Välismajanduse analüüs

Punnison, Eveli

Välismajanduse analüüs (1)

Tartu Ülikool - Majandus - Majandus

5 VÄGA HEA

Lõik failist

SISUKORD

SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE……………………………………………………………………..3

ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009……………………………………………………………………….4

2005 aasta……………………………………………………………….4

2006 aasta……………………………………………………………….4

2007 aasta……………………………………………………………….5

2008 aasta……………………………………………………………….6

2009 aasta……………………………………………………………….7

ETTEPANEKUD ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ARENDUSEKS LÄHITULEVIKUS…………………………………………..10

ELEKTROONIKASEKTORI SWOT ANALÜÜS…………………………….11
KASUTATUD ALLIKMATERJALID……………………………………….........12
LISAD……………………………………………………………………………...13
Lisa 1…………………………………………………………………………...13
Lisa 2…………………………………………………………………………...14
Lisa 3…………………………………………………………………………...15
Lisa 4…………………………………………………………………………...16
Lisa 5…………………………………………………………………………...17
Lisa 6…………………………………………………………………………...18
Lisa 7…………………………………………………………………………...19
Lisa 8…………………………………………………………………………...20
Lisa 9…………………………………………………………………………...21
Lisa 10………………………………………………………………………….22

SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine on olnud üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. Ettevõtete müügitulu on viimase viie aasta jooksul kasvanud peaaegu poole võrra. Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule, enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil (90% ettevõtetest). Reaalselt tegutseb elektri- ja optikaseadmete tootmises ligikaudu 200 ettevõtet.
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmist iseloomustab geograafiline kontsentreeritus Tallinna ja selle lähiümbrusse, samas mõjutab ta ka oluliselt regionaalset arengut. Elektroonikatööstus on olnud üheks suuremaks uute töökohtade loojaks Saaremaal, Pärnus, Sindis, Elvas ja Koerus.
Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine jaguneb kaheks allharuks. Arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks Ericsson Eesti AS (2009. a II kv alates, valmistab mobiilsidevõrguseadmeid), Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele), Scanfil OÜ (elektroonikaseadmed) ning arvutite tootjaist on suurim AS Ordi. Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule. Elektriseadmete ja -aparatuuri tootmises on suurima käibega ettevõtteks ABB AS, mille põhitegevusalaks on elektrijaotusseadmete ja voolugeneraatorite tootmine.

ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009
2.1 2005 aasta
Elektriseadmete-ja elektroonikatööstusse tehtud välisinvesteeringud olid perioodil 2003-2006 kahekordistunud (Tabel 3). Enamus ettevõtteid selles sektoris kuulusid väliskapitalile, seega valdav enamus Eesti elektroonikatööstuse sisenditest imporditi ning 98% müügimahtudest oli eksport . Peamisteks eksportturgudeks olid Skandinaavia riigid, eelkõige Soome (aastal 2005). Suur osatähtsus tulenes sealsete tootmisüksuste osalisest või täielikust Eestisse kolimisest. Investeeringute suurus oli 2005ndal aastal elektroonikasektoris juba kasvamas võrreldes eelnevate aastatega (Lisa 10, Tabel 3).
Joonis 10. Ekspordi sihtriigid 2005 aastal
Allikas: Eesti Statistikaamet
2.2 2006 aasta
2006 aasta lõpus toimusid elektri-ja optikaseadmete tootmises positiivsed muudatused. Tootmis-ja müügimahu kasv kiirenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kui aastatel 2004-2005 olid selle sektori kasvumootoriteks kaks suuremat allharu, televisiooni-ja sideseadmete ning elektriseadmete ja –aparatuuri tootmine, siis sel ajal hakkas kiire kasv vaid teisena mainitud allharus. (Lisa 8, Joonis 8)
Elektri-ja optikaseadmete sektori ekspordi arengus toimusid sarnased muutused nagu müügiga, sest põhiline osa toodangust müüdi välisturgudele. Ekspordi osatähtsus müügis püsis eelmise aasta tasemel, ulatudes 86%-ni. Tänu ekspordi kiirele kasvule suurenes sektori osatähtsus ka kogu töötleva tööstuse ekspordis aastatagusega võrreldes.
Elektriseadmete ja – aparatuuri toomine oli peamiseks kasvu vedajaks, seda toetas ka tugeva nõudluse jätkumine välisturgudel. Eksport kasvas võrreldes eelmise aastaga 42%. Raadio ja sideseadmete tootmise müük aeglustus oluliselt 2006 I poolel. Meditsiini, optikariistade ja täppisinstrumentide tootmises toimusid positiivsed muudatused. Välisnõudluse suurenemine kiirenes müügi kasv 15%-ni. Ekspordi osatähtsus tõusus 88%-ni. Suurimaks ekspordituruks tõusis sel aastal elektri-ja optikaseadmete tööstuses Rootsi, Soome osatähtsus langes. Langes oluliselt ka eksport Hiina. Elektri-ja optikaseadmete tootmises algas investeeringute langustrend. Haru investeeringud põhivarasse olid 13% madalamad aastatagusest perioodist, kahanemine toimus enamuse investeeringuliikude lõikes. Investeeringute langus tulenes enamjaolt nende olulisest vähenemisest meditsiinitehnika, optikariistade ja täppisinstrumentide harus. (Lisa 9, Joonis 9)
2.3 2007 aasta
2007. aasta kiirenes nii tootmismahu kui ka müügi aastane kasvutempo, ulatudes vastavalt 20% ja 24%ni. Sektori müüki mõjutavad peamiselt arengud välisturgudel, sest suurem osa toodangust läks ekspordiks. Samas suurenes 2007. aastal märkimisväärselt ka müük koduturule. Kiiret müügi kasvu toetasid sektori kaks allharu – elektriseadmete ja aparatuuri ning meditsiinitehnika, optikariistade ja täppisinstrumentide tootmine. Mõlemas allharus on viimastel aastatel eksport moodustanud kogu müügist keskmiselt 85%. Elektriseadmete ja -aparatuuri tootmises näitas 2007. aastal lisaks ekspordile tugevat kasvu (25%) ka müük siseturule, mis kahel eelneval aastal oli langustrendis. Sellele aitasid kaasa soodsad arengud nn buumi ajal ehitusturul ja elektrivõrkude uuendamine. Raadio-, televisiooni- ja sideseadmete tootmise areng pidurdus 2006. aastal oluliselt. 2007. aastal toimus küll pööre paremuse poole, müügi kasvutempo kahekordistus võrreldes aastatagusega ja ulatus 13%ni. Hästi ei läinud aga endiselt mobiiltelefonide valmistamises. Masstootmine oli üha rohkem suundunud Aasiasse ja madalama tööjõukuludega Ida-Euroopa riikidesse. Kontorimasinate ja arvutite allharu müügi maht oli 2007. aastal veidi väiksem kui aasta tagasi. Kuna arvuteid müüakse põhiliselt siseturule ja ekspordi osatähtsus oli vaid 5%. 2007. aastal tõusis elektri- ja optikaseadmete tööstuse suurimaks ekspordituruks Rootsi, Soome langes teisele kohale. Mobiiltelefonide tootmise lõpetamine Eestis kahandas oluliselt sideseadmete allharu eksporti Soome, Hiinasse ja Ungarisse. Ekspordi kasv Rootsi jäi sektori kokkuvõttes küll suhteliselt madalaks, samas elektriseadmete eksport kasvas aastaga peaaegu poole võrra. Kõrgeimate kasvudega oli eksport Prantsusmaale ja Hollandisse. (Lisa 6, Joonis 6)
2007. aastal jäid investeeringud põhivarasse mahult 2003. aasta tasemele . Aastatagusega võrreldes suurenesid investeeringud ainult transpordivahenditesse. Üle 60% koguinvesteeringutest läks masinate ja seadmete soetamiseks ning 30% hoonete ja rajatiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Ligi 60% sektori investeeringutest tegid elektriseadmete ja -aparatuuri tootmise ettevõtted ning 30% raadio-, televisiooni- ja sideseadmete tootmise ettevõtted. Esimesena nimetatud allharus jäid investeeringud 2006. aasta tasemele, teises kahanesid kümnendiku võrra. (Lisa 7, Joonis 7)
2.4 2008 aasta
2008. aasta kolmes esimeses kvartalis jätkus elektri- ja optikaseadmete tootmises tugev tootmis- ja müügimahtude kasv, kuid majanduslanguse kiirenemine aasta lõpus mõjutas oluliselt sektorit . Kui III kvartalis toimus veel müügimahtude kiire kasv (24%), siis järgnevatel kuudel jõudis majanduslanguse ja finantskriisi mõju ka antud sektorisse. Varasematel aastatel oli müügi kiiret kasvu põhiliselt toetanud eksport, kahel viimasel aastal aga on jõudsalt suurenenud ka müük siseturule. Elektriseadmete ja aparatuuri tootmise müük kasvas 2008. aastal 18%, võrreldes eelmise aastaga oli kasvutempo oluliselt aeglasem . Ekspordist kiiremini (kasv 17%) suurenes müük koduturule (29%), mille tõttu langes ekspordi osatähtsus müügis 83%ni. Raadio-, televisiooni- ja sideseadmete tootmise areng oli viimastel aastatel oluliselt pidurdunud. Kui 2007. aastal näitas allharu müük veel suhteliselt tugevat kasvu (13%), siis 2008. aastal jäi müügi maht aastatagusele tasemele. Maailmamajanduse jahtumise mõju jõudis nimetatud harusse kiiremini, tulenevalt suuremast sõltuvusest välisturgudest, sest 96% toodangust läheb ekspordiks.(Lisa 3, Joonis 3)
Meditsiinitehnika, optikariistade ja täppisinstrumentide tootmise areng oli aasta esimesel poolel üks kiiremaid kogu töötleva tööstuse harudest. II poolaastal hakkas ka seda allharu mõjutama välisnõudluse järsk langus, kuna 88% müügist moodustab eksport. Aasta kokkuvõttes kasvas haru toodangu müük 9,2% ja eksport 10,6%. Arvutite ja kontorimasinate tootjatel hakkas müük kahanema juba 2007. aasta viimases kvartalis. 2008. aastal oli suurimaks elektri- ja optikaseadmete ekspordi sihtturuks jätkuvalt Rootsi, kuhu läks 40% kogu ekspordist. Soome osatähtsus langes 27%ni, tingituna sideseadmete ekspordi olulisest kahanemisest. Taani tõusis kolmandaks sihtriigiks. Eksporti Saksamaale kasvatasid voolugeneraatorid, lisaks võib nimetada voolujaotusseadmeid, trafosid ja meditsiiniaparatuuri. Ekspordis Hollandisse olid suurema osatähtsusega isoleeritud elektrijuhtmed. (Lisa 4, Joonis 4)
Majanduse kiire jahtumine 2008. aastal mõjutas negatiivselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid. Elektri- ja optikaseadmete sektoris kahanesid investeeringud aastagusega võrreldes ligi poole võrra. Enam kui poole ulatuses investeerisid elektriseadmete ja -aparatuuri tootmise ettevõtted ning ligi kolmandik investeeringutest läks raadio- ja sideseadmete tootmisse. Mõlemas nimetatud allharus langesid investeeringud kogu sektoriga samas suurusjärgus. Oluliselt vähem investeeriti nii hoonetesse ja rajatiste kui ka seadmetesse, vaid transpordivahendeid soetati eelmise aasta tasemel.
2.5 2009 aasta
2009. aastal jätkunud majanduslangus mõjutas oluliselt ka elektri- ja elektroonikaseadmete tootmist, mida iseloomustas müügimahtude tugev langus, mis tulenes eelkõige madalast välisnõudlusest. Ettevõtted pidid oma tootmist ümber struktureerima, tööd efektiivsemaks muutma , mis tõi kaasa töötajate arvu vähendamise.
2009. aastal jäi elektri- ja elektroonikaseadmete tootmises müügimaht 17% võrra väiksemaks kui eelmisel aastal. Eksport kahanes aastaga ligi 25% ulatuses, mis tulenes maailma majanduskriisi kiirest süvenemisest. Ekspordi suurest osatähtsusest tingituna on selle sektori müük ennekõike sõltuv arengutest välisturgudel. (Lisa 1, Joonis 1)
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises kahanes müük 2009. aastal 14% võrra. Ekspordi osas jäi langus väiksemaks (-9%), müük koduturule kukkus peaaegu poole võrra. Samas on 95% allharu toodangust suunatud välisturgudele. Tugev langus jätkus mobiilsideseadmete ekspordis, sest majandusraskustesse sattunud suurettevõtte Elcoteq Tallinn lõpetas masstootmise Eestis ja müüs aasta keskel suurema osa oma tehasest Ericssonile.
Elektriseadmete tootmises oli müügi langus oluliselt järsem (-29%), sest 2008. aastal oli müük veel tugeva kasvuga. Eksport kukkus enam kui kolmandiku võrra, mis langetas ekspordi osatähtsuse kogu müügis 69%-ni (2008. a 84%). Välisturgudele müüdi oluliselt väiksemas mahus kui aasta varem kõiki suurema osatähtsusega elektriseadmeid: elektrijaotusseadmeid, vahelduvvoolugeneraatoreid, isoleeritud elektrijuhtmeid jne. Samas oli elektriseadmete müük koduturule veel väikese kasvuga, seda toetasid ka jätkuvad investeeringud energeetikasektoris.
2009. aastal olid elektri- ja elektroonikaseadmete kaks suuremat eksporditurgu jätkuvalt Rootsi ja Soome, kuhu läks kokku ligi kolmveerand sektori väljaveost. Kolmandaks ekspordi sihtturuks tõusis Saksamaa, kuhu Eesti tootjad suutsid müüki isegi mõnevõrra suurendada. Taani langes neljandaks, kuna eksport sinna kukkus 40%.
2009. aastal suurenesid elektri- ja elektroonika-tootmises üle pika aja investeeringud põhivarasse. Viimati näitasid investeeringud jõulist kasvu 2004. aastal pärast Eesti astumist Euroopa Liitu, järgmistel aastatel aga toimus järk-järguline tagasiminek. Samas tõi majanduskriisist tulenev tootmise ümberstruktureerimine endaga kaasa vajaduse tehnoloogiat uuendada ja uusi seadmeid soetada. Sektori koguinvesteeringutest läks enam kui pool seadmete (kasv 12%) ja üle veerandi maa soetamisse (kasv 1,8 korda). Kõige kiiremini, üle kolme korra, kasvasid investeeringud arvutitesse. Teiste investeeringuliikide osas jätkus langustrend. Investeeringute kasvu toetas elektroonikaseadmete tootmine, kuhu suunati 2/3 nende kogumahust (suuremad ettevõtted Enics Eesti AS, Note Pärnu, Scanfil). Elektriseadmete tootmises kahanesid investeeringud ligikaudu kümnendiku võrra. (Lisa 2, Joonis 2)

ETTEPANEKUD ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ARENDUSEKS LÄHITULEVIKUS
Majanduslangusest väljatulemise väheseid võimalusi ongi ekspordi suurendamine . Üks võimalusi selleks on ida suund. Pean silmas nii Aasia turge, aga ka Venemaad. Eriti Venemaaga tasub suhete soojendamise eesmärgil vaeva näha – tõtt-öelda pole seda viimastel aastatel tõsiselt üritatudki. Peamise väljakutsena näen toimetulekut väheneva siseturu nõudlusega ning sellest lähtuvalt veelgi enam ümberorienteerumist ekspordile ja tööd uute välisturgude leidmisel.
2010. aastal on ka majandusprognooside kohaselt elektri- ja elektroonikaseadmete tootmises oodata müügimahtude kasvu. Seda kinnitavad ka I kvartali müügi ja ekspordi näitajad ning töötades ise elektroonikaseadmeid tootvas ettevõttes, on näha suurt müügi kasvu, tööhõive suurenemist jne. Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsikuu uuringus prognoosisid enam kui pooled elektriseadmete tootmise ettevõtetest toodangu mahu kasvu järgneval kolmel kuul, ülejäänutel veel mahud kahanesid. Elektroonikaseadmete tootmises ootas Eestis iga neljas ettevõte toodangu mahu kasvu ning veerand tootjatest kavatses võtta juurde uusi töötajaid, eriti suures mahus on kasvanud Enics Eesti AS-i tootmismahud ning töötajate arv viimasel 3 kuul (autori andmed).

ELEKTROONIKASEKTORI SWOT ANALÜÜS
KASUTATUD ALLIKMATERJALID

Eesti Konjuktuuriinstituut

Eesti Pank

Eesti Statistikaamet

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Autori andmed

LISAD
Lisa 1
Joonis 1. 2009 aasta välismajanduse tulemused elektroonikasektorid
Lisa 2
Joonis 2. 2009 aasta välismajanduse tulemused elektroonikasektoris
Lisa 3
Joonis 3. 2008 aasta välismajanduse tulemused elektroonikasektoris
Lisa 4
Joonis 4. 2008 aasta välismajanduse tulemused elektroonikasektoris
Lisa 5
Joonis 5. 2007 aasta välismajanduse tulemused elektroonikasektoris
Lisa 6
Joonis 6. 2007 aasta välismajanduse tulemused elektroonikasektoris
Lisa 7
Joonis 7. 2006 aasta välismajanduse tulemused elektroonikasektoris
Lisa 8
Joonis 8. 2006 aasta välismajanduse tulemused

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

85 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eveli Punnison Õppematerjali autor

Elektroonikasektori välismajanduse analüüsi näide 2005-2009

elektroonikasektor välismajandus

Sarnased õppematerjalid

docx

EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond XXX XXXX EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008 Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: prof Xxxx Tallinn 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem leiavad arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra

Majandus

116

pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin

Geograafia

docx

Ettevõtete arendamine, toetamine, tugisüsteemid

Ettevõtete arendamine , toetamine , tugisüsteemid Töötukassa Eesti Töötukassal tööandjatele mõeldud tööturuteenusteks on praegu: · töövahendus: - soovi korral teeme kandidaatide seast eelvaliku; - kui teil on pakkuda üle kümne vaba töökoha, korraldame infotunni, kus saate võimalike kandidaatidega kohtuda; - abistame teid töötajate leidmisel teistest Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikidest; · proovitöö: saate enne töölepingu sõlmimist veenduda kandidaadi sobivuses vabale ametikohale; · tööpraktika: saate inimese enda vajaduste kohaselt välja õpetada, praktika ajal maksame teile juhendamistasu; · tööturukoolitus: kui te ei leia meie klientide seast endale vajalike oskustega inimest, saame teile sobiva töötaja koolitada; · palgatoetus: kui võtate tööle pikaajalise töötu või vanglast vabanenud inimese, saate kuni kuueks kuuks taotleda palgatoetust

Ettevõtluse alused

doc

Eesti maksebilanss referaat

SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:...............................................................................................................17 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti maksebilansist 2011 aasta I kvartalis. Et üldse aimu saada, mida maksebilanss endast kujutab, s

Rahvusvaheline majandus

doc

Venemaa metsatööstus

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Venemaa metsatööstus Referaat õppeaines ,,Metsatoodete kaubandus ja turundus" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2009 SISUKORD 1.Ülevaade Venemaa metsandussektorist............................................................................... 4 2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest.....................................................................................6 2.1.Okaspuupuidu saematerjal............................................................................................ 9 2.2.Puiduenergia................................................................................................................13 2.3.Puidupõhised plaadid.............................................................................................

Puidukaubandus

docx

Muutused Eesti ekspordis aastatel 2008-2010

- - - - Muutused Eesti ekspordis aastatel 2008-2010 Ainetöö õppeaines ,,Eesti majandus" - 2012 SISSEJUHATUS Muutused Eesti ekspordis on antud aastate jooksul olnud muutlik, kuid siiski on alates majanduskriisist tekkinud olukord, mis ei kindlusta ekspordi täieliku töökindluse. Paljude ajakirjanduses levinud arvamuste kohta, paistab Eesti ekspordi muutusted ikkagi positiivsed. Käesoleva töö autor seadis eesmärgiks lähemalt uurida ja teada saada, muutusi Eesti ekspordis aastatel 2008-2010, kuna sellel ajal oli ka majanduses väga raske olukord. Uurides nii ekspordi kui ka impordi sihtkohti. Eesmärgi täitmiseks analüüsiti andmeid, mis on kättesaadavad Eesti Statistikaameti veebilehelt, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi leheküljelt ning internetis levivate arvamuste p

Majandusõpe

doc

Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs.

FEIC - Euroopa Vineeritööstuse Föderatsioon 15 Kasutatud allikad: 1. MKM 2007 2007.a majandusülevaade; Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium; Rahandusministeerium. 2. Saarmann 2006 Saarmann, E. Puiduteadus, Tartu: Eesti Metsaselts, 2006 3. Varblane et al.2004 Varblane, U., Ukrainski, K., Roolaht, T., Polli, L. Eesti puidusektori tööstusklastriks kujunemise analüüs ja soovitused klastri arenguprobleemide lahendamiseks Euroopa Liidu kontekstis. Eesti majanduspoliitilised perspektiivid Euroopa Liidus, Berlin-Tallinn: Mattimar OÜ, 2004, lk. 496-524. 4. Varblane et al. 2003 - Varblane, U., Appo, K., Lättemägi, R., Polli, L., Roolaht, T., Ukrainski, K., Vahter, P. , Vissak, T. Eesti töötleva tööstuse konkurentsivõime Euroopa Liidus puidutööstusklaster

Puidukaubandus

doc

Eesti väliskaubanduse bilanssi mõjutavad tegurid

Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tollimaks tõstab kauba hinda. Ta ase

Majandusõpetus

Rohkem sarnaseid