7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest -- kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus-- filosoofia sünd -- leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt
7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest: kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus: filosoofia sünd: leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Ioonia filosoofia Mileetose koolkonnd (VI-V saj. e. Kr.) olid esimene kreeka filosoofiakoolkond, (presokraatikud), lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest, tegelesid müütiliste kujutluste ümberformuleerimisega
komponentide vahel ja sees. Filosoofiat kui maailmamõistmise viisi huvitab üldine, universaalne inimlikus maailmamõistmises. Maailmamõistmise ajaloolised vormid Müüdiline maailmamõistmine Kristlik-religioosne maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine: a) Filosoofia b) Teoloogia c) Teaduslik – teoreetiline maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine on väljendatud abstraktsetes mõistetes Müüt Kr. k. mythos lugu, jutt Müüt on filosoofia suhtes varasem maailmamõistmise ajalooline vorm Müüt on hõimu algkogemusele igikestvana ilmnev jutt, lugu oma eksistentsi seotusest hõimu jumalate ja kangelaste pärinemise, võitlemiste ja saatusega (Tõnu Luik) Tänapäeva inimene ei seo oma eksistentsi müüdiga. Müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks on müüt tegelikkus ja olulisem kui tavaline igapäevase
· Intellekti- ehk vaimupuue. Intellektipuu ei ole haigus. Intellektipuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustumine. Intellektipuudega inimesed vajavad tihti palju abi ja tuge. Neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud intellektipuudega inimesed õppida elama elu, mis on nende vajadustega kooskõlas ja mis sarnaneb suuresti puudeta inimese elule. Intellektipuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused. · Valimuse poolest ei ole valdavalt mingil moel eristatavad nn norm...
lahenduse vaid tuttavatele probleemidele Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus reziimis Otstarbekuselt jääb heuristiline mõtlemine süstemaatilisele alla vaid uudsetes ja abstraktsetes ülesannetes. Tuttavat ülesannet lahendav kogenud otsustaja võib heuristiliselt leida vähemalt sama otstarbeka lahenduse kui süstemaatiliselt Kuidas mõjutavad teadmised ja Teadmised ja kogemused on L11, kogemused erinevate konvergentsel mõtlemisel abiks, kuid mõtlemisülesannete lahendamist? divergentses ülesandes võivad esile
Nimelt on müüt ja religioon kui mitteteoreetilised maailmamõistmise vormid väljendatud piltlike ettekujutuste viisil. Nad kujutavad endist müütiliste või religioossete kujutluste kogumeid, mida kinnitatakse teatud rituaalsete, kultuslike toimingutega. Seetõttu võib ütelda, et nad haaravad inimest mitte üksnes vaimselt, vaid terviklikult – ka kehaliste toimingute kaudu. Teoreetiline maailmamõistmine on seevastu väljendatud üksnes abstraktsetes mõistetes, kujutab endast mõistelist maailmamõistmist. Mõisted on mõtlemise vormid, mis eksisteerivad teoreetilistes arutlustes. Siin on kahepoolne sõltuvus – ühelt poolt kujutab teoreetiline arutlus endast mõistete kasutamist, teiselt poolt ei ole mõisteid lahus ega niiöelda enne arutlusi. Mõisted kujunevad ja omandavad tähenduse alles arutluse käigus ning kujunevad selles ka edasi, omandades uusi tähendusaspekte. Teoreetilise
- operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta - konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates Erik Erikson: isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside (allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) · Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse
- operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta - konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates Erik Erikson: isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside (allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse
7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise e jõulise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest - kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega - tarkus on inimlik omadus. See sündmus, filosoofia sünd, leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu.
Saab eristada: · Protseduurilist mälu toimib teadvustamata (kingapaela sidumine, kõndimine, noa ja kahvliga söömine jne). · Semantiline mälu teadvustatud teadmine maailma kohta · Episoodiline mälu teadvustatud teadmine sündmustest, milles oleme ise osalenud. Mõtlemine - kitsamas mõistes on probleemide lahendamine. Mõtlemine võib toimuda kujutluspiltides ja abstraktsetes sümbolites (mõistete ehk kontseptide ja väidete ehk propositsioonide abil). Olulised mõtlemis-operatsioonid on induktsioon (liikumine üksikult üldisele) ja deduktsioon (liikumine üldiselt üksikule). 3. Tunnetuslik kontiinum Kanti tunnetusteooriast subjektiivse idealismini (I.Kanti ja G.Berkeley tunnetusteooria) I.Kanti teooria: Eristatakse radikaalselt olemust (asi iseeneses ehk noumenon Ding an sich ) ja nähtumust (asi meie jaoks ehk fenomenon)
Moraalse arengu astmed on samad mõlema soo puhul Soolised erinevused moraalses arengus, mehed saavutavad kõrgemaid astmeid. C.Cilligan: kui naiste haridustase ja positsioon on kõrge, siis soolisi erinevusi pole. Kohlbergi moraalse arengu astmed pole täies ulatuses saavutatavad lääne kultuuri naiste poolt. Arvas, et lisaks võrdsuse printsiibile, on olemas moraalsete otsuste arengus veel üks element: hoolitsus, hoolivus, kaastunne. Mehed kalduvad mõtlema abstraktsetes õigluse terminites, naised kalduvad mõtlema rohkem vastutusest. Kohlbergi teooria lähtub Lääne kultuurist ja on orienteeritud meestele, naiste moraal on kompromiss ja vastutus teiste eest. Piaget – kognitiivse arengu Selman – perspektiivi Kohlberg – moraalse aste võtmise aste otsustamise aste Operatsioonieelne Mittediferentseeritud ja Eelmoraalne
eluaastani) Keeruliste mõistete omandamine. Tähelepanu jaotatavus sündmuste jälgimisel ja klassifitseerimisel. Sündmuste põhjuste nägemine väljaspool iseennast. Mõtlemise reversiivsus (jäävusmõistete kujunemine). Egotsentrilisuse taandumine. Formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) Mõtlemine abstraktsetes mõistetes. Hüpoteeside püstitamine ja kontrollimine. Huvitundmine oma mina ja oma suhete teadvustamine muu maailmaga. 9. Millise 4 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piget intellektuaalset arengut? Piaget’ teooria järgi on inimese teadvuses eristatavad kolm põhimõtteliselt erinevat skeemide liiki. Sensomotoorsed (ka taju- ja käitumuslikud) skeemid on oma olemuselt loogikaeelsed, intuitiivsed teadmisvormid, mis
Näiteks selguse krieerium. Eksamil: kirjeldama seda situatsiooni; selgitama, mis on selgus; ja tooma kriitilised vastuväited; et miks meetod pole piisav. Kui pole piisav, siis tuleb leida parem meetod. Peirce – siiamaani ebapiisav, sest ka taandub see subjektiivsele valdamisele. Kuidas eristada – eristada subjektiivset osa sellest. Selle eristuse tegemiseks jääb puudu. Tuuakse sisse uus termin selgepiirilisus - defineerimine abstraktsetes terminites. Lauda saab defineerida „laudsuse“ kriteeriumitega (laud kui niisugune…). Selgitada mõiste sisu kaudu asju. Descartes võttis ette filosoofia ümberkujundamise – selle sisu on uuefilosoofia alus ehk subjekti filosoofia. Tema esimene samm oli teoreetiliselt lubada skeptitsismi – kahtluse meetod. Peirce skeemis asenduks autoriteedi meetod kahtluse meetodiga. Subjekti filosoofia on kolm sajandit on flosofeerimise paradigmaks ja nüüd tekivad püüded sellest väljuda
jumalakujutlused sõltumatumaks usulistest sümbolitest ja omandavad isikupärased ja mitmekesised jooned. Religioon teismeeas mõistetakse 3 valdkonda 1) Kognitiivne areng 2) Sotsialisatsioon väheneb vanemta mõju ning suureneb eakaaslaste ja kooli tähtsus. 3) Isiksuse küpsus identiteedikriisi läbimine ja eneseleidmine (vastused kes ma olen, miks ma olen) Siinkohas mõjutab arengut võime kontseptualiseerida elusündmusi ja mõelda abstraktsetes kategooriates. Täiskavanus religioossus on seotud suhete, töökoha, pere ja ühiskonnaga. Iseloomustavad kaks faktorit: 1) töö töökoha vaimsus, seal täidetakse kõik töötajate vaimsed vajadused. 2) küpsus kirjeldatakse seda nelja tunnusega: 1. Küps religioon on arenguvõimeline, mõtestades varasemaid uskumusi, tundeid, veendumusi, hoiakuid ja käitumist ning liikudes sügavama mõtestatuse poole. 2
- operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta - konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates Erik Erikson: isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside (allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) · Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse,
Kolmeks osaks jagamine: pragmaatika, semantika ja süntaks. Ivici järgi võib kutsutakse semiootiliste probleemidega tegelejaid semantikuteks, jagades nad kahte rühma: üldise semantika ja akadeemilise semantika esindajad. Carnap: deskriptiivne semantika kirjeldab nähtusi, mis tingivad aktuaalsete olemasolevate suhtlemismärkide iseloomu (keeleteadlaste ala). Teoreetilise semantika ülesannetesse kuulub abstraktsetes semantilistes süsteemides märkidega teostatavate operatsioonide väljaselgitamine (loogikute ala). 4. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed lingvistikas - (eristus sem-S, lingv- H on minu enda tehtud) (Ivici järgi) semiootikas -> Saussure: süntagmaatilised seosed vs assotsiatiivsed seosed. Tema järgi seostuvad esimesed keelemärkide seostega mingis antud kontekstis, teised aga viitavad mingi keelemärgi assotsiatiivsele ühendusele sama
ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus režiimis Süstemaatilist ja heuristilist mõtlemist saab rakendada erinevates mõtlemisülesannetes. Seekord vaatame lähemalt nende rolle otsustamisel. Ratsionaalsust võib defineerida kahel moel – läbi mõtlemise protsessi ja tulemuse Mõtlemisprotsessi ratsionaalsus on sünonüümne süstemaatilisusega Otstarbekuselt jääb heuristiline mõtlemine süstemaatilisele alla vaid uudsetes ja abstraktsetes ülesannetes. Tuttavat ülesannet lahendav kogenud otsustaja võib heuristiliselt leida vähemalt sama otstarbeka lahenduse kui süstemaatiliselt Teadmised ja kogemused on konvergentsel mõtlemisel abiks, kuid divergentses ülesandes võivad esile kutsuda fikseerumist. LIIGUTUSTE JUHTIMINE Aju ja psüühika ülesanne on töödelda informatsiooni kasuliku käitumise esilekutsumiseks Liigutuskorraldus koostatakse eesmärgist, mälust ja tajust lähtuvalt (aju otsmikusagaras
operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta. konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist). formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates. Kognitiivne teooria: - Sensomotoorne periood – 1-aastane. - Mõisteliseelne mõtlemine – 2-aastane. - Intuitiivne mõtlemine ehk operatsioonide-eelne periood – 3-6-aastane. - Konkreetsete operatsioonide periood – 7-10-aastane. - Formaalsete operatsioonide periood – 11- vanadus. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes,
ristkülikud jättis ta kas valgeks või värvis ühe põhivärviga – punase, kollase või sinisega. Mondrian toetus Platoni, neoplatoonikute jt. filosoofiale, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus, millel on kindlad objektiivsed seaduspärasused. Neid ei saa väljendada meeleliste esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema meelest oli maailma olemus teistsugune. Kandinskyle kui ekspressionistlikus keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus. Mondrian on palju randem. Ta ei pea oma kunsti isiklikuks, subjektiivseks
ristkülikud jättis ta kas valgeks või värvis ühe põhivärviga punase, kollase või sinisega. Mondrian toetus Platoni, neoplatoonikute jt. filosoofiale, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus, millel on kindlad objektiivsed seaduspärasused. Neid ei saa väljendada meeleliste esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema meelest oli maailma olemus teistsugune. Kandinskyle kui ekspressionistlikus keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus. Mondrian on palju randem. Ta ei pea oma kunsti isiklikuks, subjektiivseks
või värvis ühe põhivärviga punase, kollase või sinisega. Mondrian toetus Platoni, neoplatoonikute jt. filosoofiale, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus, millel on kindlad objektiivsed seaduspärasused. Neid ei saa väljendada meeleliste esemete kaudu, vaid ainult mõistetes või neile vastavates väga abstraktsetes vormides. Nii uskus Mondrian, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. Ka Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema meelest oli maailma olemus teistsugune. Kandinskyle kui ekspressionistlikus keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus. Mondrian on palju randem
annaabi.ee 
