Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Verehaigused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Rauavaegusaneemia
Hemolüütiline aneemia
Megaloblastiline aneemia
Äge leukeemia
Krooniline müeloidne leukeemia
Krooniline lümfoidne leukeemia
Hemofiilia
Mõiste
Kehvveresus tekkinud rauapuuduse tõttu organismis
Erinevate kaasasündinud või omandatud haiguste tagajärjel tekkiv punaliblede enneaegsest lagunemisest tingitud kehvveresus, mille kulg ja ravi sõltub põhjustavast haigusest.
Tekib peamiselt foolhappe ja B12vitamiini puudusest organismis
Vere vähkkasvaja, mille puhul tekib palju valgeliblesid ehk leukotsüüte
Lümfotsüütide kontrollimatu proliferatsioon
Kaasasündinud haigus, mis tekib vereplasma hüübimistegurite vaeguse tõttu
Patogenees
Rauapuuduse korral ei suuda luuüdi toota piisavalt punaliblesid ehk erütrotsüüte ning nende hulk ja mõõtmed vähenevad
Tekib kui punavereliblede lagunemine on suurem kui nende tootmine.
Foolhappe ja B12vitamiini puudusel tekivad megaloblastid, mille eluiga on lühike
Tekivad ebaküpsed leukeemilised rakud
Tekitajad /Põhjustajad
Kestev piimadieet, raua puudulik imendumine, rauakadu organismist, organismi rauavajaduse suurenemine
Erütrotsüüdid pole normaalsed – pärilikkus, hemoglobinopaatia, erütrotsüütidele toimivad välismõjud
Taimetoitlus, enneaegsus, sisemise faktori puudus, bakterid ja parasiidid , vitamiin B12 imendumiskoha kahjustus, nende ainete vajaduse tõus
Leukeemiliste rakkude vohamine , aneemia, infektsioonioht, verejooksuoht. Geneetilised tegurid, viirused , luuüdi kahjustus
Valgeliblede eellasrakkude vohamine, mis põhjustab küpsete granulotsüütidele sarnanevate rakkude ületootmist
pärilikkus
Levik/ Nakatumine

Riskitegurid

Ioniseeriv kiirgus, benseen , kemikaalid
Meestel enamasti
Sümptomid
Naha kahvatus, kiire väsimine, üldine nõrksu, peavalu, koormusel hingeldus , valud rinnus , maitse ja söögiisu häired, hprad murduvad küüned, lusikasarnased küüned, juuste väljalangemine ja haprus, lõhed suunurkades, keele papillaarne atroofia
Anisotsütoos, poikilotsütoos, hüpokromaasia, retikulotsüütide hulga suurenemine, bilirubiini hulga suurenemine, nahk, limaskestad jaskleerad ikteerilised, põrna suurenemine
Kiire väsimine, üldine nõrkus, peavalu, koormusel tekib ruttu hingeldus ja pulsi kiirenemine , ikterus , keelemuutused, närvisüsteemihäired
Väsimus, kaalulangus, öine higistamine , palavik , kahvatus, jõuetus, hingeldus, sinised plekid, ninaverejooksud, igemed veritsevad, lümfisõlmede suurenemine
Põrna suurenemine, väsimustunne, öine higistamine, palavik.
Üldine väsimus, öine higistamine, kaalulangus, kerge palavik
Verejooksud liigestesse ja lihastesse, mis põhjustab valu ja turset
Vormid

A ja B-hemofiilia
Uuringud
Väljaheide, gastroskoopia , koloskoopia, günekoloogiline läbivaatus
Vereanalüüs, uriinianalüüs
Vereanalüüsid, luuüdi, kromosoommuutused, põrna ja maksa UH
Diagnoos
Veres vähenevad punavereliblede hulk ja nende suurus, heamtokrit, hemoglobiini hulk ning vereseerumi ferritiini js rauda transportiva valgu transferriini sisaldus
Vereanalüüs, luuüdi, magu

Ravi
rauatabletid
Lihasesisesed süstid, vitamiinitabletid, dieedi korrigeerimine
Keemiaravi , luuüdi siirdamine
Keemiaravi, interferoon, luuüdi siirdamine, erütrotsüütide ülekanne
Keemiaravi, kortikosteroidid, kiiritusravi
Faktori kontsentraat
Komplikatsioonid

Õendustegevus

Verehaigused #1 Verehaigused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silikaattellis Õppematerjali autor
tabel - mõiste, patogenees, uuringud, sümptomid, ravi, riskifaktorid, komplikatsioonid

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
40
odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid

Meditsiin
thumbnail
30
docx

Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine

I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused ­ venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus ­ veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks võib olla kapilla

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
thumbnail
54
docx

LASTEHAIGUSED

VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke,

Meditsiin
thumbnail
97
pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v.​ toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

Meditsiin
thumbnail
41
pdf

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumi

Meditsiin
thumbnail
127
docx

Kordamisküsimused immunoloogia

Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid: distsipliinides:  immuunsüsteem ja mikrobioom (ning ● ülesandeks on uurida neid rakulise eksposoom) immuunsuse nihkeid, mis  immuunregulatsioon määratlevad autoimmunisatsiooni o kasvajad, allergia kujunemise 

immunoloogia
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Kommentaarid (1)

sunray_TTK profiilipilt
Jevgenia Kutepova: Kasulik skeem.
19:59 02-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun