· Xenophanes 570-475 BC Nothing comes from nothing. Unchanging Being. - Against anthropomorphisms · Parmenides fl. Fifth Century BC Being beings - Thinking and Being are the same - One cannot think not-Being · Zeno of Elea 490-439 BC Student of Parmenides - Paradoxes We tend to interpret the moving in terms of the static (living/dead) Being/beings. Dialectics Reductio and absurdum. Showing that a proposition when taken to its logical conclusion is results in and absurdity. Empedocles 490-430 BC Four Classical Elements: Fire, Earth, Air, Water · Bound together by Love, kept apart by Strife. · Claimed to remember past lives. Anaxagoras 500-428 BC A philosopher of Athens. · Things are made up of seeds, the character of things is determined by these seeds.
manus manum lavat – käsi peseb kätt 6. audi, vide, sile – kuula, vaata, vaiki 31. mente et manu – mõistuse ja käega 7. citius, altius, fortius – kiiremini, 32. omnia vincit amor – armastus võidab kõrgemale, tugevamini kõik 8. cogito, ergo sum – mõtlen, järelikult 33. ora et labora – palveta ja tööta 34. tempora, o mores! – oh ajad, oh olen olemas 9. credo, quia absurdum – usun, sest kombed! (Cicero) 35. otium reficit vires – puhkus kosutab see on mõttetu 10. cuius regio, eius religio – kelle maa, jõudu 36. per aspera ad astra - läbi raskuste selle usk 11. debes, ergo potes – sa pead, järelikult tähtede poole 37. persona non grata – ebasoovitav isik, suudad 12
17. inimene on inimesele hunt homo homini lupum est 18. hunt hunti ei murra lupus non mordet lupum 19. hüüdja hääl kõrbes vox clamantis in deserto 20. tulin nägin võitsin veni vidi vici 21. ei millestki midagi ex nihilo nihil 22. armastus võidab kõik omnia vincit amor 23. õiget sõpra tuntakse hädas amicus certus in re incerta cernitur 24. habe ei tee filosoofiks barba non facit philosophum 25. usun, sest see on mõttetu credo, quia absurdum 26. nimesid nimetamata nomine sont adiosa 27. tahes-tahtmata - nolens-volens 28. terves kehas terve vaim- mens sana in corpore sano 29. mõistuse ja käega mente et manu 30. keelevääratus lapsus linguae 31. kunst on pikk, elu lühike ars longa, vita brevis 32. kuula palju, räägi vähe audi multa, loquere pance 33. ära lase päev raisku, kasuta päeva carpe diem 34. laias mõttes sensu lato 35. päev õpetab päeva dies diem docet 36
Loogika 2011/12 Loogika ...on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Antiikaeg Parmenides (5 saj ema) Zenon - reductio ad absurdum Induktsioon Õppimine ehk üldistuste tegemine Reeglid Erandid Statistika Kiire reageerimine on oluline ellujäämise seisukohast Deduktsioon Reeglite rakendamine ehk järelduste tegemine Tuletamine Õigete reeglite rakendamine õigetele faktidele garanteerib alati edu Mõtlemise aspektid Kui väide A on õige, siis A on õige Kui A ja B, siis A Ei ole tõsi, et A ja mitte A Modus ponens: Kui Ast järeldub B ja A on tõsi, siis on ka B tõsi. Näide:
21. Tõenäosuslik ja statistiline mõtlemine. Statistiline mõtlemine tähendab oskust näha tunnuste jaotust nende jaotusseaduste ja sõltuvuse näitarvude järgi ning teha sellest praktilisi järeldusi. Näiteks hinnata, missugused väärtuste kombinatsioonid on nende tunnuste puhul võimalikud ja missugused ebareaalsed. Tõenäosuslik mõtlemine- mõtlemisviis, kus ei saa kindel olla, et mingi väide on 100% tõene; kasutusele tuleb tõenäosus. 22. Reductio ad absurdum. Vastuväiteline tõestus ehk absurdsusele taandamine (ladina reductio ad absurdum) on kaudse tõestamise meetod, mis seisneb järgnevas: mingi väite tõestamiseks oletatakse, et väide on väär, ning tehakse sellest oletusest järeldusi. Tõestus on edukas, kui jõuame vastuoluni, mis näitab, et meie vastuväiteline oletus ei saa olla tõene. I am going into surgery tomorrow so please pray for me. If enough people pray for me, God
Õpetajat austati tema eruditsiooni ja pedagoogimeisterlikkuse, õpilast aga hoolsuse ja vastuvõtlikkuse pärast. Põlvkonnalt põlvkonnale anti edasi ikka ühtesid ja neidsamu teadmisi. Sellest tulenes teiste ajastute seisukohalt äärmine konservatiivsus. Usk ja mõistus Küsimuses, kas usk ja mõistus on ühitamatud või mitte ning kumb on olulisem, kujunes keskaja filosoofias välja kolm seisukohta. Esimene seisukoht: usun, sest see on absurd (ld credo quia absurdum). Kristliku kirjaniku Tertullianuse (u 160220) arvates on inimmõistus oma võimete poolest piiratud ning nö kõrgemad usutõed jäävad paratamatult arusaamatuks. Neid tõdesid ei saagi mõistusega võtta. Mida absurdsemana nad piiratud inimmõistusele näivad, seda enam nad selle arusaamisvõimet ületavad ning seda enam usku väärivad. Teine seisukoht: usun, selleks et mõista (ld credo ut intellegam). Anselm Canterburyst
Quare id faciam, fortasse requires - Wherefore this the making , perhaps to seek Nescio; se fieri sentio et excrucior ignoreerima, ennast panid tundma ja piinama Scio te victorium esse enda võitu sa tead Animae dimidium meae pool minu hingest(Horace) Alea jacta est täringumäng uhkustamine on Cogito ergo sum mõtlen, järelikult élan Pax semper sit ubi studes olgu rahu seal, kus sa õpid Quod me nutrit me destruit ja ma tõusen ning langen credo, quia absurdum ma usun, sest see on mõttetu Raeda in fossa immobilis est kaarik on kaevikus kinni Gutta cavat lapidem non vi sed saepe cadendo veetilk õõnestab kivi järjepidevuse mitte tugevusega Ultra posse nemo obligator keegi ei tohiks anda rohkem kui ise suudab Pater noster qui es in caelis meie isad, kes te olete taevas Otium recifit vires! puhkus annab tagasi jõu Beate certe omnibus vivere volumus me kõik tahame elada õnnelikult ( Augustinus)
sajand. Maise elu jumaldamine, armastus naise vastu. Kurtuaasne lüürika, rüütliromaan. Ristisõjad- rüütlite vaimulikud vennaskonnad (Templirüütlite ordu, Teutooni ordu). Olemasolevate mungaordude reformimine, uute rajamine. Cluny reform. Karolingide renesanss Karl Suur taastas antiikaja poliitilise idee ja soosis kunsti taassündi. Loeti antiikklassikuid, kasutati pseudonüümidena nende nimesid. Ladina keel. Karl Suure algatusel polnud jätkajaid. Uued mõtteviisid "Credo, quio absurdum" -Tertullianus. Skolastika -Boethius, "viimne roomlane". Realism -reaalsed ainult ideed-universaalid, mis eksisteerivad Jumala mõistuses. Nominalism -reaalsed esemed, universaalid nende peegeldused, mis eksisteerivad inimkeeles. "Credo, ut intelligam" -piiskop Anselm. Pierre Abelard (1079-1142) -omaenda arvamuse usaldamine. Assisi Fransiscus -armastus kõige elava vastu. Aquino Thomas (1225-1274) -mõstuse hindamine. Keskaja inimese mõtteviisid Kõlbelise hinnangu tähtsus.
vorm. Esimeseks tähelepanuväärsemaks apologeediks on Justinus Märter (100- 165 a) Suri märtrina. Juba enne kristlust on targad mehed saanud osa jumala sõnast logosest. Kristlased kasutavad tarkuse sünonüümist. Esimene asi, mida jumal loob on logos. Tertullianus (160-220) oli ise kõrgelt filosoofiliselt haritud ja oli väga hea kõnemees. Tema kirjutistega saabki alguse ladinakeelne kristlik kirjandus. Talle kuulub kuuous lause. Credo quia absurdum est. usun kuna see on absurdne. See määratleb ära, kus on usutõed. Usutõed asuvad täiesti teistsuguses maailmas. Usutõed on filosoofilised, kättesaamatud. Temalt tuleneb ka seisukoht ,et filosoofia on teoloogia teenijatüdruk. Aleksandria Clements (145- 215) püüab põhjendada tõelist ja õiget gnosist (tunnetust) Ta leidis, et filosoofia on jumala tahtel sündinud ja mõisltikul tarvitamisel ka tervistav. Kreeka filosoofid
· Olulisel kohal keskaja filosoofias jumalakäsitlus · Jumala olemus: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea jne · Jumal lõi maailma ex nihilo · Jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens piiridest väljas) · Kurjuse olemasolu problemaatika · Keskaja filosoofia põhiprobleem: usu ja mõistuse vahekord; kas Jumala olemasolu saab tõestada; universaalide olemasolu · Usu ja mõistuse vahekord: a) credo quia absurdum (Tertullianus) usun, sest see on absurdne; b) credo ut intellegam, usun selleks, et mõista; c) intellego ut credam mõistan selleks, et uskuda · Jumala olemasolu tõestused: ontoloogiline argument, algpõhjuse argument, korrapära argument · Ontoloogiline argument Anselm Canterbury' st (1033-1109), Jumal on millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on palju enam kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu
■ jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens-piiridest väljas) ■ “Kui on jumal, siis miks on maailmas kurjus?”- inimese vaba tahte tõttu, kord tuleb aeg mil valitseb õiglus, õiglus võidab teispoolsuses, jumala teod on mõistetamatud ■ Keskaja filosoofia põhiprobleem: 1)usu ja mõistuse vahekord 2)kas Jumala olemasolu saab tõestada 3)universaalide olemasolu ■ Usu ja mõistuse vahekord 1)credo quia absurdum- usun, sest see on absurdne 2)credo ut intellegam- usun selleks et mõista 3)intellego ut credam- mõistan selleks et uskuda ■ Jumala olemasolu tõestused: ■ 1. ontoloogiline (tõsiselt olev) argument- Anselm Canteburyst, jumal on miski millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu ■ 2
Usu ja mõistuse vahekord 1. ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas) loomupärased tõed on need, millega ma saan jõuda mõistuse alusel. Ilmutuslikud tõed on need, mida ma saan teada Jumala armule. 2. ,,mõõdukas" seisukoht(David Hume, William James) teatud situatsioonis on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla(sõprus, armastus) 3. irratsionaalne( Augustinus...Kierkegaard) usun, kuna see on absurdne credo quia absurdum Nietche: Miks ma olen dünamiit? Vaata /küsi Kaire käest N teksti!!!eksmaiks! Keelefilosoofia: on filosoofia valdkond, kus küsitakse: keele ja sõnade olemuse kohta keele ja sõnade tähistamisvõime kohta keele ja sõnade kommunikatsioonivõime kohta Milles peitub sõnade tähendus? filosoofiaeelsed kontseptsioonid · Pythagoros: ,,nimesid moodustata ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust
Clements(150-215) samastas religiooni.2)retrospektiivsus-tagasipööratus.Mida vanemad textid, vanemad allikad,seda tõesem.Piibel. 3)skolastilisus.Õpetuslik ja kasvatuslik iseloom.Filosoofid on õpetajad koolis,tegevvaimulik kirikus jutluse näol.Halastamatu autobiogr.Kirikuisa Augustinus. KESKAJA FIL PÕHIPROBL: 1.usu ja mõistuse vahe pr. Tertullianus (kirikuisa 160-220) leidis, et inimmõistus on piiratud.Ol. usk ilmutusse.Uskuda siis,kui mõistega võttev asi on absurdne e Credo quira absurdum. 2. Cantebury Abselm (ingl) leidis, et ainult usu poolt valgustatud mõistus on võimeline mõista Jumalike tõdesid. Credo ut intellegam. 3.Jumala tõestamise pr. Ontoloogiline e olemuslik käsitlus. Jumal on absol. olemine, ülim, sisaldab kõik. Thomas Aquinost (1225-1274) it grahv, hingelik doktor.Ta vaated on tomism.Kosmoloogiline Jumala tõestus. Igal asjal on põhjus ja põhjustajaks on Jumal. Maailm p.o. kellegi poolt põhjustatud. 4
mööda teed punktist A punkti B. Enne punkti B jõudmist peate läbima pool teed, s.o. punkti C. Liikudes punktist C edasi B suunas peate jällegi läbima pool teed C ja B vahel, s.o. punkti D. Liikudes punktist D edasi B suunas peate jällegi läbima pool teed, jne jne. Seega jääb teil alati läbida pool mingist teelõigust ja te ei jõua kunagi punkti B. Zenoni paradokside loogiline struktuur oli väite põhjendamine väite vastandist absurdsete järelduste tuletamise teel: nn. reductio ad absurdum. Väidete põhjendamise ning ümberlükkamise kunsti arendasid edasi varased retoorikud ja sofistid. Tuntumad neist olid 5. sajandil e.m.a. elanud Gorgias, Hippias, Prodicus ja Protagoras. Sofistid ei tegelenud küll väitluse tehnika uurimisega, kuid nad nõudsid näiteks, et moraalipõhimõtteid tuleb ratsionaalselt põhjendada. Sofistide traditsiooni kandsid edasi Sokrates (470-399 e.m.a) ja Platon (428/427 - 348/347 e.m.a). Platoni kirjutistes
14 PATRISTIKAST Tertullianus (u 160 - 230) eitas, Justinus (u 100-165), pooldas antiikfilosoofiat kuid väitis, et see annavad tõde edasi ainult ebatäiuslikul kujul. Aleksandria Clemensi (u 160-215) järgi püüavad kristlikud mõtlejad mõistuse abil teha arusaadavaks usulisi tõdesid, mis põhinevad ilmutusel. Filosoofia on vaid abiks. Põhja-Aafrika kirikuisa Tertullianus: kõige aluseks on usk, mis ei vaja kahtlusi, mis ei hooli inimlikust mõistusest. Credo quia absurdum - usun, sest see on absurdne. Origenes (185-254) õpetas Aleksandrias. Oli Plotinose kaasõpilane Ammonios Sakkase juures. Ka Origenes sünteesis ristiusu õpetusest Platoni filosoofiaga. AUGUSTINUS (354-430) (Vt ka Saarineni õpikut), oli katoliku kiriku pühak ja üks selle kõige mõjukam esindaja, väga tähtis ka luteri kiriku jaoks. Augustinuse õpetajaks kristluses oli Ambrosius. Ta võttis omaks Platoni lõhestatud maailma. Augustinus kirjutas palju
järeldusmallid: tähendusala piiratakse ja samal ajal jäetakse väljaspool olevad juhtumid tõlgendusest välja. Argumentum a fortiori: 1) Argumentum a majore ad minus ehk järeldus suuremalt väiksemale - kui seadusetekst lubab tegu A, peab see lubama ka tegu B, mis on väiksem pahe kui A. 2) Argumentum a minore ad maius on järeldus väiksemalt suuremale - kui seaduses on keelatud tegu A, peab ka tegu B olema keelatud, kuna A on väiksem pahe kui B. Argumentum ad absurdum võib olla: 1) loogiline - järeldus viib vastuoluni; 2) mitteloogiline - tõlgendus viib võimatu tulemuseni. Lõpptulemusest ei saa teostada, kuna see sunnib inimest kuriteole või ebamoraalsele tegutsemisele või on tulemus ilmselgelt heade tavade vastane. Selline absurdsus ei ole järelduse enda tagajärg, vaid see saab oma seletuse argumentatsiooni sisust. Analoogia võib esineda kas õigusallikana (juhtumite sarnasus) või järeldamisvormina
· Maja on inimeste jaoks mõeldud laut. · Endale maja ostmine käib paljudele üle jõu. · Selles majas elasid enne inimesed, nüüd aga on ta tühi. Mõistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm arusaama. Millisega neist on kooskõlas väide: "Usk ja mõistus käivad käsikäes, kuid usk on see, mis juhib mõistust, mitte vastupidi." · See väide on kooskõlas arusaamaga: "Credo quia absurdum." · See väide on kooskõlas arusaamaga: "Credo ut intellegam." · See väide on kooskõlas arusaamaga: "Intellego ut credam." Ei, selle seisukoha järgi käivad usk ja mõistus küll käsikäes, kuid mitte usk ei juhi mõistust, vaid vastupidi: mõistus juhib usku. Protagorase seisukoht oli, et · ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. · jumalaid ei ole olemas. · on vaid üks Jumal.
Cesare, Camestres, Festino, Baroco, (Cesaro), (Camestrop); Darapti, Disamis, Datisi, Felapton, Bocardo, Ferison; Bramantip, Camenes, Dimaris, Fesapo, Fresison, (Camenop). Vokaalid nimedes vastavad süllogismide moodustele. Esitäht määrab millisele esimese figuuri süllogismile süllogism taandub, nt Felapton Feriole; s ja p lõpus annavad taandamise meetodi; c- mitte esitähena näitab, et süllogism ei taandu, tõestuseks tuleb kasutada meetodit reductio ad absurdum. Punasega olen ma tähistanud moodused, mis on lubamatud Boole'i interpretatsiooni järgi olemasolu import). Sulgudes on toodud täiendavad moodused, mis on saadud üldise järeldusega kehtivast moodusest muutes järelduse osaliseks. Näide1: Kõik lilled on ilusad. Mõni mürgitaim on lill Mõni mürgitaim on ilus. On kolm terminit lilled, ilusad, mürgitaimed. Kesktermin (M) on lilled, sest see esineb mõlemas eelduses ( ja ei esine järelduses)
-) Tal on kasvatuslik suunitlus. *) See on koolifilosoofia ning vormilt on see suunatud sellele, et inimesi mõtlema õpetada ning seega on ka suur rõhk loogikal. *) Filosoofid filosofeerivad, et suunata inimeste käitmist, uskumist ja korrastada teadmisi. * Kolm keskaja filosoofilist põhiprobleemi: -) Usu ja mõistuse vahekord = kuidas usk mõjutas mõistust küsimuseks oli see, et mis on mõistuse roll usu kõrval. On kolm positsiooni: *) Usun, sest see on absurdne (Credo Quia Absurdum Tertulcianus 160-220 AD) ütles, et usutõed ei ole mõistusega võetavad, sest nad on liiga rasked, et neid mõista. Ta ütles ka, et filosoofia on religiooni teenijatüdruk. *) Usun, selleks et mõista (Credo ut Intelligam Anselm Canterbury'st 1033-1109) ütles, et ainult usu läbi valgustatud inimmõistus võib taibata jumalikke tõdesid. *) Mõistan, selleks et uskuda (Intelligo ut Credam Pierre Abelaerd 1079-1142) leidis,
· Retrospektiivsus (ld. retro "tagasi", spectare · Universaaliate probleem "vaatama" · Jumalatõestused · Kasvatuslik suunitlus · Usu ja mõistuse probleem · Seotus religiooniga · Usun, sest see on absurdne (ld credo quia · Jumalakesksus Olemise, hüve ja ilu allikas on absurdum). Tertullianus (u. 160-220). Usutõdesid Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse ei saagi mõistusega haarata. alusena. Jumala sarnasus (Imago Dei) on inimelu · Usun selleks, et mõista (ld. Credo ut intelligam). ülim eesmärk. Anselm Canterburyst (1033-1109). Üksnes usu · Kreationism Jumal on loonud maailma ei läbi valgustatud inimmõistus on suuteline mõistma millestki
Just absurd ongi usu objekt absurd, mis ületab mõistuse võimeid. Siin ta käis varakristliku kirjaniku Tertullianuse (u 160220) jälgedes, kes kirjutas: "Jumala poeg on risti löödud see on häbiväärne, sest sunnib häbenema. Jumala poeg on surnud sellepärast vääribki uskumist, et on absurd. Maetu tõusis üles see on tõsi, sest see on võimatu." Tertullianusele omistatakse aforism Credo, quia absurdum (ld 'usun, sest see on absurd') ning Kierkegaard sisuliselt nõustus sellega aforismiga. Inimene ei pea otsima teadmisi vaid usku, sest teadmine on patt. Pärispatt ju selles seisneski, et esimesed inimesed (Piibli järgi Aadam ja Eeva) inimene tahtis saada "teadjaks". Inimene ehmus mitte millegagi piiratud Jumala tahte ees, nähes selles omavoli ning hakkas otsima kaitset Jumala eest tunnetuses, mis, nagu talle sisendas madu, teeks nad mingis mõttes võrdseks Jumalaga
Lisame eelduste hulgale G täiendava eeldusena mingi hüpoteesiga p vasturääkiva väite ¬p. Kui õnnestub tõestada, et täiendatud eelduste komplektist saab tuletada ilmutatud vastuolu kujul q & ¬q, siis sellest saab loogiliselt järeldada (formaalne implikatsioon ⇒), et algsetest eeldustest saab tuletada väite p ilma eituseta. Nii saadakse vastuväiteline tõestus (G, ¬p ⊢ q & ¬q) ⇒ p. Kaudne tõestus sisaldab vastuväitelist tõestust (ld reductio ad absurdum). N9.4. Kui Jaanil on raha (R) ja juhiluba (L), siis ostab ta auto (O). Jaanil on juhiluba. Kuid Jaan ei osta autot. Järelikult pole tal raha. 1. (R & L) → O (eeldus) 2. L (eeldus) 3. ¬O (eeldus) ∴ ¬R (postuleeritud järeldus) See kehtib, sest 4. │ ¬¬R (AP) Hüpotees: pole tõsi, et Jaanil pole raha. 5. │R (4.; DN) Jaanil on raha. 6. │R & L (5., 2.; Conj) Jaanil on raha ja juhiluba. 7. │O (1., 6.; MP) Jaan ostab auto. 8. │O & ¬O (7., 3
Lisame eelduste hulgale G täiendava eeldusena mingi hüpoteesiga p vasturääkiva väite ¬p. Kui õnnestub tõestada, et täiendatud eelduste komplektist saab tuletada ilmutatud vastuolu kujul q & ¬q, siis sellest saab loogiliselt järeldada (formaalne implikatsioon ), et algsetest eeldustest saab tuletada väite p ilma eituseta. Nii saadakse vastuväiteline tõestus (G, ¬p q & ¬q) p. Kaudne tõestus sisaldab vastuväitelist tõestust (ld reductio ad absurdum). N9.4. Kui Jaanil on raha (R) ja juhiluba (L), siis ostab ta auto (O). Jaanil on juhiluba. Kuid Jaan ei osta autot. Järelikult pole tal raha. 1. (R & L) O (eeldus) 2. L (eeldus) 3. ¬O (eeldus) ¬R (postuleeritud järeldus) See kehtib, sest 4. ¬¬R (AP) Hüpotees: pole tõsi, et Jaanil pole raha. 5. R (4.; DN) Jaanil on raha. 6. R & L (5., 2.; Conj) Jaanil on raha ja juhiluba.
lunastust." ,,Maakera ei puutu inimesse," rääkis Kulebjakov, ,,sest maakera on juhuslik nähtus, inimene aga igavene. Usk teeb igaveseks. Aga maakera ei usu ju. Või arvate, et ka maakera usub, mis?" ,,Ai, ai, ai!" kõõksus ja köhis Voitinski heal meelel. ,,On see vast sünnipäev! Tapavad naeruga! Maakera usub! Kas kuulete, härra Paas!" pöördus ta Indreku poole, sest teised ei pannud teda tähele. ,,Maakera usub! Credo quia absurdum est! Usk võtab planetaarsed mõõdud! Kosmilised, mõistate?" Ta matsutas suud, nagu oleks ta imestusest keeletu. ,,Kõik peavad uskuma, kui nad tahavad midagi teha, ja kes suurt tahab teha, peab suurt uskuma," jätkas Kulebjakov. ,,Mina ei usu!" karjus Molotov ja virutas klaasi lauale kildudeks. ,,Siis te ei tee midagi," vastas Kulebjakov. ,,Teen!" karjus Molotov. ,,Teen mõistusega, teen teaduse abil." ,,Siis usute mõistust, usute teadust," ütles Kulebjakov. ,,Kõik peavad uskuma
annaabi.ee 
