vabastada. Üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused. Üksnes paavst võib keistrilt võimu võtta. Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste omi. Muidugi polnud keisrivõim sellest huvitatud, sest see piiraks keisrite võimu. Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid lõpetas wormsi konkordaat heinrich 5 ja calixtus 2 vahel 1122. selle järgi pidi piiskopid ja abtid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju, mis õhelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas innocentius 3 ( paavst 1198-1216) Ketserlus. Ketseriteks nimetati nimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserid tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega. Inkvisitsioon.
6. 1.päev sel päeval ei olnud teemat. 2. päev selle päeva novellid pidid rääkima sekeldustest, millest aga õnnelikult pääseti. 3. päev novellid rääkisid saatulikust juhusest, sellest, et oskusetega jõuti saavutada see, mida ihaldati. 7. Mungad, kuningad, naised, kaupmehed, lihtrahvas, abtid, abtsissid, nunnad, krahvid, sõdurid, arstid. ( ülikud; aadlikud) 8. ihad, kadedus, ahnus need pahed on seotud rohkem inimeste enestega, sest kui selles raamatus mõni tegelane midagigi tahtis, pidi ta ka seda saama. Põhiline oli siiski kadedus teiste mehe peale, kellel oli ilus naine ja kuna kõik seda naist imetlesid, pidigi läbi petuste selle naise enesele saama. 9. a) pahelised mungad ( sest nad kasutasid inimesi oma heakorra pärast ära),
katoliku koos kutsuti õpetus välja võimalusi:kirikust Uus keisririigiks. tähtsaimad reform toimus vaimulikud Paavstid tunnistama abtid hiilgeaega. ametitunnused pidid hukka Üht usklikud. armulaud, oli Peetrusele piiskopi tõus
keisri alamad keisrile antud truudusvandest ja kuulutas tagandatuks ka Heinrichi, heites ta ühtlasi kirikust välja. Saksa ülikud toetasid paavsti. Heinrichit ähvardati, et kui ta ei allu paavstile siis valitakse uus keiser. Oma trooni säilitamiseks pidi ta minema Itaaliasse. Enam vähem nad leppisid ära. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkordaat. Wormsi konkordaadi kompromiss seisnes selles, et piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Ilmaliku korral andis keiser. Aastal 1054 kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Kreekakatoliku kiriku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu. Vastuolu allikaks oli püha vaimu olemus, katoliku kirik lähtus nii isast kui pojast. Õigusekirik
truudusvandest ja tagandas ka Heinrichi, heites ta kirikust välja(ekskommunikatsioon e kirikutalitustest osavõtmise keeld). Oma trooni säilitamiseks ilmus Heinrich jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Paavst andis talle meeleparanduse sakramendi. Seda hinnatakse kui paavstluse võitu ilmaliku võimu üle. Investuuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. a sõlmitud Wormsi konkordaat. Wormsi konkordaat Piiskopid ja abtid valitakse kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu tunnuseid jagas vaid vaimulik investituur. Ilmalik investituur jagas ilmaliku võimu ametitunnused. Paavst Innocentius III, valitses 1198-1216 suurima mõjuga paavst. Suutis muuta suure osa Euroopast paavstivõimust sõltuvaks. Ta kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks ära suurfeodaalide tülisid. Ta suutis muuta paavstivõimu kõrgemaks ilmalikust võimust. Innocentius alustas ristisõdasid Baltimaadesse
hobused, rõuged->USA, hindade revolutsioon, uued kaubateed. 13. Protestandid, pildirüüste, Ausburgis usurahu, kirjasõna areng. 14. Kiriku positsiooni taastamine, Pärtliöö, anglikaani kirik, sõjad. Mõisted Kirik- pühakodu või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Vaimulikud ordud- keskaja vaimulikest pooled elasid kloostrites ja olid allutatud ordureeglitele. 2 tasandit: abtid ja mungad, teine osa vaimulikkonnast elasid küll ilmalikus ühiskonnas, kuid teenisid kirikut. Ketserlus- väärusulisus. Inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Inkvitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda, vajadusel karistada. Põhieesmärgiks ketserite ümberveenmine, ketserlike vaadete leviku takistamine. Ristisõjad- ehk ristiretked olid alates 11
ariaanlus õpetus, mis eitab Kristuse jumalikku päritolu lääniisand selle maaomanik sakrament Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud · Millal ja kelle vahel sõlmiti Wormsi konkordaat ( kokkulepe)? Mida see sisaldas? Sõlmiti 1122. aastal Heinrich V ja paavsti Calixtuse II vahel. Selle järgi pidi piiskopid ja abtid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu tunnused andis neile paavst või peapiiskop. · Mis oli inkvisitsiooni põhieesmärk? Kuidas seda saavutati? Inkvisitsiooni põhieesmärk oli ketserite ümberveenmine ja ketserlike vaadete leviku takistamine. Kohtunikud saatsid mingisse linna oma tulekust. Kui nad kohale jõudsid, siis pidasid nad rahvale jutluse, milles kutsusid üles patte tunnistama ja ketserlusest loobuma. Karistuseks
pahameel tema üle võimust. Näiteks olevat olnud Russowi-aegses Tallinnas lugupeetud kodanike seas oma majapidajannadega kokku elada. See olevat olnud lausa elunormiks. Russow ise oli öelnud: "Kui mõne piiskopi sohinaine oli vananenud või talle kauemini ei sobinud, siis andis ta selle vabatalupojale naiseks, annetades veski või tüki maad, ning võttis endale paar korda järgemööda uue tüdruku ja heitis tema juurde. Samuti toimisid ka kõik toomhärrad ja abtid. Kui mõni toomhärra tuli oma naisega Tallinnasse, ei julgenud ta piiskopile ja teistele toomhärradele öelda, et see naine on ta seaduslik abikaasa vaid ütles, et ta on sohinaine ja ümmardaja. Kui keegi kuulis sellest et seaduslik abikaasa, anti talle vastutasuks midagi et ta vaikiks. See nimelt oli neile pühadele katoliku inimestele suureks häbiks ja patuks." Oma laulatatud naisega kokku elamine oli 16.sajandil Tallinnas häbiasi! Mis me siin
järgmist: üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja vabastada.Üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused.Üksnes paavst võib keistrilt võimu võtta.Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste omi.Muidugi polnud keisrivõim sellest huvitatud, sest see piiraks keisrite võimu.Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid lõpetas wormsi konkordaat heinrich 5 ja calixtus 2 vahel 1122. selle järgi pidi piiskopid ja abtid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop.Suurima ilmaliku mõju, mis õhelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas innocentius 3 ( paavst 1198-1216)Ketserlus.Ketseriteks nimetati nimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserid tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega.Inkvisitsioon.Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle
vaimulikkonna lõtvade elukommetega. Arenesid välja sellevastased uued ordud Vaimulike riietrus Rooma katoliku preestri peakatteks oli barett. Kõrgema vaimuliku peakatteks oli mitra ja paavsti peakatteks oli tiaara. Kõigil neil peakatetel olid erinevad tähendused ja sümbolid. Paavsti oma oli loomulikult kõige uhkem ja preestri oma kõige kasinam. Mitra oli liturgiline peakate, mida kandsid paavst, kardinalid, peapiiskopid ja piiskopid ning eriloaga mõned abtid. See oli nende võimu sümboliks. Sutaan oli katoliku vaimuliku igapäevane rõivas, maani ulatuv pikk-kuub. Sutaan oli rõivas, mis näitas, et selle kandja elu oli pühendatud kirikule see oli ka vaimuliku tunnuseks. Paavst kannab tavaliselt valget, piiskop purpurset ja madalamad vaimulikud musta sutaani. Alba oli kandadeni ulatuv valge vaimulikurüüst linane tuunika. Keskajal olid alba varrukatel, rinnal ja alläärel tikandid, mis sümboliseerisid Kristuse viit haava.
Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel. Tsistertslased- 11
kätte anda keisri võimutunnuseid, ainult paavst võib temalt võimu võtta ja keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, küll aga võib paavst vaidlustada teiste omi). Põhimõtteliselt nõudis paavst, et ilmalik võim ei sekkuks kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust. See oli ka Gregoriuse põhieesmärk. Keisrivõim ei olnud huvitatud sellest, lõpuks peab keisrivõim järele andma. Paavstluse moraalne võit ilmaliku võimu üle. Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentius III, temal õnnestus vasallsuhete kaudu endale allutada suur osa Euroopast. Ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse, mis ütles, et paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu. Teistel ei õnnestunud seda võimu hoida.
kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis kas eraldi või kolmanda seisuse raames omaette linnakodanike seisus. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski peamiselt aadlikest alates kuningast ja lõpetades väike-vasallidega. (erandiks olid ainult vaimulikke vürstiriike valitsevad piiskopid ja abtid, kes kuulusid vaimulikuseisusse.) Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadli kohta: Inglismaal sai esimene nimetuseks lords (lordid e. isandad) ja teine gentry, Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier
Keiser olevat seisnud 3 p. Paljajalu lumes oodates paavstilt armu. Pühitsetud preesrina ei saanud paavst keelduda sakrameni andmisest (patukahetsejale tuleb armu anda). Tüli lõpetas siiski alles keiser Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122.a. Wormsi konkordaat (ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline kokkulepe). Selle järgi valitakse kirikuõiguses kehtestatud korra järgi vaimulikud ja vaimuliku ametitunnused annab neile paavst (vaimulik investituur), et aga piiskopid ja abtid on ühtlasi oma piiskopkonna ja abtkonna ilmalikud valitsejad, said nad oma ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt (ilmalik investituur). 3 Suurima ilmaliku mõju saavutas paavst Innocentius III (1198-1216). Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopat paavstivõimust otseselt sõltuvaks. 1215.a
- Paavst Kardinalid Peapiiskopid suure piirkonna katoliku kiriku juht Piiskopid ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine, vaimulike ordineerimine vaimulike töö kontrollimine (SINOD kirikukoosolek, VISITATSIOON kiriku külastus preestri töö kontrollimiseks) Abtid, abtissid munga, nunnakloostri ülemad Preestrid koguduse hingekarjused, kes viisid läbi 7 sakramenti: ristimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, vaimulikuks astumine - TRANSSUBSTANTSIOONIÕPETUS pühitsemise käigus muutub leib issanda ihuks ja vein issanda vereks - Kiriku sissetulekud: kümnis suurkümnis viljas looma e. verekümnis
Vikaarid, diakonid-preestri abid kardinalid(kõrgvaimulikud, kellel oli Mungad ja nunnad õigus valida paavst) Peapiiskopid Sakramendid- jumalaarm Piiskopid Ristimine Kanoonikud(toomkapiitli liikmed) Leeritamine Kloostriülemad (abtid, Priorid, Piht ja patukahetsus abtissid, priorissid) Armulaud Viimne võidmine Abielu Ordinatsioon e preestriks pühitsemine KATOLIKU KIRIKU ÕPETUS
võimu võtta ja keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, küll aga võib paavst vaidlustada teiste omi). Põhimõtteliselt nõudis paavst, et ilmalik võim ei sekkuks kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust. See oli ka Gregoriuse põhieesmärk. Keisrivõim ei olnud huvitatud sellest, lõpuks peab keisrivõim järele andma. Paavstluse moraalne võit ilmaliku võimu üle. Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentiu III, temal õnnestus vasallsuhete kaudu endale allutada suur osa Euroopast. Ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse, mis ütles, et paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu. Teistel ei õnnestunud seda võimu hoida.
· Tartu ja SL p ühinesid Trtu lepinguga tõenäoliselt vasallide survel. Esimene omataoline Liivim võimude vaheline pol ühiaktsioon,see kajastus ka järgnevas poliitikas. Tülid ordu ja Riia linna vahel pidi lahendamavahekohus koosseisus: · Tartu p · Dünamünde ja Kärkna kloostri abtid · 3 prelaati 3 teise pk poolt · 12 rüütlit Taani kuninglikkude vasallide hulgast 1305 suvel ostis Ordu Dünamünde kloostri-kindlusena Väina jõe suudmes etendas see tähtsat rolli Väina veetee valitsemisel-siitkaudu võidi igal ajal sulgeda Riia kaub elusoon.
mõni teine klooster, mille alluvusse ta jäi, moodustades niiviisi kloostriteahela. Erinevalt benediktlaste iseseisvatest kloostritest valitses tsistertslastel kindel hierarhia ning erinevalt Cluny süsteemist töötas see hierarhia delegeerimise printsiibil (ordu juhid ei pidanud kõike ise tegema, vaid tütarkloostrite ole teostasid järelvalvet emakloostrid). Olid olemas ka kesksed institutsioonid. :iga aasta koos käinud peakapiitel, kus osalesid kõik abtid ja millel oli seadusandlik funktsioon. Ordu oli geograafiliselt laia levikuga ja institutsiooniliselt keerukas. Säilis klausuuriprintsiip- mungad kohustusid jääma ühte kloostrisse, ning vajasid suuri maavaldusi,, nagu teised ordud. 4 Munkluse arengu neljandas staadiumis, mis kattus 13. saj- ga, säilis ja arenes edasi kogu tsistertslaste organisatsioon, kuid loobuti klausuuriprintsiibist ja suurte investeeringute tegemise vajadusest. Uutel kerjusmungaordudel oli kompleksne, liigendatud ja
Ajalooline konseptsioon, mis tähendas lineaarset aja ja ajaloo käsitlust. Keskenduti ainult enda piirkonna võimule, muu maailma võimuvahetused ei puudutanud keskaja inimesi . Keskaegsed autorid käsitleisd võimu kandumist kuni nende piirkonda valitseva monarhini. OTTODE REINCHSKIRCHE: Otto I hakkas looma vaimulikke vürtskondi, et tugevdada kuningavõimu võitluses hertsogitega. Määras ise ametisse kõik piiskopid ja abtid, võttes neilt läänivande- vaimulikud said poliitilise võimu, samas tugevnes kuningavõim kirikuvalduste üle. Tihti jäeti piiskopi või kloostriülema koht mõneks ajaks vakantseks, sest siis läksid kõik tulud kuningale. Lõpus kuulus kuningale spoolia-õigus (Spolienrecht), st. õigus surnud vaimuliku vallasvara endale võtta, sest see oli tekkinud kirikliku lääni tuludest. Sellest tekkinud pinged hakkasid viima investuuritülini.
investuuritüli paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks vaimuliku võimu ametitunnuseid Paavst Gregorius koostas 1075 paavsti diktaadi, kus nõudis paavst, et ilmalik võim ei sekkuks kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust keisrivõim polnud kirikusisestest uuendusliikumistest huvitatud 1076 Wormsi selleaegne keiser Heinrich IV, Saksa piiskopid ja Gregorius VII Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidi valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentius III vasallsuhete kaudu õõnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu
Heinrich astus jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Keiser seisis kolm päeva paljajalu lumes, oodates paavstilt armu. Pühitsetud preestrina ei saanud paavst keelduda Heinrichile meeleparanduse sakramendi andmisest. GregoriusVII ja HeinrichIV kohtumist Canossas hinnatakse sageli kui paavstluse moraalset võitu ilmaliku võimu üle. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri HeinrichV ja CalixtusII 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkordaat (kokkulepe). Piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel; vaimuliku võimu ametitunnused andsid paavst või peapiiskop(vaimulik investituur). Olles enamikud oma piiskopkonna või abtkonna ilmalikud valitsejad, keisri vasallid, said nad ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt(ilmalik investituur). 11 Suurima ilmaliku mõju saavutas InnocentiusIII (1198-1216)
Valitses lineaarne aja ja ajaloo käsitlus. Keskenduti ainult enda piirkonna võimule, muu maailma võimuvahetused ei puudutanud keskaja inimesi. Keskaegsed autorid käsitlesid võimu kandumist kuni nende piirkonda valitseva monarhini, valitsejale omistati tihti müütilisi esivanemaid, nt kreeka antiikkangelasi (J. Le Goff). Ottode Reichskirche Otto I hakkas looma vaimulikke vürstkondi, et tugevdada kuningavõimu võitluses hertsogitega. Määras ise ametisse kõik piiskopid ja abtid, võttes neilt läänivande vaimulikud said poliitilise võimu, samas tugevnes kuningavõim kirikuvalduste üle (kirikust sai riigi ühtsuse tagaja). Kuningate käsutuses laialt kirikumaid, võttis neilt nagu omadeltki maa-aladelt otsemaksu. Tihti jäeti piiskopi või kloostriülema koht mõneks ajaks vakantseks, sest siis läksid kõik tulud kuningale. Lõpuks kuulus kuningale spoolia-õigus (Spolienrecht), st. õigus surnud vaimuliku
Sai lüüa Rooma mässulistelt ja Sitsiilia araablaste ja bütsantslaste koalitsioonilt. Kolme Heinrichi Otto-nimelist järeltulijat nimetatakse ka Ottoonideks . Translatio imperii Tähendab maailma metafüüsilise võimu kandumist ühest riigist järgmisele (impeeriumite järgnevus). Ilmus hilisantiigis ja varakeskajal. Ottode Reichskirche Otto I hakkas looma vaimulikke vürstkondi, et tugevdada kuningavõimu võitluses hertsogitega. Määras ise ametisse kõik piiskopid ja abtid, võttes neilt läänivande vaimulikud said poliitilise võimu, samas tugevnes kuningavõim kirikuvalduste üle (kirikust sai riigi ühtsuse tagaja). Kuningate käsutuses laialt kirikumaid, võttis neilt nagu omadeltki maa-aladelt otsemaksu. Tihti jäeti piiskopi või kloostriülema koht mõneks ajaks vakantseks, sest siis läksid kõik tulud kuningale. Lõpuks kuulus kuningale spoolia-õigus (Spolienrecht), st. õigus surnud vaimuliku vallasvara endale võtta, sest see oli tekkinud
annaabi.ee 
