Esimene nedest mängiti kitarril ning oli rahulik. Teist laulis Betty Rizzo tegelaskuju. Bettyt mängis draamateatri näitleja Piret Krumm. Laul oli irooniline ning sellega heideti peategelase Sandy üle nalja. Järgnesid laulud „Õlitatud keravälk“ , „ Sandy“ ning „ Me kokku käime“, mis võttis esimese vaatuse suurepäraselt kokku. Teine vaatus algas looga „Šeikides keskapeol“. See lugu oli väga rokilik, kiire ning kaasahaarav. Järgnes kaks pisut aeglasemat lugu. „ Täiskuu“, mille autoriteks on R. Rodgers ja L. Hart ning „Lootusetult hoolin sust ma“, mille autorik on J. Farrar. Veel kõlasid lood „ Sündinud džaivma“, „Ilukool Otsas“ ja „ Üksinda autokinos“. Lugu „ Sündinud džaivma“ oli hoogne ja humoorikas. Järgmised kaks olid rahulikumad , kus tegelased väljendasid oma muret. Siis kõlas laul „ Asju hullemaid on veel“ , mida laulis Piret Krumm
Eriline jutumees ja publikule lugude rääkija Chris Rea ei paista olevat.Jääb mulje,et Rea on konkreetne mees ,kes lihtsalt tuleb,mängib ja laulab vaherepliikide peale aega raiskamata. Instumentaalse algusosaga maha saanud ,vahetus taustakangal kiri The Hofner Blue Notesiks ja programmgi muutus. Loomulikult vahetas muusik ka kitarri. Seda tegi ta kontserti jooksul umbes kümnel korral. The Hofner Blue Notes tõi kontserti juurde põhiliselt bluusi,aeglasemat ja veidi tundelisemat muusikat ,kuid nüüd juba vokaaliga. Kolmandas kontserti osas läks Rea kindla peale välja,esitades ka kaks lisalugu: muidugi ,,The Road to Hell" mida ka kõige rohkem oodati ja mille sõnu ka enamik rahvas tundus peast teadvat, ning ,,On the beach" mis venis kahjuks küll liiga pikaks. Kontsert jättis uskumatu mulje. Kõik oli viimseni läbi mõeldud ning paigas.Kontserti heli pool oli samuti hea,kõik lood kõlasid väga puhtalt ja selgelt
URAANI TUUMADE AHELREAKTSIOON 1938 avastasid Saksa teadlased Otto Hahn ja Fritz Starssmann, et uraani pommitamisel neutronitega, haarab tuum neutroni ning seejärel lõhustub nn kildtuumadeks (Ba ja Kr). Sellega kaasneb energia eraldumine 200MeV ühe tuuma lõhustumisel. Selle ernergia omandavad peamiselt kildtuumad, osa energiat eraldub g kiirgusena, osa en omandavad lõhustumisel eraldunud neutronid Vabanenud N en on erinev, nad võivad omakorda naaberaatomite tuumi lõhustuda, aeglasemat 235U ja kiiremat 238U, sellist nähtust nim ahelreaktsiooniks. Nt 1g U olevate kõigi tuumade lõhustumisel eralduks 3t kivisöe põlemisel tekkinud en Uraani kasutatakse ahelreaktsiooni tekitamiseks seetõttu, et just raskete tuumade lõhustumisel vabaneb palju en, sest nende soseenergia on suur nukleoneid palju Ahelreaktsioonidel tekkinud en saab kasutada, kui reaktsioon on juhitav, st ei toimu plahvatust
Aastate lisandudes väheneb jooksukiirus, hüppevõime, aeglustub reaktsioon kiiret jõu rakendamist nõudvates situatsioonides. Näiteks 60 aastasel inimesel on võrreldes samasoolise 20 aastase indiviidiga kiiruslik jõud säilinud vaid 25-40%, liigutuste kiirusest on säilinud vaid 10-40%. Vanuse tõustes langeb lihase ainevahetuses aeroobsete ensüümide aktiivsus ja väheneb nende kogus, see aga kutsub omakorda esile aeroobse töövõime languse, mis põhjustab kiiremat väsimist ja aeglasemat taastumist. Soovides liikumisaparaadi vananemist võimalikult edasi lükata, tuleb silmas pidada: · Tegevus põhjustab hüpertroofiat,tegevusetus atroofiat · Vananemisest tingitud atroofia arengut saab pidurdada süstemaatilise treeninguga pideva kehalise aktiivsusega. Kasutatud kirjandus:www. iva.tlu.ee Treenerite tasemekoolitus.Spordi üldained. III tase bioloogia ja füsioloogia
Suusakepid on klassikastiilis 30cm inimesest lühemad (kuni õlgadeni) ja uisustiilis 20cm lühemad (kuni lõuani). Ka õige sõidutehnika on väga oluline. Õige tehnikaga kasutab suusataja vähem energiat, vigastuste ja kukkumiste risk on väiksem ja mis kõige olulisem, õige tehnika laseb sul suusatamist kõige rohkem nautida. Mõned näpunäited algajatele: • Esimese 10 minuti jooksul suusata aeglasemalt. • Esimese trenni jooksul suusata aeglasemat. • Ära mine tühja kõhuga või haigena suusatama. • Joo trenni ajal ja pärast trenni vedelikke. • Vali õige varustus. • Vali õige riietus . (Viide: http://www.oxfordpark.ee/334est.pdf ) Kasutatud materjal : http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=2 http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=8 http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://www.spordikool.voru.ee/murdmaasuusatamine/ajalugu
.. = Mu nimi on ... ti kanis = Kuidas Sul läheb? ti ora ine = Mis kell on? Signomi, ala then milao elinika. = Vabandust, ma ei räägi kreeka keelt. Borite na me voitheisete? = Kas Sa saaksid mind aidata, palun? Kakskeelsuse arengu toetamine lapsel - Rohkem selgitamist, kontrollimist, jälgimist, analüüsimist. - Mõistete, sõnavara selgitamine. - Kehakeele abil õpetamine. - Pildimaterjali abil õpetamine. - Joonistamise abil õpetamine. - Tuleb kasutada aeglasemat kõnet. - Täiendavate selgituste andmine. - Lihtsamate sõnade kasutamine. - Õpetaja peab julgustama, motiveerima. - Tuleb kasutada individuaalset lähenemist. - Õpetaja peab toetama ja pakkuma tuge, kuid olema ka nõudlik. - Rutiintegevuste läbi omandatakse tähtis sõnavara. - Töölehtedel olevate harjutuste lihtsustamine. - Küsimustele vastuste ning selgituste otsimine koos õpetajaga. - Tuleb lasta lapsel oma sõnadega seletada.
Sammud muutuvad kõndides lühemaks ja esineb jalgade lohistamine, toolilt püsti tulek võib olla keeruline Jäigad lihased. Lihasjäikus võib esineda mis tahes kehaosas. Jäigad lihased võivad olla valulikud ja piirata liikumisulatust MOTOORSED MUUTUSED ● Jäikus: lihaste jäikus, mille arst tuvastab uuringu käigus ● Aeglus (bradükineesia): spontaanse ja vabatahtliku liikumise vähenemine, võib hõlmata aeglasemat kõndimist, vähem käte kiigutamist kõndimise ajal või vähem näoilmeid ● Puhkevärin: rütmiline, tahtmatu raputus, mis tekib sõrmes, käes või jäsemes kui see on lõdvestunud ja suureneb närveerimisel ● Samuti võivad tekkida muud motoorsed sümptomid - kõndimisprobleemid või raskused tasakaalu ja koordinatsiooniga. Need võivad juhtuda igal ajal, kuid on tõenäolisemad haiguse progresseerumisel
*Tugevduste mõõdud peavad olema umbes 25x25cm. *Pingutusvõrk paigaldatakse enne üldist võrkude paigaldust pindadele. *Pinnatöötlust võib alustada kui võrgumört ja krunt on kuivanud. *Valitsevaid ilmastikuolusid tuleb arvesse võtta. Kõrge temperatuuri ja kõrva tuule puhul tuleb eriti hoolt kanda, et mineraalide baasil mördid ei kuivaks liiga kiiresti. Vastavalt tuleb niisketes tingimustes arvesse võtta pinnakatte aeglasemat kuivamist. *Töövuukide vältimiseks peab terviklikud pinnad töötlema märga märjale põhimõttel. Pinnatöötlustööle tuleb kaasata piisav arv töötajaid, et terviklikud pinnad saab valmis teha ilma vaheajata. *Pinnatöötlus tootele vastava krundiga on soovitav, sest see teeb pinnamördi pealekandmise lihtsamaks. *Krundi kasutamine on eriti mõttekas kui pinnamört on sooniline, et pinnamört ei paistaks läbi.
asendatakse omakeelses jutus mõned sõnad teisekeelsetega. Kakskeelse lapse areng ei erine palju ükskeelse lapse omast. Siiski mõningaid lahknevusi põhjustab kahe keele vastastikune mõju. Näiteks võib kakskeelse lapse kõnesse ilmuda mõni keeleelement oluliselt varem ja mõni hoopis hiljem. Kindlasti kuulub kakskeelse lapse keelelise arengu juurde ühe keele elementide teise keelde ülekandmine. Kakskeelse lapse mõnede keeleliste oskuste aeglasemat arengut ei tohi pidada veel kõnepuudeks või alaarenguks. Kakskeelsuse eelised: paindlikum mõtlemine ja suurem loovus; oskus pöörata tähelepanu keelte ja ka kultuuride (rahvuste) erinevustele, millest saab alguse tolerantsem suhtumine; enda rahvuslike juurte ja kultuuri selgem tunnetus ning austus; laiem hääldusbaas; paindlikum ja kiiremini omandatav grammatika;
3 sõrme e) mis värvust on hobune (kattekarvad pruuni, jalgade alaosa ja jõhvkarvad mustad)? Kõrb 9) Piimahammaste vahetumine püsihammastega (II paar püsihambaid ilmub 3,5 aastaselt) 10) a) Kuidas mõõdetakse hobukase sammu pikkust? Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahekaugusega. b) Sammu / sagedus, pikkus / on tähtsam c) inglise täisverelise ratsahobuse galopisamm on 6-7m ja sagedus 130-145sammu/minutis d)kõige aeglasemat traavi nim sörkimiseks e) põllumajandushobuse parim liikumisviis on / galopp, traav / 11) a)Veojõud jaguneb: 1) tegelik 2) normaalne 3) maksimaalne b) veojõudu mõõdetakse .... Ühik kG c) absoluutne veojõud on suurem / kergematel, raskematel / hobustel d) normaalse veojõu (Wüsti valemi põhjal) järgi on kasulikumad / kergemad, raskemad / hobused e) võimsusühik (hp) = 75 kG m/s ehk 736 W 12) a) Kuidas võiks hobuseid jagada tüüpideks selles sõna lihtsamas mõttes
rahul, kuid samas ei paista Eesti sihtturgudel millegi eriliselt atraktiivsega silma. 2008. aastaks prognoosib UNWTO reisimise kasvu aeglustumist, tulenevalt maailmamajanduse kasvu tõenäolisest aeglustumisest. UNWTO esialgne prognoos näitab, et 2008.aastal kasvab nii maailma kui ka Euroopa turism võrreldes 2007.aastaga 3-4%. Kiirem kasv jätkub Aasia ja Vaikse ookeani regioonis (8-10%) ja Lähis-Idas (6-10%). Kõige aeglasemat kasvu prognoositakse Ameerikale (1-3%), tulenevalt ebakindlusest USA majanduse arengu suhtes. Eestis võib 2008. aastaks prognoosida siseturismi kasvu jätkumist, kuid tõenäoliselt veidi aeglasemas tempos kui 2007. Välisturistide arv tõenäoliselt kasvab 2007 tasemega võrreldes mõne protsendi võrra. Lähiaastatel sõltub välisturistide arvu kasv paljuski sellest, kas lisandub uusi transpordiühendusi. Oodata võib Soome turistide arvu languse peatumist ja võrreldes 2007. a
arenevates keskkondades peavad saavutama osakondade eristamisel kõrgema taseme kui organisatsioonid, mis asuvad stabiilsemates ja lihtsamates keskkondades. Leidmaks oma arvamusele kinnitust, võtsid nad lähema vaatluse alla rohkem ja vähem edukad organisatsioonid kolmes tööstusharus. Neis tööstusharudes valitsesid kõrge, keskmine ja madal kasvutempo. Samuti võis neis tööstusharudes täheldada kiiremat, keskmist ja aeglasemat tehnoloogia ja turu muutust. Näiteks ebastabiilsemas keskkonnas valisid nad plastmassi tööstuse ning stabiilse keskkonna näiteks valiti konteineri tööstus. Keskmise keskkonna näiteks võeti toiduainetööstus. Kui nad jõudsid oma uuringutega lõpule, said nad kinnitust oma esialgsetele oletustele. (Morgan 2008) Lawrencei ja Lorchi uuring täiustas juhuslikku lähenemist näidates, et organisatsiooni stiil
calypso'ga. Kui hakkasid levima heliplaadid tekkisid Jamaikal autodele paigaldatud valjuhääldisüsteemid (sound system). SS omanikud hakkasid ise tellima Jamaika tantsupublikule meelepäraseid plaate. Tekkis Jamaika rhytm & blues e. ska. See sai valitsevaks 1960-ndate aasate esimesel poolel. 1966. a. tekkis rocksteady. Aeglasem ja lihvitum kui ska, sest 1966. a. suvi oli Jamaikal eriliselt palav ja räägiti, et tantsijad ei viitsinud ennast kiiresti liigutada, mistõttu mängiti aeglasemat muusikat. 1960- ndate lõpus jälle kiirem reggae. Levis emmigrantide kaudu Inglismaale ja sai ülipopulaarseks, eelkõige tänu Bob Marley'le. 6
asutamine. Loomise motiiv: rahu, Euroopa solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne progress. 2. Millised olid kaks peamist suundumust/ ideed Euroopa ühendamiseks? a) Spinelli Vaba ja Ühtne Euroopa – eesmärgiks on tekitada selline sõltuvus riikide vahel, et neil ei oleks võimalust enam sõda alustada. Tõeline ühendus, st mitte pelgalt ühe valdkonna lõimumine. b) Monnet' ja Schumani pragmaatilisem lähenemine – nägid ette aeglasemat protsessi mitmete piiratud toimingute ja tegevuste kaudu; alustatakse ühe valdkonna integratsioonist ja siis minnakse edasi teiste juurde. 3. Too välja Euroopa integratsiooni peamised trendid (alates 1950ndatest)? 1950ndad: hoogne areng ja funktsionalistlike institutsioonide loomine. Sõltuvussuhe=rahu tagamine 1960ndad ja 1970ndad: paigalseis, poliitiline integratsioon tagaplaanil.
vähendab seedimiseks vajaminevat vereringet ja põhjustab kõhu ja soolestiku krampe. Ka laktoosi mittetaluvus võib olla pistmise põhjuseks. Mõned asjatundjad on pistmise põhjuseks pidanud ka valet hingamis ja jooksustiili. Kõik eelpooltoodu on õige kuid omale kogemusele toetudes võin öelda, et 95% kõigist juhtudest kui olen kogenud pistmist on olnud põhjuseks liiga kiire tempo treeningut alustades kuni 10 min (1,5 2 km) tavalisest treeningtempost aeglasemat jooksu aitab organismil koormusega kohaneda ja vastavad muudatused omaks võtta. Kõige lihtsam on võrdlus automootori käivitamisega külmal talvehommikul, millega me möödunud talvel ilmselt kõik kokku puutusime. Lase madalatel pööretel mootoril saavutada teatud temperatuur ja siis võid juba julgemalt gaasi anda kartmata, et mootor võiks "turtsuma" hakata või välja surra. See kehtib ka treeningut alustades mõõdukas algus tagab enesekindla tunde distantsil
Talle oli võõras ajalooline uurimisviis. Ricardo nõustus Smithiga selles, et kaupade väärtus jaguneb tuludeks, kuid polnud nõus eelkäija järeldusega nagu kujunekski kaupade väärtus tuludest. Ei muuda väärtuse määramist tööajaga. Ricardo pidas samuti väärtuse allikaks haruldust lisaks tööle. Smith arvas et ühiskonna rikkuse kasvades kasvab ka tööliste osa rahvatulus. Ricardo arvas aga et reaalpalk üldjuhul ei muutu. Ricardo näeb tootmise märksa aeglasemat kasvu kui Smith. Peamine erinevus Smithi ja Ricardo ühiskonna mudelite juures oli, et Ricardo pidas ühiskonda täielikult lõhestatud süsteemiks, kuid Smith pidas ühiskonda harmoniseerituks, sõbralik pere. Teema 12 Thomas Malthus rahvastatusteooria Ricardo tõlgendas Malthuse teooriat ("Rahvastusseadus" iha sugupoolte vahel põhjustab elanikkonna kasvu geomeetrilises progressioonis, kuid toiduainete varud
Karotamme juh- Sempertimisel püüdis lasti partei lahti rasketele aegadele vaatamata arvestada ka Kirjanike Liidu esimehe kohalike oludega jakohalt ja tegutseda puhvrina Moskvast tulnud käskude ja Hans keeldude suhtes. Kruus Näiteks ajas Karotamm põllumajanduse vallandan Teaduste Akadeemia kollektiviseerimises aeglasemat ja mitte nii vägivaldset joont, samas kui presidendi üleliiduline kommunistlik ame- parcei nõudis suurtalunike ehk kulakute tipostilt. Väidecavaltnagu likvideerimist, oli 1949. Kruusaasta märtsis Nõukogude Eestis Moskva 1905. aastal Eestis sündinud Käbin oli läinud 10-aastasena Venemaale ja tuli sealt tagasi Nõukogude okupatsiooni ajal 1941. Partei
T0 - katsekeha algtemperatuur K, 68 t - aeg minutites. Ülalnimetatud standardtulekahju aeg-temperatuuri seos kehtib nn tselluloosi põlemise kohta (puit, paber, tekstiilmaterjalid jne). Süsivesinike (vedelkütuste jt põlevvedelike) põlemisel on temperatuuri tõus palju kiirem ning seda iseloomustab valem 72: T = 1080 [1 0,325 exp (-0,167t) 0,675 exp (-2,5t)] + 20 (72) milles t on aeg minutites. Aeglasemat temperatuuri tõusu iseloomustab hõõgpõlemise kõver, mis järgib seost (valem 73): T = 154 t0,25 + 20 (73) Üldjuhul peetakse standardtulekahju reziimi raskemaks võrreldes tavalise tulekahjuga. Seepärast püütakse tänapäeval modelleerida ja matemaatiliselt formuleerida ka tavalisi tulekahjusid. See võimaldaks küll ehitisi täpsemalt dimensioonida tuleohu suhtes, kuid nende arvutusmeetodite
elimineeritakse ning seega ei panusta mitmekesisusse. Väikestes populatsioonides aga triivivad kui neutraalsed. 4. Neutraalse evolutsiooniteooria põhieeldused (3), nende paikapidavus tänaste teadmiste valguses. 1. Eksisteerib pöördvõrdeline korrelatsioon asenduskiiruste ja geenile toimivate funktsionaalsete piirangute vahel – suurema piiranguga piirkonnad muutuvad aeglasemat, väiksemaga kiiremini. OK! 2. Eksisteerib molekulaarne kell. Enam-vähem – molekulaarne kell ei ole piisavalt konstantne – selle lahendab peaaegu neutraalne evolutsiooniteooria, mille kohaselt on molekulaarse kella tiksumine seotud populatsiooni suuruse muutumisega ajas. Ehk kui populatsiooni suurused ajas muutuvad, muutub ka kella tiksumise kiirus. 3
T0 - katsekeha algtemperatuur K, 68 t - aeg minutites. Ülalnimetatud standardtulekahju aeg-temperatuuri seos kehtib nn tselluloosi põlemise kohta (puit, paber, tekstiilmaterjalid jne). Süsivesinike (vedelkütuste jt põlevvedelike) põlemisel on temperatuuri tõus palju kiirem ning seda iseloomustab valem 72: T = 1080 [1 0,325 exp (-0,167t) 0,675 exp (-2,5t)] + 20 (72) milles t on aeg minutites. Aeglasemat temperatuuri tõusu iseloomustab hõõgpõlemise kõver, mis järgib seost (valem 73): T = 154 t0,25 + 20 (73) Üldjuhul peetakse standardtulekahju reziimi raskemaks võrreldes tavalise tulekahjuga. Seepärast püütakse tänapäeval modelleerida ja matemaatiliselt formuleerida ka tavalisi tulekahjusid. See võimaldaks küll ehitisi täpsemalt dimensioonida tuleohu suhtes, kuid nende arvutusmeetodite
jahtub. Laskumisel jälle soojeneb. Temperatuuri vertikaalne gradient ehk adiabaatiline gradient temperatuuri langus ühe pikkusühiku kohta vertikaalsihis. Eristatakse kuiva ja märga gradienti. Märgadiabaatiline gradient õhutemperatuur langeb adiabaatilisel tõusmisel nii kuivas kui ka küllastumata niiskes õhus peaaegu 1 C° võrra 100m kohta; märgadiabaatiline gradient iseloomustab kuivast adiabaatilisest gradiendist aeglasemat temperatuuri langust 100 m kohta küllastunud õhus. Miks on märja adiabaatilise gradiendi puhul temperatuuri langus aeglasem? Kuivadiabaatilise gradiendi temperatuuri langus leiab aset, kuni õhk on veeaurust küllastumata. Õhu edasisel tõusmisel temperatuur langeb ja saabub olukord, kus veeaur õhus hakkab kondenseeruma tekib küllastunud olek. Kui adiabaatiline olek kestab edasi, langeb temperatuur veelgi, kuid mitte nii palju kui küllastumata niiske õhu puhul
läbi külmuda. Külmavad kinni soojõed F< 40 km2. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus Põhja-Eestis. Kõikjal, kus maapõues leidub kergesti lahustuvaid kivimeid – soola, kipsi, marmorit, lubja- või dolokibe – mõjutab neid maapinda imbuv vesi. Sademete vesi tungib ülalt kivimi pooridesse ja lõhedesse ning alustab neid aeglasemat liikumist rõhtsuunas. Siin hakkab vesi lahustama ümbritseva kivimi vähem vastupidavaid mineraale. Lahustunud komponendid kantakse vooluga kivimist välja ja neist järele jäänud tühimikke mõjutab uus vesi. Protsessi arenedes võivad tekkida koguni ulatuslikud koopasüsteemid ja maa-alused veekogud. Tühimike õhukeseks kulunud laed võivad sisse variseda ja niiviisi jõuavad maapinnale mitmesugused langatused, kuhu omakorda saab hõlpsasti neelduda maapinnal liikuv vesi
adraks kõver kapsaraud, äkkeks silgupüti laud, külvab kivikildusid, maltsa väikseid marjasid; kivist tõuseb rukis hea, matsamarjast odrapea Laanvee, Ervin 2002 "Lasteriimid ja rütmiharjutused hommikuringis" SÕIT-SÕIT Täiskasvanu põlvel ratsutamine on kõigi põngerjate lemmiktegevus. Kuna neid mänge mängitakse lastega juba imikueast peale, teavad nad sageli just hüpitamislaule kõige paremini. Enamik salme sisaldavad kahte erinevat elementi: sõitu mõnikord aeglasemat ja kiiremat ja vältimatut kukkumist. mida teha: Sõit, sõit sinna Ustav, L. 1985 "Muusikaõpetus kuueaastaste laste klassis" TEGEVUS : laps istub täiskasvanu põlvel ja ratsutab laulu rütmis. Lõpuks võib ratsu tagant üles lüüa (täiskasvanu laseb põlve "lõnksu"). Sõit, sõit, sinna, sealt saame saia, pika putke piima, laia laastu leiba! Äia, tuia, kibikäbi nuia, lase kiigel käia, üle ukse õue, taha välja otsa, kukerpalli kraavi! Ratsu
Abi vajalik väiksemate laste puhul Ei määri VAHENDID pole vajalikud Mida laps õpib? Plaksutamismängud on head rütmi tabamiseks, laulu kulu (näiteks riimide) etteaimamiseks ja käteosavuse arendamiseks. SÕIT-SÕIT Täiskasvanu põlvel ratsutamine on kõigi põngerjate lemmiktegevus. Kuna neid mänge mängitakse lastega juba imikueast peale, teavad nad sageli just hüpitamislaule kõige paremini. Enamik salme sisaldavad kahte erinevat elementi: sõitu mõnikord aeglasemat ja kiiremat ja vältimatut kukkumist. mida teha: Sõit, sõit sinna Ustav, L. 1985 "Muusikaõpetus kuueaastaste laste klassis" 47 TEGEVUS : laps istub täiskasvanu põlvel ja ratsutab laulu rütmis. Lõpuks võib ratsu tagant üles lüüa (täiskasvanu laseb põlve "lõnksu"). Sõit, sõit, sinna, sealt saame saia, pika putke piima, laia laastu leiba! Äia, tuia, kibikäbi nuia, lase kiigel käia, üle ukse õue, taha välja otsa,
annaabi.ee 
