EGERT TOLK Aastaajalised muutused veega seotud koosluses Minu uuritavaks ning vaadeldavaks teemaks oli veega seotud kooslus. Koht, mida jälgisin oli Pirita jõe alamjooks. Vaatlused on tehtud kaardil näidatud piirkonnas (vt. Joonis 1 kaart), see piirkond on looduskaitseala. Pirita jõgi on selles kohas rahuliku vooluga ning üsna lai. Jõe kallastel on selles piirkonnas tervisespordirajad. Vaatlused toimusid talve lõpus ning kevade alguses.
Kliimat kujundavad tegurid 1. Päikesekiirguse hulk ehk kaugus ekvaatorist ehk GEOGRAAFILINE ASEND ·Laiuskraadist tingitud erinevused Eestis väikesed, sest ulatus S- N on väike ( 57°30´ - 59 49 ) Kiirguse erinevused tingitud: · Aastaajalised erinevused päeva pikkus suvel nt. 18 tundi, talvel 6 tundi · Õhumasside liikumine ( pilves ilmad- selged ilmad) · Aluspinna omadused: kõrgus merepinnast, nõlva kaldenurk päikese suhtes 2. ÕHU LIIKUMINE ehk atmosfääri tsirkulatsioon Õhumass ( ÕM) · ÕM- suur hulk õhku, mis on tekkinud teatud aluspinna ( maismaa või vesi) kohal ja saanud sealt omale omadused ( niiskus, temperatuur) niiske kuiv
KLIIMA EESTI KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID PÄIKESEKIIRGUSE HULK, ATMOSFÄÄRIPROTSESSID (ÕHU LIIKUMINE) KIIRGUSE ERINEVUSED TINGITUD AASTAAJALISED ERINEVUSED. ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES.
c. Tähista noolega Maa tiirlemise ja pöörlemise suund. 21 märts, 22. Detsember, 23 september, 22 juuni Päike 6. Mis on astronoomiline-, fenoloogiline aastaaeg? (100) Astronoomilline- öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega Fenoloogiline- aastaajalised muutused imas 7. Täienda joonist Kuu faaside kohta. (102) a. Tähista Päikese asukoht. b. Kirjuta juurde Kuu faaside nimetused. esimene veerand, täiskuu, viimane veerand, kuu loomine c. Värvi joonisel millist Kuu kujutist antud Kuu faasis Maalt näeb. d. Millises faasis Kuud me ei näe? Kuu loomine Maa 8. Päikesevarjutus
Reljeef on enamasti mägine. Riigi lääneosas asub Altai mäestik. Seal on ka kõrgeim punkt Nayramadlin Orgil (Huyten Orgil) 4374 m üle merepinna. Altaist itta jäävad Hangaj mäed. Enamuse territooriumist moodustab 900 1400 m kõrgune kiltmaa. Loode- ja kirdeosas laiuvad suured tasandikud. Riigi kesk- ja kaguossa jääb ulatuslik kivine ja klibune Gobi kõrb. Madalaim koht riigis in Hoh Nuur 518 m üle merepinna. Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised temperatuuride amplituudid on väga suured. Mongoolia talved on pikad ja karmid. Vahete- vahel esineb zud äärmuslikult külm talv. Kesk- ja kaguosa kõrbetes on kõrbekliima, esineb tihti põuda, tolmutorme. Siseveekogud esinevad põhiliselt riigi põhja- ja lääneosas. Suuremad jõed on Orhon, Selenge, Argun. Ka järvi on palju, eriti lääne- ja loodeosas. Suurimad on Uvs Nuur, Hjargas Nuur, Har Us Nuur. 7 3. Rahvastik
Mullahorisondid on mullatekke niisutamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid rabenemine- Füüsikali korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), seks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning teed jne) mullaosa biosfääris- Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal, vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne taimejuured mullas. Mullas elavad mõned ussid, aga ka pisiimetajad. koostis ei muutu. porsumine- Keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks Mullastiku struktuuri kujundavad bakterid. Mullahorisont,koostis, nimetatakse kivimite murenemist vee ja õhus esineva hapniku ja süsinik
Seda poleks teatud, kui samalaadne kiht jääd ei asuks lõunapoolse mütsi all (vasakul). Sellest ajast peale ei kao süsinikdioksiidi kiht kunagi täielikult. Selle ladestumise eest vastutav mehhanism on tundmatu, aga see võib olla vastavuses kliimamuutustele ühenduses pika- perioodiliste muutustega Marsi ekvaatori kalletes orbiiditasapinnal. Samuti võib pikematel laiuskraadidel olla pinna alla peidetud jääd. Aastaajalised muutused polaaralade ulatuses muudavad täielikku atmosfäärilist rõhku umbes 25%. Hiljutised vaatlused HubbleKosmose Teleskoobiga on näidanud, et tingimused Vikingi ekspeditsiooni ajal võisid olla ebatüüpilised. Marsi atmosfäär paistab praegu olevat külmem ja kuivem kui mõõdeti Viking'i maandurite poolt. Viking- maandurid teostasid eksperimente, et määrata kindlaks elu olemasolu Marsil. Tulemused olid negatiivsed
tingimustega. See soodus tunnus (keskkonna poolt määratud) on omane tervele organismirühmale (liigile). See tunnus on geneetiliselt kinnistunud (edastatakse järglastele) Kohastumine protsess, mille käigus kohastumus tekib. Kohastumused avalduvad organismide: 1.) ehituses (varjekuju, nt raagritsikas, oksakujulised vastsed; varje- või hoiatusvärvus, nt aastaajalised värvused, sulandumine keskkonda, hoiatusvärvus annab märku varjatud kaitsevahendust lepatriinu, herilane, mürkmaod; mimikiri-sarnasus teise liigiga, nt orhidee tolmeldaja nagu kärbes, ohutud sirelased ja maod nagu herilased või mürkmaod, kägu nagu raudkull jne) 2.) füsioloogias (fotosünteesi eripärad nt kaktustel, ,,antifriis" putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel, liblikõieliste sümbioos mügarbakteritega jne) 3
vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.Murend- kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist. Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Kõige kiiremini toimub looduses rabenemine temperatuuri järsul muutumisel, sest siis järgnevad kivimiosakeste kiired paisumised ja kokkutõmbumised üksteisele lühikese ajavahemiku järel. Selline termiline rabenemine toimub eriti intensiivselt kuivas kliimas. Kivimite halva soojusjuhtivuse tõttu soojeneb
Hästi väljaarenenud kattekude, Sügav juurestik, Kitsa või lihaka lehelabaga lehed. Vee säilituskude, Lehed taandarenenud, Õhulõhed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik CO2 varutakse öösel. Loomadel vees liikumiseks Süstjas kehakuju, Ujumiseks uimed või loivad. Lindudel kujunenud Lendamiseks tiivad, Tühjad toruluud, Veelindudel ujulestad, Mittemärguv sulestik. Paljudel organismidel on varjekuju või värvus. Aastaajalised muutused karvastikus või sulestikus, Liivakarva värvus kõrbeloomadel, Tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel, Sarnasus keskkonna fooniga. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks
Kui palju Kuiper Vööndi Pluuto sarnased objektid on hiljuti silmnähtavaltkadunud? Kas nendest oli mõni sama suur nagu Pluuto? Mis on Pluuto tumedate maa-alade koostis? Kas, ja millised geoloogilised iseärasused ja protsessid toimuvad Pluutol ja tema kaaslasel Charonil? Kas missioon Pluto Ekspress leiab rahalist toetust? See on võimalus vaadelda Pluutot tema periheeloni lähedal enne 23. sajandit sellist võimalust rohkem ei tule. Kas ja millised aastaajalised muutused toimuvad Pluuto pika 'aasta' jooksul? Charon Planeet Maa meie kodu Maal on piklik orbiit ja kiire pöörlemine, võrreldes näiteks Veenuse ja Merkuuriga. Ta liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Maakera keskkohta vöötab ekvaator- mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel." Pöörlemisel teeb Maa
2. Ökotoop ehk eluta keskkond a. Õhk b. Vesi c. Muld i. Lähimõju ii. Kaugmõju Suurusjärk: 1. Mikroökosüsteem, nt. Tiik 2. Makroökosüsteem, nt ookean Jaotus 1. Dünaamiline a. Kõik ökosüsteemis toimivad muutused i. Ajalised 1. Ööpäevased muutused, nt. Loomade tegutsemisaktiivsus, õite avanemine ja sulgumine 2. Aastaajalised muutused, nt. Ränded, siirded, järglaste saamine, kasvuperioodi intensiivistumine ja soikumine, lehtede varisemine ja pungade puhkemine 3. Sadade aastate vältel toimivad muutused, nt. Koosluste vaheldumine ehk suktsessioon; loomulik ja pöörduv, nt. Laanekuusiku asendumine lehtpuistuga,edasi segamets, pöördumatu; nt. Loopealsete kinnikasvamine; otsene või kaudne inimtegevuse mõju, nt
tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. 5.Oska selgitada mõisted: rabenemine, porsumine,lähtekivim, korrosioon,leostumine, leetumine, karstumine,mineraliseerumine,humifitseerumine, mulla puhverdusvõime, mulade degradatsioon RABENEMINE- Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. PORSUMINE- Keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks nimetatakse kivimite murenemist vee ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumisega.Porsumisel toimuva kivimi
õigesti. Õigesti valitud toataimed maandavad tööpingeid õieti- õigupoolest. Me pole õieti tuttavadki. Ega me palgatõusu õieti lootnudki. Kus õieti järgmine EM toimub? Mis mänge sisepoliitikas õieti mängitakse? Ei teadnud ta isegi, mida ta sellega õieti mõtles, kui nii ütles. Kes keelt õigesti räägib, saab ka ise selgemaks, mida ta mõtleb. Püüa õigesti käituda, et sul endal süda rahule jääks. muutus- muutumine; muutumise tulemus. Aastaajalised muutused. Elu+muutus, ilma+muutus, kliima+muutus, meele+muutus, nime+muutus, suuna+muutus muudatus- muutmine; muutmise tulemus. Teha muudatusi seaduses muuta seadust Sügisel toimuvad looduses mitmed muutused. Eesti seadustesse tehakse tihti muudatusi.
3. PÄIKESELINE ILM (50-80 % PÄEVADEST ) 4. SADEMETE VÄHESUS ( KESKMINE 50- 175 MM/A ; ABSOLUUTNE MIINIMUM 10-15 MM/ A) JA EBAKORRAPÄRASUS. 5. SUUR AURUMINE JA VÄIKE ÕHUNIISKUS 6. SAGELI PUHUB TUGEV TUUL VÕI ON TUULETU Kõrbetaimestik Kõige levinum ja elusolendeile kõige soodsam kõrbetüüp on liivakõrb. Kõige teravamaks momendiks tema veevarustus, sellest sõltub taimestiku iseloom, eriti selle ehitus ja aastaajalised muutused. Sellest küljest on liivakõrb kõige soodsam, kuna niiskusevarud on selles tunduvalt suuremad kui savi- ja soolakõrbetes. Liival on tähelepanuväärne võime imeda endasse atmosfääri niiskust ja veeldada seda. Seda soodustab suur temperatuuride vahe. Tavaliselt asub liiva niiskem kiht eri aastaaegadel eri sügavusel: kevadel asub ta otse maapinnal, suvel nihkub sügavamale või kuivab hoopiski. Peale selle pindmise
täielikult sublimeerub, jättes järele jääva kihi veejääst. Seda poleks teatud, kui samalaadne kiht jääd ei asuks lõunapoolse mütsi all (vasakul). Sellest ajast peale ei kao süsinikdioksiidi kiht kunagi täielikult. Selle ladestumise eest vastutav mehhanism on tundmatu, aga see võib olla vastavuses kliimamuutustele ühenduses pika-perioodiliste muutustega Marsi ekvaatori kalletes orbiiditasapinnal. Samuti võib pikematel laiuskraadidel olla pinna alla peidetud jääd. Aastaajalised muutused polaaralade ulatuses muudavad täielikku atmosfäärilist rõhku umbes 25%.
veevarude jaoks, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed. Liblikõielised: sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega. Linnud: lendamiseks. Eesjäsemete arenemine tiibadeks, toruluud, sulestik, kahekordne hingamine. Öölindudel valgustundlikud silmad. Veelindudel ujulestad ja veekindel sulestik. Imetajad: loodete organismisisene areng ja sünnijärgne toitmine piimaga. Inimene: püstikäimine. Varjevärvus või varjekuju, karvkatte ja sulestiku aastaajalised värvusemuutused. Hoiatusvärvus: hoiatab varjatud kaitsevahendist (herilase musta-kollatriibulisus, lepatriinu täpid). Mimikri: sarnasus teise liigiga. Sirelased nmeenutavad mesilasi/herilasi. Maod mürkmadusid. Kägu raudkulli. Loomade käitumiskohastumus: kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole, tedremäng. Liigi kohastumused pole kunagi täiuslikud, sest loodusliku valiku materjaliks on juhusliku
Seltskondlikul koosviibimisel tähendab vaba rõivastus kõige sagedamini maitsekalt kooskõlastatuid rõivaid, kaasa arvatud pintsak meeste. Formaalne rõivastus tähendab harilikult õhtuülikonda, mis on väga stiilne. Enamik restorane ei nõua meestel lipsu, kuigi kõrgema klassi restoranid ootavad nii meestelt kui naistelt hästi rõivastumist. (tavad lk 139) Pühapäeviti panevad belglased selga oma parimad rõivad, seisku neil ees siis külaskäik või jalutamaminek. 3.21 Aastaajalised variatsioonid Belgias on neli selgesti eristatavat aastaaega ja neile vastavalt tuleb ka rõivastuda. Suved võivad olla palavad, ent talved, mis algavad võrdlemisi vara ja lõpevad hilja, võivad olla niisked ja väga külmad. 3.22 Värvid 14 Eredaid värve ja silmatorkavat mustrit ei peeta ärirõivastuses üldiselt sobivaks ei meestel ega naistel. 3.23 Stiilid Eurokeskuses Brüsselis on mood ja stiil väga kaasaegne. Teistes suuremates linnades
süstjas kehakuju (vaalalised, kalad, loivalised). Lindudel on kujunenud mitmesugused kohastumused lendamiseks. Esijäsemete muutumine tiibadeks, kerged toruluud jne. veelindude jäsemetel on kujunenud lestad, nende sulestik moodustab vett mitteläbilaskva kihi. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Niisuguseks kohastumiseks on ka loomade karvkatte aastaajalised muutused, ka lindude sulestikus (lumekakk) esineb seda. Siia kuuluvad ka tööstuslik melanism putukatel, liivakarva värvus kõrbeloomadel, kalade heledam kõhtmine pool. Sarnasus keskkonna fooniga tuleb kasuks nii saakloomale kui kiskjale. Ka taimedel esineb varjevärvus- toored marjad on lehtedega ühte värvi, alles valmides saavad nad erksa värvi. Neid ei tohi liiga vara süüa. Kui nad valmivad, on neis rohkem toitaineid, aga ka seemned on siis valmis ja taim saab paljuneda. Ka
· Kontinentaalsus, mis võib olla kohati suhteliselt sõltumatu kliima keskmisest temperatuurist. Mida suurem on kontinentaalsus (suur temperatuuri erinevus), seda vähem liike on sinna kohastunud. · Heterogeensus (sünonüüm varieeruvusega) - kui keskkond on vaheldusrikas, siis elab seal rohkem liike 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; · Sesoonsed muutused (aastaajalised) olulised eelkõige seal, kus aastaajad on olemas, kus näiteks kliima oluliselt muutub mingi aastaaja jooksul. Metsades on varaseim sinilille ja ülase aspekt. · Lühiajalised (mõneaastased ) muutused Van der Maareli karusselli hüpotees. Taimed on justkui lapsed, kes sõidavad lõbustuspargis karusselliga, mis kogu aeg töötab. Mõned ootavad paremat aastat, söövad jäätist. 35
Rohkem (mikro)elupaiku, mikrokliima suurem varieeruvus, varje- ja pesitsuspaikade rohkus. Liike on rohkem seal, kus on aset leidnud juhuslikke liikide invasioone. Liike on harilikult rohkem heades keskkonnaoludes kui ekstreemsetes tingimustes. Nt kuumaveeallikad ja külma veega allikad võrrelduna tavatemperatuuril tiikide ja ojadega. Põhjapoolkeral liigirikkus suureneb suunal põhjast lõunasse (laiuskraadiline gradient). Reegline liigirikkus suureneb, kui aastaajalised / sesoonsed ilmastiku erinevused vähenevad. 1. Mitmekesisuse tüübid ja indeksid, nende kasutamine. α – mitmekesisus on kooslusesisene mitmekesisus (lokaalne mõõde); β – mitmekesisust määratletakse kirjanduses erinevalt; γ – mitmekesisus on piirkonna kogu mitmekesisus (nt liikide arv regioonis, piirkondlik liigirikkus). Kui α – mitmekesisus sõltub produktiivsusest sageli küüru-kujuliselt, siis β – ja γ - mitmekesisus produktiivsuse
37.Liigilise mitmekesisuse seos ökosüsteemidee produktiivsusega globaalses ja lokaalses skaalas (näited). Parkgrass'i väetuskatse, Küürselg-kõver (hump-backed curve; konspekt); Grime kõver - küürselgkõver ehk hump-backed curve. Küür- diversiteet on seotud produktiivsusega nii, et max on mingi keskmise või väikese produktiivsuse korral 38.Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel, kumulatiivne liigirikkus (konspekt); 1. Sesoonsed (aastaajalised) muutused - diversiteedis on olulised eelkõige seal, kus need aastaajad olemas on, kus kliima või mingi muu jama oluliselt muutub mingi aastaaja jooksul. Metsades on varaseim sinilille ja ülase aspekt. 2. Lühiajalised (mõneaastased) muutused. Van der Maareli karusselli hüpotees. Taimed on justkui lapsed, kes lõbustuspargis karusselliga sõidavad, mis kogu aeg töötab. Mõned, kes ootavad paremat aastat, söövad jäätist.
o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis o Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne) Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused o Aastaajalised ehk sessoonsed muutused o Eriaastased muutused, tingitud üldiselt aastate ilmastikulistest erinevustest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti viga saanud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum Koosluste vahetus ehk suktsessioon - koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni Primaarne suktsessioon - täiesti uuel maa-alal
1 andmete alusel vaid 2% kogu külmemasse) veekihti ning maailmameres leiduvatest liikidest. tõusevad öösel ülemisse Neist omakorda on umbes 75% (soojemasse, valgustatud ja dinoflagelladid. Eesti rannikumeres toitaineterikkamasse) veekihti. esinevad potentsiaalselt toksilised · Sesoonne dünaamika. dinoflagellaatid (perekonnad Aastaajalised muutused ei ole Dinophysis ja Prorocentrum) ja zooplanktonil nii järsud kui sinivetikad e tsüanobakterid fütoplanktonis, sest neil on pikem (teatakse 25-30 erinevat liiki). eluiga võrreldes fütoplanktoniga. Mürgistusjuhte pole Eestis siiani · registreeritud. · Fütobentos ( põhjavetikad ja · soontaimed) maailma veekogudes
nõuded. Eestis on seadusandlikult fikseeritud ainult arhivaalide hoiutingimused. 11) ratsionaalsete hoiutingimuste põhimõtted Ratsionaalsetest hoiutingimustest tuleks lähtuda säilikutele sobivate keskkonnatingimuste kehtestamisel. Ratsionaalne hoiureziim arvestab olemasolevaid tingimusi ja hindab keskkonnatingimuste mõju säilikute elueale. Arvestamist väärivad tingimused on järgmised: · lokaalsed kliimatingimused (aastaajalised ja päevased kõikumised) · hoone ehituslikud aspektid ehitise tüüp; millisel määral mõjutab taring keskkonnatingimusi ruumides · keskonnatingimused hoones, seadmete ja süsteemi tööshoidmise kulud ja risk kogudele · tehnilised võimalused sobivate keskkonnatingimuste loomiseks/kontrolliks, arvestades nii hoonet kui ka kogusid · kogude tüüp, tähtsus, seisund, kasutatavus · kasutusintensiivsus · säilitatavad materjalid
Suvel, mil päev on pidev, areneb neis tingimustes väga rohke plankton - kõigi teiste mereorganismide toiduahelate alguslüli. · Parasvöötme vetes on samuti ilmsed aastaaegade erinevused ja toimub vee intensiivne segunemine. Planktonil on kaks arengumaksimumi - kevadine ja sügisene; liike on vähe, kuid nende arvukus on suur. Subpolaarse ja parasvöötme piiril saavutab planktoni produktiivsus avamerel maksimumi. · Subtroopikas on aastaajalised muutused väikesed: planktoni areng kestab kogu aasta, raugedes mõnevõrra vaid talvel; kevadise ja sügisese maksimumi vahele jääb kestev suvine periood. Soolsus on kõrge, vesi seguneb halvasti. Planktoni produktiivsus on väike (olenevalt vete väikesest hapniku- ja toitainetesisaldusest). Atlandi ookeani lääneosas on omapärane "meri meres" - Sargasso meri, kus hiiglasliku veekeerisega kanduvad kokku ujuvad mariadrud (Sargassum).
ettekavatsetud vaatluspunktide ning kättesaadava informatsiooniga varustatud liikumistee. Õpperaja põhieesmärk on avada looduses liikujale üsnagi tavaline maastik, mis pakuks nii informatsiooni kui emotsiooni. ( Koplimaa, 1992) Lasteaia õpperaja pikkuseks sobib noorema rühma lastele 0,8 km, keskmisele rühmale1,5 km ja vanemale rühmale 2-2,5 km pikkune teelõik. Õpperajal on ideaalne võimalus jälgida, kuidas toimuvad looduses aastaajalised muutused ning kuidas need mõjutavad taimede ja loomade elu. Seepärast tulebki läbida õpperada vähemalt neli korda aastas sügisel, talvel, kevadel ja suvel. ( 1992, lk 41-43 ) 4. Mänge eesti keele õpetamiseks 4 . 1 Mängud lähtuvalt laste vanusest Mängud 1-2aastastele POEME PEITU · Peitust saab nii pisikesega mängida: - kattes silmad kätega, - laotades rätiku näo ette, - peitudes ukse või mõne suurema mööblitüki taha ja sealt välja piiludes,
Kõik alalised muutused on jaotatud kahte rühma: -kooslusesisesed muutused, mis on enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised ja toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires, neid käsitletakse kui koosluse dünaamikat -on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni – vahetuseni e. suktsessioonini. -ööpäevased muutused – fotosüntees, transpiratsioon, hingamine jt.. -aastaajalised e. sesoonsed muutused – väljenduvad koosluse aastarütmis st. teatud faaside kordumises igal aastal. Kooslusse kuuluvate liikide mõningate fenofaaside kokkulangemine tingib erinimeliste kooslusefaaside – aspektide – korrapärase vaheldumise aasta jooksul -eriaastased muutused e. fluktuatsioonid – tingitud eri aastate ilmastiku erinevustest, mis võivad muutuda taimede, seente, loomade paljunemisrütmide kui ka inimtegevuse tõttu. -taastumised e
· Liikide rändealad Kompensatsioonialad Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Taimkatte struktuur, ökosüsteemi rindelisus Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) Ajalised muutused · kooslusesisesed muutused enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised, toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires koosluse dünaamika o ööpäevased muutused, ökofüsioloogia seisukohalt o aastaajalised e. sessoonsed muutused, koosluse aastarütm o Eriaastased muutused ehk fluktuatsioonid tingitud põhiliselt eri aastate ilmastiku erinevusest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud mingi loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. vahetus e. suktsessioon · Koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni
SELGROOGTUD Loomad on päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega. Tekkisid eelkambriumis ca 600 milj aastat tagasi, kuid nn edikaaria fauna tänapäevaste järglaste kohta pole tõendeid. Kesk-kambriumis Picaia peetakse tänapäeva keelikloomade fauna eellasrühmaks. Eesti fauna ehk loomariik · Suhteliselt liigivaene: esineb keskmiselt 1% teadaolevast loomariigi mitmekesisusest; Lühike jääajajärgne areng; Karm kliima ja aastaajalised kõikumised; Väike pindala. · Samas on Eesti oma asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril (enamasti põhja- või kirdepiiril) mistõttu põhja-, lääne-, ja idapoolsete naaberaladega võrreldes on siinne fauna suhteliselt liigirikkam. Käsnad: üks vanimaid loomarühmi Maal; otsesed järglasrühmad puuduvad; filtreerivad veest väikseid organisme; varem peetud ka taimedeks ei liigu aktiivselt ja esineb endosümbioos sinikute või rohevetikatega
lämmastiku) ringe. B.) aineringed, millel on väike reservfond (peamiselt litosfääris), aineringe käigus ühendi oksüatsiooni aste üldiselt ei muutu, juba üsna väike inimmõju võib põhjustada 83 aineringes ulatuslikke lisandmuutusi. Nt: fosfori ringe (põllumajandusest väetistest ja pesuvahenditest). III Sesoonsed muutused- ööpäevalised muutused (taimede fotosünteesi tasandil, loomade tegutsemise aktivisus), aastaajalised muutused (siirded, ränded, paljunemisperioodid, puhkeperioodid). Suktsessioonilised muutused (sajad aastad) koosluste muutumine ajas (lageraie langide järk-järguline metsastumine; sööti jäänud põldude kinnikasvamine). Evolutsioonilised muutused (10 astmel 4 kuni 10 astmel 6 aastat). IV Biomassi muutused- valdavad biomassi muutused tulevad produtsentidest ehk fotosünteesivatest taimedest ja biomassi määravateks teguriteks on vee kättesaadavus ja
Koosluse kujunemisel on oluline liikide erinev vastupanuvõime ärakandmisele vooluveega, mistõttu vooluvee plankton sisaldab loomset komponenti suhteliselt rohkem kui seisva vee plankton. Liigiline mitmekesisus kasvab jõe lähtest suudme suunas. Jõevee plankton sisaldab väga palju bakterplanktonit, vetikaid. Tänu pidevale vee liikumisele on plankton jaotunud nii vertikaal- kui horisontaalsuunas ühtlaselt. Suured aastaajalised kõikumised: talvel ja sulavete ajal miinimum, kevadel tõuseb arvukus kuni suvise maksimumini; pärast seda arvukus järsult langeb, kuna paljud liigid lähevad üle suvisesse puhkeperioodi. Planktonkoosluse muutumine piki jõge: voolu kiiruse vähenedes ja vee valgustatuse suurenedes muutub arvukamaks taimne plankton ja suureneb primaarproduktsioon. Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes.
annaabi.ee 
