Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sõnade poolitamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Sõnade poolitamine
  • Vii-mase Õige
  • Läi-nud Õige
  • Oluli-selt Õige
  • Va-litsus Õige
  • Kud-selt Õige
  • Varase -mast Õige
  • Dikta -tuuride Õige
  • Ni-metasid Õige
  • Saksa-maal Õige
  • Hüstee-riline Õige
  • Ar-muke Õige
  • Füüsi-list Õige
  • Ai-nult Õige
  • Blon-dit Õige
  • Loodus-kaitseseadus Õige
  • Hit-ler Õige
  • Sekre -täri Õige
  • Toime-tus Õige
  • Va- naks Õige
  • Suu-rimat Õige
  • Umb-keelne Õige
  • Mõle-mad Õige
  • Kuula-nud Õige
  • Mo-nologe Õige
  • Ai-nult Õige
  • Mõ-lemad Õige
  • Seejä-rel Õige
  • Tööta-nud Õige
  • Abi-tust Õige
    Õhtuleht
  • Sõnade poolitamine #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Valeria Pavlovsa Õppematerjali autor
    Sõnade poolitamine , tuleb leida ajakirjast 39sõna , mis on poolitatud ja sõnade taha tuleb juurde kirjutada kas on õieti poolitatud .

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    9
    docx

    9.klassi eesti keel

    preemia, keemia, ioon tegijanime liide -ja: müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija lühike sisseütlev: majja, ojja, ajju 16.KAASHÄÄLIKU ÕIGEKIRI Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) ERANDID: liide -gi, -ki ees (tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki) sõnade liitumisel (keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, allkiri) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond l, m, n, r järel olev s, kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk (siin tuleb hääldada) - marss, pulss, nüanss 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane

    Eesti keel
    thumbnail
    86
    doc

    Grammatika

    ­ ... Y 1 : 1. 1. ......................... 3 2. ........................ 3 ­ 4 3. ................................. 4 ­ 8 4. \ ........... 9 ­ 12 5. ? ? ?..................... 14 ­ 16 6. . ?......................... 17 ­ 18 7. . ?..................... 19 ­ 20 8. .?............................. 21 ­ 25 9. .?.......... 26 ­ 30 10. ................ 31 ­ 32 11. ................................... 33 ­ 35 12. .......................................... 36 ­ 43 13. . ........................... 44 ­ 51 14. ­.............................................. 51 ­ 53 15. ......................................... 56 ­ 57 16. ........................................ 58 ­ 62 17. ...................................... 63 ­ 68 2. 18. ......................................................... 68 ­ 77 19. ............................................ 78 ­ 81 20. .............................................. 82 ­ 85

    Vene keel
    thumbnail
    18
    pdf

    Materjalitehika - EP5-100%

    Alustatud esmaspäev, 26. mai 2014, 20:34 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 26. mai 2014, 21:06 Aega kulus 31 minutit 27 sekundit Hinne 100,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Külmpragude tekkimise põhjusteks on Vali üks: a. habraste karastusstruktuuride moodustumine kiire jahtumise tõttu ja keevituspingete mõju b. aeglasest jahtumisest tulenevad sisepinged c. habraste karastusstruktuuride moodustumine liiga suure soojussisestuse tõttu ja keevituspingete mõju d. õmbluse kujuteguri vale väärtus ja sellest tulenevad sisepinged Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige vähem vesinikku satub õmblusesse keevitades Vali üks: a. rutiilkattega elektroodiga b. aluselise kattega elektroodiga c. happelise katega elektroodiga d. tsellulooskatega elektroodiga Küsimus 3 Õige Hinne 4,0

    Materjalitehnika
    thumbnail
    6
    docx

    ÕIGEKIRJUTUS - numbrite kirjutamine

    ­ Ei pea, sest kääne selgub järgnevast sõnast. Õige on 5% määr (mitte ,,5%line määr"). Etendus toimub 8., 10., 11. ja 16. oktoobril. Selles lauses on kõigi arvude järel punkt, sest tegu on järgarvudega. Eesti keeles ei panda järguühikute klasside vahele komasid: arvu miljon viissada tuhat ei ole õige kirjutada 1,500,000, vaid 1 500 000. Kas ,,1985-ndal aastal" on korrektne? ­ Ei, õigesti on 1985. aastal ja 1985. a (arvu ja lühendi vahel on tühik). Arvude poolitamine (nt 3 000 000) ei ole lubatud. Selleks et arv jääks ühele reale, tuleb kasutada poolitamatuid tühikuid (Ctrl + Shift + tühikuklahv). 325 600 on sõnadega kolmsada kakskümmend viis tuhat kuussada. Aasta lühendi ees on tühik: 2007. a. Õige on kirjutada 2006.­2007. a (nii esimese kui ka teise aastaarvu järel on punkt). Kuidas kirjutada sõnadega arv 304 900? ­ Kolmsada neli tuhat üheksasada. Õige on kirjutada § 27 (tühikuga). Õige on 10. jaanuaril, mitte ,,10-ndal jaanuaril"

    Eesti keel
    thumbnail
    9
    rtf

    Terve aasta eesti keel

    Häälikuõpetus. Häälik on keele kui suhtlemisvahendi kõige väiksem osa. Hääliku märk kirjas on täht ehk aabe. Tähed nende traditsioonilises järjestuses moodustavad tähestiku ehk alfabeedi ehk aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide v

    Eesti keel
    thumbnail
    96
    pdf

    AJALOOFILOSOOFIA

    kus lõpp-punkt määrab tema poole liikumise. Sealjuures on lõpp-punkt kas 12 Kurjad keeled rääkisid vanasti, et Stalingradi all võitlesid kaks heegellaste koolkonda — stalinlased ja hitlerlased. (EL) 1.7. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA 15 ülemine või alumine tipp13 . On olemas eesmärk iseeneses. Otstarve määrab asja14 . Kõik teoloogilised arutlused on vaieldavad. Hegel kasutab mõisteid He- geli moodi. Hegel arvab sõnade kohta teadvat, kuidas neid kasutada ning kui rahvas kasutab teisiti, siis ta eksib. Tuleb silmas pidada, kuidas mõisteid kasutatakse — kas väärtustavalt või täpsustavalt. Mida näiteks tähendab “suur”? Igatahes ei saa ajalugu uurida lähtuvalt Hegeli spekulatsiivseist käsitlus- test. Kui asjale on pandud õige nimi. . . noojah. . . mis sest nüüd kasu on? “20 tuhandes ljöös vee all” on teener, kes klassifitseerib. Kui professor ütleb,

    Ajalugu
    thumbnail
    161
    pdf

    OSADMIN1

    03.04.2019 OSADMIN1 võrk, SSH 31.03.2019 - 07.04.2019 Töölaud ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Infotehnoloogia teaduskond ► IT kolledž ► ICA0001-EST ► Testid ► OSADMIN1 võrk, SSH 31.03.2019 - 07.04.2019 Alustatud kolmapäev, 3. aprill 2019, 15.26 Olek Lõpetatud Lõpetatud kolmapäev, 3. aprill 2019, 15.47 Aega kulus 21 min 17 sekundit Hinne 12, maksimaalne 12 (100%) https://moodle.taltech.ee/mod/quiz/review.php?attempt=567789&cmid=73422 1/7 03.04.2019 OSADMIN1 võrk, SSH 31.03.2019 - 07.04.2019 Küsimus 1 Kuidas vahetate võrguliidese eth1 IP-aadressi Ubuntu Linuxi käsureal? Õige eth1 võrguliidesel on staatiline IP. Hindepunkte 1/1 Valige üks:

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    8
    pdf

    Arvestustest KTK31 -katse-ülevaade

    Töölaud / Minu kursused / Statistika - V. Retšnoi / Arvestustest / Arvestustest_KTK31 Alustatud esmaspäev, 11. jaanuar 2021, 22.28 Olek Lõpetatud Lõpetatud esmaspäev, 11. jaanuar 2021, 23.05 Aega kulus 37 min 27 sekundit Hinne 29.50, maksimaalne 30.00 (98%) Tagasiside Suurepärane! Küsimus 1 Sisestage puuduvad sõnad. Õige Kahe tunnuste vahel on kasvav seos, kui ühe tunnuse suurematele väärtustele vastavad teise tunnuse suuremad  Hindepunkte 1.00/1.00 väärtused. väiksemad Kahe tunnuste vahel on kahanev seos, kui ühe tunnuse suurematele väärtustele vastavad teise tunnuse  väärtused. Küsimus 2 Millised väited k

    Tõenäosusteooria ja statistika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun