Ilias 1. Miks ütles Agamemnon Achilleusele: `` Ajaligu mäletab kuningaid. Sinu nimi kirjutatakse liivale`` Kas oli õige? Agamemnon kutsus kuningad ja Achilleuse pärast õnnestunud sõdimist enda juurde esimest edu tähistama. Ta uhkeldas oma võimekusega ja nautis enda ülistamist ja kummardamist teiste juhtide poolt, kes talle selles võitluses appi tulid. Kuna aga esimene edu tuli suuresti tänu Achilleusele, siis ei jaganud Achilleus Agamemnoni arvamust, nagu oleks kuningas ise tohutu edu saavutanud, kuna võitlesid ju ikkagi sõdalased. Achilleusele ei meeldinud Agamemnoni suhtumine oma sõdalstesse ja rahvasse, sest viimane ei huvitunud rahva heaolust ega nende saavutustest, vaid ihkas ainult võimu ja vara. Achilleus julges juhtida kuninga tähelepanu sellele, et edu ja võit talle tuleb läbi sõjameeste ja ka Achilleuse. Seepeale ütleski Agamemnon Achilleusele, et :``
,,Ilias'' 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära
,,Ilias’’ 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära
Achilleus palub, et kõik läheks Patroklosega hästi. Patroklos tapab Hektori kutsari ning läheb Trooja linna alla sõtta. Troojalased lüüakse tagasi. Apolloni abiga tapab Hektor Patroklose. XVII laul. Võitlus jätkub Patroklose surnukeha pärast. Zeusi abiga suruvad troojalased kreeklased taas mereni, kuid viimastel õnnestub surnukeha kaasa võtta. XVIII laul. Achilleus kuuleb Patroklose surmast ja on meeleheitel, ta tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uue relvavarustuse. XIX laul. Saabub öö. Thetis annab uued relvad Achilleusele üle. Achilleus tõotab pühalikult loobuda vihast ja kättemaksust. Briseis tagastatakse talle. Athena süstib Achilleusele nektarit ja ambroosiat, et ta oleks tugevam. Achilleus läheb uuesti sõtta. XX laul. Algab võitlus. Zeus lubab jumalatel ja jumalannadel uuesti sõtta sekkuda, kuid ise jääb paigale. Jumalad aitavad mõlema poole sõdalasi. Achilleus tapab palju Trooja võitlejaid. XXI laul.
1. Miks utles Agamemnon Achilleusele: " Ajalugu maletab kuningaid. Sinu nimi kirjutatakse liivale!" ja kas tal oli oigus? Achilleus laks Trooja sodalastele vastu oma meestega ja ilma kuninga loata, jattes koik teised sodalased kaugele seljataha. Tema eesmark oli suuresti see, et ajalugu jaaks teda maletama ning temast raagitaks ka aastatuhande parast. Agamemnon see kaik ei meeldinud ja ta utles Achilleusele , et ta voitis kull lahingu, kuid mitte tervet soda ning Achilleus kui uksik sodalane ei jaa kellegile meelde. Agamemnon arvas, et meelde jaavad vaid need, kes sodalasi juhivad. Arvan, et Agamemnonil ei olnud oigus, sest inimesi maletatakse nende tegude pohjal, mitte selle pohjal kes neid juhib. 2. Kommenteeri Achilleuse lauset: "Jumalad kadestavad meid, sest meie oleme surelikud." Achilleuse sonul kadestavad jumalad surelikke sest surelike jaoks voib iga hetk olla viimane
Jätkub sõda. Zeus saadab välgu kreeklaste pihta. Diomedes läheb Nestorit päästma. Diomedes läheb üksi lahingusse (teised põgenevad). Zeus lööb veel välku. Diomedes pöördub tagsi. Kreeklased varjuvad kraavide, vallide taha mille taga on laevad. Saabub öö. Sõda lõppeb. IX laul Kreeklased peavad Agamemnoni telgis nõu. Diomedes on indu täis. Nestor tahab, et Agamemnon Achilleusega rahu sõlmiks. Nestor, Aias, Odysseus lähevad Achilleuse laagrisse. Agamemnon lubab Achilleusele tagasi tuleku eest...lk32. Ahilleus keeldub. Mehed lahkuvad. X laul Agamemnon ei saa magada. Diomedes ja Odysseus lähevad salakuulajateks Troojalste juurde. Dolon satub nende teele. Mehed peatavad ta ohverdustega. Hektor saatis ta kreeklaste plaane nuhkima. Dolon räägib et neile (troojale) saadeti appi traaklased Rhesose juhtimisel. Odysseus varastab hobused. Diomedes tungib traaklaste juurde ja tapab 12 traaklast ja Rhesose. Kreeklased pidutsevad. XI laul
Agamemnoni vahel tüli, kuna Agamemnon oli silma heitnud Achilleuse orjatarile Briseisele, ja vähe sellest, ta oli naise lihtsalt ära võtnud. Seepeale Achilleus tõmbus võitlusest tagasi ning istus solvunult oma telgis. Siis sekkus Thetis. Ta läks ja rääkis Zeusiga, et too aitaks. Kuna Zeus oli kunagi tahtnud Thetisega abielluda, siis sekkus ka Zeus sõtta vahele, lastes troojalastel veelgi suuremat edu saavutada. See mõjus, varsti pakkus Agamemnon Achilleusele tagasi mitte ainult Briseiset, vaid ka suurt osa oma sõjasaagist. Kuid vabandust paluda ta ei tahtnud. Kui kreeklaste lood olid juba nii halvad, et kaotus paistis vältimatu, siis andis Achilleus Patroklosele oma sõjavarustuse, nii et kõik uskusid, et kangelane on tagasi võitlusväljal. Kuid Patroklos sai surma, tema tapja oli Trooja kangelane Hektor, Achilleuse suur vastane ja Apolloni soosik. Kui Achilleus sai teada oma parima sõbra surmast, tõi ta kuuldavale
Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi.. Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja linna alla sõtta. XVIII laulus - Achilleus on Patroklose surma pärast meeleheitel ning tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uued rakmed ja relvad. XIX laulus - Achilleus tõotab pühalikult loobuda vihast ja kättemaksust. Briseis viiakse tagasi Achilleuse telki. Athena läheb süstib Achilleusele nektarit ja ambroosiat, et ta oleks tugevam. Achilleus läheb sõtta. XX laulus - Zeus lubab jumalatel sõtta sekkuda, kuid ise ta jääb paigale. Jumalad aitavad palju sõdalasi. XXI laulus - troojalased taganevad korratult. Achilleus on surma äärel, kuid Hephaistos tuleb talle appi
Läheb kähmluseks Kebrionese surnukeha ümber. Kõik tahavad endale saada rakmeid. Patroklos saab oda selga ja taandub tuikudes. Sellel hetkel viskab Hektor talle oda kõhtu. Patrokles variseb kokku. Hektor võtab nüüd Patroklese seljas olnud Achilleuse rakmed ja tormab lahingusse. Kreeklasi asub juhtima Aias, kuid lahingumöllus nad vastamisi ei satu. Käib äge võitlus Patroklese surnukeha pärast. Mõlemad pooled tahavad teda endale. Mõlemal poolel on haavatuid ja surnuid. Achilleusele tuuakse teade tema sõbra Patroklese surmast. Achilleus kisendab oma kaotuse valu taeva poole ja puhkeb siis lahinal nutma. Mere sügavusest tõuseb Achilleuse ema Thetis, kes pärib, mis on juhtunud. Achilleus jutustab kogu loo, mis on juhtunud. Ema tõttab kiiresti jõejumal Hephaistose juurde, kes hakkab Achilleusele uut sõjavarustust taguma. Patroklese surnukeha tuuakse Achilleuse juurde kreeklaste laagrisse.
Kõrgeim jumalanna. Poseidon- Merejumal. Kolmhark on tema sümbol. Hades- Allilma jumal ehk surnute kuningriigi valitseja. Zeusi vend. Aphrodite- Armastuse-, ilus-, ja viljakusejumal. Vanema versiooni järgi enne Zeusi, "Illiase" järgi Zeusi tütar. Dionysos- Veinijumal. Zeusi poeg. Müüdid ja tänapäeva ütlused: 1)Achilleuse kand- Thetis üritas on last surematuks muuta, kastes ta läbi kuskilt veest. Kannast kinni hoides oli see ainuke koht, mis jäi vette kastmata. See saigi Achilleusele lahingus surmavaks. Enda saatuse eest ei ole võimalik eest joosta. 2)Ariadne lõng-"Ariadne lõng" kui juhtnöörid. Ariadne armus Theseusesse, kes tahtis pääasta linna. Labürindist pääsemiseks andis Adriane talle lõgakera, mis aitas ta sealt välja. 3)Narkissos- Kõige ilusam mees. Põlgas eemale kõik naised, kes temasse armusid. Nemesis kättemaksujumalannat ajas see marru, meelitas Narkissose tiigi äärde, kus ta nägi enda peegelpilti ja suri seal samas.
saab kogu Aasia valitsejaks. Aleksander otsustas ruttu: ta haaras mõõga, raius sõlme katki ja lausus: "Sõlm on lahti!" (Tähendus: rasket probleemi otsustavalt lahendama.) Achilleuse kand. Lapsena oli Achilleuse ema kastnud Achilleuse tervenisti allmaajõkke. Sellega muutus Achilleus haavamatuks. Haavatavaks kohaks jäi ainult kand, millest ema teda kinni hoidis. Achilleus tõttas lahingusse ja surmas palju troojalasi, ülejäänud põgenesid. Vaid Hektor astus Achilleusele otse vastu. Jumalanna Athena abiga surmas Achilleus Hektori ja lohistas ta laiba sõjavankri järel laagrisse.Varsti peale Patroklose ja Hektori matuseid lõi viimne tund Achilleuselegi. Just kanda tabaski teda osavalt noolega Hektori vend Paris. Pandora laegas. Jumalad kinkisid Pandorale laeka ja keelasid seda avada. Pandora oli nagu kõik naised äärmiselt uudishimulik. Ta lihtsalt pidi teadma, mis laekas peidus on. Kord kergitas ta laeka kaant ja
tõrjuda vaenlase äkkrünnakut ja juba heitis Achilleus neiu riided seljast ning ruttas kilbi ja odaga kohale. Suur Trooja sõda oli juba kümme aastat möllanud ning tuhandeid ja tuhandeid oli langenud, kui tekkis tüli kreeklaste juhi Agamemnoni ning Achilleuse vahel. Agamemnon oli Achilleuse ilusale orjatarile Briseisele silma heitnud, ja vähe sellest ta oli naise lihtsalt ära võtnud. See oli Achilleusele teotuseks. Ta vihastas ja tõmbus võitlusest tagasi. Isegi siis, kui oli näha, et troojalased hakkavad peale jääma, jäi solvunud Achilleus oma telki istuma. Ta ei lasknud isegi oma parimal sõbral Patroklosel end pehmeks rääkida. Nüüd sekkus jälle Thetis, sest kuigi ta kartis oraakli ennustust, oli ta ometi mures oma poja au pärast ega võinud vaadata, kuidas tema vapper Achilleus kreeklaste võitlust, käed rüpes, pealt vaatab. Thetis ronis üles Olymposele Zeusi
Hektor võidab. Hans Christian Ende 7B 17.laul Hektor ehib ennast Achilleuse rakmetega. Võitlus jätkub Patroklose surnukeha pärast. Zeusi abiga suruvad Troojalased Ahhailased taas mereni, kuid viimastel õnnestub surnukeha endaga kaasa võtta. 18.laul Achilleus kuuleb Patroklose surmast. Ta palub oma emalt, et Hephaisto talle uue rüü ja relvad sepistaks. 19.laul Saabub öö. Thetis annab uued relvad ja uue rüü Achilleusele üle, Ahhailased toovad talle hinnalisi kingitusi, muu hulgas saab ta oma orjatari, Briseise tagasi. Valmistutakse võitluseks. 20.laul Võitlus algab. Achilleus tappab terve rea Trooja sõdureid. Achilleus ja Aineias ründavad teineteist, kuid Aineas põgeneb jumalate abil. 21.laul Troojalased langevad korratult. Trooja sõdurid põgenevad üle Skamandrose jõe. Achilleus tormab neile järgi. Jões elav jumal püüab Achilleust tappa, kuid Hephaisto päästab ta.
Ühel päeval nägi Teeba kroonprints, Aktaion Artemist paljalt ja selle eest maksis Artemis noormehele kätte. Atikas peeti Vravronis iga viie aasta tagant suur pidu Artemise auks. Ühel päeval sündis Heral tule ja sepatöö jumal Hephaistos, kuid Hera viskas ta minema. Hephaistose kasvatasid üles merejumalannad. Ühel päeval astus ta Lemnose saarele ning ehitas sinna oma töökoja. Kord tegi Hephaistos oma emale kullast trooni, millel olid aga nähtamatud ketid ning kord tegi hephaistos Achilleusele soomusrüü. Ühel päeval karistas Hephaistos jõejumal Xanthost. Nägus sõjajumal Ares oli Hera ja Zeusi poeg. Kord Trooja sõjas päästis jumalanna Athena Diomedese. Jumalanna Athena häbistas tihti Arest ning kord tappis Herakles Arese poja, Kyknose ja haavas Arest. Pärast seda lasi Ares oma pojale ehitada mälestusmärgi, mille Anaurose jõgi aga kiiresti hävitas. Kord petsid Ares ja Aphrodite Hephaistost. Ühel päeval panid aloaadid Arese Naxose saarele kinni.
midagi suurt. Eleos tuleb aga pildile tagasi siis, kui Achilleus on hektori tapnud. Kättemaksuks oma parima sõbra hukkamise eest. Võtab hektori laiba, veab sõjavankri taga, laseb põrmul kuluda, lugupidamatult käib ringi laibaga. Ei saa oma vimmast välja, ei tunne, et Hektori surm piisav karistus talle. Sõjalaagrisse tuleb Hektori isa Achilleusega kohtuma. Oma poja hukanu jutule, ta on vana ja väeti. Tuleb paluma. Achilleusele tuleb meelde oma isa, kui nad üksteisele silma vaatavad. Achilleus suudab läbi selle oma vimmast lahti saada. Kleos ja Eleos korraga pildil, seekord võidab Eleos. Achilleus otsustab põrm anda tagasi isale, et see oma kultuurkommete kohaselt matta. Mis on eepose funktsioon ühiskonnas? Pistmist väärtustega teatud kultuurkonnas, ühiskonna struktuuriga seotud. Kas eepos konservatiivne vorm, mis püüab väärtusi
Morpheus- Kreeka unenäojumal, ilmus inimestele unne erinevate kujudena. Kujutati enamasti tiivulisena. Muusad- kunstide (laul, tants, muss, kirjandus) kaitsejumalannad, hiljem ka vaimse tegevuse, teaduse kaitsjad. 9 tk, alguses arvati aint 3. Nartsissism- eneseimetlus ja edevus. Narcissus vaatas veest enda peegelpilti ja armus sellesse- Nektar- Jumalate/ surematute jook Nestor- Ülekantud tähendus- mingi ala auväärseim esindaja. Aitas võidelda kentauride vastu. Andis nõu Agamemnonile ja Achilleusele. Ta oli kõneosav, paljude kogemustega. Oidipuse kompleks- poistel võib esineda alateaduslik soov abielluda oma emaga ja tappa oma isa. Pandora laegas- tundmatu sisuga, keelatud asi. Maajumalanna, 1. naine maailmas- Pandora. Talle anti võlusid, saadeti ,,kauni pahena" maale. Pandora abiellus, avas vaadi (laeka) ja laskis kõik pahed peale petliku lootuse inimeste sekka. Parnassos- mägi (lubjakivimassiiv) Kesk-Kreekas, Helikoniga kõrvuti. Peeti luulekunsti sümboliks. Seal austati Dionysost
ning paluma halastust. Kuid Athena ei võtnud palvet kuulda. Enne lahingusse tormamist külastas Hektor oma naist Andormachet ja poega Astyanaxit ning nendega hüvasti jättes palus jumalatelt tema pojale armu. Uuesti lahingus, tuli Z meelde Thetisele antud lubadus ning läks maa peale troojalasi abistama. Kr läks raskeks, nende esivõitleja oli kaugel telgis ning tusatses ülekohtu pärast. Hektor oli ülivõimas ning kreeklased olid peaaegu laevadeni löödud. Agamemnon lubas Brisise Achilleusele tagasi saata, kuid Ach teatas, et teda ei saa ära osta ning soovitas kõikidel koju sõita. Järgmisel päeval asus Hera taas kr pool tööle, ta ahvatles Z tr unustama ning kr saatis lahingus edu. Hektor oli peaaegu surnud kui Z tr häda nägi. Hera väitis, et süüdi on Poseidon, kuna too oli kr Z käsule vaatama abistanud, kuigi Hera käsul. Jällegi oli õnn tr poolel, sest Apollon võitles koos Hektoriga, keda ta oli turgutanud. Patroklosel, Ach sõbral, tuli kr häda nähes
Achilleuse suhe Briseisega oli väga romantiline, kus mehele hakkab meeldima naine, kes kannatab. Ta kohtleb naist hästi ning lubab talle mitte haiget teha ja lubab tal ära minna, kuigi ta oli mingis mõttes kreeklaste vang. Võiks isegi järeldada, et ta on naisesse armunud, kuid otseselt ta seda kunagi ei öelnud. Olen nõus Achilleuse sooviga, et Patrokles ei osaleks sõjas. Saan igati aru, et ligidasi peab hoidma ning Patrokles oli Achilleusele väga oluline isik ning tema kaitsmine oli samuti tähtis. Võõristust tekitab tema soov olla kangelane ka mitmete sajandite pärast. Emaga rääkides ta otsustas jätta kõik inimliku ning suunduda sõtta. Selle asemel oleks ta võinud jääda ning luua perekond ja saada lapsi. 5. Miks peab Achilleus Priamost paremaks kuningaks kui Agamemnoni? Achilleus peab Primaost paremaks kuningaks, sest ta imetles tema julgust tulla järgi oma
tule ja sepatööjumal, ta tegi merejumalannadele ilusaid ehteid. Hera küsis neilt, kust nad need said. Ta tegi Herale kullast trooni nähtamatute ahelatega, Hera jäi sinna kinni,. Hermes ei saanud Hephaistost olümposele tuua, ei saanud ka Ares. Dionysusel õnnestus, Hephaistos jäi olümposele ja leppis Heraga ära.Zeus määras Hephaistosele naiseks Aphrodite aga nad ei meeldinud üksteisele. Ta tegi jumalanna Thetise pojale Achilleusele kilbi. Moira saatusejumalanna Hefaistia- ateena suurim pidutstus, iga 5 aasta tagant, üks osa oli õpipoiste tõrvikutega võidujooks. Theseioni tempel on Hephaistose auks ehitatud. Eris - tüli ja vihkamise jumalanna Ares sõjajumal, nägus, hea kehaehitusega, ta armastas sõda, õhutas seda, kuri, halastamatu, metsik, rumal, naeruväärne. Surm, lahingud ja veri pakkusid talle lõbu. Tema sümboliteks
Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus. Hephaistos oli osavaim jumalate seas, ent lonkurina sündinud ning seetõttu ema poolt merre vistud, kust Thetis ta üles korjas ja tema eest hoolitses. Tänutäheks päästmise eest sepistas ta Thetise pojale Achilleusele toredad relvad. Ka Zeus viskas poja kord Olümposelt alla kuna too häbematult esines. Vaatamata ema- isa halvast kohtlemisest valmistas Hephaistos jumalatele hiilgava palee. Mees oli abielus jumalanna Aphroditega, kuid see ei olnud mehele truu ja pettis teda Aresega. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium KOKKUVÕTE Kõik Olümpose jumalad on aktuaalsed ka tänapäeval
kreeklaste leeri laastava katku ning lõpuks on Agamemnon sunnitud järele andma, kuid hüvituseks nõuab ta Achilleuselt tema sõjasaagi. Achilleuse au on riivatud ning ta solvub ning keeldub sõjast osa võtmast. Achilleuse ema Thetis palub Zeusil seni kreeklastel sõjas mitte edu saavutada, kui ta pojale on solvangu eest tasutud. Achilleuse tegevusettus viib selleni, et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb. See on Achilleusele liikumapanevaks jõuks ta on kurb ja reavunud sõbra surma üle ning tahab kätte maksta. Teose kulminatsioon saabubki, 22. laulus, kui Achilleus tapab Hektori. Kompositsioon on ajalises järjestuses, algab Trooja sõja 10. aastal, kajastab 49-50 päeva, tõusvas pinges viib tegevustik Agamemnoni ja Achilleuse tülist Hektori surmani, vihjates Trooja edasisele saatusele. * ,,Odüsseia" kajastab aega pärast Trooja sõda, täpsemalt Odüsseuse koduteed.
Achilleuse rüü ja riietus sellesse. Kui teade Patroklose surmast jõudis Achilleuseni, kahetses ta kibedasti oma tüli kreeklastega ja otsustas nendega leppida, et uuesti võidelda troojalaste vastu. Achilleus tahtis neile, eriti aga Hektorile, kätte maksta oma sõbra surma eest. Kuid Achilleus ei saanud kohe asuda võitlusse, sest tal puudus sõjarüü. Siin aitas teda ta ema, jumalatar Thetis. Ta läks sepisekunsti- ja tulejumala Hephaistose juurde ja see sepidtas tema palve peale Achilleusele niisuguse kauni rüü, nagu seni polnud veel ühelgi kangelasel. Riietunud uude rüüsse, tõttas Achilleus otsekohe lahingusse. Ta võitles ägedasti. Ta surmas palju troojalasi, teised pöördusid põgenema. Ainuüksi Hektor ei tahtnud põgeneda arglikult ja jäi ootama talle lähenevat Achilleust. Asjata palusid linnusemüürilt Hektorit ta isa ja ema tulla linna ja mitte võidelda Achilleusega. Hektor ei lasknud end kõigutada. Tõsi küll, kui kohutav
4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? ,,Iliase" peateemaks on Achilleuse vihavimm. Agamemnoni nõuab kreeklaste leeri tabanud katku tõttu Achillieuselt hüvituseks tema sõjasaaki. Achilleuse au on riivatud ja ta keeldub Trooja sõjast osa võtmast. Achilleuse tegevusettus viib selleni, et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb. See on Achilleusele liikumapanevaks jõuks, raevunud sõbra surma üle ning tahab troojalastele kätte maksta. Kompositsioon on ajalises järjestuses, eepos algab Trooja sõja 10. aastal, kajastab 49-50 päeva. Eepos koosneb 24. laulust ja ligikaudu 15 700 värsist. 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? Kreeklaste poolel: (välejalgne) Achilleus; (rahvaste juht) Agamemnon; Menelaos; Odysseus; Nestor.
Zeus käskis Poseidonil lahkuda ja õnn oli jälle troojalastel. Achilleuse sõber Patroklos jälgis toimuvat ja pahandas Achilleusega, et too ei taha võidelda. Achilleus vastas, et Patroklos võib võtta tema turvise, relvad ja mehed ning sõtta minna. Nii juhtuski. Alguses tundus, et Achilleus saabus, ja troojalased kohkusid. Vastamisi sattusid Hektor ja Patroklos, ning Hektor võitis, varastades Achilleuse turvise. Pilet 18 - Trooja langemine Paris laseb Achilleusele Aphrodite abiga noola kanda. kreekalsed ei loobu ikka ja pöörduvad teadjamehe poole, et teada saada kuidas troojat vallutada. See räägib neile, et troojalaste hulgas on üks mees, kes näeb tuevikku. Kreeklased said selle mehe kätte ja see rääkis neile, et Trooja linn ei lange enne,kui Trooja linna vallutamiseks kasutatakase Heraklese vibu ja nooli. Kuid uba oli selles, et need nooled ja vibu jäid ühe kangelase kätte, kes sai mao käest halvata ja pesitseb nüüd kuskil saarel
7. laul Hektori ja Aiase kahevõitlus 8. laul troojalasi saadab edu 9. laul Achilleuse juurde tuleb saatkond kingitustega 10. laul Odysseuse ja Diomedes öine käik troojalaste leeri 11. -13. laul troojalasi saadab edu 14. laul Zeusi uinutamine 15. laul Hektori vägiteod 16. laul Patroklos suundub lahingusse Achilleuse relvadega ning langeb Hektori käe läbi 17. laul Patroklose surnukeha päästmine 18. laul Hephaistos valmistab Achilleusele uued relvad 19.-21. laul Achilleus osaleb jälle sõjategevuses, ka jumalad võivad lahingust osa võtta, ngu soovivad 22. laul Achilleus ja Hektori kahevõitlus, Hektori surnukeha rüvetamine 23. laul võitlusmängud Patroklose auks 24. laul Priamos lunastab välja Hektori surnukeha, Hektori matused ,,Odüsseia" ,,Odüsseia" ( Ithaka saare valitseja Odysseuse seiklused ) 1. laul Odysseus viibib Ogygia saarel nümf Kalypso juures. Jumalad otsustavad ta koju lubada
istus oma telgis ja tusatses. Lahingu lõpuks olid kreeklased peaaegu laevadeni tagasi löödud. Sel ööl valitses Troojas rõõm, kuid kreeklaste leeris mure. Agamemnon arvas, et äkki oleks parem tagasi sõita. Sõna võttis Nestor, targim kõigist, ja ütles, et kui Agamemnon poleks Achilleusega tülli läinud, poleks kreeklased lüüa saanud. Nestor soovitas häbistava kojupöördumise asemel kaaluda, kuidas lepitust leida, Agamemnon oli nõus. Viimane lubas Breiseise Achilleusele tagasi saata, pluss lisada veel igasugu kingitusi Odysseusega saates. Achilleus veetis samal ajal aega oma kõige kallima sõbra Patroklosega. Kui Odysseus koos kahe teise ülikuga tema juurde jõudis ja nad rääkisid Achilleusele, mida Agamemnon talle lepituseks pakub, siis Achilleus loobus täielikult ja vastas, et ta seilab koju. Teised aga ei tahtnud koju minna. Järgmisel päeval läksid kreeklased lahingusse väikese meestesalgaga. Kreeklased löödi tagasi
Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi..Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja linna alla sõtta. XVIII laulus - Achilleus on Patroklose surma pärast meeleheitel ning tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uued rakmed ja relvad. XIX laulus - Achilleus tõotab pühalikult loobuda vihast ja kättemaksust. Briseis viiakse tagasi Achilleuse telki. Athena läheb süstib Achilleusele nektarit ja ambroosiat, et ta oleks tugevam. Achilleus läheb sõtta. XX laulus - Zeus lubab jumalatel sõtta sekkuda, kuid ise ta jääb paigale. Jumalad aitavad palju sõdalasi. XXI laulus - troojalased taganevad korratult. Achilleus on surma äärel, kuid Hephaistos tuleb talle appi
silmapaistvama kangelase Hektori matustega. Ahhailaste ülemjuhataja Agamemnon on ühel rüüsteretkel Trooja ümbruses saanud saagiks Apolloni preestri tütre, on sunnitud aga tütarlapse isale tagasi andma ja võtab selle asemel endale Achilleuse kauni orjatari Briseise. Solvunud Achilleus keeldub edasistest lahingutest osa võtmast. Ent ema Thetis saab Zeusilt lubaduse, et ahhailased ei saavuta seni võitluses edu, kuni nad on heastanud Achilleusele tehtud ülekohtu. Agamemnon läkitab 9. laulus oma saatkonna Achilleuse juurde, lubades talle Briseise tagasi anda, kui Achilleus nõustub uuesti võitlusse astuma. Kuid Achilleus ei muuda oma meelt. Pööre: Achilleus annab oma sõbrale Patroklosele oma relvad, viimane tõrjub troojalased laevade juurest eemale, siis aga tapab ta Hektor. Achilleuse viha asendub kättemaksuihaga. Pöördub tagasi võitlusse kui kättemaksja oma sõbra surma
troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi..Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja linna alla sõtta. XVIII laulus - Achilleus on Patroklose surma pärast meeleheitel ning tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uued rakmed ja relvad. XIX laulus - Achilleus tõotab pühalikult loobuda vihast ja kättemaksust. Briseis viiakse tagasi Achilleuse telki. Athena läheb süstib Achilleusele nektarit ja ambroosiat, et ta oleks tugevam. Achilleus läheb sõtta. XX laulus - Zeus lubab jumalatel sõtta sekkuda, kuid ise ta jääb paigale. Jumalad aitavad palju sõdalasi. XXI laulus - troojalased taganevad korratult. Achilleus on surma äärel, kuid Hephaistos tuleb talle appi
Kuid Athena ei võtnud palvet kuulda. Enne lahingusse tormamist külastas Hektor oma naist Andormachet ja poega Astyanaxit ning nendega hüvasti jättes palus jumalatelt tema pojale armu. Uuesti lahingus, tuli Z meelde Thetisele antud lubadus ning läks maa peale troojalasi abistama. Kr läks raskeks, nende esivõitleja oli kaugel telgis ning tusatses ülekohtu pärast. Hektor oli ülivõimas ning kreeklased olid peaaegu laevadeni löödud. Agamemnon lubas Brisise Achilleusele tagasi saata, kuid Ach teatas, et teda ei saa ära osta ning soovitas kõikidel koju sõita. Järgmisel päeval asus Hera taas kr pool tööle, ta ahvatles Z tr unustama ning kr saatis lahingus edu. Hektor oli peaaegu surnud kui Z tr häda nägi. Hera väitis, et süüdi on Poseidon, kuna too oli kr Z käsule vaatama abistanud, kuigi Hera käsul. Jällegi oli õnn tr poolel, sest Apollon võitles koos Hektoriga, keda ta oli turgutanud. Patroklosel, Ach sõbral, tuli
Kuid Athena ei võtnud palvet kuulda. Enne lahingusse tormamist külastas Hektor oma naist Andormachet ja poega Astyanaxit ning nendega hüvasti jättes palus jumalatelt tema pojale armu. Uuesti lahingus, tuli Z meelde Thetisele antud lubadus ning läks maa peale troojalasi abistama. Kr läks raskeks, nende esivõitleja oli kaugel telgis ning tusatses ülekohtu pärast. Hektor oli ülivõimas ning kreeklased olid peaaegu laevadeni löödud. Agamemnon lubas Brisise Achilleusele tagasi saata, kuid Ach teatas, et teda ei saa ära osta ning soovitas kõikidel koju sõita. Järgmisel päeval asus Hera taas kr pool tööle, ta ahvatles Z tr unustama ning kr saatis lahingus edu. Hektor oli peaaegu surnud kui Z tr häda nägi. Hera väitis, et süüdi on Poseidon, kuna too oli kr Z käsule vaatama abistanud, kuigi Hera käsul. Jällegi oli õnn tr poolel, sest Apollon võitles koos Hektoriga, keda ta oli turgutanud. Patroklosel,
Osavõtmatult on ta jälginud lahingu eri faase, aga nüüd kutsub ta oma hea sõbra Patroklose ja ütleb: ,,Patroklos, Nestor toob praegu heitlusest välja üht haavatut. Ma ei näe, kes see on, aga mulle tundub, et see on Machaon. Mine kuula järele. Machaon on mulle kallis, ta on sõber, keda ma ei tahaks iial kaotada." Patroklos kiirustab ja leiabki Nestori, kes oma telgis Machaonile esmaabi annab. ,,Mis teeb Achilleusele muret?" pärib vanamees üllatunult. ,,Machaon? Jah, aga ka hulk teisi kreeklasi on haavatud. Haavatud on Diomedes, haavatud on Odysseus, haavatud on Agamemnon...Meil on peenike peos, aga mis tema teeb? Vaatab pealt, kuidas me sureme!" ,,Teda on liiga sügavalt solvatud, ärge lootkegi, et ta võitlema hakkab," vastab Patroklos. Oma valget tukka raputades pomiseb Nestor: ,,Ja meie jaoks on see lõpp. Sina, Patroklos, oled tema soosik, püüa vähemalt sinagi teda paluda, et ta meile appi tuleks
Kui Achilleus tahtis uut oda, oli tema oda läinud Hektorile, Athena abiga. Achilleus tappis Hektori ning otsustas ta surnukeha rüvetada. Seda nägi pealt Hektori isa Priamos. Jumalad julgustasid Priamost, et ta läheks Achilleuse juurde paluma, et Achilleus annaks Hektori surnukeha tagasi, et Priamos saaks ta surnukeha korralikult matta. Pramos leinas Hektorit. Achilleus leinab Patroklest. Eepose lõpp: võitlus läheb vaatamata Hektori langemisele edasi. Paris (trooja kuninga poeg) laseb Achilleusele Aphrodite abiga vibunoolega kanda. Achilleus sureb. Kreeklased ei loobu. Pöördutakse teadjamehe poole ja küsitakse, kuidas Troojat vallutada. Teadjamees teadis, et troojalaste hulgas on üks mees, kes näeb tulevikku. Nad said selle mehe kätte ja ta rääkis, et Trooja linn ei lange enne, kui Trooja linna vallutamisel kasutatakse Heraklese vibu ja nooli. Aga uba oli selles, et need jäid ühe kangelase kätte, kes sai mao käest halvata
annaabi.ee 
