Transpordiökonoomika ülesanded 3 (lahendustega) (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milline on kogu kasu projektist ning milline on sotsiaalne puhaskasu net social benefit?

Lõik failist

Ülesanded 3. harjutustunniks

Reisinõudlus liinil on antud valemiga Q (G) = 800 – 80G. Kohalik omavalitsus doteerib liini ning sellest tulenevalt on piletihind 1€. On teada, et summaarne keskmise reisija kaalutud reisiaeg Kt = 1h ning sõitja ajaväärtus Vt = 5 €/h. Omavalitsus otsustab doteerimise lõpetada, mispeale piletihind tõuseb 4€-ni. Arvuta reisi üldistatud kulu G, sõidunõudlused enne ja pärast ning tarbija hinnalisa (∆TR) muutus.
G1 = 1+5x1=6
G2=4+5x1=9
∆ G = 3
Q1 = 800-80x6=320
Q2 = 800-80x9=80
∆TR = 80x3+1/2x240x3 = 240+360=600 (kuna läks halvemaks, siis see number on tegelikult miinusega)

Reisinõudlus liinil kahe väikelinna vahel on antud valemiga Q (G) = 1000 – 30G. Praegu on liinil keskmine sõiduaeg 30 minutit, liikluse intervall 10 minutit ning piletihind 1.5 €. Keskmise sõitja ajaväärtuseks on 3€/h. Liini teenusepakkuja kaalub intervalli vähendamist 5 minutile, selleks uute busside soetamiseks on arvestatud, et aastane kapitalikulu on 40 000 € ning aastane tegevuskulu on 20 000 €. Leia, kuidas muutub reisi üldistatud maksumus (G), sõidunõudlus ning tarbija hinnalisa (∆TR). Milline on kogu kasu projektist ning milline on sotsiaalne puhaskasu (net social benefit)?
Enne: Kt 1x sõiduaeg (30) + 2x ooteaeg (5) + 2x jalutamise aeg (ei muutu)
Pärast:
∆ (Kt) 2x5 – 2x2.5 = 5 min
Kt e = 40 min Kt p = 35 min
∆ G = 5 min * 3 €/h = 3/12 € = 0,25
G1 = 1.5 + 2/3 h * 3€ = 1.5 + 2 = 3.5
G2 = 3.25
Q1 = 895
Q2 = 903
∆TR = Q1*∆ G + ½ * ∆ Q * ∆ G = 895 * 0,25 + ½ * 8 * 0,25 = 225 € / p
Aastas: 225 * 365 = 82 125
Net social benefit = 82 125 – 60 000 = 22.1K

Ühistranspordiga A ja B vahel liikumiseks tuleb täna sõita kahe liiniga , esimese sõiduaeg on 10 min, teisel 15 min. Graafikud on ühtlustatud, nii et ümberistumiseks on 5 minutit. Keskmise reisija jalutuskäik reisil on 5 minutit. Liiklusintervall on 8 minutit. Päeva sõidunõudluse valem on Q (G) = 1000 – 100 G. Pärast liinivõrgu uuendamist asendatakse praegused 2 liini ühe uue liiniga. Peatused on elanikkonna raskuskeskmele lähemal, jalgsikäigu aeg väheneb 3 minutile, kokku on sõiduaeg 19 minutit. Piletihind on 3€ ja ajaväärtus Vt = 5 €/h. Uue liini intervall on ka 8 minutit. Kuidas muutub kaalutud reisiaeg ja reisi üldistatud kulu?
Kt e: Sõiduaeg 10 + sõiduaeg 15 + 2x ümberistumise 5 + 2x ooteaeg 4 + 2x jalgsi 5 = 53 min
Kt p = 19 +2x jalgsi 3 + 2x ooteaeg 4 = 33 min
G = H + TV
G1= 3 + 53/60 * 5 = 7.4 €
G2 = 3 + 33/60 *5 = 5.7 €
∆ G = 1/3 * 5 = 1.67 €

Bussifirma tegutseb kahel liinil, A ja B. Ühel liinil on nõudlus antud valemiga Q = 1000 – 50G ning teisel Q = 1000 – 200G. Eesmärgiks on teenusetaseme parendamine nii, et kaalutud reisiaeg väheneks 60 minutilt 30 minutile (nt praegu on bussid täis, sõiduaeg kaalutakse koefitsiendiga 2, kaalutakse uute busside soetamist, intervalli vähenemist ning reisimugavuse tõusu). Piletihind kummalgi liinil on 2€. Reisija ajaväärtus on 2€/h. Vajalik investeering oleks mõlema liini puhul eraldi 20 000 €. Teenusepakkuja piirkulu (arvestuslik kulu ühe lisanduva reisija teenindamiseks ) on 1.5 €. Kas oma kasumit maksimeeriv firma investeeriks liinidesse? Kas sotsiaalse rahulolu maksimeerimiseks tuleks liinidesse investeerida?
∆ Kt = 60-30 = 30 min
H = 2€
Vt = 2 € / h
Kasum? Tulu?
G1 = 2 + 1h * 2

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Transpordiökonoomika ülesanded 3-lahendustega #1

Transpordiökonoomika ülesanded 3-lahendustega #2

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

unnamed5 Õppematerjali autor

sõiduaeg reisija nõudlus intervall piletihind ajaväärtus teenusepakkuja

Sarnased õppematerjalid

docx

Transpordiökonoomika spikker

Pareto optimaalsuse tingimused 1. Ressursid tootmises (ka teenuste pakkumisel) peavad olema jaotatud selliselt, et nende ümberjaotamisel ei saa suureneda mingi kauba väljalase ilma, et väheneks mingi teise kauba väljalase. 2. Kaupade kombinatsioonid ja proportsioonid, milles neid toodetakse, peavad vastama ühiskonna maitsele ja eelistustele, st toodang peab olema selline, mida ühiskond vajab. 3. Kaupade ja teenuste jaotus peab olema vastavuses tarbija eelistustega, väljendatuna nende maitsetes ja sissetulekutes. Turu tasakaal on Pareto-optimaalne, kui: · Nii pakkumises kui tarbimises on täiskonkurents (piisavalt palju osalejaid, vabadus turule siseneda ja sealt väljuda) · Homogeenne produkt · Info on kättesaadav kõigile · Lineaarne mastaabiefekt · Välismõjude ja üldkasutatavate hüviste puudumine · Tegelikkuses on vähe turgusid, kus tingimused oleksid korraga täidetud. Üldine raamistik transpordipoliitika analü

Transpordiökonoomika

docx

Transpordiökonoomika I kt

Kontrolltöö toimub nädalal #8, 24. oktoobril kl 16.45-17.30 ruumis SOC211A. Formaat: 1/3 valikvastustega küsimused, 2/3 lahtised lühiküsimused. Teemad 1. Ökonoomika kui majandusteaduse määratlus. Powell ptk 1. Märksõnad: definitsioon, ressursid, üldine transpordipoliitilise meetme analüüsi raamistik, huvigrupid, peamised mõjud huvigruppidele. Ökonoomika - teadus majandusest; teadus, mis uurib ressursside optimaalset kasutamist (transpordiökonoomika, tootmis- jne). Lihtsustatult: ökonoomika on kõik teadmised sellest, kuidas majandus töötab ja kuidas paremini majandada. Majanduse moodustavad kõik ressursid inimkonna käsutuses: maa, loodusressursid, ehitised, masinad, tööjõud, teadmised ja oskused. Ressursid – vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saak

Transpordiökonoomika

pdf

Majandusmatemaatika

MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .

Raamatupidamise alused

doc

Vineeri tootmine

Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna

Puiduõpetus

132

pdf

Elektrirajatiste projekteerimine III

Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühenduse

Elektrivõrgud

ppt

Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad

Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid?

Majandus

171

xls

Finantsnäitajate arvutamine

Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa

Majandus

pdf

Konspekt

Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................

Matemaatika ja statistika

Rohkem sarnaseid