AI WEIWEI 1, Sündis 1957 aasta Hiinas, Pekingis. Hiina kaasaja kunstnik ja arhitekt, kuraator ja kriitik, „China Art Archive & Warehouse“ asutaja ja direktor. 2, 2011 aastal „Sada kõike mõjukamat isikut kunstimaailmas“, mis oli koostanud ajakiri „ArtReview“, sai Ai Weiwei esimese koha. Ajakirja „Time“ väitel, on ta 24 kohal kõige mõjukavamate inimeste nimekirjas. 3-4, 1978 aastal astus Pekingi Kinoakadeemiasse, kus õppis animatsiooni. Temast sai üks art-gruppi „Tähed“ asutaja. 1981 põgenes USA-sse, kartes võimude jälitamist. Seejärel astus New-Yorgi disainikooli. 5, Erilist mõju avaldas USA-s Weiweile popart ja kontseptualism. 6, 1993 aastas Hiina seoses isa haigusega. 2003 sai temast olümpia staadioni disaini eriekspert
Ai Weiwei Tatjana-Julianna Matrossova KUKUB-1 2014 Kunstnik ja arhitekt, kuraator ja kriitik Free Pussy Riot Pekingi Rahvusstaadion Fairytale Forever Descending light World map Sunflower seeds Tänan!
02. 03. 04. 05. 06. 3. 4. . . . . . . . . . . . . . . . . . juu juu juu juu juu juu m m m m m m m m m m m m m m m m m m m ni ni ni ni ni ni ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai Tegevuskavast tuleb välja, et turundusplaani koostamisega alustasime liiga hilja. Turundusplaan on üks esimesi tegevusi, mida vaja teha. Samuti alustada info kogumisega, see oli antud tuuriga seoses paigas. 2 7. FINANTSPROGNOOSID Allolevas tabelis on välja toodud võimalikud tuuri korraldamisega seotud kulud.
m 1 W – liiva niiskusesisaldus [%] m – liiva mass niiskuse puhul [g] m1 – kuivatatud liiva mass [g] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.4. 6.5 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 200 g sõeluti sõelal avaga 10 ja 5 mm. Jääk sõelal kaaluti ning arvutati kruusaterade (>5 mm) hulk liivas valemiga (5). Valem (5) mi ai 100% m 3 ai – kruusaterade hulk liivas [%] mi – jääk sõelal avaga [g] m – proovi mass [g] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.5. 10-mm ja 5-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaaluti 200 g proov, mida sõeluti 5 minutit
Valem 5: a8 = (m8 / m) * 100 % m8 - jääk sõelal avaga 8mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4mm [g] m - kogu proovi mass [g] 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: a) Osajääk ai %-des sõelal i valemiga (7) Valem 6: ai = (mi / m) * 100 % ai - osajääk sõelal i [%] mi - jääk sõelal i [g] m - kogu proovi mass [g] b) Kogujääk Ai %-des sõelal i valemiga (8) Valem 7: Ai = a4,0 + ... + ai Ai - Kogujääk sõelal i [%] ai - osajääk sõelal i [%] c) Läbind Li %-des sõelal i valemiga (9) Valem 8:
4.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) Valem 3. pL = [1 (0L / L)] * 100% pL liiva tühiklikkus [%], L - liiva terade tihedus [kg/m3], 0L liiva puistetihedus [kg/m3] 4.4 Liiva terastilikulise koostise määramine Liivast võetakse proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas valemitega (4). Valem 4. ai = (mi / m) * 100 [%] mi jääk sõelal i [g], m kogu proovi mass [g], ai osajääk sõelal i [%] 4 mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. sõelumissaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad a) osajääk valemi (4) järgi b) kogujääk valemiga 5. Ai = a4 +.......+ai [%] c) Läbind Li %-des sõelal i valemiga 6
5 {i, j, k}, kus i = (1, 0, 0), j = (0, 1, 0), k = (0, 0, 1). LINEAARSED TEHTED VEKTORITEGA KOORDINAATIDES 1) Vektorite liitmine koordinaatides toimub koordinaathaaval. Seega, kui a = (a1 , a2 , . . . , an) ja b = (b1 , b2 , . . . , bn), siis summavektori koordinaadid on liidetavate vektorite samanimeliste koordinaatide summad, st a + b = ( ai + bi ), i = 1, 2, . . . , n. 2) Vektori korrutamine arvuga toimub koordinaathaaval. Seega vektori korrutamisel arvuga tuleb iga tema koordinaat korrutada selle arvuga: a = ( ai ), i = 1, 2, . . . , n. JÄRELDUS (vektorite kollineaarsuse analüütiline tunnus). Kaks vektorit on kollineaarsed parajasti siis, kui nende koordinaadid on võrdelised, st a || b a1 / b1 = a2 / b2 = . . . = an / b n = . 6
5 {i, j, k}, kus i = (1, 0, 0), j = (0, 1, 0), k = (0, 0, 1). LINEAARSED TEHTED VEKTORITEGA KOORDINAATIDES 1) Vektorite liitmine koordinaatides toimub koordinaathaaval. Seega, kui a = (a1 , a2 , . . . , an) ja b = (b1 , b2 , . . . , bn), siis summavektori koordinaadid on liidetavate vektorite samanimeliste koordinaatide summad, st a + b = ( ai + bi ), i = 1, 2, . . . , n. 2) Vektori korrutamine arvuga toimub koordinaathaaval. Seega vektori korrutamisel arvuga tuleb iga tema koordinaat korrutada selle arvuga: a = ( ai ), i = 1, 2, . . . , n. JÄRELDUS (vektorite kollineaarsuse analüütiline tunnus). Kaks vektorit on kollineaarsed parajasti siis, kui nende koordinaadid on võrdelised, st a || b a1 / b1 = a2 / b2 = . . . = an / b n = . 6
arv uues maatriksis B() iimane element on negatiivne e keskmise, mis asuvad ülevalpool peadiagonaali arv n, maksimaalse elemendi t t arvuga s t arvust suuremate elementide summa sis veerge, etteantud kohta töölehel Funktsioon maks_veerus(A(), m, veerg) Funktsioon A(), m, veerg S=0 maks = A1, veerg i = 1...m ei Ai,veerg>maks Ai, j < 0 maks = Ai, veerg S=S+Ai,j maks_veerus=maks neg_kesk_üpd=0 maks_veerus Funktsioon neg_kesk_üpd(A(), m) A(), m S=0 k=2 i = 1...m-1 j = 2...m ei Ai, j < 0 S=S+Ai,j k=k+1
4. Ülesanne – Mõõteahelate arvutus 1) Mõõteahela konstrueerimine ja sulgeva lüli pikkuse ning hälvete arvutamine Joonis 1. Mõõteahel Koostan mõõteahela valides sulgeva lüli A.0 pikkuseks 1mm A1 100±0 0003mm A2 90±0 0003mm A3 80±0 0003mm A4 70±0 00025mm A5 30±0 0002mm A6 1.27±0 00012mm Ai 372.27±0 00294mm a)Lõpplüli nimimõõtme arvutamine A0 Ai(suurendav) Ai(vähendav) n n A0 Ai A1 A2 A3 A4 A5 A6 1 mm A0 372.27mm ( 100mm 90mm 80mm 70mm 30mm 1.27mm) 1 mm b)Lõpplüli ülemine hälve EsA EsA(suurendav) EiA(vähendav) n n EsA(suurendav) 0.0003 0.0003 0.0003 0.00025 0.0002 0.00012 0.00147( mm) n
2 20 s- 20 r- -2 - eb t an r- är ai ap ve m m ja keskimine 8- 8- 8- 8- 8-
4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Sõelanalüüsiks kaaluti 5 kg killustikku. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati sõelakomplekti avaläbimõõtudega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2 ja 16 mm. Pärast 5-minutilist sõelumist kaaluti jäägid sõeltel ning valemitega (4), (5) ja (6) arvutati osa- ja kogujäägid ning sõela läbinud killustiku kogus. Katseandmed ja arvutused kirjutati tabelisse 5.1. a) Osajääk sõelal i ai=mi/m*100 (4) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind killustik sõelal i Li=100- Ai (6) Li läbinud killustik [%] 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Katses vaadeldi killustikku fraktsioonidega 8-16 mm
n ruutmaatriksiga, siis ka etteantud arvu. rolli tulemusena lahtrisse "tüüp" maatriksi utab väärtuse lahtritest "tüüp", UML-id etteantud protseduuridest RISTKÜLIK Liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne. A(), vektor, m, n * j = 1..m A1, j < 0 ei * i = 1..n * i = 1..n Ai, j = Ai, j + vektor i Ai, j = Ai, j A i, j RUUT Leida minimaalne element allpool peadiagonaali. A(), n, m, min min = 0 i = 2...n j= 1...n-1 ei Ai, j < min min = Ai, j min=Ai, j
Hooletus ees, õnnetus taga Jalgsi käies meeles pea, helkur olema sul peab. Kui sa helkuritta kõnnid, varsti valust haiglas jonnid. Jalgrattaga kihutades, peata hoogu pidurdades. Muidu autoteele satud, auto sulle peale astub. Sõites kiirabisse, sulle süsti tehakse. Kiirabis karjud: ,,ai,ai,ai, tehke parem mulle pai!" Kui sa sõidad rolleriga, ei taha kohtuda pollariga. Sest et, kui sul lube pole, maksad trahvi nii et kole. Siis kui sõidad autoga, ära kiirust ületa. Kokku põrgata võid puuga, vastu rooli lendad suuga. Arstiabi vajad siis, sinikaid sul kakskümmend viis. Õnneks pole häda muus, koju jõuad, proteesid suus. Käies, sõites vaata ette, et ei satuks ohu kätte. Muidu haiglas lõpetad,
02. 03. 04. 05. 06. 07. 0 3. 4. . . . . . . . . . . . . . . . . . juu juu juu juu juu juu juu ju m m m m m m m m m m m m m m m m m m m ni ni ni ni ni ni ni n ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai ai Tegevuskavast tuleb välja, et turundusplaani koostamisega alustasime liiga hilja. Turundusplaan on üks esimesi tegevusi, mida vaja teha. Samuti alustada info kogumisega, see oli antud tuuriga seoses paigas. Teha edaspidi parem infootsing ja läbi töötada kõik vajalik info ja teadmised ühe tuuri korraldamise kohta. Samuti varakult paika panna reklaam, et see jõuaks võimalikult paljude inimesteni ja neil oleks aega registreerida
3 7.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 200g, mida sõeluti 5 minutit sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse valemitega (4,5,6,7) järgmised näitajad: a) Osajääk sõelal i: ai=mi/m*100 (4) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk Ai sõelal i: Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind liiv Li sõelal i: Li=100- Ai (6) Li läbinud liiv [%] d) Liiva peensusmoodul FM:
Ülesanne 4 Firmal on 3 tehast X, Y ja Z, mis varustavad hulgifirmasid A, B, C, D ja E. Tehaste kuuvõimsused on vastavalt 80, 50 ja 90 ühikut. Hulgifirmad vajavad kaupa järgmiselt ühes kuus järgmiselt: 40, 40, 50, 40 ja 80 ühikut. Leida selline veoplaan, et kulutused kujuneksid minimaalseks. 1 ühiku toodangu transpordikulud on toodud tabelis: A B C D E ai X 5 8 6 6 3 80 Y 4 7 7 6 6 50 Z 8 4 6 6 3 90 250 bj 40 40 50 40 80 220 1
a5=m5/m*100 (5) a5 kruusaterade hulk liivas [%] m5 jääk sõelal avaga 5 mm [g] m proovi mass [g] 5-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaaluti 200 g proov, mida sõeluti 5 minutit sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Jäägid sõeltel kaaluti ning valemitega (6), (7), (8) ja (9) arvutati järgmised näitajad: a) Osajääk sõelal i ai=mi/m*100 (6) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (7) Ai kogujääk [%] c) Läbind liiv sõelal i Li=100- Ai (8) Li läbinud liiv [%] d) Liiva peensusmoodul FM=Ai/100 (9) FM liiva peensusmoodul
m4 m8 a4 = m * 100 (Valem 4) a8 = m * 100 (Valem 5) m8 - jääk sõelal avaga 8mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4 mm [g] m- proovi mass [g] 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse proov 200g, mida sõelutakse sõeltel, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125. Seejärel arvutatakse osajääk ai %-des sõelal i valem 6, kogujääk Ai %-des sõelal i valem 7, läbinud Li %-des sõelal i valem 8 ning liiva peensusmoodul FM valem 9. mi ai = m * 100 (Valem 6) kus mi - jääk sõelal i [g] m- kogu proovi mass [g] Ai = a4,0 +...+ ai (Valem 7) Li = 100- Ai (Valem 8)
Näide 2: Varas, varas on Su nimi (Reigi kihelkond, Kõpu) Mängimine: Mängijad on paarikaupa, kuid üks on üksikuna. Üksik näitab selle peale, kes ta endise paarimehe on ära viinud: Näitab: Varas, varas on Su nimi, varas viis mu sõbra ää. Üksik otsib: Nüüd ma pean otsima, kust ma teise jälle saa. Võtab ühe paarist: Tule tule tuvike, kuku minu kaendlasse! Tantsivad: Ai tree, trallalla, ai tree, trallalla! 10 1.3.3 Hällilaulud Hällilaule nimetatakse ka magamaminekulauludeks või unelauludeks. Vanasti laulsid lastele enamjaolt vanaemad ja emad. Hällilaulude puhul oligi üks olulisemaid tegureid laulja isik ja juuresolek. Kui laps kartis pimedas ruumis üksi olemist, istusid vanaemad sageli nende voodi ees, kudusid sokki või muud ja laulsid. Ei lauldud ainult hällilaule,
Otsustuste teooria Otsustused "Mäng" otsustaja ja keskkonna vahel · määramatuse tingimustes · riski tingimustes Otsustaja valib m alternatiivi Ai vahel Keskkond võib olla n olekus Bj Tasuvusmaatriksi element näitab otsustuse Ai kvantitatiivset tulemit tingimuse Bj realiseerumisel · maximax reegel määramatuse tingimustes { } Riskialdis otsustaja, optimistlik Alternatiivi hindamisel eeldab, et realiseerub keskkonna parim olek a * = max max aij i j { } Otsustuste kriteeriumid a * = max min aij · i j
..+P(BAn). Lõpuks, tõenäosuse korrutamise lauset kasutades saame P(B)=P(BA1+BA2+....+P(BAn)=P(A1)P(B/A1)+ P(A2)P(B/A2)+...+ P(An)P(B/An). Erijuhul, kui n=2, saame P(B)=P(BA1+BA2)=P(BA1)+P(BA2)=P(A1)P(B/A1)+P(A2)P(B/A2). Kui on ilmunud sündmus B ja on teada, et see sai toimuda ainult koos ühega sündmustest A 1, A2, ..., An, siis küsime tõenäosust, et toimus i-s sündmus A1. Bayesi valem. P(Ai/B)=(P(Ai)P(B/Ai))/ P(A1)P(B/A1)+ P(A2)P(B/A2)+...+ P(An)P(B/An), i=1,2,...,n Tõestus!!! P(AiB)=P(B)P(Ai/B). Fikseerime i ja leiame P(Ai/B)=P(AiB)/P(B)= P(Ai)P(B/Ai)/( P(A1)P(B/A1)+ P(A2)P(B/A2)+...+ P(An)P(B/An). Erijuhul, kui n=2 saame P(Ai/B)= P(AiB)/P(B)=P(Ai)P(B/Ai)/ P(A1)P(B/A1)+ P(A2)P(B/A2)+...+ P(An)P(B/An), i=1,2. 7. Juhusliku suuruse jaotusfunktsiooni definitsioon. Selle omadused (tõestustega).
Viime i-nda rea determinandi esimeseks reaks, jättes ülejäänud ridade järjekorra muutmata. Selleks tuleb vahetada i-nda rea asukohta i - 1 eelneva reaga. Saadud determinandi j-nda veeru viime tema esimeseks veeruks. Selleks tuleb vahetada j-nda veeru asukohta j - 1 eelneva veeruga. Tekkinud determinandi D^ esimese rea ja esimese veeru elemendiks on aij : aij ai1 L ai , j -1 ai , j +1 L ain a1 j a11 L a1, j -1 a1, j +1 L a1n M M O M M O M
PosK_MR = 0 PosK_MR = S/k PosK_MR Prots Tee_Mas_1() Teeb töölehele soovitud suurusega maatriksi Prots Tee_Vektor() Teeb töölehele soovitud suurusega vektori A(), V(), m, n Prots Op_Mas_1() peaprotseduur, käivitab vajalikud alamprotseduurid ja kirjutab tulemused töölehele Prots lahuta(A(), V(), m, n) A() - maatriks V() - vektor m - veergude arv n - ridade arv lahtuab vektori maatriksi igast veerust Ai, j = Ai, j - Vj Prots arvuta(prk As Range, n) leiab ülalpool kõrvaldiagonaali asuvate elementide absoluutväärtuste keskmise Funkts Max_ve_KD(A(), n) A() - maatriks n - ridade arv leiab peadiagonaalil asuva maksimaalse elemendi rea numbri Funkts Min_ve_KD(A(), n) A() - maatriks n - ridade arv leiab peadiagonaalil asuva minimaalse elemendi rea numbri Prots Vaheta(A(), v1, v2, n) A() - maatriks v1 - etteantud rida v2 - etteantud rida n- rea liikmete arv Vahetab etteantud read omavahel
loom see elevant siis oli. Esimene pime ütles, et: "Tuleb välja, et elevant sarnaneb luuaga! Tema katsus elevandi sabaotsa. Teine pime, kes oli katsunud elevandi jalga aga naeris selle üle öeldes: "Mis sa luuletad! Elevant on nagu suur sammas-kõva ja tugev." Kolmas aga pahandab teistega: " Mis loba te räägite, elevant on pehme ja suur nagu puuleht." Kolmas kerjus oli katsunud elevandi suurt ja pehmet kõrva. Neljas kerjus, kes oli katsunud elevandi lonti, kuulas teisi ja vangutas pead." Ai- ai-ai, elevant on ju nagu jäme köis." Viies pime, kes elevandi külge oli kombanud, hakkas naerma: "Te vist kartsite elevanti nõnda, et isegi ei julgenud talle ligineda! Teadke siis, et elevant sarnaneb kindlusemüüriga!" "No seda ei ole!" karjus esimene. "Elevant sarnaneb luuaga!" "Sambaga!" ütles teine. "Lehega!" kordas kolmas. "Köiega!" karjus neljas. "Kindlusemüüriga!" kinnitas viies. Päike läks looja, pimedad aga aina vaidlesid. Saabus öö, nemad aga kisasid
N¨ aide 1.2 Vaatleme k˜oigi reaalarvude hulga R alamhul- kade hulka T ⊂ P(R), mis koosneb t¨ uhjast hulgast ∅ ja k˜oigist sellistest mittet¨ uhjadest hulkadest A ⊂ R, mis rahuldavad omadust: iga x ∈ A jaoks leidub lahtine vahemik ]a; b[⊂ A nii, et x ∈]a; b[. Saadud hulk T rahuldab topoloogiale esi- tatavaid n˜oudeid 10 − 30 . N˜ouete 10 ja 20 t¨aidetus on ilmne. N˜oude 30 t¨aidetus tuleneb aga j¨argnevast arutelust. Olgu A1 , . . . , An ∈ T ja A = ∩ni=1 Ai . Kui A = ∅, siis A ∈ T hulga T definitsiooni kohaselt. Seet˜ottu eeldame, et A = ∅. Olgu x ∈ A. Siis x ∈ Ai iga i = 1, . . . , n korral ja Ai ∈ T t˜ottu leiduvad sellised lahtised vahemikud ]ai ; bi [, et x ∈]ai ; bi [⊂ Ai . Valides arvuks a suurima arvudest a1 , . . . , an ja arvuks b v¨ahima arvudest b1 , . . . , bn , saame x ∈]a; b[⊂ Ai iga i korral. J¨arelikult x ∈]a; b[⊂ A = ∩ni=1 Ai . Kuna x oli valitud mis tahes elemendina hulgast A, siis hulga T definit-
4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Sõelanalüüsiks kaaluti 5 kg killustikku. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati sõelakomplekti avaläbimõõtudega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2 ja 16 mm. Pärast 5-minutilist sõelumist kaaluti jäägid sõeltel ning valemitega (4), (5) ja (6) arvutati osa- ja kogujäägid ning sõela läbinud killustiku kogus. Katseandmed ja arvutused kirjutati tabelisse 5.1. a) Osajääk sõelal i ai=mi/m*100 (4) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind killustik sõelal i Li=100- Ai (6) Li läbinud killustik [%] 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Katses vaadeldi killustikku fraktsioonidega 8-16 mm. Katsetatavat killustikku oli 1 kg.
päevade arvutamise konventsioonid (day count conventions) © Robert Kitt Rahaturg - Konventsioonid · Actual/360 tegelik päevade arv / 360 · EURO-tsoon, USA, Jaapan, Sveits · Eesti · Actual/365 · Suurbritannia · Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa · 30/360 · Rootsi, Norra © Robert Kitt Võlainstrumentide üldvalem CP x Nominal + AI = GP · CP puhashind (Clean Price), protsent nominaalist, noteeritakse börsil · AI kogunenud intress (Accrued Interest), viimasest intressimaksest kogunenud, kuid väljamaksmata intress · GP must hind, koguhind (Dirty Price, Gross Price), makstav rahasumma. Arvutatav kassavoogude NPV'st. Seos tootluse ja puhashinna vahel © Robert Kitt Võlainstrumentide üldvalem 2 · GP ehk võlakirja eest makstava summat
engineering: psühholoogiliselt inimese mõjutamine et ta salastatud infot väljastaks 3. Nädal. Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee, selle keskus, inimeste identiteedi haldamine, Transisor: 1947, Bell Telephone Laboratories, William Shockley Samuel: 1952, esimene AI programm(kabe) Shockley semiconductor: 1955, William Shockley -----> Fairchild Semiconductors 1957 Fortran: 1957, FORmula TRANslator, proge keel mis kasutab loope Sage: 1958, sõjaväe radarivõrk Texas instruments: 1954 - esimesed silikon transistorid, hiljem integraal skeem. Integraalskeem: 1958, Kilby, esimesed integraalskeemid Cobol: 1960, common business oriented language Lisp: 1960, AI jaoks proge keel
################################################################################ ## # Futur proche # (lhitulevik) - koosneb mitmest osast. nt. aller(minema) (oleviku prdes) + VERBE (infinintif aka TEGUSNA ALGVORMIS) Prded: Je vais Tu vas Il/Elle va Nous allons Vous allez Ils/Elles vont Nt: Je vais aller/faire/dire/manger jne!!!!!! ################################################################################ ### # Futur simple # (lihttulevik) Tuleviku lpud: Je ...-ai Yu ...-as Il/Elle ...-a Nous ...-ons Vous ...-ez Ils/Elles ...-ont 1) -er & -ir lpuliste verbide(tegusnade) puhul (V.A. ALLER) algvorm + tuleviku lpp nt: * mangerai * finira 2) tegusnad, mislppevad -e'ga nt. prendre: * prendr+ai * prendr+as * prendr+a 3) irregulaarsed/ebareegliprased verbid/tegusnad(les verbes irreguliers): tre - serai avoir - aurai devoir - devrai pouvoir - pourrai savoir - saurai vouloir - voudrai voir - verrai *falloir - faudrai pleuvoir - pleuvra (AINUS PRE)
Sõnade poolitamine 1. Vii-mase Õige 2. Läi-nud Õige 3. Oluli-selt Õige 4. Va-litsus Õige 5. Kud-selt Õige 6. Varase-mast Õige 7. Dikta-tuuride Õige 8. Ni-metasid Õige 9. Saksa-maal Õige 10.Hüstee-riline Õige 11.Ar-muke Õige 12.Füüsi-list Õige 13.Ai-nult Õige 14.Blon-dit Õige 15.Loodus-kaitseseadus Õige 16.Hit-ler Õige 17.Sekre-täri Õige 18.Toime-tus Õige 19.Va-naks Õige 20.Suu-rimat Õige 21.Umb-keelne Õige 22.Mõle-mad Õige 23.Kuula-nud Õige 24.Mo-nologe Õige 25.Ai-nult Õige 26
Esitada vastav valem ilma tuletamiseta ka kolmemõõtmelisel juhul. Liikugu materiaalne punkt P xy- tasandil mööda joont punktist M punkti N. Sõltugu punktile P mõjuv jõud F punkti P asukohast . st. F(P)=(F 1(P), F2(P)). Jaotame joone L n osakaareks punktidega M0,M1,M2,...Mn=N suunaga punkti M poolt punkti N poole. Tähistame x i =xi - xi-1 , yi = yi -yi-1 . Olgu osakaarel Mi-1Mi tehtav töö Ai. Kogu joonel tehtav töö avaldub osakaartel tehtud tööde summaga A= A. Valime punkti pi kaarelt M i-1Mi. Kui di=Mi-1Mi on väike siis on jõud kaarel ligikaudu konstantne ja võrdne jõuga punktis P i. Valemi A=F*MN põhjal saame Ai=F(Pi)*Mi-1Mi. Valemis esinevad vektorid saab esitada koordinaatide kaudu järgmiselt : F(Pi)=(F1(Pi),F2(Pi)) ja Mi-1Mi=(xi,yi). Siit A =F1(Pi) xi+F2(P2) yi. Sumeerides seda A=(F1(Pi) xi+F2(Pi) yi)
x2 = (b2 - a2 )t (6.5) ... xm = (bm - am )t , t [0, 1] . -- Tegemist on vektoriga OM , mille l~opp-punkt on M = (b1 - a1 , b2 - a2 , . . . , bm - am ), kuna s¨ usteemist (6.5) saame t = 1 korral xi = bi - ai . Koordinaatide -- alguspunktist l¨ahtuv vektor OM on u ¨heselt m¨a¨ aratud oma l~opp-punkti M ko- ordinaatidega ning seda nimetatakse punkti M kohavektoriks. . Punkti A = (a1 , a2 , . . . , am ) l¨abivaks vektori u = (u1 , u2 , . . . , um ) suunaliseks sirgeks loetakse sirget, mis saadakse vektoriga u samav¨ a¨arse punk-
m - proovi mass [g] Liivahulga, mis läbis 4 mm sõela ava kasutati terastikulise koostise määramiseks. Sellest liiva hulgast võeti 200 g ja asetati sõelumisaparaadisse sõela avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm ning sõelutati 5 minuti jooksul. Liivahulgad, mis jäid sõeltele kaalutati ning terastikulise koostise määrati järgmiste valemitega: Valem 4.5.2 Osajääk 3 mi ai 100 m - osajääk sõelal [%] mi - jääk sõelal avaga i [g] m - kogu proovi mass [g] Valem 4.5.3 Kogujääk Ai a4.0 ... ai - kogujääk sõelal i [%] Valem 4.5.3 Läbind Li 100 Ai - läbind sõelal i [%] Valem 4.5.4 Peenusmoodul liival A4.0 A2.0 A1.0 A0.5 A0.25 A0.125 FM 100 - peenusmoodul A4.0 A2.0 A1.0 A0.5 A0.25 A0.125 - sõelte kogujääkide summa [%] 4
avadega sõelaid: 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2; 16 ja 22.4 mm. Killustiku sõelakse 5 minuti jooskul ning kaalutakse sõeltele jäänud materjali. Osajäägi ja kogujäärgi arvutakse valemitega 4 ja 5, ning läbindi sõelal valemi 6 kaudu. Katse tulemused on esitatud Tabelis 4. Ja Tabelis 4.2. Terastiku koostise vastavust kontrollitakse EVS-EN 12620:2002 järgi. a) Osajääk sõelal i: mi ai= ∙ 100 (4) m ai – osajääk [%] mi – jääk sõelal i [g] m – kogu proovi mass [g] b) Kogujääk Ai sõelal i: A i=a4.0 +…+ ai (5) Ai – kogujääk [%] c) Läbind Li sõelal i: Li=100− A i (6) Li – läbind sõelal [%] d) Killustiku peenusmoodul FM: A 4,0 + A 2,0 + A1,0 + A 0,5 + A0.25 + A0.125 FM =
m4 m8 a 4= 100 ja a8 = 100 m m Antud valemites on m8- jääk sõelal, mille ava on 8 mm(g), m4 jääk sõelal, mille ava on 4 mm(g) ja m proovi mass(g). Järgmiseks tuleb 4 mm avaga sõelast sõelutus liivast 200 g liiva sõeluda läbi sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25; 0,125 mm. Sõelad pannakse üksteise otsa ja sõelutakse 5 minutit. Kaalutakse ära jäägid, mis sõeltele jäid. a) Osajääk ai %-des sõelal i: mi ai= 100 % m Antud valemis on mi- jääk sõelal i (g) ja m kogu proovi mass(g). b) Kogujääk Ai %-des sõelal i: 5 A i=a4,0 +...+a i %
3) moodustada uus maatriks ridadest, kus peadiagonaali element on suurem nullist e aritmeetiline elle asukoht (S) d maksimum ment on positiivne (S) i element on suurem nullist 1) Absoluutväärtuselt maksimumi leidmine. A(), m, n maks = (A1,1 rn = 1 vn = 1 ) * i = 1... n * j = 1... m ei Abs(Ai,j)> maks maks = Abs(Ai, rn = i vn = j j) maks, rn, vn protseduur Lahuta(A(), B(), C(),n, m, n) * i = 1..n * j = 1..n A(i,n-1+1)>0 ei C(i,j)= A(i,j)- Ci,,j = Ai, j Bj
Vana prantsuse lauluke P.Tsaikovski Klaveripalade tsiiklist "Lastealbum" JU vai-ki-nud on aas tais 6h-ti tae-va - kaar kuu h6-be - val-gust saadab ii - le Niiiid ma-ga sa, mu laps, niie ai-nult. kau-nist und ka loo-dus puh-kab u- nes-on ju maa ja vee. tiii hel-lalt pai-tab tuul siin i - ga p66- sast, puud ja peh-mes pe - sas 6i - ne tund. V6id ra-hus ui-nu - da, - ri - da ei sind hiii saa, su e - ma voo-di ui- nub viii - ke lin - nu - ke
0,7 -0,6 0,4 0,0 -0,3 0,3 -0,2 0,3 0,4 -0,4 1,3 -1,0 0,3 -0,1 -0,1 0,5 0,7 -1,0 -0,6 1,0 0,8 Maatriksi viimase veeru ja vektori skalaarkorrutis A(), B(), m, n,skalaar * i = n..n S=0 i = 1..m S = S + Ai, j * bi skalaar = S Range("skalaar")=S Positiivsete elementide keskmine allpool peadiagonaali A(), m, n S2= 0, arvv=0 i = 2...n j= 1...n-1 ei Ai, j >0 arvv=arvv+1 S2=S2+ Ai, j arvv<>0 ei M_posk_F = S2 / arvv
3 m-proovi mass [g] V1 3 -vee ruumala mensuuris [ cm ] V2 3 -vee ja liiva ruumala mensuuris [ cm ] Valem 3 ρoL ρ L= 1−( ρL )∗100 , [%] ρoL 3 -liiva puiste tihedus, [kg/ m ] ρL 3 -liiva terade tihedus, [kg/ m ] Valem 5 mi ai = ∗100 , [%] m ai -osajääk [%] mi -jääk sõelal [g] m-kogu proovi mass [g] Valem 6 A i=a4,0 +.. … ..+ ai , [%] Ai -kogujääk sõelal i Valem 7 Li=100− A i , [%] Li - Läbitud protsent sõelal i Valem 8 3 A 4,0 + A 2,0 + A1,0 + A 0,5 + A0,25 + A0,125 FM = , 100 FM-peensusmoodul
• 2ndsüsteem: 0, 1 • 16ndsüsteem: 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, A, B, C, D, E, F 3. Kuidas on iga arvujärgu kaal määratud? Positsioonilistes arvusüsteemides omab iga arvu järk oma kindlat kaalu, mis on tavaliselt seotud „aluse“ astmega. an an-1 an-2 ... a1 a0 , a-1 a-2 a-3 ... a-m pn pn-1 pn-2 ... p1 p0 , p-1 p-2 p-3 ... p-m Kui alus on p, siis pi = pi. Igal järgul on kaal pi , mis arvutab arvusüsteemi aluse p täisarvastmena: pi = pi. Arvu järk on ai : ... a2 a1 a0 a-1 a-2 ... ai ... Kui alus p = 10, siis on kümnendsüsteem, kus järkude kaaludeks on: ... 102 101 100 10-1 10-2 ... ... 100 10 1 . 0,1 0,01 ... täisosa murdosa kõrgemad järgud madalamad järgud täisarvulised murdarvulised
Valem nr.3 100 ∙(m1−m 4) Wk= m4 Wk – killustiku veeimavus [%] m1 – küllastunud pindkuiva täitematerjali mass õhus [g] m4 – kuiva täitematerjali mass õhus Valem nr.4 ρ0 k Pk = 1−( ρk ) ∙100 Pk - killustiku tühiklikkus [%] ρ0 k 3 – killustiku puistetihedus [kg/ m ] ρk 3 – killustiku terade tihedus [kg/ m ] Valem nr.5 m ai= i ∙ 100 m ai – osajääk [%] mi – jääk sõelal [g] m – kogu proovi mass [g] 3 Valem nr.6 A i=a22,4 +..+ai Ai – kogujääk [%] Valem nr.7 A + A + A + A + A + A + A 2+ A 1 FM = 22,4 16 11,2 8 5,6 4 100 FM – killustiku peenusmoodul Valem nr.8 m D p= 1 ∙100 M Dp – killustiku muljumiskindlus [%] m1 – kontrollsõela läbinud killustiku mass [g]
..,n ij Nt ühe korra veeretan täringut, saab toimuda ainult üks sündmus. Täistõenäosuse valem tõestusega Kui sündmused A1+ A2+ ... +An moodustavad sündmuste täieliku süsteemi ja sündmus B saab toimuda ainult ühega neist sündmustest, siis P(B)=P(A1)P(B/A1)+P(A2)P(B/A2)+...+P(An)P(B/An) Tõestus: kuna sündmused A1+ A2+ ... +An moodustavad sündmuste täieliku süsteemi, siis sündmuse B toimumisega koos toimub üks ja ainult üks sündmustest Ai, i=1,2,...,n , st saame avaldada: B=BA1+BA2+...+BAn. Sündmused BA1+BA2+...+BAn on niisamuti üksteist välistavad. P(B)=P(BA1+BA2+...+BAn)= P(BA1)+P(BA2)+...+P(BAn) Tõenäosuste korrutamise lause järgi: P(B)= P(BA1+BA2+...+BAn)= P(BA1)+P(BA2)+...+P(BAn)= =P(A1)P(B/A1)+P(A2)P(B/A2)+...+P(An)P(B/An) Bayesi valem tõestusega P( Ai ) P( B / Ai ) P( Ai / B) = P( A1 ) P( B / A1 ) + P( A2 ) P( B / A2 ) + ..
91 (4 ; 4) -46 81 (3 ; 5) 19 (3 ; 6) -2 (3 ; 6) 98 (2 ; 8) + + + + ud miinimum + rem nullist (S) + A(), m, n maks = A1,1 rn = 1 vn = 1 * i = 1... m * j = 1... n ei S = S + Arn, Ai,j > maks i maks = Ai, j rn = i vn = j PosK_MR = 0 maks, rn, vn Positiivse keskmise leidmine A(), n, rn S=0 k=0 i = 1...n ei Arn, i > 0 S = S + Arn, k=k+ i 1 k=0 ei PosK_MR = 0 PosK_MR = S/k PosK_MR
.., kas tea...e?, kallu...ada, näi...ab, hele...amini, hämmel...unult, rii...ed, lin...ude, looma...e kä...istamist, kä...in, hii...lane, raa...io, pil...istada, esin...amas, hõbe...ase, hun...ikoer, kabine..., oia...as, harsaltsel..., töö...ab hõbe...ased, hale...alt, tor...i, sõi...is, leh...i, toominga...e, Ei...e, spor...ialad, höbe...ase, hale...alt, muu...us, huvi...avat, tun...ud, ilusa..., töö...ab, Tobe...ad, sale...at, pude...ad, lähe...al, õde...ega, rohttaime...est, ai...ake, vii...ikas, Majahoi...ja, püksi..., kondi..., kõmpi...es, peal..., ime...les hääl..., hooksamal..., hii...lane, nõn...a, rän...ab, esin...amas, elevan...id, jaanalin...ude, maandu...a, tudu...a, triipu...est, rahul...ada, pil...istada, meelel...i, kohta...esse, kiskja...e, käi...uma, toi...ub , suur...e, Nõn...a, rän...ab, rahul...ada, esin...amas, hale...alt, Tobedad, maan...uda, sale...at, pude...ad, ai...ake, lähe...al, vaa...as, täi...is, hirmunul..., spor...ialad, elevan
Kui on siis duuriga Sub Kir_Tab C(), k, n, negatiivne ning moodustab seeläbi rel paigutab tekkinud massiivi esialgse number vn. mendi andmed etteantud lahtritesse. If- simaalne element. maalne element. simaalne element. maalne element. RIST: moodustada uus maatriks veergudest, kus esimene element on negatiivne A(), m, n k=0 * i = 1...m ei Ai, 1 < 0 k=k+1 * j = 1...n Ck, j = Ai, j C(), k RUUT: leida maksimaalne element väljaspool peadiagonaali A(), m,n max= A1, 2 rn=1, vn=2 i=1...m i=1...n i <> j max<Ai,j max=A(i,j) rn=i, vn=i Max_el
Artificial intelligence requires tremendous quantities of data for it to be exact, and big data is exactly that. Some game including machine learning examples are: - AlphaGo, a software developed to play the Chinese board game Go [4]. - Stockfish, an open source chess engine [5]. - Deep Blue, an older chess-playing computer which beat Kasparov [6]. - OpenAI, an artificial intelligence research organization that aims to promote and develop friendly AI in such a way as to benefit humanity as a whole [7]. An example that mimics cognitive thinking: - CALO - Cognitive Assistant that Learns and Organizes [8]. Other examples which show reasoning capabilities: - Microsoft Cortana, an intelligent personal assistant with a voice interface in Microsoft's various Windows 10 editions [9]. - Wolfram Alpha, an online service that answers queries by computing the answer from structured data [10].
mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25; 0,125 mm 5 min. m4 a 4= 100 Valem 4.3 kus, m4 jääk sõelal avaga 4 mm, g; m m8 a8 = 100 Valem 4.4 m8 jääk sõelal avaga 8 mm, g; m m proovi mass, g; ai jäägid sõeltel, % Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: Kogujääk Ai %-des sõelal i: A i=a4 +...+ ai Valem 4.5 Läbinud liiva sõeltes (Li) %-des sõelal i: Li=100- A i Valem 4.6 Peenusmoodul FM: Ai i
Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määrati sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist. Proovi sõelumine toimus osade kaupa nii, et killustikukihi paksus sõelal ei ületaks tera ülemist mõõtu. Jäägid sõeltelt kaaluti ning arvutati osajäägid ja kogujäägid protsentides. Sõelumisaja pikkuseks valiti 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: a) osajääk ai %-des sõelal i: mi a i= × 100 m Kus: mi - jääk sõelal i, g; m - kogu proovi mass, g; b) kogujääk Ai %-des sõelal i: Ai=a4,0 + …+ai c) Läbinud Li %-des sõelal i: Li=100−A i d) peenusmoodul FM: A 4,0 + A2,0 + A1,0 + A 0,5 + A0,25 + A 0,125 FM = 100
· tekkisid Universumi arengu käigus gravitatsioonilise kuhjumise teel · Superparved kajastavad Universumi ehitust selle varasel perioodil. · Hiidelliptilised parvegalaktikad on tekkinud mitme galaktika liitumise teel või väiksemate galaktikate haaramisega suure galaktika poolt. Kasutatud allikad · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kos mos/elutuba/kuidas.htm · www.rrg.edu.ee/~klas/gal.doc · http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai- spiralgal.html · http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai- ellipgal.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee · http://ru.wikipedia.org/wiki/M87
annaabi.ee 
