrapärase ehituse ja kindla kujuga tahke keha, mis koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest 23) Metall lihtaine, milles esineb metalliline side ja millel on seetõttu metallilised omadused 24) Mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused.
Elektronkiht - Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa. Orbitaal - Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekuliorbitaal). Elektronpilv - Elektronkate Vakantne orbitaal tühi orbitaal. Molekul - Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Liitaine - Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid. Allotroop - Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Aatommass - Aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).