Kellelt: Mirge Arge Teema: Kuidas ra tunda demagoogiat Kellele: Urmas Lehtsalu Vaatasin videot Kuidas ra tunda demagoogiat. Videos seletati erinevate nidete phjal ra demagoogia erinevad vormid. Demagoogia ehk knekeeles hma. Hma on sisuliselt halb vi ebaloogiline argument. Argument algab vitega. Argument koosneb neljast osast- vide, seletus, testus ja jreldus. Videos toodi argumendi niteks, et alkohol tuleks ra keelustada. Argumendi keskmeks on loogika. Argumendist saab hma siis kui, kellegi eldud argument tundub ebaloogiline. Hma on kas loogika viga vi kellegi sihilikult oma argumendiga eksiteele viimine vi manipuleerimine. leldse on kokku le saja teadaoleva hmavtte. Videos seletati lahti viis erinavat hmavtet. Maailmas on 15 enamlevinumat hmavtet. Esimese vttena seletati lahti igavesest ajast igavesti vte. Keegi vidab oma argumendiga, et midagi on tehtud igavesest ajast igavesti ning seeprast peakski see nii toimuma. Teiseks vtteks on...
Retsensioon „Mündi lõhn“ Käisin 15. märtsil vaatamas Kuressaare Linnateatri teost „Mündi lõhn“, mis etendus Kuressaare Linnuse Kapiitlisaalis. Tüki oli kirjutanud teartri direktor Piret Rauk ja lavastajaks oli teatri loomejuht Aarne Mägi. Näidend koosnes kahest vaatusest. Näitlejateks olid Olavi Pets, Urmas Lehtsalu, Mati Talvistu, Piret Rauk, Merilin Kirbits, Hannes Prikk ja Priit Lõhmus. Esimeses vaatuses toodi meieni sündmused, mis juhtuvad lossis tänapäeval. Vaatus algas juhustaja sisse tulekuga (Olavi Pest), kes rääkis lossi seisukorrast. Lossi on müüki pannud Härra Hesse (Urmas Lehtsalu) ja selle ostab ära minister (Mati Talvistu), kes oma perega sinna ka elama kolib. Ministril on naine proua Anna (Piret Rauk) ja tütar Luise (Merilin Kirbits). Elades lossis, hakkab peretütart huvitama kummaline lugu vaimust, kes jutu järgi elavat selles lossis. Ühel õhtul raa...
(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadar...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Kõige lihtsamas tähenduses tähendab sõna demokraatia rahva võimu. Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda? Demokraatias osaleme me igapäev. Näiteks minnes poodi valime ise mis ostame, mitte keegi ei sunni meid valima toodet mida me ei taha. Demokraatiat kohtame ka kodus perekoosolekutel kus otsustatakse midagi ja igal pereliikmel on võimalus anda oma hääl/arvamus. Ka toimuvad rahvahääletused ka erinevates telesaadetes nagu näiteks „Eesti Otsib Superstaari“ või „Eesti laul“ ja teisi kus toimub rahvahääletus ja igaüks kes soovib saab oma lemmiku poolt hääletada, kas siis SMSi või helistamise teel. Koolis kohtame demokraatiat näiteks klassivanema valimisel iga õpilane hääletab ja klassivanemaks saab isik kellel kõige rohkem hääli. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad õpilastelt kuidas tundi paremaks muuta või mida tu...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Miks ma võtaks või ei võtaks laenu Kellelt: Laenu võiks võtta sellisel juhul kui kasutada laenu näiteks selle tagasi teenimiseks ja edasiseks raha tegemiseks. Näiteks firma algkapitaliks või kuskile kasuliku kohta investeerimiseks mis hiljem võib raha tagasi teenid et laenu tagasi maksmisega probleeme ei tekiks. Laenu võiks võtta ka maja ehitamiseks mis on teatavasti väga kulukas ja tõsine ettevõtmine. Selle juures kulub kindlasti lisa toetus ära laenu näol või siis kogu maja ostagi ainult laenust mis on ka variant. Raha laenatakse igasugusteks asjadeks ja laene pakutakse veel rohkem kui võetakse. Olemas on ju igasugused kiirlaenud, päikeselaenud, õppelaenud, uue auto laenud jne. Paraku inimesed ei teadvusta omale et üksi asutus ei anna heast tahtest raha välja ja tihti peale on laenudel hirmus suured intressid peal mis hiljem võivad lausa hinge kinni lüüa ja elu ära rikkuda kui tuleb aeg raha tagasi ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Elu Eestis Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Kõik algab majandusest. Eesti ühiskonnas toimub kihistumine. Tekib juurde nii rikkaid kui ka vaeseid. Poliitikute lubadused jäävad täitmata,võimule tuleku järel. Ajakirjanduse kaudu ilmunud artikleist võime lugeda,et meie poolt valitud poliitikud tegelevad oma tegevusega pigem endale kasumi saavutamisel,rahva teenimise asemel, mis vähendab inimeste seas usaldust meie poliitikute vastu. Materiaalne väärtus on tõusnud tähtsamaks vaimsetest väärtustest, kuigi peaks olema vastupidi . Eestlastena vajame mõtteid, mis tooks meid üksteisele lähemale,mis annaks me olemusele tähenduse ja innustaks tegudele. Riik ei soosi elu maa piirkondades. Pigem toimub linnastumine, linnades oleva tööpakkumiste tõttu. Maaelu suretatakse sellise suhtumisega välja. Eesti riigi elukallidus pole võrdne töötajate palkadega ja seetõttu toimub ka töövõimeliste väljaränne paremini tasuvatesse na...
Urmas Lehtsalu KTG õppejõud "Erakond" Kerli Saar 12.A õhtune-osakond Alustaksin sellest, mis üldse on erakond, mida ta teeb, kas meile vaja on teda ja milleks ta kasulik on. Lähemalt tudvustaksin Keskerakonda. Erakonnaks nimetatakse Eesti kodanike vabatahtlikku poliitilist ühendust. Erakonna ülesandeks ontoetajaskonna ja oma liikmete poliitiliste huvide väljendamine ning kohaliku omavalitsuse ja riigivõimu teostamine. Keskerakond on asutatud 12. oktoobril 1991 aastal Tallinnas. Tema esimeheks on Edgar Savisaar.Sotsiaalse turumajanduse arendamine on Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks ning ta kuulub veel sellisesse ühendusse nagu Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus. Erakonna eesmärgiks on veel välis- ja julgeolekupoliitika, keskklass, loodushoidlik eluviis, heaoluriik ja inimväärne eluviis.Keskerakond annab välja kolme ajalehte: "Kesknädal", "Seitse päeva" ja "Pravo i pravda". Tänase päeva seisuga on ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Vask- ja Parempoolsus Kokkuvõte Oluline on vaielda tähtsate asjade üle. Mitte näiteks asja üle: Üks erakond on nelja rattaga auto poolt ja kes tahab viiendat panna on vasaks poolne ja vaskapoolne ütleb, et nemad on rooliga auto poolt ning kes tahab rooli ära võtta on parempoolne aga üldkokkuvõttes sõidavad mõlemad pooled autoga millel on neli ratas, harva ka kolm ning neil mõlemal on rool või selle aseaine! Ning ei tohi valikut teha asjade üle mis on mulle kasulikud ning mis teistele ei pruugi kasulikud olla! Avalikud hüved nagu näiteks ravikindlustus. Me võime mõelda, et ma elan üksi kuid ma ei pruugi haigeks jääda kuid siiski see raha koguneb ühisesse kassase ning minule ei ole otseselt sellest kasu kuna me ei lähe kunagi arsti juurde, kuid me ei taha elada ühiskonnas kus puuduvad ravi võimalused ning see ongi see motiiv mis tekkitab tunde, et see on hüve, see tekitab mul rahuldust mis, sest et ma...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Miks ma võtaks või ei võtaks laenu Kellelt: Vahur Sepp AL 32 Laenu võtmise võimalusi on mitmeid, kiirelt ja mugavalt tekstisõnumiga, ning ka pangast ja samuti sõprade ja tuttavate käest. Kuid laenu võtmisel on ka omad pahed ( näiteks tänapäevased kiirlaenud) , muidugi on hästi mugav raha puudumisel vaid registreeruda ja lühikese sõnumiga ongi sul soovitud summa käes. Aga enamikule on esmakordsel laenuvõtmisel teadmata,et tagasimakstes on ülisuured intressid laenatud summast kordi ja kordi üle.Seega on tagasimakstev summa laenatud summast mitmeid kordi suurem ning sellega tuleks kohe laenu võttes arvestada. Juhul kui peaksin kunagi kellegi käest laenu võtma,olgu see siis kas pank või mõni tuttav sõprusringkonnast, arvestaksin mitmete erinevate asjaoludega, näiteks esimese asjana mõtlen ette kui suure summa ma üleüldse võtaksin, ning kui pikaks ajaks ja millal ma saaksin tagasi maksta (üldjuhul mida va...
Saate arvustus Tjorn Treu KP-21 Urmas Lehtsalu Vaatasin saadet Foorum, mis oli olnud just lähipäevil. Saates võeti ette 2 küsimust, milles said oma arvamust avaldada ka saate vaatajad. Stuudios olid kohal Väino Linde, Indrek Saar, Kalle Laanet ja Andres Herkel. Esimeseks küsimuseks saates võeti : Kas poliitikud võiksid kontrollida parteide rahastamist?- Saade oli minu jaoks üpriski igav, kuna mulle juhtus kätte igav saateteema. Saates tekkis palju vaidlusi, kuna kõikidel olid põhimõtteliselt täiiesti eriarvamused, ning sellepärast mulle ei meeldinu see, et koguaeg segas keegi jutule vahele, mis segab esiteks saatele keskendusmist ja see pole ka viisakas. Kõige rohkem tundus mulle usutavam Indrek Saare jutt, kuna ta rääkis oma arvamust kõige paremini...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Erakondadest üldiselt Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond on Eestis kõige enam Euroopa Liiduga lõimumise poolt. Erinevalt teistest parteidest oli selge sõnum ELi sotsiaalharta täies mahus vastu võtta. Ja seda suurendada. Meil on paljude kärbetega variant. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist Sotsiaaldemokraat. Enne kandis nime "Rahva Hääl" 1998. aasta jaanuarist Rahvaerakonna ja Mõõdukate ühislehena. Järjekorranumbrilt kaheksas. Esimesed 7 oli kumbki erakond üllitanud vastavalt nime all: "Mõõdukad" ja "Rahvaerakond". Erakonna hümn erinevalt teistest Euroopa sotsidest ei ole "Internatsionaal". Üldiselt ei ole mina kursis erakondade tegemiste ja olemistega. Minule ei pakku kui...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kes ma olen ja kuhu ma kuulun? Kellelt: Küsimus kes ma olen ja kuhu ma kuulun on üsna mõtlema panev ning raske küsimus.Kui palju ka ei mõtleks ei leia sellele küsimusele sellist vastust,mis täpselt sobiks. Kuid siiski arvan,et minujaoks on oluline kuuluda perekonda ja kuuluda iseendale.Ja sinna ma kuulungi.Perekond on see,mis teeb minust iseenda. Sest nemad mõjutavad mind ja mina neid, käitumise ja olekuga.Muutes sellega üksteist ja olles osake teineteisest. Osake, kelleta me oleksime hoopis teised inimesed.Minu jaoks on kuuluda perekonda sama asenamatu kui maapeal üleüldse eksisteerida.Need inimesed saadavad sind kindlasti terve elu.Nendega saab jagada kõike,mis ongi minujaoks oluline. Olen oma perekonnaga niivõrd kokku kasvanud,et tõesti ei kujutaks ette kui neid inimesi ei oleks.Kuid tõsiasi on ka see,et alati ei ole kõik nii ilus ja hea perekonnas,probleeme on palju ja nii igalühel.Kõigi elu ju näib ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kuhu ma kuulun? Kellelt: Kristjan Mägi Kuhu ma kuulun Kes ma olen ja kuhu ma siis kuulun? Ma ei ole päriseestlane, sest mu kaugemad juured ulatuvad ka Eesti aladelt välja. Samas ei ole ma ka mõne muu riigi põliselanik. Ma kuulun siis järelikult ikkagi eestlaste kogukonda. Kuigi ma eelisaks end liigitada saarlaste kogukonda kui mandri-eestlaste kogukonda. Kindlasti kuulun ma elukohapõhiselt muhulaste hulka, kuna ma Muhus kogu oma elu elanud olen. Kindlasti ei saa ma kuuluda mõne muu rahvuse hulka, sest mul on eestlastega palju ühist. Ma armastan oma isamaad ja emakeelt, olgugi et see on üks kõige raskemini õpitavaid keeli üldse. Eesti riik paneb mind kindlasti eestlaste hulka kuuluma, sest Eesti eest olen ma valmis k...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kuhu ma kuulun? Iga inimene on isiksus ning kuulub kusagile ühiskonda. Kõigil meil on olemas oma sünniriik, kus oleme sündinud ja heal võimalusel ka ülesse kasvanud. Olen õnnelik, et olen sündinud Eestis. Mul on olemas kodu ja perekond, kes mind armastavad. Kui alguses mõtlema hakkasin, kes ma olen ja kuhu kuulun, leidsin, et sellele on raske vastata. Tegelikult kõige tähtsam ja kuhu ma kindlasti kuulun ongi perekond. Siia kuuluvad minu ema, isa ja õed, vennad. Tänu neile ma tunnen ennast alati turvaliselt. Minu perekond ulatab mulle alati abistava käe, kui ma seda vajan. Ilma nendeta ma ei oleks mina ise. Minu perekond kuulub minule ja mina neile. Järgmine oluline sektor kellega seotud olen on minu sõbrad. Sõpradena me oleme kõik võrdsed ja ma ei tunne ennast kunangi ebamugavalt. Meil on palju ühiseid huvisid, pidevalt me saame naerda ja meil on alati koos lõbus. Kahjuks on nii, et elu muutuste pärast v...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: "Kas õnn peitub saamises või andmises" Kellelt: Maarja Strandson KKP22 Kas õnn peitub saamises või andmises? Sellisele küsimusele on raske ilma läbi rääkimiste teiste persoonide ja nõuküsimata vastata, et saada tervikut vastust kõikide inimeste keskmise arvamuse põhjal. Kuid siiski on arusaadavalt õnn igale inimesele erinevat tüüpi olukord. Mõnikord peitub see saamises ja mõnikord andmises. Kui võtta õnne teemat egoistlikust vaate nurgast siis on muidugi õnn saamises. Egoistsed persoonid ei huvitu teiste heaolust vaid sellest et neil oleks hea. Kui nemad kingivad kellegil näiteks jõulukingi siis lootes et saavad vastu midagi paremat ja et kindlat ikka saaksid midagi vastu. Minu meelest peitub õnn andmises kuna mulle meeldib vaadata teiste inimeste reaktsioone kui annan neile midagi ilma põhjuseta või siis kui ongi isegi põhjus. Linna peal liikudes on näha erinevaid tüüpe isiksusi ja näiteks ühed neist ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema:" Eesti heaolumudel" Kellelt: Kaido Rannu AL-31 Eestis toimib Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel, mis on teistes mudelitest parem. Parem on ta selle poolest, siin makstakse palju igasuguseid abirahasid, tasuta haridus ja arstiabi, riigi pension ja palju kodaniku õigusi. See on hea, et Eestis saavad sotsiaalhüviseid kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Mida küll USA ja paljude riikide kohta mainida ei saa. Meil on palju kodaniku õigusi: valime ise omale valitsuse, saame pöörduda kohtusse. Eriti mis mulle meeldib on see et meil on tasuta haridus. Eestis on küll vähe neid kes vaesuses elavad aga ma usun et kui hariduse eest tuleks meil maksta oleks nii mõnelgi keskklassi kuuluval perel raskusi laste harimisega eriti veel kui on suur pere. Politsei, kiirabi ja tuletõrje on ka kodanikule tasuta, selle eest maksab riik. Ka pensionärid saavad riikliku pensioni olemata sellest kas ta...
Demokraatia Autor: Tjorn Treu KP-21 Juhendaja: Urmas Lehtsalu Me elame demokraatlikus vabariigis ehk meil on võimalus olla vaba, olla sõltumatu. Kõik meie riigi elanikud on väga erinevatest peredest, kuid nendele erinevustele vaatamatta on meil kõigil võrdne võimalus üksnes mitte võrdsele haridusele , vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele. Need on nt: arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult , õigus vanaduspensionile ja veel paljudele muudele asjadele. Kõik need demokraatia hüved on meile väga loomulikud, kui kahjuks tihti need ei toimi.. Keegi ei tohi ka rikkuda seadust, kuna seadused on kõigi jaoks võrdsed ja kõik vastutavad oma tegude eest ise. Ka...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pronkssõdur ,,Aljoosa" Kellelt: Langenud sõdurite austamine ja nende kalmude väärikas hooldamine on tsiviliseeritud maailmale kohane ja lahingus karastatud sõjaveteranidele äärmiselt tähtis. Kahjuks taastatud Eesti Vabariigi algaastatel tegemata jäänud töö on pronkssõdurist väljakujundanud kahjuks mingisuguse meieteie poliitilise köieveo objekti. Selge on see, et vana pronkssõduri asukoht ei olnud kohe üldse talutav ja tuli sealt sobivamale kohale paigaldada; mitte õhata või muul viisil läbimõtlematult ja jõhkralt rahvavaenuliku käitumisega ära vedada pimeduse katte all, nii nagu tehti selle Lihula ausambaga läbipõrunud juhupoliitikute poolt. Ilmselge on ka see, et riigijuhtide saamatuse, tahtejõu ja pädevusetuse absoluutsel puudusel ei ole pronkssõduri probleemi siiani ükski valitsus proovinudki kahjuks lahendada. Väärikas lahendus tuli nüüd leida neil, kes püssirohu vingu ja lahinguvälja l...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pereelu Kellelt: Eneli Vanin KP2-11 Saade keskendub vanavanemate rollile ja suhetele vanema põlvkonnaga , küsimus oli selles , et kas kaks erinevat generatsiooni võiksid koos elada , et see ei rikuks omavahelisi suhteid.? Osad inimesed arvavad et on võimalik koos elada ja osad arvavad , et ei ole võimalik koos elada , kuna palju noori ja ka vanemaid inimesi soovivad vaheldust ja üksteisest rahu ,ning omi toimetusi teha . Osadel on raskusi elada koos, aga kui oleks suured korterid , majad siis miks ka mitte ? suhelda tuleb ei tohi kedagi kaugustesse jätta, aga siiski on pered kes elavadki mitu põlvkonda koos. Ühine maja , aga eraldi sissekäigud ja eraldi leivakapp aga ühised eluväärtused eluks . Kasvatamisest , lapsed elavad kuni 2-3 aastani siis nad hakkavad lasteaias käima näevad nad elu ja hakkavad rohkem aru saama kes nad on . Lastel on alati nii et kui vanemaks saavad siis hakkavad alles oma vanemates...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Sotsiaalministeerium Kellelt: Missioon Missioon on kujundada Eesti riigis elukeskkond, kus inimestel on võrdsed võimalused inimväärseks eluks. Visioon Sotsiaalministeerium näeb Eestit sotsiaalselt ja majanduslikult tasakaalustatult arenenud jätkusuutliku innovaatilise riigina, kus elujõulised peresuhted, üldine sotsiaalne sidusus ja kvaliteetne elukeskkond on aluseks sotsiaalsele turvatundele, heaolule ning kõrgele elatustasemele. Eesti rahvastiku vähenemine on peatunud ning iive on positiivne. Eesti ühiskond hindab jätkuvalt põhiväärtusi ja on avatud ning mõistev kultuurilise ja sotsiaalse mitmekesisuse ning erisuste suhtes. Ühiskonna liikmed hoiavad ja arendavad oma elukeskkonda, kasutades keskkonnaressursse jätkusuutlikult ning säästlikult. Tänu elukeskkonna paranemisele ja tervise suuremale väärtustamisele on inimesed võimelised tulemuslikumalt töötama ning on kõrge elueani majanduslikult ja ühisk...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Demokraatia esineb meil igapäev, juba selles, et me võime rääkida, uskuda ja valida seda, mis just meile meeldib ja sobib. Eesti on demokraatne riik , see tähendab seda , et meil on rahva võim, see tähendab seda , et me valime valimistel omale esindajad, ehk valitsuse, kes esindab meid ja võtab seadusid ja muid otsuseid meie eest vastu. Kuigi mulle tundub, et Eestis ei ole täiesti rahva võim, sest valitsus võtab seaduseid ja muid eelnõusid vastu , kuigi see ei pruugi ültse inimestele meeldida. Kuigi kui midagi väga suurt otsustatakse, siis tehakse harva hääletusi , aga need on nii harva , et see ei ole päris see mida mina peaks päris demokraatiaks . Praegusel ajal , kui kõigil on raske ja kärbitakse , tahaks ka rahvas , et näiteks riigikogu palkasi vähendaks või vähendaks riigikogu kohtasid , aga selle asemel hoopis nad kinnitasid oma palgad , millega nad h...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakond Kellelt: Silja Laigar 12.KÕ Erakond Üldiselt on nii, et minu meelest ei ole Eestis olemas ühte ideaalset erakonda, kelle valitsemiskorralduses- ja poliitikas ei oleks midagi, mis ei meeldi. Mõni asi meeldib ühe erakonna juures, mõni asi teise erakonna juures. Ei ole halba ilma heata, nagu öeldakse. Kuid kui on vaja valida, et milline erakond meeldib mulle kõige rohkem, siis valiksin reformierakonna, keda toetasin ka eelmistel valimistel. Reformierakond on 1994 aastal loodud liberalistlik erakond. Minu teadmiste järgi peaks hetkel olema riigikogus ja ministrikohtadel kõige rohkem just reformierakondlasi. Hetkelon Eesti Vabariigi peaministergi reformierakondlasest Andrus Ansip. Reformierakond peab oma valitsemispoliittikas kõige tähtsamaks vabadust, inimese vabadust. Reformierakonna juures meeldib mulle kõige rohkem see, et nad ...
Erakonnad Urmas Lehtsalu Erakond Maria Rääk 12KÕ Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis on praegu viis suuremat erakonda: Erakond Isamaa ja Res Publica, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Mina valisin neist viiest erakonna, mis minu arvates on Eestis nii noorte kui ka vanade seas palju, palju kõneainet tekitanud. Minu nägemus selle erakonna suhtes on kahjuks või õnneks negatiivne. Juba selle erakonna esimees Edgar Savisaar paneb ahhetama. Selle inimese mõttemaailmast ei ole vist kunagi võimalik aru saada. Minu arvates on see mees väga omakasu püüdlik ja väga enesekeskne. Leian , et see mees on kõik oma panused pannud selle peale, et ta sõna otses mõttes poeb vanematele inimestele sinna ja nii ta oma hääled ja popul...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Demokraatia esineb igapäevaelus võrdsuse ja oma vaba arvamuse esitamise näol, mis tähendab ideaalvariandis seda, et kõik inimesed on omavahel võrdsed ja saavad avaldada oma arvamust (ühiskonnas, koolis, kodukohas) toimuva kohta.. Mina saan osaleda riigikogu ja vallavolikogu valimistel. Arvan et, demokraatliku ühiskonna positiivsele arengule on tähtis, et me kodanikena ei jääks ühiskonnas toimuvat pealt vaatama, vaid ühiskonna arendamises ise osaleksime. Just ise oleme need, kellel on võimalus avalike valimiste kaudu asjade arengut mõjutada. Demokraatia eesmärk peaks olema võimalus toetada inimese ja poliitiku, valija ja valitava omavahelist suhtlemist, et õpitaks üksteist paremini tundma ning üksteisest aru saama. Just reaalne omavaheline suhtlemine loob võimaluse usalduse tekkimiseks või taastamiseks. Ainult siis, kui me ise aktiivselt omavahelist tihedat suhtle...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Sotsiaalprobleemid Kellelt: Martin Kanemägi T-3 Masuajaga on kaasnenud Eestis on palju probleeme. Nendega kaasnevad erinevad sotsiaal probleemid nagu kõrge tase alkoholi joomises ja sellega kaasnevate surmade arv, suur suremustase noorelt, kõrge töötuse tase ja veel palju muid probleeme. Kõrget taset alkoholi joomises, sellist probleemi ei saa vältida mitte mingil moel. Kui alkoholi tootjad vähendaksid kangete alkohoolsete jookide tegemist ja tooksid turule rohkem lahjemat alkoholi siis selline asi on kahe otsaga. Üks asi see, et väheneb alkoholiga seotud surmade arv või hakatakse ostma põranda alust kanget alkoholi ja alkoholiga seotud surmade arv võib tõusta, sest kui see on põranda alune alkohol siis see on tavaliselt ise tehtud ja sa ei tea millest see tehtud on. Alkoholi joomise kõrget taset ja nendega kaasnevate surmade arvu saaks ennetada ainult praegusel ajal sündiv põlvkond, neile tuleks juba la...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu arvates koolivägivald? Kellelt: tjorwen treu KP-23 Mis on koolivägivald ja kuidas tekib koolivägivald? Koolivägivald on vaimne või füüsiline vägivald ning koolivägivald on algklassidest kuni keskkoolini kuid keskoolis väheneb seda ja põhikoolis esineb seda tihedamini. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt ehk siis kui inimest kiusatakse sõimatakse, mõnitatakse või siis ükskõik mis sõnalisel teel tekitatakse vaimne kahju inimesele. Füüsiline vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või siis nügatakse, igaljuhul inimesele minnakse kätt pidi kallale. Mõlematel juhtudel on kiusatuteks inimesteks kes on nõrgemad, vaesemad, ei suuda enda eest seista, kelle vanemad on joodikud või siis kellel on halvad või head hinded koolis, õpilased kes on vaiksed ja üldiselt ei anna tegelikult põhjust enda kallal norimiseks neid noritakse nt. vaesemast perekonnast ja käivad teistmoodi riide...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald Kellelt:.......... Sõna koolivägivald on küll paljudele inimestele tuttav ja paljud on ka ise sellega kokku puutunud. Loomulikult esineb seda enamjaolt ikka koolides, vähesel määral ka lasteaias. Ise olen olnud koolivägivalla ohver kui ka pealtvaataja, küll vaimses mõttes mitte füüsilises mõttes. Ohver olin ma kolmandas klassis, kui õpetaja mind sõna otseses mõttes kiusas. Ma olin siis alles väike ja ei osanud midagi selle vastu teha. Nüüd ma arvangi seda, et koolis võiks olla mõni tund kus räägitakse koolivägivallast ja näidata erinevaid filme selle kohta. Kindlasti tuleb selgeks teha ka see kuhu või kelle juurde sa oma muredega saaksid minna, sest paljud kardavad sellest üldse rääkida. Suurt rolli laste elus mängivad ju nende vanemad kes peaksid oma lastele rohkem tähelepanu pöörama ja nendega vabalt suhtlema. Kahjuks seda minu vanemad küll ei teinud. Ometigi jäin ma sel...
Koostas: Mihkel Aulik Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Demokraatia Igapäevaelus tunnetan mina demograatiat sellega, et mul on võimalus õppida ja haridust omandada seal koolis kus mulle meeldib,või õppima minna hoopis kuskile välisriiki ja töötada või valida omale töö , mida ma tahaksin teha ja kus. Võtta puhkust omale sovil ajal või kokkulepitud ajal. Minna valmia alates 18-nendast eluaastatst ja valida endale sobiv partei ja seda pooldada. Hetkel ma veel valimas ei ole käinud aga järgmised valimised on üsna peagi. Selles ma veel väga kindel ei olegi et kas võtan valimistelt osa, sest et siiamaani pole ükski erkond oma lubadustest kinni pidanud aga eks see veelpaistab lähi nadalatel, et kelle poolt hääletan. Mul on vabadus valida oma elukoht kus mulle elada meeldiks. Mulle meeldiks elada tohutult maal kus on rahu ja vaikus kodu on nagu ikka selline koht kus tahad puhata ja vaikust ...
Urmas Lehtsalu Eesti-heaoluriik Maria Rääk 12KÕ Eesti-heaoluriik. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Teades millised on heaoluriiki iseloomustavad tunnused võin öelda, et Eesti küll üks heaoluriikidest ei ole. Mina püüan antud memos lähtuda noorema põlvkonna vaatevinklist. Jah, meil on palju lubadusi andvai...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Olen kogu oma teadliku elu elanud maal ja sellepärast arvan, et minu erakonna valikut on see mõjutanud tugevalt, nimelt meeldib mulle praegustest Eestis tegutsevatest (Eesti Demokraatlik Partei, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Keskerakond, Eesti Kristlikud Demokraadid, Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Vasakpartei, Isamaa ja Res Publica Liit, Konstitutioonierakond, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Vabariiklik Partei, Vene Erakond Eestis) neljateistkümnest erakonnast kõige enam Erakond Eestimaa Rohelised(EER). Miks see erakond mulle meeldib, aga sellepärast, et: Esiteks nad keskenduvad esiteks looduse hoidmisele, nende arvates tuleb alustada laialdast üleminekut taastuvatele energiaallikatele, tänasel päeval kulutavad eestlesed iga aasta 10 miljardi krooni eest looduse ressursse. Teiseks väärtus...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema:Koolivägivald Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Koolivägivald minu jaoks. Selline koolides toimuv väike riid ja nääklemine on kogu aeg eksiteerinud, vägivalda on koolides esinenud kindlasti pidevalt ajast aega, kuid on vist muutunud vahendid ja viisid. Vanasti toimus ju samuti(seda võib järeldada filmist ,,Kevade") koolivägivald väiksemate pahanduste kaudu. Hetke olukorras on koolivägivald üleüldiselt vägagi aktuaalne teema meedias ja ajakirjanduses. Niimoodi on see üht või teist pidi ka minu tähelepanu alla sattunud. Kuna õpetaja ja õpilase vahel ei tohiks olla füüsilist kontakti, siis tuleks õpetajatel rohkem kasutada pedagoogilisi meetodeid, mis jääb aga minu arvates paljudel õpetajatel tegemata. Ei saa muidugi kogu aeg ka õpetajaid süüdistada, sest õpilased tunnetavad ju selle kohe ära ja hakkavad käituma enesekehtestavalt. Arvan et siia mõjub ka maailmas toimuv vägivald, mis pressib sisse nii tänavalt,...
Memo Urmas Lehtsalu Pension vananevas ühiskonnas Piret Mägi 12õ. 19. oktoober 2011 Vaatasin TV saadet Vabariigi kodanikud, kus räägiti teemal 'Pension vananevas ühiskonnas'. Saates arutleti, kuidas vanaks saades olla õnnelik, olla kindlustatud, ja seda mitte ainult 'täna', vaid ka neljakümne aasta pärast. Saates osalenud arvasid et, vanemad panustavad lapse kasvatamiseks ning hiljem lapsed hoolitsevad vanemate eest. See, et lapsed hoolitsevad oma vanemate eest, on loomulik. Maris Jesse aga arvas, et pigem annavad lapsed vanematele vajalikku tuge ja hoolt, kui rahalist toetust. Tõelist tuge vajavad hoopis need inimesed, kes on jäänud mingil põhjusel üksi või kellel lapsi ei olegi. Arrak väitis, et ühiskonnas, kus sündivus ainult kahaneb, ei ole jätkus...
Gristi Adrat TTP-10 Foorum Urmas Lehtsalu Foorumis räägiti Millised on Eesti tuleviku jaoks kõige olulisemad küsimused? Külas olid Priit Põldoja(ettevõtja), Ain Aaviksoo(Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse liige), Ott Pärna(Arengufondi juhatuse esimees) ja Maarja Mändmaa(Mitteturundusühingute ja Sihtasutuste Liidu nõukogu esimees). Seal küsiti rahva arvamust. Küsimus nägi välja nii Kas Eesti on talentidele atraktiivne riik? 21,1% vastas JAH ja 78,9% vastas EI. 1000 inimest ei arva eesti tulevikus ühte moodi,(nad mõtlevad kuhu rohkem püüelda).Riik peaks olema koduselt armas ja avatud,(avatud selles suhtes, et rohkem maailmale avatud).Sellest suhtes armas et ühte pidi et ühiskond oleks terve et hammasrataste vahele jäävaid inimesi oleks vähem. Ja peamiselt talendid tulek kõrval riikidest. (mis ei ole eriti hea minu meelsest sest ikkagi me oleme ju Eesti riik ja meie rahvaseast peaks tulema talente mitte mujalt riikidest). M...
FILMI KOKKUVÕTTE 1-5 Mirja Saar Juhendaja Urmas Lehtsalu MT-11 Ettevõtluse tunnused Ettevõtluses kasutatakse erialaseid teadmisi ja oskusi toote või teenuse väljatöötamiseks ja pakkumiseks. Ettevõtlustegevus on planeeritud ja eesmärgipärane, kus võetakse riske investeerides töövahenditesse ja töötajatesse. Iga ettevõtte arenguks on vajalik kasumi teenimine (isegi kui seda ei tunnistata) ning selle saavutamiseks ka tegutsetakse. Kasumliku ettevõtte üheks tunnuseks on see, kui ettevõtte poolt teenitud tulu ületab ettevõtte kogukulusid. Kui ettevõte teenib stabiilselt ka...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda (koolis,kodukohas,riigis,euroopas). Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 See on kurb, aga üha enam näen ma kuidas tõlgendatakste demokraatiat olevat nagu tarkust, mis tuleb tagumikust pähe taguda. Ja demokraatia `paika' tagumine käib kumminuiaga. Kuna tegelikult on demokraatia mingisuguse suvalise grupi juhtimise reeglistik, mille puhul kõrgeima astme otsuseid teostavad kõik grupi liikmed nii, et otsuse tulemusi ei mõjuta konkreetse grupi liikme positsioon grupis. Ehk siis ei tohiks meie rahva partei hääletuse valimise tulemusi mitte mingil juhul president üle otsustada. Riiki võib pidada rohkem demokraatlikumaks, mida kergem on otsust läbi viia peale rahva enamuse ühtse arvamuse saavutamist vastavas küsimuses ja mida vähem on rahva vähemusel võimalust sellise otsuse läbiviimist põhjendamatult takistada. Riiki kus demokraatiat ei...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald? Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala), KKP2 Aegadel kui mina veel Kuressaare Gümnaasiumis keskoolis käisin, oli seal koolielus väga-väga aktuaalne teema koolivägivald. Pärl selle konkreetse teema juures on see, et arvatakse siiani nagu võrduks koolivägivald füüsilise omakohusega. Nagu see oli `KEVADE' ajal. Mida aga pole täheldatud antud olukorras on, et maailm on pidevas liikumises, pidevas muutumises. Kõik muutuvad. Muutuvad inimesed, muutuvad väärtushinnangud, muutuvad autod, muutuvad seisukohad, arvamused ja muutub vägivald, igasugune vägivald ka koolivägivald. Koolivägivald ei ole ainult vägivald õpilaselt õpilase vastu. See võib olla ka suunatud õpetaja vastu. Kooliväivald on õppeasutuse ruumides toimuv vägivald. Või ka kuritegu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega või enesetapuga, nagu võis näha hitt-filmis `Klass'. Koolivägivald on k...
Juhendaja: Urmas Lehtsalu Koostaja: Tjorn Treu Klass: KP-21 Samasooliste kooselu, kas lubada või ei? Inimesi on nii palju erinevaid ning neil kõigil on omad eelistused mingite asjade suhtes. Ka maitsed on igal inimesel erinevad. Ning ka seksuaalne orientatsioon on paraku erinev. Kuigi võib tõdeda, et kuigi suurem osa inimesi siiski huvitub vastasoost olevatest isikutest, siis on ka neid, kes eelistavad samasoolisi partnereid. Kindlasti peaks olema lubatud samasooliste kooselud ning ka abielud. Nagu eelnevalt juba mainitud, siis on igal inimesel erinevad soovid ja vajadused, olgu ta siis bi, homo või hetero, vahet pole. Nad on ju samuti inimesed, kes kuuluvad samasse ühiskonda kuhu...
Urmas Lehtsalu Memo Kristiine Pajussaar 11. õhtune Vaatasin saadet ,,Klass: Elu pärast. Kohtumõistmine." Saade on ülesehitatud noorte probleemidele ning põhimõte on näidata mida igasugused ,,süütud" tembud endaga kaasa võivad tuua. Just selles konkreetses osas räägiti kooli vägivalla võimalikest tagajärgedest. Filmis jõuti järeldusele, et kooli vägivald võib põhjustada paljugi muud kui lihtsalt pisaraid. Tavapildis räägitakse kooli vägivallast, kui kiusamisest, mis sisaldab endas mõnitamist, tõukamist, sõimamist ja vahetevahel ka mõnda sinikat, aga tegelikult ei tea keegi, mida kiusatav inimene peale vägivalla kogemist teha võib. Selles näites lõppes koolikiusamine mitmete õpilaste surmaga ja mitte ainult nende, kes ise kiusasid, vaid ka lihtsalt valel ajal vales kohas olevatel inimestel. Vähestel juhtudel mõeldakse enne, kui midagi tehakse pikas perspektiivis ette ning see mitte-mõtlemine toobki kaasa juhtumid nagu ka se...
Gristi Adrat TTP-10 Demokraatia Urmas Lehtsalu Mina ei tunne Demokraatiat oma igapäeva elus eriti aga mõnikord juhtub palju ette.Kuna tegelikult on demokraatia mingisuguse suvalise grupi juhtimise reeglistik, mille puhul kõrgeima astme otsuseid teostavad kõik grupi liikmed nii, et otsuse tulemusi ei mõjuta konkreetse grupi liikme positsioon grupis. Ehk siis ei tohiks meie rahva partei hääletuse valimise tulemusi mitte mingil juhul president üle otsustada. Riiki võib pidada rohkem demokraatlikumaks, mida kergem on otsust läbi viia peale rahva enamuse ühtse arvamuse saavutamist vastavas küsimuses ja mida vähem on rahva vähemusel võimalust sellise otsuse läbiviimist põhjendamatult takistada. Riiki kus demokraatiat ei ole, otsustatakse asju veriste sõdade või isegi revolutsioonidega. Ise käin Saaremaa Reforminoortes ja puutun kokku Demokraatiaga.Seal me ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: 13 film Kellelt:Maris Kermik Vaatasin 13 filmi, mis rääkis kaksiktornide kokkukukkumises. Väidetavalt üheksandal septembril 2001. Aastal kaaperdasid terroristid kolm lennukit mis pidid sõitma kaksiktornidesse, kuid ainult kaks neist jõudsid sinna. 13 film näitab kaadreid mis tõestavad, et see nii ei olnud. Film väidab, et tegemist ei olnud terroristidega ning lennukid ei olnud need mis sõitsin 110 korruselistesse pilvelõhkujatesse. Filmis väidetaks, et tegemist oli hoopis poliitilistel põhjustel siseringi poolt korraldatud suure valega. Arvatavasti olevat majadesse sõitnud hoopiskitiibrakett, mille külge olevat paigaldatud hologrammid, mis pidid kujutama raketi aasemel lennukit, et terve maailm jääks uskuma, et tegemist oli terroristidega, kes kaaperdasid lennuki, ja sõitsid kaksiktornidesse. Spetsialistid väidavad, et lennukid ei oleks saanudki sõita sellisel kiirusel nagu nad sõitsid. Seelle katastroofi ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Kellelt: Mirge Arge 12.klass Teema:Arvamuse kujunemine On olemas arvamus ja eelarvamus. Eelarvamused tavap�raselt antakse edasi inimeselt inimesele. Eelarvamus on �he inimese arvamus ja seisukoht asjast, olenemata kas inimesel on tegelikult olukorra kohta informatsiooni v�i mitte. Tavaliselt ei ole eelarvamusega inimene s�venenud protsessi, mille suhtes on tal tekkinud eelarvamus. Eelarvamused kantakse tavaliselt edasi inimeselt inimesele. Kellegil on m�ne asja suhtes eelarvamus ja teine inimene v�tab selle sama eelarvamuse, kuna tal endil puudub n�gemus olukorrast, ning ollakse nii laisad ja ei viitsita ise olukorda hinnata. Seisukoht, erinevalt eelarvamusele on anal��tlise p�hjaga. Oma seisukohta omaval isikul on tehtud eelevalt korralik uurimust��, et teistele oma seisukohta vajadusel selgitada. Uurimust�� on vajalik selleks, et olla kindel info �igsuses. Paljud j��vad oma seisukohale raudkindlaks ja keelduv...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Eesti sotsiaalprobleemid Kellelt: Maria Maripuu P-3 Viimasel ajal on suurimaks Eesti sotsiaalprobleemiks tööpuudus. Tänu masule on see võrreldes eelmise aastaga tublisti suurenenud. Iga päev võib ajalehest või netist lugeda, et jälle on töötude hulk suurenenud. Samuti on ka palgad ja toetused jäänud väiksemaks. Selle tõttu on nii mõneski peres rasked ajad. Kahju on peredest, kus on palju lapsi eriti kui seal on väiksed lapsed. Sest, kui üks vanemadest või mõlemad kaotavad töö, siis neil on majanduslikult raske aeg. Kuna ka laste toetused on vähenenud. Ja uut tööd saada pole kerge. Praegusel ajal lastakse rohkem töölt lahti kui tööle võetakse. Sest nii mõneski firmas jääb tellimus väiksemaks ning sellega väheneb ka töömaht selles ettevõttes. Isegi praktikante ei taheda enam tööle võtta, sest töömaht on lihtsalt nii väike. Selle tõttu lähevad palju töölised puhkusele. Sest väikse töömahuga pole vaja...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Tagasiside ühiskonnaõpetusest Kellelt: Martin Aulik rühmast AUT 2-11 Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile. Palju on olnud arutlusi ja vaidluseid teemal, kas rahvastikuränne on pigem kasulik või kahjulik, kuid ühest vastust sellele pole leitud. Kindel on aga see, et ka migratsioonil on oma head ja halvad tagajärjed. Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesisema teadmistega kodumaale tagasi. Samuti on hea ka see, et välismaale tööle läinud isad tihti saadavad raha ning toetavad oma kodumaale jäänud pere või sugulasi ning nii areneb ja elavneb riigi majandus. Seda võib näha ka Mehhikost USA-sse tööle läinutest- Mehhiko pangad teenivad ka ülekannetelt mis tulevad võõrast riigist ning ka peredele saadetud rahad jõuava...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pereelu Kellelt: Angela Kiil DS-13 Saates räägivad mitmed vanemad laste kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad. Sain saatest teada, et perekond peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemaks saanud tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale kätte saavad, mil hiljem hakkavad nad juba uskuma ja mõistma, et asi polegi nii hull ja hirmus, kui nad alguses arvasid. Ja nad saavad ime-hästi lapse kasvatamisega hakkama. Mitte keegi ei usu ega taha uskuda, et just nende lastest võib saada kurjategija. Mitte ükski vanem ei oska ette aimata, et just tema lapsest võib saada halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on hoolivust ja armastust, halvad halbadest. See on inimeste arvamus asjast. Kuid enamasti see nii ei ole. Tuleb ette perekondi, kus...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald ? Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Kooli vägivald on selline asi, et selles osaleb iga õpilane olenemata vanusest või koolist. Kooli vägivalda esineb mingil määrale igas koolis, mis väljendub nii vaimse kui füüsilise vägivallana. Mis aga on minu jaoks kooli vägivald? Mina olen isiklikult osalenud koolivägivallas palju, aga enamus asju oli põhikoolis kui olin noorem. Olen osalenud nii kiusajana, kiusatavana kui ka vaatlejana. Kui praegu arutama hakata, siis ei ole ükski neist osadest teistest parem. Kiusatavana ei tahaks ju keegi meist olla, kiusajana on see pigem korra mingi lõbu, mis on lõppeb tavaliselt mingi jamaga ja pärast järele mõeldes saad aru, et ma ju ei tahaks et keegi mulle teeb nii ja miks siis mina teisi kiusan ja siis ongi pärast halb olla. Vaatlejana on võib-olla siiski natukene parem olla kui teistes osades, samas aga seda pealt vaatates on kiusatavast kahju, ...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund KP2-11 RonJürgen Kuld/Kevin Roost Aastavahetusepidu Rühmatöö Õpetaja nimi: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2012 Sissejuhatus Teema: Aastavahetusepidu Me valimise selle teema, kuna meie aastavahetustel on toimunud alati suur pidu. Roni aastavahetus möödus Pärnu maakonnas, kus oli väga palju inimesi ja väga lahe seltskond. Pidu kestis hommikuni kella 7- meni. Selliseid pidusi tahaks rohkem kogeda või korraldada. Kevini aastavahetus möödus saaremaal sõpradega koos. Pidu oli väga raju, kestis hommikuni välja ja läks veel järgmine päev edasi. Pidu tahame korraldada Mändjala puhkemajas. Plaanis on kutsuda umbes viiskümmend inimest. Peo algusaeg on kell kaheksa öhtul. Peo lõppaeg oleks hommikul kell kümme. Külalisi on kutsutud kokku viiskümmend. Me oleme ka sellega arvestanud, et keegi ei saa tulla, näiteks mingi haiguse tõttu või ke...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Peresaade 13.01.2009 Kellelt: Oili Tänav 11B kaugõpe Selles pereelu saates räägitakse sellest, et kas laps on oma kodu peegel.Arutatakse selle üle,et kas head lapsed tulevad heast perest,kas lapsevanemaks olemist peaks õppima,kas tänapäeva lapsed on halvemini kasvatatud.Igale küsimusele oli erinevaid arvamusi.Arvamusele, et kas heast kodust tulevad head lapsed oldi üldiselt ühelmeelel.Minu arvamus on enamjaolt sama aga nagu igal pool on ka siin kindlasti erandeid. Laste kasvatamisel on väga tähtis osa eeskujul kelleks võivad olla vanemad, õed,vennad,vanavanemad või siis mõni lihtsalt tuttav. Kodus kujunevad maailmavaade, moraal, iseloom ja huvide alused. Kodus kus on palju armastust,hoolimistja eneseohverdamist kasvavad tublid lapsed.Lapse kasvamisel ja kasvatamisel on suur vahe.Lapse kasvatamine algab juba imikueas või siis lausa enne sündi juba. Laps kes elab armastavas, hoolivas,teineteisest lugu...
Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 Tjorwen Treu Referaat Ainult üheks ööks Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Ainult üheks ööks Ainult üheks ööks mina tõlgiks seda nii et ühe öö suhe mis ei ole ültsegi harvad juhused inimeste seas vaid juhtuvad väga tihti. Sõpradega baaris. Pidu on maru muusika muutub (võrdeliselt joodud alkoholikogusega) üha paremaks ja teisel pool lauda istuva sõbra naljad üha naljakamaks. Paremal põlvel istuva nägusa näitsiku nime sa veel ei tea, aga sinu kõrvu jõudvat kahemõttelist sosinat arvestades võid kindel olla, et peatselt saad sa selle teada. Et mis siis oleks, kui läheks ja... Meestele meeldib seksida. Eriti siis, kui seksiga ei kaasne ko...
Pulmad Koostajad: Elor Lember Aut-21 Kenneth Põldemaa VLE-2 Juhendaja: Urmas Lehtsalu 7. november 2010 Kuressaare Valisin selle teema sellepärast, et minu ema ja nn. kasuisa on vabaabielus ja nad plaanivad abeielluda . Ema on seisukohal, et ta ei taha olla kellegi elukaaslane vaid tahab olla naine. Lähtun enda töös sellest, et nad soovivad selle korraldada väga väikeses ringis ja väheste kuludega. Korraldamine hakkab pihta kuupäeva paikapan...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Autode ja masinate remont Taani Sotsiaalsüsteem referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2008 RIIGI JA VABATAHTLIKU SEKTORI SUHTED TAANIS Referaat uurib Taani riigi ja vabatahtliku sektori vastastikuste mõjutuste ajalugu, kirjeldab ning mõtestab lahti vabatahtliku tegevuse ulatust ja tüüpe ning vabatahtliku sektori muutuvaid rolle. Selleks vaadeldakse artiklis vabatahtlike organisatsioonide tegevust sotsiaalhoolekande vallas viimase 150 aasta vältel. Riigi ja vabatahtliku sektori vahelistes suhetes saab eristada nelja perioodi. Esimest iseloomustab liberaalne sotsiaalpoliitika, mida toetab vabatahtliku sektori topelt mudel, millele on omane tugev vajadus eneseabi ja heategevate algatuste järele. Teist perioodi iseloomustab sotsiaalsete õiguste ja riigi kohustuste järkjärguline sisendamine ning se...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
