PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÜLDEHITUS Virko Mägi AEROC, MAXIT Referaat Pärnu 2007 AEROC AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel
täiteaine - liiv, räbud, niiskel (5%) kivil. Kipskivid pimss, saepuru Tulekindlus mittepõlev; klass A ehitusmaterjal; vähendamaks sideainete Dekoratiivsed Tulepüsivus 1-kivi sein 120 min., ½ kivi sein 60 min. kulu ja kipstoodete elemendid Talub tugevuse alanemiseta ca 600°C; deformatiivsust pehmenemistemperatuur ca 1100...1200°C. armeering papp, manilla, takk, puitvill, õhumüra isolatsiooni indeks 1-kivi sein 56 dB, ½ kivi sein
Vaheseinad Vaheseinad Vaheseinad eraldavad ruume üksteisest: kandvad vaheseinad: sisesein, sisemine kandesein, mittekandvad vaheseinad: eraldab üht ruumi teisest. Peamised nõuded: hoone kande- kande- ja jä jäikussü ikussüsteemi osa, helipidavus: õhumü õhumüra, konstruktsioonimü konstruktsioonimüra leviku takistamine (nõuded vt. EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü müra eest” eest”), tulepü tulepüsivus (tuletõkkesektsioonide vahel). 2 1 Helipidavuse näited
....................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused................................................................................................................5 2. Boorbetoon..................................................................................................................................................6 2.1 Boorbetoon maailmas...............................................................................................................................7 2.2 Aeroc materjal on unikaalne.........................................................................................8 2.3 Aeroc tootmisprotsess................................................................................................8 3.Betoonilisandid.........................................................................................................9 3.1 Keemiliste betoonilisandite liigitus.................................................................................9 3
Tagatud on suurem lõiketäpsus, mille tulemusena on plokkide mõõtmete hälbed väiksemad. Tänu saavutatud tihedusele ~ 500 kg/m3 on paranenud plokkide soojusisolatsioonivõime. Poorbetoon on kolm korda parem soojusisolaator kui keraamiline tellis ja kaheksa korda parem kui tavaline raske betoon. Plokid on mõeldud 2…3 korruseliste väikemajade ehitamiseks, vaheseinteks muudel ehitustel. Autoklaavitud kergbetoonplokkidest seinad ( Aeroc, Siporex ). Autoklaavitud kergbetoon on 1920-30-ndatel aastatel Soomes ja Rootsis leiutatud karastatud kergbetoon, mida valmistatakse ja kasutatakse tänapäeval kõikjal maailmas. Paindliku, turvalise ja ökoloogilise materjalina on Siporex kasutamist leidnud nii elamuehituses – pereelamud, ühiskondlike hoonete kui ka tööstushoonete ehituses. Aeroci peamisteks lähteaineteks on tsement, liiv, lubi ja vesi. Aeroc on hingav materjal, mida võib nimetada puidu omadustega
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK
Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioon, põranda alune isolatsioon, torustike isolatsioon. Seveliin- kahe tugeva paberi vahele õmmeldud lina-või takukiht, puitkilpmajade seinte soojustamiseks. Fibroliit-puidu narmaslaastud+vesi ja mineraalained Tselluvill-(peenestatud makulatuur+antipüreenid)seob ja loovutab niiskust, raskestisüttiv, korduvkasutavus, ei takista hoone loomulikku õhuvahetust ja ei vaja kiledega ümbritsemist, nakkub kõigi teadaolevate materjalipindadega, täidab seinte
heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitamisel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus). Kipsplaatidest karkass-seinad annavad suurema helikindluse juhul, kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid. Kivi- ja betoonseintel määrab seina õhumüra isolatsiooni seina ühe ruutmeetri kaal. Erinevate plaatkonstruktsioonis seinte puhul (nt kipsplaatsein) on aga määravaks peamiselt seina poolte (nt kipsplaatide) mass, õhuvahe laius kipsplaatidest seinapoolte vahel, helineelava materjali olemasolu. Peale seina ja vahelae konstruktsioonide on väga tähtis erinevate liitumissõlmede teostus ja helipidavus – korteritevahelise seina liitumine vahelaega (põranda ja laega), välisseina ja muude
........................................................................3 Veeimavus ja niiskusesisaldus.....................................................................................................3 Ruumala püsivus..........................................................................................................................4 Õhumüraisolatsioon.....................................................................................................................4 Tulepüsivus..................................................................................................................................5 Fibo ploki kasutamine......................................................................................................................6 Vundamenditaldmik.....................................................................................................................6 Vundamendi müür..................................................................
Niiskuslisa siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. Niiskuskoormused 63. Mida väljendab veeauru osarõhk ja mida väljendab küllastusrõhk? Kuidas neid arvutatakse? Veeauru osarõhk väljendab õhu absoluutset niiskust: p=RH psat. psat= p/RH. Küllastusrõhk väljendab millise õhurõhu juures hakkab lisanduva niiskuse korral vesi kondenseeruma 64. Mis on kastepunkt, mida saab ruumis ette võtta, et vältida selle tekkimist piirdes ja kondensaadi tekkimist välispiirde sisepinnal? Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või jääks. Toimiva vent. süsteemi ehitus, aurutõkke kasutamine( juhul, kui kondensaat tekib piirdes sees), soojustuse lisamine(tõstab sisepinna ja teiste kihtide temperatuuri) 65. Mis on auruerijuhtivus ja millest see sõltub?
62. Selgita mõisteid niiskuslisa, niiskuskoormused? Niiskuslisa – siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. Niiskuskoormused – 63. Mida väljendab veeauru osarõhk ja mida väljendab küllastusrõhk? Kuidas neid arvutatakse? Veeauru osarõhk väljendab õhu absoluutset niiskust: p=RH ∙ psat. psat= p/RH. Küllastusrõhk väljendab millise õhurõhu juures hakkab lisanduva niiskuse korral vesi kondenseeruma 64. Mis on kastepunkt, mida saab ruumis ette võtta, et vältida selle tekkimist piirdes ja kondensaadi tekkimist välispiirde sisepinnal? Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või jääks. Toimiva vent. süsteemi ehitus, aurutõkke kasutamine( juhul, kui kondensaat tekib piirdes sees), soojustuse lisamine(tõstab sisepinna ja teiste kihtide temperatuuri) 65. Mis on auruerijuhtivus ja millest see sõltub?
Süttimist põhjustavaks soojusallikaks võib olla säde, leek või lihtsalt piisavalt kõrge temperatuur. Ehitise tuleohutuse määravad: Ehitise kasutamisviis Korruste arv ja pindala Ehitise kõrgus 8 Tuletõkkesektsiooni pindala Kasutajate arv Põlemiskoormus Ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus Tarindite tulepüsivus ja pinnakihi süttivuse ja tule leviku omadused. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tulepüsivus ja tuletundlikus. Tulenevalt ehitise kasutamise otstarbest jaotatakse nad tuleohutusest tulenevalt klassidesse: I elamud ja eluruumid II majutushooned III ehitised, mis on ööpäevases kasutuses ja kus on hoolealuseid või isoleeritavaid inimesi IV suurte rahvahulkade kogunemishooned V ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles viibivad ruume tundvad isikud
Kõrguse kasvades tugede arv suureneb. 3. KONSTRUKTSIOONIDE ÕHUHELIISOLATSOON Isolatsiooni näitaja moodustub mitmete eri tegurite koosmõjust, mida võib suunata hea planeerimise ja hoolika paigaldusega. Sei-nakonstruktsiooni heliisolatsiooni näitajat mõjutavad näiteks: - karkassiruumi paksus - vahelduva kinnitusega karkass - puit- või teraskarkass - plaadi paksus ja kaal - plaadikihtide arv - mineraalvill - konstruktsiooni tihedus Laboratoorsetel mõõtmistel saadakse optimaalne isolatsioon (Rw) otse läbi seina, aga praktikas saadakse tavaliselt madalam väärtus (R'w), mis tuleneb järgmistest teguritest: 1. Seina heliisolatsioon Seina heliisolatsiooni all on mõeldud heli tungimist otse läbi kahe ruumi vahel oleva seinakonstruktsiooni. 2. Kaudne heli kandumine Siinkohal peetakse silmas igasugust heli kandumist, mis ei toimu otse läbi ruume eraldava seinakonstruktsiooni, vaid mitmesuguseid erinevaid kaudseid teid pidi. See võib toimuda
minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. 6 1.3. Vahelaed Majal on betoonist vahelaed. Betoonist vahelaed on tihti puidust vahelagedest kallimad, kuid neil on mitmeid olulisi eeliseid, mis teie elukvaliteeti oma valminud majas oluliselt mõjutavad: Betoonvahelaed on tugevad ja vastupidavad -- nad ei vaju, vetru ega nagise. Need on tuleohutud. Väga hea heliisolatsioon tagab privaatsuse, mida puitkarkassile ehitatud vahelaed ei võimalda. Kuna vahelagi on väga suure kandevõimega, puudub vajadus vahelagede tarvis majja planeerida tülikaid poste või kandvaid vaheseinu ja seetõttu on võimalik ehitada avaraid ruume. Kuna kandvad vaheseinad puuduvad, on hiljem ruumide paigutust lihtne muuta. Plastbau® tehnoloogia võimaldab vahelagesid ehitada senisest 30% soodsamalt, mistõttu betoonvahelae ehitamine ei pruugi puitkarkass-
ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele. Müratasemed ehitistes ja ehitiste läheduses peavad olema vähendatud sedavõrd, et see ei kahjustaks inimeste tervist ja tagaks rahuldavad tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms).
sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä väikeplokk (boorbetoon, keramsiitbetoon,
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17
Energiamärgise koostamist ja väljastamist reguleerib ehitusseadus. Kehtivuse aeg on 10 aastat. 53. Müra kahjulik toime; kaitse müra eest (mis liiki müra eest on kaitse vajalik). Müra ja vibratsioon võivad: _ kahjustada närvisüsteemi; halvendada mälu ja tähelepanuvõimet; tekitada peavalu; kahjustada veresoonkonda, tekitada probleeme vererõhuga; tekitada südame funktsionaalseid häireid; tekitada psühho-emotsionaalset pinget. Vajalik on kaitse: · õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist voi ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); · löögimüra (sh sammumüra) eest; · tehnoseadmete poolt tekitatud müra eest; · soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; · ehitise enda sees tekkinud voi ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jne) 54. Müra tasemed.
konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited); materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh. ilma- ja tuulepidavus, soojapidavus, heliisolatsioon, viimistlustööd, valgustus, r/b-, kivi-, teras-, puit- ja plastikmaterjalide korrosiooni-, niiskuse- ja külmakahjustused, konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid 13. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 14. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi? Tähtsamateks puitu hävitavateks või puidu omadusi mõjutavateks teguriteks on päikese sooja
halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12cm). SEINA KOKTRUTSIOONID SEINAD Väliseinte ülesanne on: - Sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, - Tarindite kandmine, - Kaitse ilmasikutegurite vastu, - Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. - Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel - Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses.
materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh. ilma- ja tuulepidavus, soojapidavus, heliisolatsioon, viimistlustööd, valgustus, r/b-, kivi-, teras-, puit- ja plastikmaterjalide korrosiooni-, niiskuse- ja külmakahjustused, konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid 11. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 12. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi? Tähtsamateks puitu hävitavateks või puidu omadusi mõjutavateks teguriteks on
Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse arvutus: Soojustakistus: R=d/, m2·K/W; Soojusläbivus: U=1/R, W/(m2·K); Külmasilla soojusläbivus: , W/(m·K)
KTT ... Keskkondade abs.niiskussisalduste erinevusega kaasneb veeauru suunatud rõhk suuremalt niiskusesisalduselt (suuremalt osarõhult) väiksema poole. Igale konkreetsele temperatuurile vastab üks maksimaalne võimalik abs.õhuniiskus ehk küllastusniiskus. Igale konkreetsele abs.veeaurusisaldusele vastab teatud temperatuur, nn. kastepunkt, mille puhul veeaur muutub aurust veeks ehk hakkab kondenseeruma. Kondenseerumine toimub materjali pinnal või sees, kui õhu suhteline niiskus on kastepunkti tekkeks piisav ja pinna temperatuur on kastepunktiks vajalikust madalam. Küllastusniiskuse ja kastepunkti, samuti veeaurusisalduse ja veeauru maksimaalse osarõhu olenevuse temperatuurist saab leida järgmisena esitatud graafikult ja tabelitest.
põhitoorained on liiv, tsement, lubi ja kips. Lisandina kasutatakse väikeses koguses(u 0,05% mahust) alumiiniumi pulbrit, mis lubja ja veega reageerides moodustab segusse õhumullid(poorid). Kui mullid on tekkinud, siis eemaldatakse betoonisegu vormidest ja kuna see on veel pehme, siis saab seda sobivasse mõõtu lõigata. Seejärel suunatakse poorbetoonist plokid u 12 tunniks autoklaavi, kus see auru ja kõrge rõhu toimel u 190°C juures kivistub. Eestis toodab autoklaavitud poorbetooni nt AEROC. Autoklaavitud poorbetooni omadused: · tugev, aga kerge (20% tavabetooni massist; kuivtihedus 300-600kg/m3) · ei põle, mädane ega karda niiskust · mõõdutäpne, kiire paigaldada, lihtne töödelda ja viimistleda
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm Mõõtmete lubatud vead pikkus (a) ± 3mm, laius (b) ± 3mm, paksus (c) ± 2mm · Reatellis · Vääriktellis · Lõhestatud tellis · Klombitud tellis · Õõnesplokk 3.2.1.2 Autoklaavitud poorbetoontooted Põhitooraineteks on- tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv. 15 Eestis on ehitusturul põhiliselt Aeroc, Silbet ja Siporexi tooted. Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooniomadused ja suure tulekindluse. Lubatud tolerantid b±2mm, h±2mm, l±3mm. Toodetakse: plokke, vaheseinaplaate, U-plokke, silluseid, laepaneele. 3.2.1.3 Kipstooted Kipstoodete puudusteks on nende suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Seetõttu ei saa neid kasutada kandvates konstruktsioonides ja niisketes kohtades (välistöödel ja märgades siseruumides)
moodultellistest, 88 mm paksuse Tavaliselt tellisvaheseinad krohvitakse; koos krohviga on tellisvaheseina ruutmeetri mass 180...230 kg. Tänu suurele massile on tellisvaheseinad väga helipidavad (eeldusel, et kõik vuugid on korralikult mördiga täidetud ). Puudusteks on liiga suur mass, mis on vahelae tarbetuks koormuseks, ning suur töömahukus. Keramsiitplokkidest mittekandva vaheseina paksuseks on 100 mm, ruutmeetri mass on 80 kg/m2, helipidavus ühelt poolt krohvituna 43 db. Mittekandvaks vaheseinaks sobivad plokid mõõduga 10×18,5×49 cm, mille survetugevus on 3 Mpa. Keramsiitplokkide baasmaterjaliks on keramsiit, tsement ja vesi. Keramsiit ei sisalda gaase ega agressiivseid aineid ning on täiesti naturaalne. Temperatuurimuutusest tuleneva pragunemisohu vastu aitab armatuuri ja deformatsioonivuukide kasutamine. Deformatsioonivuukide vahekaugus 18 . . .20 m,
Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine) panevad konstruktsiooni vibreerima. Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. 8
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv
PLASTNE VALUBETOON POLÜMEERBETOONID: Lisatakse polümeeri ,muudab betooni voolavamaks. TTP hoone seest ja väljast polümeerbetoonist. Olemus: sile, valge, käega katsudes pehme. RASKEBETOON: Omadused: Tugevus 28 päeva. Tõmbetugevus survetugevusest 815 korda väiksem. Mahumass 20002500 kg/m3. Poorsus 315 %. Vee imavus 28 %. Tulepüsivus tules ei kahjustu, aga tugevus langeb. BETOONI TRANSPORT: Keerlevates segistites, et ei toimuks tardumist. Mitte üle 1 tunni autosõitu. PAIGALDAMINE, HOOLDAMINE: Raketiste tegemine, valatakse betoon raketistesse, tihendatakse, vibreeritakse, silutakse, kaetakse kinni kaitsmaks sademete ja liigse kuivuse eest. Kvaliteet oleneb hooldusest. Spetsialistid hooldavad. Kinni kaetud betooni kasta 12 korda päevas 1015 päeva jooksul.
looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde kivi. • Tulekindlus- mittepõlev • Helipidavus Eripärad: • Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament) • Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga • Korrosioonikaitsega armatuurvõrk Kipsised tooted Kipsiained: • Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms • Armeering- papp, puuvill, takk, alumiiniumvõrk, et vähendada toodete haprust. • Kipstooted- kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu
Õhu absoluutne niiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass Kastepunkt-nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus ehk siis hakkaks veena välja kondenseeruma. Eriniiskus ühes kilogrammis niiskes õhus leiduva veeauru kogus grammides 8.Mis juhtub, kui soe ja niiske õhk satub kontakti madalama temperatuuriga pinnaga? -Madalama temperatuuriga pinnale hakkab tekkima kaste veetilkadena. 9.Mis on kastepunkt? -Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus ehk siis hakkaks veena välja kondenseeruma. 10.Kuidas eemaldatakse hoonest niiskust? -Hoonest veekahjustuse- või ehitusniiskuse väljakuivatamisel tuleks eelistada sorptsiooni põhimõttel töötavat niiskuse eemaldamist, mille korral viiakse niiskus hoonest välja 11.Kuidas iseloomustatakse materjalide suhet veega?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
